„LIBLIKASONAAT“ Ketlin Priilinn http://pr.pohjarannik.ee/?p=1041 http://liblikasonaat.weebly.com/index .html SISUKORD 1. Autorist 2. „Liblikasonaat“ 2.1 Tegelased 2.2 Kavapunktid 3. Kasutatud allikad AUTORIST Kodanikunimi: Ketlin Rauk Kirjanikunimi: Ketlin Priilinn Sündinud: 31.märts 1982, Viljandi Eesti kirjanik Tõlkija, vabakutseline ajakirjanik Kirjutab: lastele, noortele, täiskasvanutele 20 teost +1 „LIBLIKASONAAT“ Tegevuskoht: Tallinn Ilmus: 2010 Kirjastus: Tänapäev 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel TEGELASED Peategelased: Enola, Olavi, Renee Kõrvaltegelased: Enola ja Olavi lapsed (Krislin, Roland, Samuel), Olavi vanaema Ada, Renee õde Mairi ning Enola sõbranna Sonja, Sonja ja Kermo laps (Maya) KAVAPUNKTID Enolal diagnoositakse rinnavähk ja Olavi kaotab töö. Olavi vanaema Ada tervis halveneb,...
Lühiessee „Šokolaadi varjukülg“ Põhineb M. Mistrati filmil „Kibe šokolaad“ („The Dark Side of Chocolate“) Šokolaad on arenenud riikides väga levinud kaup. See maitseb peaaegu kõigile ja seda ostetakse iga päev. Kui palju teatakse aga sellest, kus ja millistes tingimustes toodetakse šokolaadi peamist komponenti – kakaod? Seda käis Elevandiluurannikul uurimas Taani ajakirjanik Miki Mistrati. Elevandiluurannikul toodetakse üle 40% maailmas toodetavatest kakaoubadest. Peamine tööjõud on päris Malist ja Burkina Fasost. Vähem teatakse, et väga suure osa tööjõust moodustavad inimkaubanduse ohvrid ja lapsed. Miki Mistrati uuris, kui palju ja mis vanuses on kakaoistandustes lapsi tööl. Tulemused olid etteaimatavad, aga sellegipoolest šokeerivad. Mitmed tunnistasid, et nad on inimkaubanduse ohvrid, neile ei maksta väärilist palka ja
O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja O Abielus Margit Tättega ning tal on kaks poega O Tartu Riiklik Ülikool 1982. aastal O Tallinna Pedagoogiline Instituut 1985. aastal Marko Matvere ja Jaan Tätte maailmareis O 628 päeva
Bernard Kangro (1910-1994) Bernard Kangro (ka Bernhard) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Kangro oli pagulaste ja kirjanduselu eestvedaja. Elulugu · Sündis Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle
1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatiline teenistus 1917-1918 Estonia teatri dramaturg 1906 ajakirja ``Kaak`` toimetaja (Soome) 1904-1905 Tartu ajaleht ``Uudised`` 1901-1904 Tallinna ajaleht ``Teataja`` 1898-1901 Tallinna ajaleht ``Eesti postimees`` 1897-1898 Narva ajaleht ``Virmaline`` 1893-1896 ``Postimees``
Eduard Vilde looming ja elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastal 1896 elas ta Moskvas.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis,
Edgar Allan Poe Kuulus Ameerika novellist, poeet, ajakirjanik ning kirjanduskriitik Edgar Allan Poe elas aastatel 1809-1849. Poe on tänapäeval tuntud oma kriminullide, psühholoogiliste jutustuste ning õudusjuttude tõttu. Teda peetakse kriminaalromaani zanrile alusepanijaks. Edgar Allan Poe oli ka esimene tuntum Ameerika kirjanik, kelle elu möödus rahalises kitsikuses, sest ta üritas elatist teenida vaid kirjutamise pealt. Poe sündis Bostonis 19. Jaanuaril 1809. a. Ta jäi väiksena orvuks ning ta asus elama kasuvanemate juurde Richmondi elama
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (1841 -- 1882) on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavad ja sisukad õpikud, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Elulugu Carl Robert Jakobson (26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris, oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Läinud Torma mõisniku Liphardi...
