(viie aasata pärast peale lõpetamist). Arutati, kellele õpetajatest märk kinkida. Märkide kohaletoimetajateks said Jaak ja Riks. Seitsmeteistkümnes peatükk Nädal peale tellimuse sisse andmist sai Jaak märgid kätte. Ta jagas need klassis laiali ning asus õpetajatele kuuluvaid märke koos Riksiga kohale toimetama. Härra Weseler sai poiste käest oma üheteistkümnenda märgi. Weseler oli töötanud idee kallal, et Austraalia ja Antarktis on kosmosest kukkunud. Ühes prantsuse ajakirjas oli samal teemal kirjutanud üks prantslane samal teemal. Direktor Puhmil oli palju erinevaid teenetemärke ning Wikmani kooli oma ei tahtnud kuidagi nende juurde mahtuda. Direktor asetas selle laekasse ilma sinise ümbriskarbita. Kaheksateistkümnes peatükk Õpetaja Hellmannile anti märk üle klassis, sest teda polnud kordagi kodus olnud. Sellega loodeti ka tunniaega kulutada, kuid see ei õnnestunud, sest õpetaja pöördus kiiresti aine juurde tagasi. Märk viidi ka Ambelile
Nimed ja autorid Esimesed raamatud Asai Ryi (1612-91) Esimene professionaalne jaapani kirjanik. Kirjanduslik karjäär algas hiinakeelse Kanshigi dansho`ga (1649). Kindlalt omistatakse talle 17 kana-zshi`t, ning veel 8 arvatakse olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste, mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.) ''Peony Latern'' Ihara Saikaku ( 1642 1693) Ukiyo-zshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitok...
tõed on iseenesestmõistetavad ja sõnadega mitteväljendatavad. Teosed Kogu sõja aja kirjutas Wittgenstein raamatut, mille ta sai lõplikult valmis vangilaagris pärast sõja lõppu. ,,Loogilis-filosoofiline traktaat" on 20. sajandi filosoofia tähtteos ja ühtlasi ainuke filosoofiline raamat, mille Wittgenstein oma eluajal avaldas. Kui mitu kirjastajat olid raamatu ära põlanud, õnnestus see lõpuks Russelli toetusel avaldada algul ühes ajakirjas aastal 1921 ja järgmisel aastal Inglismaal saksa- ja ingliskeelse paralleelväljaandena. Kirjastaja oli hoolimatu: Wittgenstein ei saanud oma teose eest mitte mingit honorari. Pärast tehniliselt ebaõnnestunud ja laiemat tähelepanu mitte pälvinud esimest trükki ilmus teine koos Bertrand Russelli eessõnaga, mis sõltumatult Russelli tegelikest püüetest funktsioneeris laiema avalikkuse jaoks kui tuntud filosoofi poolt antud kvaliteedigarantii seni suhteliselt vähetuntud
saa. Kaheksas Ida-Euroopa riigis korraldatud uurimus tuvastas, et võõrsile müüakse prostituudiks sadu Eesti alaealisi. Enamik on neist probleemse taustaga tüdrukud, kes langevad tasuvat tööd tõotava lehekuulutuse või juhututvuse ohvriks. (Trummal 2004) Kõikjal on näha erinevaid kuulutusi ja teenuseid, mille tagant ei ole lõbumaja raske ära tunda. Kui kuulutus, sealhulgas ka töökuulutus ilmub mingis üldtuntud ajakirjas, usub tavaline inimene, et kõik on turvaline. Inimesed arvavad, et omanik vastutab selle eest, mida seal kirjutatakse, kuid tegelikkuses see nii pole. Ajalehe/ajakirja omanik avaldab selle kuulutuse, mille eest on talle makstud. Sisu sageli neid ei huvita ja ei hakata neid kontrollimagi. Väga suur ohukoht on ka Internet, sest just sealt leiavad enamus inimkaubitsejatest oma ohvrid. Järgnevas tabelis on välja toodud Eestis elavate prostituutidena töötavate naiste üldiseloomustus
võimalus saada korralikuks inimeseks," kirjutas ta oma päevikusse pärast esimesi kokkupuuteid vaenlasega, ,,sest ma seisan surmaga silmitsi." Kogu sõja aja kirjutas Wittgenstein raamatut, mille ta sai lõplikult valmis vangilaagris pärast sõja lõppu. LFT on 20. sajandi filosoofia tähtteos ja ühtlasi ainuke filosoofiline raamat, mille Wittgenstein oma eluajal avaldas. Kui mitu kirjastajat olid raamatu ära põlanud, õnnestus see lõpuks Russelli toetusel avaldada algul ühes ajakirjas aastal 1921 ja järgmisel aastal Inglismaal saksa- ja ingliskeelse paralleelväljaandena. Kirjastaja oli hoolimatu: Wittgenstein ei saanud oma teose eest mitte mingit honorari. Pärast tehniliselt ebaõnnestunud ja laiemat tähelepanu mitte pälvinud esimest trükki ilmus teine koos Bertrand Russelli eessõnaga, mis sõltumatult Russelli tegelikest püüetest funktsioneeris laiema avalikkuse jaoks kui tuntud filosoofi poolt antud
