rohkem, kui linnukest pihku, täringuks tähte ja palliks kuud rohkem, kui tooreid Kangro on Eesti luuletaja, tikrimarju, rohkem, rohkem, kui midagi muud kirjanik ja ajakirjanik. Luulet ihkasin, oh kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! iseloomustab vahetu ja Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos, tõesti mu südame ligi, mu kaenlas, sümbolitaotuslik kujundikeel. Ta mu süles, kord kinni, kord lahti!
KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITMEID ARVUSTUSI, RAAMATUTUTVUSTUSI NING KOKANDUSKOMMENTAARE. TÖÖ KÄIGUS PROOVIN LUGEJALE KIRJELDADA TEMA ELU JA ANDA KA ÜLEVAATE TEMA TEOSTEST NING LUULETUSTEST. RAAMATUTE SAAMISEGA OLI MUL NATUKE RASKUSI, KUNA RAAMATUKOGUDES NEID SAADA POLNUD, AINULT MÕNDA ÜKSIKUT. ÜHTEGI TEMA ISIKLIKKU LUULEKOGU EI ÕNNESTUNIDKI MUL SAADA, KUID LUGESIN TEOSEID, KUS OLI LISAKS KARL MARTIN SINIJÄRVELE VEEL PALJUD TEISEDKI
Naine 2 Tallinna Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keskkonna- Tehnikaülikool spetsialist Naine 3 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Veterinaar loomakasvatuse instituut Naine 3 Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond ajakirjanik Mees 3 Tartu Ülikool Matemaatika- Maailma informaatikateaduskond kuningas Mees 3 Tallinna Energeetikateaduskond projektijuht Tehnikaülikool Naine 3 Tallinna Matemaatika- raamatupidaja
väljaande kaasosanik ning Mikaeli occasional lover Erika Berger, Millenniumis disainerina töötav Christer Malm, ärimees Hans-Erik Wennerström, Mikaeli tütar Pernilla Blomkvist. Tegevuse toimumise aeg: 21.sajand, tegevus toimub ühe aasta jooksul. Autori eesmärk/teema: Larsson on kirjutanud kaasakiskuva kriminaalromaani, rääkides ajakirjanike tööeetikast ning elukutsega seonduvatest probleemidest ja samal ajal keskendudes naiste vastu suunatud vägivalla probleemile. Kuna autor oli ise ajakirjanik, mõjub see tahk raamatust väga usutavalt. "Lohetätoveeringuga tüdruk" sisaldab küllaltki palju vägivalda ning detailseid ja võikaid stseene, mis kirjeldavad vägistamisi, tapmisi ning piinamist, ometi mõjub raamat professionaalsena. Sündmustik: Raamat jälgib tegevust esialgu kahte liini pidi: ühest küljest jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Teose keskosas liinid
· Oodati diktatuuri,mis viiks riigi majanduslikule õitsengule · Klassihuvid allutati rahvuse huvidele · Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kirikukoolis,oli sotsialistide ajakirjanik,I MS heideti ta sotsialistide parteist välja,oli · Natsionalism ja faism rõhus rahvuse ühtusele,vaenlasteks sõdur. olid rahvuse reeturid,teised rahvad ja kommunistid. Faismi võidukäik itaalias: Diktatuuride tekkepõhjused: · 1921a valimistel olid fasistid edukad.kuid enamust ei
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta sündis 26.Juulil 1841. aastal, Tartus. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. 1856 1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Edasi oli ta isa eeskujul hakanud Torma kihelkonnakooli õpetajaks. Seoses tülidega mõisniku ja pastoriga lahkus ta 1862.