elust. Luuletus on ülesehitatud Lydia Koidula luuletusel ,,Meil aiaäärne tänavas". See on ainuke luuletus, mis natukenegi mind muigama võttis. Ta oli suutnud luuletuse suhteliselt kavalalt ümbersõnastada jäädes endale kindlaks. Samuti meeldis mulle, et selles luuletuses ei kasutatud roppuseid. Minu poolt valitud luulekogu autor Sven Kivisildnik, sündis 3.jaanuaril 1964. aastal. Tema kodaniku nimi on Sven Sildnik. Ta on hetkel eesti kirjanik ja ajakirjanik. Sildnik on kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall, Tartu Noorte Autorite Koondisse ja Eesti Kostabi Seltsi. Ta töötas aastatel 1993-1996 ajakirjanikuna ajalehes ,,Post". Ning hetkel on ta ansambli Whae! Zaiks laulja. 2006. aastal, sai Sven Sildnikust Eesti Iseseisvuspartei peasekretäriks. Tema kuulsamad teosed on ,, Vägistatud jäämägi", ,,Dawa vita", ,,Nagu härjale punane kärpseseen", ,,Null tolerants" ja ,,Otsin naist". Tallinn 2008
Rieux ja tema kaaslased. Dr. Rieux - kehastab algusest peale vastutavat, südametunnistusega inimest, kes ei kõhkle hetkegi katkule vastu astumast. Ei sea eesmärke ja eitab töö kangelaslikkust. Ta ei usu jumalasse. Teab, et tema vabadus on tema endi kätes. Tarrou - asub organiseerima rühmi, kes arste abistavad. Temast saab katkuvastase võitluse märter Preester Paneloux - katkuvastase võitluse märter. Noorte ajakirjanik, Rambert - arvab, et kuna tema on linnas tegelikult võõras, siis pole tal linnaga ja selle õnnetusega midagi pistmist. Üritab põgeneda, unistab taaskohtumisest oma armsamaga.
Eduard Vilde Elulugu Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe "Virulane" toimetuses, 1887 1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda
kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia vabadusel piir. Kahjuks tihtipeale seda piiri aga ei tunta. Siinkohal võib näiteks tuua juhtumi, kus ajakirjanik nimetas tuntud poliitikut Vilja Savisaart rongaemaks. Siinkohal võib kindlasti väita, et ajakirjaniku piiritunnetus ei olnud paigas ning oma väljaütlemiste ning valede sõnadega võis ta kindlasti haavata nii Vilja Savisaart kui ka tema lähedasi. Seega ongi väga tähtsal kohal piiri tunnetus. Siinkohal võibki paralleele tuua vastutusega mis kaasneb meediaväljaannetega. Meedial on tänapäeval suur võim inimeste üle ning see suudab neid mõjutada suuresti. Seega ongi oluline,
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses
Julgen siiski väita, et inimese hariduse omandamine on ainult kinni temas endas, külakoolides võib saada linnakoolidega võrreldava baashariduse ning siis alles vaadata edasi suuremate linnade ja seal asuvate koolide suunas. Eluliseks näiteks sellisele situatsioonile on näiteks tunnustatud Eesti muusik Jaan Tätte, kes on lõpetanud Puiatu Põhikooli, kuid on siiski hetkel väga edukas. Ka Mart Juur, tunnustatud muusik, ajakirjanik ja humorist, on oma algse hariduse saanud veel väiksemas koolis kui Jaan Tätte. Nimelt alustas Mart Juur õppimist Vastse-Otepää kolmeklassilises algkoolis. Ka tema on olnud väga edukas ja teda pole heidutanud, et ta õppis oma esimesed kooliaastad maakoolis. Kui järgi mõelda, siis kõik tuntud inimesed, kes mulle inimesena meeldivad (Elina Born, Jüri Pootsmann, Leelo Tungal, Marika Vaarik jt), on pärit väikestest kohtadest, mis asuvad erinevatest Eestimaa nurkades
Guillaume le Maréchali eluloo palus kirja panna tema poeg, arvates, et seda teksti loeb vaid rüütli perekond ja mõned järgnevad sugupõlved. Truväär Jean oli aga meisterlik kirjamees, mistõttu omandas kangelaslauluna esitatud biograafia kultuuriloolise väärtuse ning seda on lugenud paljud keskajahuvilised. Kui tegu ei ole just isiklike memuaaridega, siis paneb ka nüüdisajal eluloo kirja eelkõige kõrvalseisev isik, kas mõni sugulane, ajakirjanik või kirjanik. Võib eeldada, et sugulase kirja pandud elulugu loevad peamiselt teised sugulased, kuid kirjaniku meistriteos omandab kunstilise väärtuse, mistõttu on ka lugejaid rohkem. Loo kirjapanija sõltub jällegi eluloo omaniku autoriteedist. Kui tegu on omas ajas väljapaistva inimesega, siis on ka suurem tõenäosus, et eluloo eesmärki täitev tekst hakkab kunagi kasutuses olema ajalooallikana.