http://et.wikipedia.org/wiki/Gammakiirgus (09.02.2012) 10. Directive 2004/40/EC - electromagnetic fields and waves http://osha.europa.eu/en/legislation/directives/exposure-to-physical-hazards/osh- directives/directive-2004-40-ec-of-the-european-parliament-and-of-the-council 11. Tarmo Koppel, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant http://www.inimene.ee/? sisu=teemakeskus¢ral_id=45&article_id=560&idr=daHocY0of3uRExoRLGIaFY cB1o8 Artikkel on ilmunud lühendatult ajakirjas Eesti Töötervishoid (juuni 2010) 12. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 (01.06.2002) 13. Mobile phone radiation and healt http://en.wikipedia.org/wiki/Mobile_phone_radiation_and_health (14.03.2012) 14. Wireless electronic devices and health http://en.wikipedia
1938 kinnitatakse Kalmet vastloodud Riikliku Lavakunstikooli juhatajaks kui ainukest kandidaati, mis aga järgnevate Saksa ja Nõukogude okupatsioonide ja sõja oludes ei saanud kuigi kaua töötada ja lõpetas juba (1941 aastal tegevuse. Kalmet oli seal ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks selle kooli õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso. Peale selle oli ta tegus veel ka ajakirjas Teater, Teatrimuuseumi käima lükkavas ühingus ja Eesti Näitlejate Liidus. 1930ndate lõpus sai Kalmetist endast juba üsna kogenud lavastaja, kes tegi hooajas väljapaistvaid teatrilavastusi, sündisid “Tubaka tee”, “Tseesar ja inimene”. Kuid näitlemise vastu oli Kalmet huvi kaotanud ja lõpetab 1938 omanäitlejatöö. Ka töökoormus kasvas üle pea, sest samal ajal juhtis Draamateatri koosseisus kahte ringreisikoosseisu, Noorsooteatrit ja lõpuks ka Nukuteatrit (seda kõike
kuid ei puudu ka traagika (Indreku esimene suur armastus Ramilda – surmava Erose motiiv). Tõeotsijast Indrekule on vastandatud kooli direktor Maurus, tsaarimeelne ja jumalakartlik, kuid samas iseenesele vasturääkiv ja -tegutsev karakter, kes juhindub kõige enam siiski hetkeolukorrast. Ka tema valetab nagu Pearugi, kuid teeb seda mitte enese, vaid kooli vajadustele mõeldes. Köide lõpeb konfliktiga Indreku ja Mauruse vahel. Indrek avaldab kooli ajakirjas jumalat eitava artikli ja Maurus heidab ta koolist välja. Lõpustseenis tunnistab Indrek taas jumala olemasolu, et anda tervenemislootust käimisvõimetule Tiinale. Indrek küll tapab jumala, ent jumal tuletab end talle meelde juba samal õhtul. III köide- Inimene vastamisi iseenda loodud ühiskonnaga. Teos kajastab 1905. aasta sündmusi. Kujutatakse streiki ja miitinguid Tallinnas, revolutsiooni toetavate noorte siirdumist maale, mõisate põletamist, karistussalkade tegevust.
Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus). 11 Elu Veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik.
,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson, aga ka külaharitlased Holter ja Jervitson. Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil. Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm).
sajandil, mismoodi see aset leidis ja lühidalt ka unikaalsete nimede osakaalust perekonnanimede hulgas. Kolmas peatükk käsitleb muutusi, mis perekonnanimed 19. sajandil läbi tegid ning neljas peatükk tutvustab nimede eestistamise kampaaniat ja selle tulemusi. Referaat põhineb peamiselt prof. Aadu Musta raamatul " Eestlaste perekonnaloo allikad", Kristiine Kurro ja Karl Kurro artiklil " Perekonnanimede panekust Eestis" ja Kairit Henno artiklil "Meie perekonnanimede ajaloost" ajakirjas Oma Keel. 1. Onomastika Nimede uurimisega tegeleb teadusharu, mida nimetatakse onomastikaks. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimesid, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika( Aadu Must, 2000: 39). Onomastika on tihedalt seotud ajaloo ning genealoogiaga. Nimede uurimine muutus eriti populaarseks peale Teist
2. Aluspesu ja rinnahoidja Alates 1900. aastatest on alusriided ja pesu teinud läbi palju muudatusi. Selle ajastu algul kandsid naised ebamugavaid ning meditsiiniliselt kahjulikke korsette. Ajastu lõpuks kandsid kõik naised rinnahoidjaid. 2.1 Enne Esimest maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.htm Esmakordselt tutvustati maailmale rinnahoidjat 1907. aastal, Ameerikas, ajakirjas Vogue. Algne prantsuse keelest tulnud väljendi tähenduseks oli toetus, kuid prantslased otsustasid seda kutsuda rinnahoidjaks (Lisa 4). Enamik selle ajastu moeloojaid on üritanud esimese rinnahoidja loomist endale võtta. Poiretil oli tõenäolisemalt kõige tugevam argument. Kindel on, et moeloojad arendasid edasi lihtsaid, rinda alal hoidvaid rõivaesemeid, mis sobisid hästi sirgemate kleidistiilidega (Lisa 5). 2.2 Esimene maailmasõda
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat Minu uurimistöö eesmärk on rohkem teada saada erinevatest toitumishäiretest, mis need on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumi...