, Eesti kirjameeste selts. 1869-esimene üldlaulupidu, kavas 15 ilmaliku ja 12 vaimuliku laulu, oli ka 2 eesti laule. Laulupiud oli suursündmus, osales 822 lauljat, laulupidu kesti 3 päeva, kõne pidas Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust, ja et jääda eestimeheks igas ametis, lalupidu korraldati selleks, et tähistada 50 aasta möödumist pärsiorjusest, see pani aluse laulupeo traditsioonile. Karl a. Hermann oli mitmekülgne muusika tegelane, ajakirjanik, keeleteadlane, 19 saj kultuurielu juhtfiguur, seotud mitme seltsi ja organisatsiooniga. Ajalehe toimetajana ja kirjanikuna 1882 võttsi üle ajalehe Eesti postimees, kästles palju eestluse probleeme, Laulu ja mängu leht, sellest kujunes raha muusika hariduse edendajaks. Kirjastajana-pidas Hermann põhiülesandeks muusika huviliste varustamist nootidega(eesti kannel, koori ja kooli kannel jne). Kirjaniku ja luuletjana-ta andis välja palju luulekogumikke, kirjutas näidendeid, ta
Karl August Herman 1851-1909. Oli aktiivne kultuuri tegelane, keele teadlane, ajakirjanik, muusika huviline, rahva valgustaja. Ta oli pärit Põltsamaalt Oli andekas ja töökas- jõudis kõrgema hariduseni. Kolm aasat õppis ta Tartu ülikkolis usuteadust seejärel Leipzigi ülikoolis, sealt sai keeleteaduse doktori kraadi. Naastes Eestisse läks Tartu ülikkoli lektoriks. Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid
püütakse anda vähemalt mingigi positiivne toon asjale. Halli argiellu tuuakse positiivsemaid ja soojemaid toone mõne naljaka või uskumatu looga laiast maailmast. See annab võimaluse pääseda korraks karmist tõest, mis toimub meie endi ümber ning naerda kellegi teise õnne või õnnetuse üle. Ajakirjanduse mõju üldsusele on minu arvates ebanormaalselt suur. Oma argipäeva elus sõltuvad inimesed nii palju sellest, mida kirjutab üks või teine ajakiri ning ajakirjanik. Näiteks enamik poliitikuid on oma ütlemistes ja tegudes tunduvalt vaguramaks jäänud, sest sisimas kardetakse rahva hukkamõistu. Just press ning meedia ongi need mõjutusvahendid, mis antiiksevalitseja kombel otsustavad, keda süüdi mõista ning keda mitte. Allasuunatud pöial tähendab kritiseerivaid artikleid ning sel viisil ka inimeste pahameelt konkreetse avaliku elu tegelase vastu. Üldsuse hukkamõist omakorda tähendab valijaskonna vähenemist, ameti-
relvajõudu kasutades. Kuid kas kõik riigid ka tegelikkuses neist põhimõtteist johtuvad? Üheks selliseks normiks on kohustus austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi. Eelmise aasta mais avaldati Euroopa Parlamendi poolt raport, milles käsitletakse inimõiguste tagamist maailmas. Raportis toodi välja Hiina kui riik, kus viiakse ellu enamik maailmas aset leidvatest hukkamistest. Venemaale heideti ette mitmeid murettekitavaid sündmusi, nende seas ka paari aasta tagune ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrv, millele siiani lahendust pole leitud. Kas sellistes riikides, kus hukatakse võimude otsuse alusel ja sageli avalikult tuhandeid inimesi, kus avaliku elu tegelasi mõrvatakse nende oma koduustel, hinnatakse inimõigusi ikka piisavalt? Riigivõimude väitel paistab olukord riigis alati olevat suurepärane, nagu midagi erilist ei olekski toimumas, kuid asja lähemalt uurides selgub tihtipeale häirivaid asjaolusid.