nendest arusaamadest, kuid kas me peaksime laskma oma valikuid mõjutada millestki nii subjektiivsest kui meedia. Eesti on tasapisi muutunud meediaühiskonnaks. Suure osa sellest, mida me maailmast teame, oleme saanud just meedia kaudu. Me usaldame saadud informatsiooni ning usume, et meile esitatud informatsioon räägib sellest, milline maailm tegelikult on. Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne. Ajakirjanik lähtub tahes-tahtmatult kuigivõrd oma arusaamadest ning nendest tulenevatest väärtushinnangutest. Iga kuulaja, lugeja ja vaataja annab saadud informatsioonile oma tähenduse. Sõnumi tähendus sõltub aga suuresti käsitlemise viisist. Samade faktide põhjal on erineva tõlgenduse korral võimalik kujundada täiesti vastandlikke arusaamu. Teoreetiliselt peaks ajakirjandus olema sõltumatu ning erapooletu, kuid reaalselt on see võimatu. Tervikliku pildi saamiseks peame hoolikalt
Mihkel Raud Gristi Adrat TTP-10 Elulugu Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjanik. Mihkel on kirjanike Aino Pervik ja Eno Raua poeg. Kirjanik ja japanoloog Rein Raud on tema vend, kunstnik Piret Raud tema õde. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg. Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. Hariduskäik
Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14. mail 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni „Viis isamaalist laulu“ (1988). Need loodi rahva võitlusvaimu taasäratamiseks ja innustuseks vabaduspüüdlusele läbi laulude. Laulutekstide kaasautoriks on luuletaja ja ajakirjanik Jüri Leesment. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol ja vabadus sümboliks ta on jäänudki. Viis isamaalist laulu: "Kaunimad laulud" "Minge üles mägedele" "Sind surmani" "Isamaa ilu hoieldes" "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 11. septembril 1988 kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusel „Eestimaa laul”
I K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw
Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal Kaarel Tarand on ajakirjanik ja Indrek nn Neljakümne kirjale. Laulva Tarand on Eesti ja Euroopa Liidu revolutsiooni aastatel astus. Tarand poliitik, riigiametnik, diplomaat, aktiivselt poliitikasse ajaloolane ja saatejuht. Tööalane karjäär On Eesti poliitik. 19941995 Peaminister. Oli Eesti peaminister aastatel 19951999 VIII Riigikogu liige. 1994-1995. 19992003 IX Riigikogu liige. On olnud Eesti Kongressi liige 20032004 X Riigikogu liige.