6. Rõhutada tugevalt kulmuluud. Joonis 8. MarleneDietrich (1901-1992) Joonis 9. GretaGarbo (1905-1990) 3.3 1940ndad Sõja-aastad mõjutasid tugevalt 1940ndatel kosmeetikavahendite tootmist. Kuna nende tootmine katkes, siis ei olnud enam midagi saada. Valitsused otsustasid jätkata tootmist, sest nõudlus oli niivõrd suur. Vahendite kvaliteet ja värvivalik andsid aga soovida. 1940ndate popimad jumestusvahendid olid Max Factori jumestuskreemid. Ajakirjas Vogue anti nõu nende jumestusvahendite kasutamiseks. Max Factor valmistas sel ajal esimese petepliiatsi EraseStick, mille abil kõrvaldati tumedad silmaalused ja muud nahadefektid. Jumestuskreeme pancake kasutati ka teatris ja filmis, sest nad olid hea kvaliteetiga. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid ning kasutusele võeti ripsme- koolutaja. 1940ndate lõpupoole oli moes loomulikum välimus hoolitsetud kulmud, palju puudrit ja punased huuled.
abilisi. Viimastel aastatel on Beriast palju kirjutatud ning on esitatud sellesuunalisi seisukohti, et Beria oli tõemeeli kavatsenud terrorist loobuda ja anda kodanikele suuremaid vabadusi. Pärast Stalini surma algas kirjanduses sulaaeg. 1954. aastal ilmus Ilja Ehrenburgi ,,Sula", 1956. aastal Vladimir Dudintsevi romaan ,,Mitte üksnes leivast". Konstantin Simonov, kes hakkas taotlema Stalini ajal kiusatud Anna Ahmatova ja Mihhail Zostsenko maine ennistamist. 1962. aastal ilmus ajakirjas ,,Novõi Mir" Solzenitsõni jutustus ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus". Sula polnud kaugeltki ühesuunaline nähtus. Ajakiri ,,Oktjabr" alustas poleemikat ,,Novõi Miriga". Keelud ja ahistamised jätkusid. Kui Boriss Pasternak sai 1958. aastal Nobeli kirjanudpreemia, hakati teda taga kiusama. Pasternakki ei lubatud Stockholmi preemiat vastu võtma. 1961 avaldati Venemaal seadlus võitlusest ühiskondlikult kasulikku töösse eitavalt suhtuvate isikute vastu
Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn 14. märts 1801 Riia 4. august 1822 oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica", 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821 arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus Kodutöö Õppejõud: TALLINN 2011 1 Sissejuhatus 1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus 3 2. Ajalugu 3 3. WTO tegutsemispõhimõtted 5 4. WTO funktsioonid 5 5. WTO eesmärgid 6 6. Eesti ja WTO 7 7. WTO ja Venemaa 8 8. Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded 10 9. Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile 10 10. WTO tähtsus Eestile 11 ...
3.1. Eluloost 1940. aasta murranguliste sündmuste järel loodi riigiettevõttest ,,Ehitaja" ehitustrust ja Kergetööstuse Rahvakomissariaadi juurde Projekteerimise Keskus, mille direktoriks määrati A. Kotli. Seega säilitas ta sisuliselt oma endise koha. Positiivse ellusuhtumisega A.Kotli tegutses aktiivselt. Lisaks põhitööle õpetas ta esimesel nõukogude aastal mööbli projekteerimist J. Koorti nim. Rakenduskunsti koolis. Muude tööde kõrvalt toimetas ta arhitektuuriosakonda uues ajakirjas ,,Viisnurk". 1944. a. sügisel sõitis A. Kotli Tallinnast Väike-Maarjasse, kus tema perekond viibis varjul sõjaohtude eest. Kuid juba sama aasta novembris asus ta tööle ENSV Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskusesse, millest aja jooksul kujunes RPI ,,Eesti Projekt". Töötades seal kuni 1958. aastani, jõudis ta olla grupijuht, töökoja juhataja, projektide peaarhitekt ja lõpuks kolm aastat instituudi peaarhitekt. Tõsiselt suurendas A. Kotli koormust pedagoogiline töö
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid ...