Jaan Vahtra Jaan Vahtra (23. mai 1882 Kaaru 27. jaanuar 1947) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Tema kunstipärand on mitmekülgne. 1916. aastal Jaan Vahtra mobiliseeriti. Sel puhul avaldas ta oma mõtteid sõjast. Rindele sattumist õnnestus Jaan Vahtral vältida, lõpuks ta isegi vabanes sõjaväest ning elas kaasa tormilistele revolutsioonisündmustele Peterburis. Eriti huvitavad on Jaan Vahtra tähelepanekud ja kokkupuuted modernsete kirjandus- ja kunstisuundade ning nende esindajatega. 1918
Kujunes sellest üldrahvalik üritus.1880.aastal tekkis romantiline proosa laine.19saj. teisel poolel hakkas levima realism. 7.Juhan Liivi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos.Parimaid realistlikke luuletajaid.Põdes skisofreeniat.Kirjutas väga paljusid luuletusi ja ühe teose ,,Vari". 8.E.Vilde loomingu zanriline ülevaade. Autori tähtsus eesti kirjandusloos.Loomingus räägib ta igapäevaelulistel probleemidel.Ta oli proosa,näite ja ajakirjanik.1927 aastal töötas riigi pressiesindajana.Eesti keelt õppis omal käel. 9."Mäeküla piimamehe" peategelased, nendevaheline seos, käitumise motiivid.Teose idee ja probleemistik.Esimene psühholoogiline romaan.Sõnum lugejale on probleemistiks mis näitab igapäevaeluliselt.Alkoholism, joobes kaariku sõit, rahamured ja omavahelised suhte probleemid.Peategelased:Mari,Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer. 10.Rühmitus Noor-Eesti.Liikmetest, tegevusest, motot, tähtsus eesti kultuuriloos.Ring
ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde....
Töölised jagati korporatsioonidesse 5)Inimesi hirmutati kommunistidega, inimesi vahistati, inimesi saadeti koloonialaagritesse. 6)Vallutati Abessiinia, Albaania. 7) Inimesi jälgis salapolitsei b) Saksamaa 1)1933. Aastal kehtestati üheparteisüsteem. Võimule jäi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei 2)Võimul oli Adolf Hitler 3)Sakslastel oli keelatud abielluda juudiga. Ajakirjanik ei tohtinud oma mõtteid avaldada. 4) 5) Rahvast hirmutati juuditega, kommunistidega. 6)Ehitati palju tehaseid ja vabrikuid, kus toodeti sõjarelvi. 7) SS, millele allus veel lisaks Gestapo 2. Mille poolest on Stalini ja Hitleri tegevus võimu kehtestamises sarnane? Mõlemad lõid ranged seadused, mis piirasid inimeste sõna ja kodanikeõigusi. Samuti kõrvaldati vaenlased. 3. Leia seoseid natside populaarsuse ja Versaille rahulepinguga sätestatu vahel.
KUNSTI ARENG AASTATEL 1918-1939 Koostajad: Mari Mätas, Gustav Tuisk Kool: Orissaare Gümnaasium Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam- vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa On iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revolutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline ku...
---;;--- 8B Klass Tallinn 2008 Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlve elas ta üle vanaisa ja vanaema juures, sest ta ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist ära alles siis, kui Aidi oli saanud juba 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga tark mees, ta oli vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi saj. alguses ajakirjanik. Neil oli neli tarka last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, ülejäänud kolmest said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses hea atmosfäär. Aidi vanaisal oli suur raamatukogu nimistus - kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijaks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", veidi vähem ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti". Ta leiab, et tänapäeva noored pole pahelisemad kui tema ja tema eakaaslased.