.4 Teose iseloomustused.......................................................4 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud.............5 Kokkuvõtte........................................................................6 Allikad................................................................................7 Mihkel Raud Elulugu Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjanik. Mihkel on kirjanike Ellen Niit ja Eno Raua poeg. Kirjanik ja japanoloog Rein Raud on tema vend, kunstnik Piret Raud tema õde. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg. Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. Peamiselt muusikuks peetav Raud on mänginud kitarri
“Alla surutakse elementaarsed õigused, kaasa arvatud inimõigused, nagu õigus võrdsele kohtlemisele ning inimväärikusele. Eitatakse demokraatlikku süsteemi.” Saksa võimude hinnangul pole tegemist mitte mingi religiooni, vaid üksnes raha teenimisele pühendunud sektiga. Endine saientoloog Handl võrdleb sealset suhtumist nüüdisaegse orjusega. “Saientoloogial on kaks nägu, üks on kena ja naeratav ning teine – sünge ja õel,” kirjeldab BBC ajakirjanik John Sweeney, kes tegi organisatsioonist dokumentaalfilmi “Saientoloogia ja mina”. “Minu peale on karjutud, minu järele nuhitud, keskööl tungitud mu hotelli, mind on kuulutatud nimekate saientoloogide poolt usuhulluks ning jälitatud mööda Los Angelese tänavaid.” Sweeney sõnul ründab sekt oma kriitikuid igasuguse halastuseta. Iseseisva mõtlemise eest on ette nähtud karmid karistused
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
Isa Goriot 1.Teose autor ja pealkiri ? Honoré de Balzac "Isa Goriot" 2.Tutvusta lühidalt teose autorit Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enamus Balzaci loomingust jäi kirjanduslikult väheväärtuslikuks ja ei saavutanud soovitud edu ega tuntust. Balzac lihtsalt võttis endale eesmärgi kirjutada nii kaua, kuni tuleb mõni silmapaistev ja tunnustav teos. Ta alustas kirjutamist juba varases nooruspõlves, kuid tema üks põhiteoseks sai "Isa Goriot" . Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim
Enrique Iglasias Enrique sündis Julio Iglesiase ja Isabel Preysleri kolmest lapsest noorimana. Tema vanem õde Maria Isabel Iglesias Preysler (praegu rohkem tuntud Chabeli Iglesiase nime all (sündinud 3. september 1971)) on ajakirjanik ja vanem vend Julio José Iglesia s Jr. (sündinud 25. veebruar 1973) on poplaulja. Aastal 1978 Enrique vanemad lahutasid, ning 1983 läks Enrique Miamisse isa juurde elama. Ta isa oli aga harva kodus ja seetõttu teda kasvatas lapsehoidja Elvira Olvarez. Enrique külastas ema igal suvel. Enriquel on 3 poolvenda ja kaks poolõde, sest Enrique isa abiellus 1990 Hollandi modelli Miranda Johanna Maria Rijnsburgeriga. Need on pojad Miguel Alejandro (7. september 1997), Rodrigo (3.
Third level § Õppis Tallinna kreiskooli. Fourth level § Töötas mitmete ajalehtede toimetuses. Fifth le § Vahepeal oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. § Revolutsioonilise tegevuse tõttu, pidi minema 12neks aastaks maapakku. § Pärast Veebruarirevolutsiooni, töötas Estonia teatri dramaturgina. § Oli diplomaatilises teenistuses. § Suri aastal 1933 Talinnas. § Oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. ,,Mäeküla piimamees" (1916) ·
Ta kirjutas selle raamatu kui oli vanglas ja see peegeldes tema viha juutide vastu ning levitas tema uskumust, et saklased on ülemrass. Alan Alexander Milne (18. jaanuar 1882 31. jaanuar 1951) oli Inglise kirjanik, kes on peamiselt tuntud tänu oma raamatutele Vinni Puhhist. Enne Vinni Puhhi suur edu oli ta dramaturg (näidendikirjanik). Ta on kirjutanud ka novelle, ulmekirjandust ja ajalehe- artikleid. Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 2. juuli 1961) oli Ameerika kirjanik ja ajakirjanik. Tema mõistetaval stiilil oli tugev mõju 20. sajandi ilukirjandusele. Hemingway tootis enamus oma tööst 20. ja 50. vahelisel ajal. 1954. aastal sai ta Nobeli preemia kirjanduses. Ta avaldas seitse novelli, kuus lühijuttudekogu ja kaks ulmekirjanduse tööd.