Loenguplaan · Seos kahe tunnuse vahel kovariatsioon korrelatsioon Harilik lineaarne · Harilik lineaarne regressioonmudel Vähimruutude meetod parameetrite hinnangute leidmiseks regressioonmudel ...
aastas, millega ta juba siis kuulus maailma 100 kõige enam tsiteeritud sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja (Garfield, 1980, lk. 633-639). Järgnevatel aastatel tema tsiteeritavus kasvas aga veelgi ja jõudis 1990ndatel aastate keskel keskmiselt 500 tsiteeringuni aastas. Teaduse raamatupidamises on olemas selline mõiste nagu mõjukus, mida arvutatakse kui tsiteeringute arvu ja avaldatud artiklite arvu suhet. Eugene Garfieldi tehtud analüüsi kohaselt oli 225 psühholoogia ajakirjas ajavahemikus 1986-1990 avaldanud autori seas Endel Tulving mõjukuselt kaheksandal kohal, saades keskeltläbi 14,75 viidet iga selles ajavahemikus avaldatud artikli kohta (Garfield, 1992). Seepärast pole imestada, et ta on juba ammu ületanud 10000 tsitaadi piiri, mis on olnud teaduse ajaloos jõukohane vaid mõnele üksikule geeniusele. Tavaliselt õnnestub nii suure arvu tsiteeringuteni jõuda vaid kollektiivselt, näiteks mingi Eesti suuruse maa teadlastel üheskoos.
aladest. Tritoni põhjapooluse lähedased alad paistavad olevat geoloogilises mõttes noored, sest selles piirkonnas praktiliselt puuduvad löögikraatrid. Ala on risti-rästi ja ringjalt kulgevatest tihedatest madalatest vallidest lausa säbruline. Nähtavasti on selles piirkonnas suhteliselt hiljuti (geoloogilises mõttes) toimunud ulatuslik külmunud pinnase liikumine. Nüüd teatasid California ülikooli teadur Craig Agnor ja Dougglas Hamilton Marylandi ülikoolist ajakirjas Nature, et on ilmselt Tritoni veidruste põhjuse paljastanud. Nende hinnangul oli Triton nimelt üks kaugetel aegadel Päikesesüsteemi piirimail teineteise ümber tiirelnud kahest planetoidist, mis Neptuuni gravitatsiooni poolt "pihta pandi". Tritoni senine paariline jäi teadlaste hinnangul "gravitatsioonisõjas" kaotajaks ja lahkus üksinda kosmilistesse avarustesse. Tritoni kinnipüüdmise kohta on esitatud ka teisi teooriaid, ent
Tema naise vanem vend oli Preisimaa siseministriks ühel kõige reaktsioonilisematest ajastutest, aastail 1850-1858. 1843. aasta sügisel saabus Marx Pariisi, et välismaal koos Arnold Rugega (1802-1880; pahempoolne hegellane) radikaalset ajakirja välja anda. Ilmus vaid selle ajakirja ,,Saksa Prantsuse Aastaraamat" esimene number. Ajakiri jäi seisma raskuste tõttu tema salajasel levitamise Saksamaal ja lahkhelide pärast Rugega. Oma artiklites, mis avaldati selles ajakirjas, esineb Marx juba Revolutsionäärina. (Lenin 1964: 5) 1844. aasta septembris saabus mõneks päevaks Pariisi Friedrich Engels, kes sai sellest ajast peale Marxi kõige lähemaks sõbraks. Koos võtsid nad kõige aktiivsemalt osa Pariisi revolutsiooniliste rühmade tolleaegsest pulbitsevast elust (eriline tähtsus oli Proudhoni õpetusel, millega Marx oma teoses ,,Filosoofia viletsus", 1847. aastal, otsustavalt arved õiendas) ja, pidades ägedat võitlust väikekodanliku sotsialismi
· Varjutada tugevalt sarnaaluseid. · Ripsmetele kleepida kunstripsmeid. · Huuled teha tumedad, sobivad veini-, marjapunaseid toonid, küpse ploomi ja musta kohvi värv. · Huuled veidi väiksemad, võib olla teravate huuletippudega. · Kindlasti rõhutada tugevalt kulmuluud. 1940 1950 Kosmeetikatoodete valmistamine spetsialiseerus eriti Ameerikas jumestusvahenditele ja nende kasutamiseks anti nõu ka ajakirjas Vogue. Huulte värvimiseks kasutati pintslit ja kaht eri tooni huulepuna. Ka huulte kontuuride tõmbamine enne värvimist läks moodi juba aastal 1948. Max Factor valmistas esimese peitepliiatsi Erase Stick, mille abil kõrvaldati tumedad silmaalused ja muud nahadefektid. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid rassidele. Hakati kasutama ripsmekoolutajat. Moodi tuli taas kunstsünnimärk. Meigiks: · Kulmud teha tumedamaks, kammida paika ja fikseerida kulmugeeliga.