((A.Laaneots 2013 Raul Kalev on öelnud, et tuleb olla väga ettevaatlik meedia kritiseerimisega. Kindlasti teeb ka meedia vigu, kuid tema süüdistamine ei ole hea vasturelv rünnakute tõrjumiseks. ,,Kõige suurem viga on see, kui ettevõtja hakkab taustatööd tegemata ajakirjanikule vastu (tulistama." (Hundimägi, 2004 Ei tohi otsida patuoinast. Ettevõtte juht ei saa ajakirjanikuga suheldes lükata süüd PR- esindajale ja teha teda patuoinaks. See kahandab organisatsiooni mainet. Ajakirjanik ei võta (enam ettevõtet tõsiselt. (Hundimägi, 2004 Kui ettevõte on sattunud meedia ohvriks, siis kõige tõhusam vahend on ignoreerida. (Kui töötada rahulikult edasi, siis suure tõenäosusega ei jää silt külge. (Meediasuhted, 2013 Tippjuhid taluvad kriitikat halvasti. ,,Väldi reageerimist, püüa välja selgitada, miks sind kritiseeritakse, võta omaks ainult põhjendatud kriitikat, ära asu ennast kaitsma, vaid suuna diskussioon tulevikku- kuidas edaspidi saaksime tegutseda
Selleks ajaks oli kohapeal välja kujunenud klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe side Tallinna töölistega. Enamlaste juhiks kujunes kohaliku ministeeriumikooli juhataja Anton Künnapuu (1864 - 1919), kes oli Raplasse elama asunud seoses kooli avamisega 1913. aastal. Tema tütar Olga Lauristin (1903) oli Rapla rahva esimene saadik uude riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris 1941. Raplast on pärit Anton Vaarandi (1901 - 1979), ajakirjanik, kellele 1965. aastal anti Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Tänapäev. Rapla linna kiire areng algas tema nimetamisega rajoonikeskuseks 1950. aastal. Sellest ajast on linna elanike arv kasvanud üle 4 korra, ehitatud arvukald haldus-, teenindus- ja tootmishooneid, kommunaal- ja eramaju, välja arendatud tänava- ja tehnovõrgud. Rapla tööstust esindavad mujal asuvate ettevõtete tsehhid. Neist märkimisväärsemad on Tallinna Katsetehase "Estoplast" ning Tallinna
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpila...
1) Põhjused,ajend,tagajärjed.P.Esimese maailmasõja põhjuseks olid suurriikide vahelised vastuolud – Prantsusmaa ja Inglismaa olid jõudnud enda kätte haarata suurema osa Aafrikast ja Aasiast, alles 19. sajandi lõpul ühtse riigini jõudnud Saksamaa tundis, et tema huvid on jäänud tahaplaanile, oma mõju püüdis suurendada ka Venemaa. Liitlassuhete kaudu olid nende riikidega seotud suurem osa Euroopa riike, nii oli paratamatu, et ükskõik milline konflikt võib paisuda sõjaks, mis haarab endasse suurema osa maailmast. A.- 28.juuni 1914Serbiast üliõpilane Gabrilo Princip tapab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest ...
Sooline palgalõhe Eestis 15.04.2014 saate ,,Vabariigi kodanikud" teemaks on sooline palgalõhe Eestis. Väidetavalt saavad naised 1/3 vähem palka kui mehed täpselt samat tööd tehes. Saates arutatakse, kas selline asi nagu sooline palgalõhe on Eestis üldse olemas ja kui on, siis kuidas saaks seda probleemi lahendada. Saates osaleb 5 inimest kellest 4 on külalised, kellel on kõigil oma arvamus antud teema kohta. Enne diskussiooni algust tutvustatakse iga külalise seisukohti. ,,Palgalõhe väljendamiseks ei ole olemas ühte meedet. Kasutusele tuleks võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel. Palgalõhe vähendamiseks suunatud tegevus peaks olema järjepidev ja pikaajaline. Kolme valdkonda, millele võiks meetmetest enam tähelepanu pöörata: avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine, palgaandmete ajakohasus ning põhjalik kogumine." Praxise analüütik Marre Karu ,,Ma ei ole lugenud ühtegi uurimust, m...