herbert George Wells ,,Nähtamatu'' Herbert George Wells Sündis Londoni lähistel Kentis 21. septembril 1886. a. Suri Londonis 13. augustil 1946. a. Noor Wells töötas kangakaupmehe õpipoisina Asus 17-aastaselt Midhursti gümnaasiumis õppima kui ka nooremaid õpetama Ülikooliõpingute kõrvalt töötas ta õpetajana Lõpetas 1890. aastal kaugõppes Londoni ülikooli zooloogia eriala Olemus Oli inglise romaani ja ajakirjanik Ühiskonna teadlane ning ajaloolane Püüdis teostes ette näha teaduse ja tehnika arengut ning selle mõju Ühendas köitva süzeega ulme ja reaalse maailma. Raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika Huvitus küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele ,,Nähtamatu'' Faustlik lugu andekast meditsiini tudengist Griffinist,
· Ajakiri ilmub 12 korda aastas e kord kuus, millele lisanduvad 4 kaarti. · Praegune peatoimetaja on Chris Johns. · Algas, kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks. · Läbi aastate on NG võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu. · 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna · Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13-aastasest Afgaani tüdrukust · Huvitav vahejuhtum: 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise kaebuse esitasid, Salopek vabastati. Sisu: · Peamiselt käsitletavad teemad on keskkond, metsade hävitamine, keemiline reostus, globaalne soojenemine, ja ohustatud liigid. · Osad väljaanded keskenduvad ka mõne kindla toote/eseme tootmise ja kasutamise ajaloole.
napisõnaliselt vastata, veeretada süü teiste peale ja oma nime puhtaks pesta. Tundub, et riigitegelasi ei huvitagi rahva heaolu, peaasi, et endal kõik korras oleks. Vastutust ei julge samuti keegi oma õlgadele võtta. Poliitikas peaks tegema suuri muudatusi, kuid alustada tuleks asjaosaliste mõttemaailmast. Neile tuleks eelkõige sisendada moraalitunnet ja siirust, siis suudaks ka rahvas neid tõsisemalt võtta. Hiljuti esines Toompeal juhtum, kus ajakirjanik helistas poliitikule, soovides teha intervjuud. Avaliku elu tegelane kinnitas, et ta ei viibi hetkel Riigikogu hoones, kuid viie minuti pärast sattus asutuse koridoris reporteriga kokku. Kuidas saab rahvas usaldada poliitikuid, kui nad valetavad juba sääraseid pisiasju? Iga vale toob lõppude-lõpuks vaid kahju ning sellest peaksid eriti hoiduma tähtsad isikud riigielus. Hea riigijuht hoolib rahvast, tunneb huvi nende üldise käekäigu üle ning proovib olukorda parandada
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efek...
oli Itaalia peaminister jadiktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Noorus Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. ItaaliaTürgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajanasotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Esimeses maailmasõjas Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti 1914.a. oktoobris Itaalia sotsialistide parteistvälja ja oli kuni sõja lõpuni Antante valitsuste palgaline mõjuagent avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikkleid
Maavärin LõunaItaalias 1908. aastal toimunud maavärina purustused Messinas. Stimulatsioon Titanicu uppumisest Ø Optimismile vastandus ka sügav pessimism, mille üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine. Ø Prantsusmaa jagunes selles küsimuses lausa kahte leeri. Ø Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistlikku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Theodor Herzl Teadus ja tehnika Ø 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, pandi alus geneetikale. Ø Samal aastal pani saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Ø Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hugo de Vries & Max Planck