kirjanike üsna väikesearvulisse põlvkonda, kes asub väliseesti kirjanduse rajajoonel. Tema esimeseks kirjanduslikuks katseks oli 1950. aastal noorsooajakirjas ,,Tulehoidja" ilmunud gaiditeemaline meeleolupilt Järgmistel aastatel avaldati samas väljaandes, hiljem ka Stockholmi eestikeelses ajalehes Helga Raukase vesteid, lühijutte, reportaaze, illustratsioone jm. Kirjanik ise peab oma ilukirjanduslikuks debüüdiks 1962. aastal ajakirjas ,,Mana" ilmunud novelli ,,Kell kaheksa". 1965. aastal ilmus kirjaniku esimene romaan ja pikk proosa kujunebki tema põhisanriks, kuigi ta on kirjutanud ka novelle, näitemänge ja noorsoojutustusi. Helga Nõu on esimestest raamatutest alates paistnud silma kindlakäelise uuendajana, kes otsib oma romaanidele adekvaatseid väljendusvahendeid ja jälgib nii kodueesti kui ka välismaa kirjanduse suundi. Ta otsis uusi teemasid ja erinevaid tekstilisi vahendeid ning sellega
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (WTO).....................................................3 1.1. WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid. 4 1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed.................................................4 1.3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur..............................................4 1.4. WTO tegutsemispõhimõtted.........................................................................6 1.5. WTO funktsioonid......................................................................................... 6 1.6. WTO eesmärgid...............................................
Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori)
Teisisõnu on välditud suhtlusringi raamatu retsensiooni Edgar Krullilt (Krull 2001)]. Oma raamatus annab piiramine üksnes ühe paradigma - antud juhul sotsiaalpedagoogika Hämäläinen avara, ent suhteliselt üldise ülevaate sotsiaalpedagoogika -esindajatega. Samuti on sotsiaalpedagoogika-alaste artiklite hulk olemusest, arenguloost ja peamistest teooriatest selle kodu-maal - selles ajakirjas heaks indikaatoriks, kuivõrd aktuaalne on sotsiaalpe- Saksamaal. Avara ajaloolise tausta avamise kõrval on selles raamatus dagoogika mõiste tänapäeva saksa pedagoogikas. Kolmandaks omavad jäänud vähe ruumi küsimusele, mil määral ja kuidas aitab see ajakirjad teatud üldisi eeliseid monograafiate ees (ehkki monograafiate teoreetiline materjal tõepoolest kaasa aktuaalsete sotsiaalpedagoogiliste tähtsust teaduse arenguloos oleks väär alahinnata)
Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) Elu Veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik.
blondid juuksed ajasid tüdrukute päid segi. Tal oli ainult kaks tõsisemat suhet olnud, kuid ka need ei püsinud kaua. Eriti meeldis talle Courtney Love, sest ta oli teistest erinev. Kurt on öelnud, et kõik Nirvana liikmed on nii igavad ja et ta vajab muutust. 24. jaanuaril 1992 Kurt Cobain abiellus laulja Courtney Loveiga Wakikis, Hawaiil. Courtney on tuntud bändist Hole. Varsti algasid ka esimesed lahkhelid Kurti ja Courtney vahel. Näiteks Kurtile ei meeldinud, et Courtney näitas ajakirjas "Vanity Fair"oma suurt kõhtu. Kuus kuud peale abielu (18. augustil 1992) sündis neil laps, kelle nimeks sai Frances Bean. Kurt olevat olnud pilves nii abielludes kui ka lapse sünni hetkel. Kui Courtney oli rase kahtlustati teda narkootikumide tarvitamises. Ta eitas kõike seda. Ta küll ütles, et tarvitab narkootikume, kuid kohe kui ta teada oli saanud, et ta rase on, oli ta selle jätnud
saadetud kõigile eesti kooridele. Järgnevalt trükiti ära kutsekiri koorijuhtidele kokkutulekuks 3. detsembril. Samas esitati üldine peoprogramm. 3. Opositsioon pidukomitee tegevusele Tallinna toimkonnale tekkis peatselt kõigile nähtav opositsioon. Jakobsoni pooldav Pärnu Postimees kirjutas juba 7.detsembril 1879: Tallinna toimkond olevat ,,koguni Tartu pidukomitee sarnane". Isegi koosolek 3.detsembril ei toimunud täies üksmeeles, nagu ajakirjanduses enamasti kirjutati. Ajakirjas nuriseti toimkonna omavoli üle- peamised vastuolud olid rahaasjades. Koosolekul kerkis üles ka küsimus auvõõraste ja pidukõnelejate kohta, mis tekitas tüli, sest taheti opositsioonimehed täiesti välja jätta ja see õnnestuski. Muidugi oli auvõõraks C.R. Jakobson, kes jäetigi auvõõraks kutsumata. Pidukomitee Tallinnas jätkas asjaajamist, arvestamata opositsioonimeeste nõudmisi. Nähtavasti kaldusis köstrid ja koolmeistrid, kes olid laulukooridega seotud, rohkem