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta
· Don Juan Rein Pakk ,,Don Juan" (2009) · Kirjanik Kõrend - Eduard Vilde "Tabamata ime" (2011) · Bob Robin Hawdon "Sviit" (2008) · Mees, kelle nimi ei ole Michael - Conor McPherson "Rumm ja viin"(2010) · Paulo - Yves Jamiaque "Härra Amilcar" (2011) · Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) - Kauksi Ülle "Peko" (2011) · Mervyn - Martin McDonagh "Kadunud käsi" (2011) 5 Olulisemad rollid mujal · ajakirjanik Kägu August Kitzberg "Suur Kosjasõit ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Istvan Kadar Férenc Molnar "Liilia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Kaj Jevgeni Svarts "Lumekuninganna" (Eesti Draamateater, 2002) · Rudolfo Mart Kivastik ,,Savonarola tuleriit" (Eesti Draamateater, 2002)
teooriatega Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921 MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia Kolmikliit/Keskriigid -Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Teadusrevolutsioon - etapp 16.,17 sajandil, mil arenesid teadus ja teadmised Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms
Linnarahvas lootis, et taud läheb ise üle, et ohvrite arv ei kasva suureks ja haigus hääbub. Kahjuks, läheb kõik vastupidi, paari nädala pärast on ohvrite arv kasvanud üle kolmesaja. Linn pannakse karantiini. Kroonikas on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, kuidas inimesed üritavad elada oma uue valitseja „katkuga“. Kõige suuremaks raskuseks inimestel oli lahus olemine oma armastatust. See muutus lõppude lõpuks kõige valusamaks piinaks, mida pidi linn kanntama. Ajakirjanik Rambert, kes oli tulnud Pariisist reportaaži tegema, kel polnud mitte ühtegi tuttavat selles linnas. Ta ei suutnud oma kallimast lahus olla ning mõtles põgenemisplaanile. Ta nägi tohutult vaeva, et põgenemist organiseerida ning pidi suhtlema kahtlaste inimstega. Lõpuks suutis ta asja nii kaugele ajada, et lahkuda, kuid viimasel hetkel otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. Mina oleksin
aastal sai Otepää kirikuõpetajaks. Carl Robert Jakobson- oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik japedagoog. 1863.aastal sai Peterburis suurvürsti tütre koduõpetajaks, nõudis koolielu parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, oli baltisakslaste vastu, valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks, kirjutas kolm Isamaakõnet Lydia Koidula- on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Aitas isal toimetada Eesti Postimeest, 1870.aastal pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Oli EÜS esimees ja kohtuametnik Venemaal, 1896.aastal sai Postimehe peatoimetajaks. Oma tegevuses seadis esikohale eneseteadvuse arendamise, astudes välja venestamise saksastumise vastu. Tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti keele kasutamine jälle tavaliseks. 3
jalutamas käisid. Marja kuulis äkki käo kukkumist aga ta ei suutnud seda uskuda, sest käod ei kuku ju oktoobris. Mingi hetk võttis üks vanadaam oma käekotist välja telefoni millest tuligi käo kukkumine. Ja mõlemad said hulganisti naerda, ning Martin panigi marjale hüüdnimeks Maarjamäe kägu. Autorist Ketlin Priilinn (kodanikunimi Ketlin Rauk; sündinud 31. märtsil 1982) on eesti kirjanik, tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik. Ketlin Priilinn lõpetas 2004. aastal Eesti-Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise eriala ning asus tööle vabakutselise ajakirjanikuna. Ta on teinud kaastööd ajalehele Äripäev ning ajakirjadele Ärielu, Director ja Interjöör. Priilinna sulest on ilmunud mitmeid raamatuid nii lastele, noortele kui täiskasvanud lugejatele. Samuti on Ketlin Priilinn tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde. Abiellus 2010. aastal ja kannab nüüd