nimetus näiteks: kõne, telefon, heli, paber, massimeedia, mille alla kuulub ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisoon. Ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama asi, kuna mõlemate kaudu saame me maailma kohta detailset informatsiooni kätte, millest meil varem polnud aimugi. Seega saame väita, et Meedia on justkui üldine nimestus ning ajakirjandus on üks osa sellest meediast. 2. Kuidas te kirjeldate ajakirjaniku missiooni? Ajakirjandusega tegeleja on ajakirjanik. Ajakirjaniku misioon on lugejani tuua see, mis maailmas toimub. Kui ei oleks ajakirjanikke ei teaks me näiteks, mida meeldib meie presidendinaisele kanda või mis pragusel hetkel toimub poliitikaga. Ajakirjanikke misooniks on vaatajateni tuua lood, mis kajastavaid meie elusid ning maailma. Nende ülesandeks on panna kokku või tuua vaatajateni lugu võimalikult täpselt ja lühidalt, et kuulajale oleks seda hea lugeda või vaadata ning see tekitas temas huvi
seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. • Aastatel 1932 –1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Vanemuise teatrimaja umbes Vanemuise teatrimaja 2014 1910. aastal. • Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. • Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. • Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik. Rein Eliaser Rutt Eliaser August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe tänava majas number 8 Tallinnas, mis ehitati 1912. aastal LOOMING • Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas. • Valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" ja "Purpurne surm" ning
õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902. aastal H.Treffneri gümnaasiumis ja 1907-1911 Tartu Ülikoolis õigusteadust, kuid juristidiplom jäi saamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Edasine elukäik 1903-1907. aastal oli ajakirjanik Tallinnas ("Sõnumed", "Teataja"), 1912. aastal oli Kaukaasias tervist parandamas, 1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikus, 1914-1919 Koitjärve periood ja 1919 kolis Tallinnasse. Tammsaare abiellus 13. märts 1920. aastal Käthe Veltmaniga ja 17. veebruar 1921. aastal sündis tütar Riita ning 17. november 1928. aastal poeg Eerik. I loominguperiood (1900-1908): debüteeris 1900. a jutustusega "Kilgivere Kustas",
Lydia Koidula Koostas Kristiine Sakkool Elukäik: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündinud 24. detsembril 1843 Vana-Vändras Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas rinnavähki Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus
· l'avocat (meess) advokaat · le/la comptable raamatupidaja · le cuisinier/la cuisinière kokk · le dessinateur/la dessinatrice illustraator · le directeur/la directrice direktor · l'employé(e) teenistuja · l'étudiant(e) üliõpilane · l'informaticien(ne) arvutitehnik · l'infirmier/l'infirmière õde · l'instituteur/l'institutrice algklassiõpetaja · le/la journaliste ajakirjanik · le/la mécanicien(ne) mehaanik · le médecin arst · le métier amet · le professeur õpetaja · le/la secrétaire sekretär · le/la scientifique teadlane · l'atelier (meess) ateljee · la banque pank · le bureau kontor · le centre hospitalier haiglakompleks · la clinique kliinik · le commissariat de police politseijaoskond · l'entreprise (naiss) ettevõte · l'hôpital (meess) haigla
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus.
,,Sefiirist Loss" Ketlin Priilinn S IS UKO RD Autori tutvustus Põhisündmused Tegelaste tutvustus Meelejäävaim sündmus Meeldejäävaim lõik Soovitus Autori sõnum Mõtted, tunded AUTOR KETLIN PRIILINN sündinud 31. märtsil 1982 eesti kirjanik, tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde teinud kaastööd ajalehele Äripäev 2004. aastal lõpetas ta Eesti- Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise PÕHIS ÜNDM US ED Inga-Kerstin läheb uude kooli Tutvub uute klassikaaslastega (ja ka J akobiga) J akob ja Inga-Kerstin hakkavad rohkem suhtlema Inga-Kerstin avastab J akobi saladuse Inga-Kerstin ja J akob käivad iga nädalavahetus baaris J akob ja Inga-Kerstin tutvuvad Andreasega ja Darjaga
dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari / Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar palvid Eesti ärksamaile poegadela ja tütardele, rahvaluulekoguja, kõne I üldlaulupeol / rahvusliku liikumie suurürituste juht, eesti rahvaluule avaldamine;
Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evel...