pikaajalise otstarbekuseta võib osutuda ohtlikuks. Liiga isiklik lahenemine võib juhataja viia asja kiire taipamiseni olgu ta siis tõene või vale. Uhe tehnoloogia kompanii tegevdirektor, tuntud kui vaga hea strateeg, lasi lahivaatel ikkagi juhtida oma mõningaid otsuseid. Teda solvati isiklikult kui uks kuulus ajakiri avaldas artikli tema kirjeldusega, mille järel lõpetas nende kompanii enda reklaamid selles ajakirjas. Tootajad võtsid seda kui hoiatust tingides talle ettevaatliku astumise ebasoodsa informatsiooniga. Ühes teises juhtumis, korporatsiooni keskmine juht saatis mitmeid e- kirju, et teada kas teda koheldakse korralikult, ning kurtis koheselt kui tajus mõnda solvangut. Tema tähelepanu üle sisu maksis talle kõrgepalgalise koha. Tulus ametikoht läks koheselt juhatajale kellel oli suurem pilt loost. Lahivaade võib pimestada suur ülevaadet, juhtides juhte tahtsaid probleeme üle vaatama
Eri inimesed ja erinevate kultuuride esindajad ei talu silmavaatamist ühtemoodi. Näiteks häbelikud inimesed püüavad silmsidet miinimumini viia või siis üldse vältida. Nad võivad olla kõige ausamad ja siiramad inimesed, ometi jätab silmade ärapööramine mulje, et nad midagi varjavad või vassivad. Tabavalt kutsutakse kriipshuultega inimesteks neid, kelle näo karmist sõnatusest pole võimalik midagi välja lugeda. Psühholoog Jane Templeton avaldas ajakirjas Marketing Magazine artikli "Kuidas müüja saab teada, mis ostjal tegelikult meeles mõlgub." Ta kirjutab: Kui potensiaalne ostja langetab pilgu ja pöörab näo kõrvale, siis kavatseb ta ostust loobuda. Kui aga tema huuled on lõdvestunud ja lõug suundub ettepoole, siis mõtleb ta nähtavasti teie soovituse üle järele. Kui ta vaatab teile otsa, näol kerge naeratus, siis kaldub ta teie ettepanekuga nõustuma. Kui teme näole kerkib entusiastlik
Hälli-ja äiutuslaulud, nt „Uni tuleb“, „Ehatäht kiirgab“ või „Äiu , lahke, lapsukene“ Lisaks veel upatused, lapse esimeste sammude, mängude, sõnavigurite ja retooriliste küsimuste värvistused Lastelaulude tippu kuuluvad mitmed linnulaulude imitatsioonid, nt „Lõokese laul“, „Pääsukese laul“ Luuletustes tähtsustab Sööt ka õppimise ja töö vajalikkust Julius Oengo (Oro) (1901 – 1941) Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta oli 1923 – 1934 Üldtuntud on tema jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid Mitmed pühadesalmid „Üle lume lageda“, „Tiliseb, tiliseb aisakell2 Kirjutas ka spordilaule, humoorikaid luuletusi lastest ja loomadest-lindudest Rohkesti esinev jutustavat elementi, nt luuletuses „Talvehommik“ Tema lasteluuletuste populaarsust suurenas viisistamise (nt Riho Pats)
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD Referaat Tallinn 2014 RASVUMINE. Mõiste. Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel) ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel. Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse. Rasvkoe ülesanded. Rasvkude on eelkõige organismi energiatagavara. See on reserv, mida organism asub kasutama, kui lihtsamini kättesaadavad energiavarud- suhkrud ehk süsivesikud- on kahanenud miinimumini (nälg, intensiivne treening) või need on millegipärast rakkudele kättesaamatud (diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõh...
MySQL AB, mis kasutab struktureeritud päringukeelt (SQL). Kuna MySQL'i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda GNU litsentsi tingimustele vastavalt alla laadida ja oma vajadustele kohandada. SQL on enamlevinud päringukeel andmebaasidega suhtlemiseks, mis arendati IBM poolt varastel 70-del. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mis on SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). 70-ndate lõpus nägi Relational Software Inc (praegune Oracle Corporation) loodus potentsiaali ning arendas oma versiooni SQL'st. Nagu öeldud on SQL andmebaasistandard. Kuid iga SQL arendaja lisab juurde täiendavaid omadusi ja seega on tekkinud mitmeid versioone. Enam levinumad andmebaasimootorid on MySQL, PostreSQL, aga ka Microsoft SQL server.