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
viivad lõpuks rahulolematuseni. Poleks samuti ju millegi poole püüelda, unistada, kui kõik on sul käeulatuses. Iga lõpp on millegi uue algus, avades tee uuele võimalusele. Me peame õppima, et õnn on muutuv, kuid me peame nende muutustega kaasa minema, sest õnnele peab alati midagi eelnema ja järgnema. Tuleks lihtsalt rohkem märgata ilusaid asju enda ümber. Õeldakse ka ju, et igas halvas on killuke head ja igas heas on ka killuke halba. Nagu on kirjutanud ka saatejuht ja ajakirjanik Maire Aunaste: „Me ju armastame oma lähedasi, teeme tööd, mõnikord armastame elu ennastki-miks siis veeretab saatus meie teele katsumusi? Sest see ONGI elu. Kui oleme enesele elamise julguse juba võtnud, siis oleme endale võtnud ka riski tõusta hommikul õnnelikuna ja minna õhtul õnnetuna magama. Ja vastupidi. Ainult ühte päeva, ühte hetkegi võib mahtuda meie elu suurim õnn või õnnetus. Kuidas nendega
· Oli alkoholi lembeline, 4 korda abielus, masenduses · Kuulub ,,kadunud põlvkonda", kes ei leia kohta enam elus · Sai noobeli kirjanduspreemia, mida ta vastu ei võtnud · Lemmikhobiks oli jahtimine ja enda kohta müütide välja mõtlemine · 1941. a sai temast KGB salaagent · Alkohol ja depressioon käisid käsikäes, mille tagajärjel ta ennast maha lasi · Gümnaasiumis kirjutas ajalehte - 17. a esimene kirjalik teos - Kooli lõpetades saab temast ajakirjanik · Kirjutamise stiiliks on jäämise printsiip: - Kirjeldas inimest piirisituatsioonides - Hästi lühikesed ja sisutihedad laused! - Kordused - Hästi konkreetne - Tegelastel on kõnekeelele sarnane tekst - Jäämäe efekt: 1. Ütleb lause, kus peab ridade vahelt lugema, mis kõik jäi ütlemata 2. On teinud tohutu eeltöö nt: Robert ei saanud juulikuus minna merele tormi
aristoteles). retoorika üks oluline osa on kirjutada kõnesid propaganda suhtekorralduse algus: algu kasutasid inimesed reklaame.. kuid inimesed ei võtnud väga vedu. seejärel palgati ajakirjanikke kes nt hakkasid kirjutama et kui hea see seep on kuid ka sellest nähti läbi. uus meetod: avalikud suhted 19 saj lõpus ilmusid pressiteated esimene suhtekorraldusfirma on loodud 1900 aastal Moodne suhtekorraldus Ivy Ledbetter Lee. oli algselt ajakirjanik, sealt edasi sai temast PR. töötas raudtee firmade jaoks, oli Rockefelleri perekonna suhtekorraldaja. Motoks the public be informed(firmad peavad rääkima ise enda lugu võimalikult ausalt ja avatult) Edward Bernays. nn suhtekorralduse isa. temalt on pärit mitmed juhtumid mis on väga tähtsad PR ajaloos, üheks on nt Torches of freedom(naistele suunatud suitsetamise propageerimise kampaania). Kasutas palju Freudi psühhoanalüütikat. Nn andis suitsetamisega naistele ühe vabaduse juurde.
Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haigeid abistama hakkata. kantseleiametnik Joseph Grand Härra Cottard/püüdis end üles puua lõppuks laseb end maha kirjanik Tarrou suri lõpuks katku Tulge sisse, poosin end üllesse. Rottide invasioon on lõppenud. Kojamehe surmaga just nagu lõppes murettekitavate ajamärkide periood ja algas uus, mitmeti raskem etapp, kus esialgne üllatus kasvas vähehaaval kabuhirmuks. Küsimus: kuidas seda teha nii, et aega kaotsi ei läheks
E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina.
lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839 1907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.