Georges Clemenceau Georges Benjamin Clemenceau sündis 28. septemberil ning suri 24. novemberil 1929. Clemenceau oli prantsuse riigimees , arst ja ajakirjanik . Ta oli Prantsuse peaminister 1906- 1909 ja uuesti 1917-1920. Juba peaaegu viimasel I maailmasõja aastail juhtis ta Prantsusmaad ning oli üks peamisi hääli tagades Versailles 'rahu. Clemenceau sündis Mouilleron-en-Pareds , Vendées , Prantsusmaal. Clemenceau ema Sophie Eucharie Gautreau (1817-1903) oli pärit Huguenoti perekonnast. Tema isa Benjamin Clemenceau (1810-1897) oli küla arst, kes lootis, et tema poeg käiks tema jälgedes. Tema isa toetas 1848
Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 9. Nimeta rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid. ( 3 ) Missugune oli nende panus? Johann Voldemar Jannsen oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupidude algataja, Eesti hümni sõnade autor, mõiste EESTLASED kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluuleteadlane ja rahvusliku liikumise konservatiivse ( mõõduka) tiiva juht; Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 10. Millal sündis eesti rahvuslik teater? Kes ja millega oli selle looja? 1870.a.sündis eesti rahvusteater. Lydia Koidula näidendiga ,, Saaremaa onupoeg ,, 11. Nimeta Fr. R. Kreutzwaldi peateosed. ,, Kalevipoeg ,, ,,Eestirahva ennemuistsed jutud ,, 12. Millal ja kus trükiti ,,Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne? 1862 a. Kuopios Soomes. 13. Nimeta L. Koidula luulekogud. ,,Vainulilled,, ,,Emajõe ööbik I,, 14. Millal ja kes pakkus L
Tähtsaimad tegevusalad olid eesti keele uurimine ja korraldamine ning rahvaluule kogumine. 1878. a andis C.R.Jakobson välja Sakala esimese numbri. Oli omal ajal kõige loetavam leht. Radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA JUHID: Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Ta oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja ning temast sai ka esimene Eesti kutseline ajakirjanik. Tema eesmärk oli ajalehtede abil lugejate rahvustunde ergutamine ja rahva vaimu edendamine. Tema ajalehed olid õpetlikud – õhutasid rahvustunnet ja hariduspüüdu, taunisid saksastumist ja seisuslikku ebavõrdsust. Jakob Hurt (1839 – 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta oli rahvaluule kogumise algataja ja publitseerija. Ta rõhutas "vaimse elu" tähtsust. Esimesel
Heiti Talvik sündis Tartus, juba lapsepõlves huvitus kirjandusest. Ta oli ka üks Arbujate juhtvaime. Abiellus Betti Alveriga. Ta suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis. Tähtsaimad luulekogud ,,Palavik ,,1934 ning ,,Kohtupäev" 1937. Bernard Kangro sündis Võrumaal. 1929-1938 Tartu Ülikoolis- eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraad cum laude, oli Tartu Ülikooli Audoktor. 1944. Põgenes Soome kaudu Rootsi, tegeles ajakirjandusega. Kirjutas nii proosat kui ka luulet ja oli ajakirjanik, suri Rootsis. Tähtsaimad luulekogud on ,,Sonetid" 1935 ja ,,Reheahi" 1939. Mart Raud Esikkogu avaldati 1924. aastal. Värsikogu "Kauge ring" avaldati 1935. aastal. Järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas arvustajana. Oli Eno Raua isa. Omavahelised suhted Mart Lepik, Heiti hing, Talvik südametunnistus Ühistegemised · Anti välja kogu "Arbujad" 1938
muutunud kõik ajakirjanukud on hakanud korraga kohtumõistjaks . Kurb on ,et ajakirjanikud ei soovi olla tänapäeval objektiivsed. Tihtipeale tehakse raha nimel müüdavaid artikleid või veel hullem leitakse n.ö. kodanik, kes on oma lollusega silma paistnud . Nüüd on ajakirjanikel pidupäev jälle saab mõne rumala üle kohut mõista . Igapäev näeme meedias uudiseid tuntud inimestest , aga sisu on neil uudistel üldjuhul sama ajakirjanik on võtnud nende puhul kohtumõistja rolli ning arvustab kõigi nende ütluste ja tegude üle . Olete te kunagi näinud inimest, kes ei lähtu oma otsustes teiste inimeste tegudest ? On teada tuntud tõsiasi, et eestlane tahab ikka naabrist parem olla. Ja mis osa meedial siin on ? Meedia soodustab ühe ajakirjaniku arvamust , et ühel indiviidil saaks enda heaoluks olla suurem maja kui naabril, suurem ja kallim auto ja isegi tõupuhtam koer . Meedia ei tohiks olla
Johann Voldemar Jansen Pärnu Postimees Üldlaulupidu Johann Voldemar Jannseni elu Johann Voldemar Jannsen sünninimega Jaan Jansen 16. mai 1819 Vana-Vändra vald ja Tartu Lydia Koidula isa. Õppis Vändra köstri ja kihelkonnakoolis Oli ametitelt Vändra Kantor, hiljem köster ja koolmeister, õpetaja, kutseline ajakirjanik "Eesti laulik" http://entsyklopeedia.ee/meedia/jannsen_johann_voldemar1/jannsen_johann_voldemar Johann Voldemar Jannsen Ajalukku läinud pideva eesti kirjanduse rajajana ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