William Wollaston, kes töötas välja plaatinaesemete tootmise tehnoloogia. 1803.a aprillikuus ilmus Londonis ühe mineraalikaupluse aknale teade uue elemendi pallaadiumi avastamisest ning uut metalli pakuti müügiks hinnaga üks silling (65 mg) eest. Londonis ringles kuulujutt pallaadiumi avastamisest kui aprillinalli. Tuginedes esialgsetele analüüsidele väideti tegemist olevat mitte uue metalliga, vaid hoopis plaatina ja elavhõbeda sulamiga. Siis levis kulutulena uus uudis. Ajakirjas "Nicholson´s Journal" avaldatud anonüümteates pakuti sellele, kes valmistab plaatinast ja elavhõbedast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, so 168 grammi kulda. Katsetusteks anti aega üka aasta. Aeg möödus, ent preemia järele ei söendanud keegi minna. Siis teatas Londoni Kuningliku Seltsi sekretär W. Wollaston, et tema oli 1803.a avastanud pallaadiumi, esitanud anonüümteate aprillinaljana ning pakkunud välja preemia. Toorplaatinast avastas Wollaston veel
Klijn, E. (1999). Policy networks in Scandinavia. Administration and Society, 6 (18), 14-31. (Märkus: "6" siin volume nr.; "18" sulgudes issue nr.; "14-31" tähistavad lk.) · Artikkel kogumikus. Sabatier, P. (1993). Advocacy coalition framework. In H. Jenkins (toim.), Theories in policy analysis (lk. 233-245). Oxford: University Press. · Ajaleheartikkel. Rumessen, V . (1993, 21. juuni). Edasi laarilikul teel! Postimees, lk. 15. · Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas. The Economist (2003, June 15 June 22). Poland's EU referendum. The Economist, 58-59. · Raportid: Freedom House (2007). Nations in transit. Washington: Freedom House Press. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 42 14 16.10.2016
Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente. Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega. Taotluse võib esitada iseseisvalt alates 16. eluaastast. Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. Sotsiaaltoetuste määr 2016. aastal on 25,57 eurot. (Sotsiaalkindlustusamet, 2016) Rääkides rahastusest ja toetustest, siis ajakirjas Puutepunkt kirjutati, et SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond hakkas teraapiaid rahastama, mis on väga positiivne ja hea uudis. Lastefondi juht Küllike Saar ütleb, et nende eesmärk on üles leida pered, kes vajavad abi laste 6 teraapiate rahastamisel. See fond pidi pakkuma rahastust selliste teraapiate jaoks, mida haigekassa ega riikliku rehabilitatsiooni nimekirjades ei ole. Lastefondi juht Küllike Saar tõi
tsiteeritud sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja (Garfield, 1980, lk. 633-639). Järgnevatel aastatel tema tsiteeritavus kasvas aga veelgi ja jõudis 1990ndatel aastate keskel keskmiselt 500 tsiteeringuni aastas. Teaduse raamatupidamises on olemas selline mõiste nagu mõjukus, mida arvutatakse kui tsiteeringute arvu ja avaldatud artiklite arvu suhet. Eugene Garfieldi tehtud analüüsi kohaselt oli 225 psühholoogia ajakirjas ajavahemikus 1986-1990 avaldanud autori seas Endel Tulving mõjukuselt kaheksandal kohal, saades keskeltläbi 14,75 viidet iga selles ajavahemikus avaldatud artikli kohta (Garfield, 1992). Seepärast pole imestada, et ta on juba ammu ületanud 10000 tsitaadi piiri, mis on olnud teaduse ajaloos jõukohane vaid mõnele üksikule geeniusele. Tavaliselt õnnestub nii suure arvu tsiteeringuteni jõuda vaid kollektiivselt, näiteks mingi Eesti suuruse maa teadlastel üheskoos
automaatselt. Müstikud on muidugi kulutanud aastaid, et teada saada, kuidas transsi jääda, kuid üritused on olnud edutud. Mis omakorda näitab, kuivõrd raske see on (Streeter 2006: 59). 1.6.8. Hüpnoos on imeravim Hüpnoosiseisund ei ole raviv ega mitteraviv. See on pigem vastuvõtlik keskkond või mentaalne raamistik, mida saab kasutada meele uurimiseks ja muutusele kaasaaitamiseks. Louis Alexander on öelnud ajakirjas American Journal of Clinical Hypnosis, et „Hüpnoos on seisund, mis tekib meele sissepoole pöördumisel, aidates kaasa loova kujutlusvõime rikastamisele /…/ ja vähendades vajadust reaalsuse kontrollimise järele ning tagades seega mentaalse keskkonna, milles teatud sugestioonide abil on võimalik saada ideid ja neid kogeda /…/ elaval moel.” (Fisher 2009: 19-20). 16 Hüpnoos loob võimaluse suhelda otse inimese alateadvusega ning sellises
Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) [redigeeri] Elu Veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik.