Metafoor: elus süda- tunded; mõnikord on vaja lööki väga valusat- on vaja mingit õnnetust. Tõnu Õnnepalu Eesti kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu sündis 13. septembril 1962. Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 19891990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta on välja andnud viis luulekogu: "Jõeäärne maja" (1985), "Ithaka" (1988), "Sel maal" (1990), "Mõõt" (1996), "Enne heinaaega ja hiljem" (2005). Sel maal Päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert
10. Autorist Mõnda eluloost eluloost : Eduard Vilde sündis 20. veebruaril 1865 ning suri 26. detsember 1933. 6 aastaselt hakkas Eduard lugema ning ta pandi Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. a. Astus Eduard Kentmanni kooli. 1878 läks ta õppima Tallina kreiskooli. Pärast kooli 1886. aastal töötas ta mitmes kohas kirjanikuna, 18831896 töötas ta: Virulase ja Postimehe toimetuses ja oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. Aastal 1986 elas ta Moskvas. Nii läbi aegade töötast ta erinevates toimetustes. Vilde algatas kriitilise realismi Eestis, julgedes erineda teistest kirjanikest. Loomingu üldiseloomustus üldiseloomustus : Eduard Vilde tuli kirjandusse vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina. Eduard Vildest sai eesti
2009 KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam-vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa On iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus...
Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / palja metsade, / tules nutvate...". Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel
Sõnavabadus on tänapäeval demokraatia mõõdupuu see on üks terendav eesmärk, mille poole kõik liberaalsed riigid püüdlevad. Kuid kas sõnavabadus tähendab seda, et ajakirjanikud võivad öelda mida ,,sülg suhu toob"? Lugedes nö ,,kollast ajakirjandust" võib selline mulje kergesti jääda, kuna eetilised piirid on seal ammugi ületatud. Näiteks presidendiprouast Evelin Ilvesest on meedia tekitanud täieliku naerualuse. Kõik algas sellest, et üks ajakirjanik juhtus lugema proua Ilvese kirjutist tema lasteaia siseveebis, kus Ilves soovitas lasteaial jõulupakkidesse Kalevi odavaid komme mitte panna, kuna need sisaldavad transrasvu, mis on suuremas koguses laste tervisele kahjulikud. Mõne päeva pärast oli ajakirjandus pulvil artiklitest, kus väieti, et Evelin Ilves ründab Kalevi kommitehast ja selle töötajaid. Ka pool aastat hiljem ei ole sumin proua Ilvese ümbert suubunud. Naeruvääristatakse nii tema korpulentset keha,
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
17. Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma 19. Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 20.Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 21.4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast. 1) Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu 2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal, 22.4 fakti M.Härma elust. 5) Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis
16) Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 17) Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma. 18) Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 19) Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 20) 4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast. 1) Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu 2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal, 21) 4 fakti M.Härma elust. Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis, osales seltside asutamises, juhtimises ja töös, kasvas
vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest"
perspektiivi seades oleks rumal nüüd internetiga traditsioonilise meedia surmatantsu tantsida." Veel põhjendas ta ära mõne magedama loo sattumise kaante vahele: ,,Kuid küsimus pole ju loovuses, vaid selle rahastamises: uudiste eest ei õnnestu kuigi hästi tasutud saada." Siin jõuabki ta iga valdkonna igikestva probleemini: finantsside nappus. Raha kulub tõesti palju ja, mis hullem, igas valdkonnas me oleme selle orjandusse jäädavalt aheldatud. Ajakirjanik, nagu iga teinegi tööline, tahab saada palka keegi peab seda ju maksma. Tööandja ülesanne on hoolitseda selle eest, et ajakirja hüvedest võimalikult vähe palgaks kuluks selleks on tal vaja riigi toetust. Viimasel aga on palju alamaid, kes nõuavad abi mis tal muud üle jääb kui anda paljudele natukese kaupa toetust, et ikka endale ka piisavalt jääks. Nii saab ajakirjanduse eestvedaja summa, mis on suhteliselt kasin, ja
Jüri Vilmsi teeneid Eesti õigussüsteemile loetakse nii suureks, et Sisekaitseakadeemia rektor professor Peeter Järvelaid on nimetatud Vilmsi eestikeelse õiguskirjanduse alusepanijaks. Jüri VIlms oli kogu oma elu tihedalt seotud ajakirjandusega. Tema ajakirjades ,,Õigus ja Kohus" ja ,,Vaba Sõna" avaldatu oli väga tugevalt seotud kodanlike õiguste ja vabaduste kaitsega, mis on ka tänapäeval vaba ühiskonna ühed põhipostulaadid. Jüri Vilms oli edukas jurist ja ajakirjanik, ometi ei võimaldanud rahutu hing ,saavutatuga piirduda. Tema kõige suuremad teened on sellest ajast, kui ta aktiivsest juristitööst taandus ja nagu ütles Aleksander Looring, hakkas terve Eesti advokaadiks. Selline teguviis on positiivseks näiteks kuidas üksikisik loobub oma mugavast karjäärist ja pühendub suuremale ja õilsamale eesmärgile. Vilmsile oli selleks ühe väikse rahvuse oma riigi sünd. Tõelise patrioodina tegeles Vilms aktiivselt Eesti riigi probleemidaga
Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw! Zaiks laulja, Sven Sildnik, „Päike, mida sa õhtul teed“ 2003, „Null tolerants“ 2004, „Vägistatud jäämägi“ 2006, „Kutse“ 1997, „Torti ja aborti“ 2007 Kristiina Ehin- 1977 rapla, eesti luuletaja ja proosakirjanik, õppinud tartu ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele, töödanud õpetajana, kuulunud
kedagi ega midagi ülistamata ega kõrvale jätmata. Räägin natuke ka tegelastest: Dr. Bernard Rieux - teose jutustaja, mis selgub alles raamatu lõpul. Kohalik doktor, kelle naine raamatu algul välismaale sanatooriumisse toimetatakse, julgeb esimesena nimetada haigust sõnaga "katk", võtab enda vastutuseks organiseerida kogu katku vastu võitlemise programmi ja on selles, väsimusest hoolimata, edukas. Raymond Rambert - linna külastav ajakirjanik, kelle jaoks on eriti valulik eemalolek oma kodumaale jäänud naisest, mistõttu ta proovib kõiksugu illegaalseid võimalusi, et maalt, hoolimata karantiinist, siiski lahkuda. Kui talle lõpuks see võimalus avaneb - ütleb ta sellest ära. Ta tunneb, et on saanud ses rahva ühises õnnetuses linna osaks ja liitub samuti programmiga, mida Rieux läbi viib. Cottard - ekstsentriline isiksus, kes võtab katku kui puhast naudingut,
kalmistul" romaan Draama: 1995 "Palimplastid" (ulmenäidend) BERNARD KANGRO 18.09.1910 25.03.1994 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 18.09.1910 põlisesse Võrumaa taluperre Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Kuulus rühmitusse Arbujad HARIDUS 1919 1922 Kiltre algkool 1922 1924 Antsla kõrgem algkool 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi Hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Sõja ajal töötas ülikoolis ja Vanemuise teatris Põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi
keeldus täitmast trooni kohustusi. Esmalt tundus, et ta toetab revolutsioonilisi ettepanekuid, kuid olukorra halvenedes üritas kuninglik perekond riigist põgeneda. Nad võeti kinni, viidi Pariisi tagasi ja hoiti valve all. Kuni 14.septembrini eemaldati kuningas riigi asjadest. Louis XVI üle peeti kohut ning ta mõisteti giljotiinisurma 21. jaanuaril 1793. aastal. Jean-Paul Marat Jean-Paul Marat oli monarhiavastase liikumise eestvedaja, terroripoliitika toetaja, arst ja ajakirjanik. Ta toimetas ajakirja „Rahva Sõber“, milles ta avaldas oma seisukohta ja kaitstes vaesemate rahvakihtide huve. 1789. aasta esimesel nädalal avaldas ta pisitrüki, milles ta uskus, et monarhia suudab lahendada Prantsusmaa probleemid. Ta täiendas oma väljaannet mõned kuud hiljem, milles märkis, et kuningas on ainult oma finantsseisu pärast mures ning on jätnud kõrvale rahva probleemid ja vajadused. Samal ajal ründas Marat neid, kes pakkusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