..............................................................9 2.2 Intervjuu pressifotograaf Andres Puttinguga............................................................................11 3. KÜSITLUSE TULEMUSED.......................................................................................................14 KOKKUVÕTE SUMMARY ALLIKMATERJALID LISA 1. Küsitluse ankeet LISA 2. Intervjuu algkuju LISA 3. Pildid SISSEJUHATUS Igas ajakirjas ning ajalehes on oma osa pressifotodel, mis mängivad suurt rolli ajakirjandusliku info edastamisel. Pressifotograafe sirgub aastast aastasse aina enam ning pressifotograafia tähtsus Eesti meediaruumis kasvab järk-järgult. Eesti pressifotograafid on loonud Eesti Pressifotograafide Liidu ning igal aastal leiab aset pressifotode konkurss, kus premeeritakse parimaid pressifotograafe nende tänuväärt töö ning oluliste piltide eest. 2010
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis...
Embrüo siirdati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly. Tulemus näitas selgelt, et diferentseeritud keharaku tuumas on organismi arenguks vajalik geneetiline informatsioon olemas ja realiseeritav. Siiratav rakutuum oli aga vaja rakukultuuri tingimustes viia täielikku soikeseisundisse, mis alati täpselt ei õnnestu. Tegelikult olid nad tuumkloonimise meetoodi kasutamisest teadnud juba varem. Eelmisel aastal olid nad ajakirjas Nature avaldanud artikli kahe lambatalle sünnist kultiveeritud embrüorakkude tuumade siirdamise tulemusena. Soti rakendusbioloogide eesmärgiks oli leida edukas kloonimismeetod, mis võimaldaks luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade kloone. Ja tõepoolest, juba samal, 1997.a. kloonisid nad transgeense lamba, kelle piimas sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor. Järgnenud aastatel klooniti katseloomi (hiiri, küülikuid, kasse) ja põllumajanudusloomi
http://www.postimees.ee/1466185/autode-heitgaasid-voivad-dnad-kahjustada) 23.03.05 Artikkel Fortest 19.02.2010. Maanteede ääres elanevatel inimestel suureneb areroskleroosi risk kaks korda. Seda kinnitab taas värske uuring, mis viidi läbi Los Angeleses maanteede ääres resideerivate kodanike tervist jälgides. Väidetavalt on see esimene otsene tõestus, et südame veresoonkonna paksenemise ja sõidukite heitgaaside vahel on otsene seos.Vastav teaduslik uurimus publitseeriti sel nädalal ajakirjas PloS ONE, kirjutab Los Angeles Times. Kolme aasta jooksul monitooriti 1483 inimese arterite seinte paksust ning kohalikku õhusaastet. Selgus, et viimase tõttu paksenevad arterid neil inimesil tavalisest kahekordse kiirusega.Arteroskleroos on Lääne ühiskonnas pea poolte haigussurmade põhjuseks. Ning kuigi senigi oli ju selge, et sisepõlemismootorite heitgaasid pole sisse hingamiseks, polnud teadlastel nii selget sidet õnnestunud siiamaani välja joonistada.Uurimus ei soovita rajada
B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Kirjeldage tegureid, mis võivad takistada teie programmi edukust ja milles näete vajadust areneda C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? 17 VII. Viited Loetlege kõik oma dokumendis kasutatud materjale samas vormis nagu teaduslikus ajakirjas. Viited võivad sisaldada riiklikult tunnustatud juhendmaterjale, indekseeritud ajakirjades avaldatud artikleid, ametlikel kodulehekülgedel avaldatud dokumente (tutvuge tunnustatud kodulehekülgede loeteluga). Riiklike dokumentide korral viidake allikale ja lisage lühikokkuvõte. A. Kasutatud materjalide loetelu B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave 18
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...
JEROME DAVID SALINGER (1919) Selle kirjanikepõlvkonna koondnimetuseks on the beat generation e "löödud põlvkond". Elust Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudi-iiri perekonnas, tema isa töötas juustu ja singi importijana. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. Valley Forge'is kirjutas ta ka oma esimesed jutud, mis avaldati kooli ajakirjas. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi USA-sse. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse. 1946-51 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja romaani ,,Kuristik rukkis", millest sai kohe bestseller ning autorist noorte iidol. 1953
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
