.........................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult
Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. 13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898) Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor. Propageeris rahvalikus vormis Snellmani, Lönnroti ja Runeberi ideid. Tegutses propagandisti ja ajakirjanikuna. Elas mitmekülgset elu. Sündis mõisas. Isa oli arst. Topelius oskas soome keelt, kuid käsi rootsikeelses koolis. Kirjutas rootsi keeles. 1832. läks Helsingisse õpinguid jätkama, asus elama Runeberi perre. Seal luges oma esimesed luuletused ette ning teda õhutati oma tegevust jätkama. Ta pakkus oma luuletusi ajalehtedele ja neid ka avaldati. 1840
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
........................................................................................12 SISSEJUHATUS Valisin selle Jack Londoni kuna teadsin tema ühte teost ,,Valgekihv" ja see pidi olema seiklus raamat. Referaadis kirjutan Jack Londonist ja tema romaanist ,,Martin Eden". Loodan saada rohkem teadmisi Jack Londoni eluloost ja tema teostest. 3 1. Jack London 1.1. Elulugu Jack London sünninimega John Griffith Chaney oli Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist. Sündis 12. Jaanuaril 1876. aastal San Fransiscos. London oli kirglik sotsialismi pooldaja ning töötajate õiguste eest võitleja. Ta kirjutas mitu võimsat teost nende teemade kohta. Jack London suri 22. novemberil, 1916. aastal enda rantsos. Ta suri lugematute haiguste käes kannatava alkoholisõltlasena morfiini üledoosi kätte. Suure tõenäosusega sooritas ta enesetapu. 1.1.1. Perekond
A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab? Reinhold Kamsen (1871-1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Tegi kaastöid Lastelehele, vanemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste. Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks (nt "Küll on kena kelguga"). * luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades * teemadeks loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega * kulunud kujundid, isikupäratus Karl Eduard Sööt (1862-1950) oli esimene, kes huvitus folkloorsest lastelaulust ja kasutas
5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Oma referaadis annan ülevaate L. Koidula eluloost. Tema lapsepõlvest, haridusest ja isiklikust elust. Tutvustan Lydia tähtsust Eesti kultuurimaastikul ja selle kujunemisel. Ja lõpuks annan põgusa ülevaate Koidula suhetest teiste tolleaegsete kultuuritegelastega. 3
sotsialismist. Sinna kuulus ka Konstantin Päts. Pätsist sai jurist, õigusteadlane. Tavalisest tudengielust kõrvalejäämine aitas kaasa tema karjäärile. Ta elas askeetlikku elu ja elunautimine jäi talle vähemalt tollal võõraks. Päts lõpetas Tartu Ülikooli aastal 1898 ja seda õigusteaduse kandidaadina. Pärast ülikooli puhkas ta natukeseks õppimisest ja astus vabatahtlikuna ajateenistusse tsaariarmeesse. Teenistuskohaks oli Pihkva. Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts ei tahtnud aga Tartusse jääda. Ta kolis Tallinnasse, ja temast sai põhjaeestlane. Tollal olid tekkimas poliitiliselt kaks poolust: Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust Tallinnasse läks, siis arvati, et ta ei suuda seal hakkama saada ja omale tööd leida. Päts sai tööd. Tema esimene töökoht oli vene advokaadi Bulazeli juures, see talle aga eriti ei meeldinud 2. Tema õnneks avanesid talle aga uued võimalused. Ta
Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Hermann, Karl August (23.09.1851 11.01.1909) Helilooja, keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis abiõpetajana ja 1871-1873 Peterburis õpetajana; õppis eraviisil muusikat Tallinnas ja Peterburis; astus 1875 Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks 1878 Leipzigi, lõpetas seal 1880 ülikooli keeleteaduse doktori kraadiga. Oli 1882-1885 "Eesti Postimehe" toimetaja, omandas 1886 "Perno Postimehe", nimetas selle "Postimeheks" ja andis seda Tartus välja 1896. a-ni. Töötas aastast 1889 Tartu ülikooli eesti keele lektorina
Loodi 20. detsembril 1917. Sellest sai riigi tähtsaim luure-, sunni- ja punaterrori elluviimise organisatsioon. r) Bresti rahuleping – rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. See leping andis ka bolševikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks. Isikud George Clemenceau - oli prantsuse riigimees, arst ja ajakirjanik. Ta oli peaminister Prantsusmaal 1906-1909 ja 1917-1920. Peaaegu viimase aasta I maailmasõjas juhtis ta Prantsusmaad. David Lloyd George - Inglismaa Liberaalse Partei valitsuse eesotsas olev mees, kes püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Pr-ga Maroko pärast jne. Briti impeerium muutus Briti Rahvaste Ühenduseks. David surus läbi home rule’i seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921. 8. jaanuaril
Biitkultuuri pooldaja ja ühe ideoloogina näeb ta hipsterites tõelisi mässajaid, vabadena „kodanlik- boheemlikust materialismist“ (Kerouac 1958: 2). Erinevalt „kadunud põlvkonnast“ (lost generation) peab Kerouac hipstereid puhtalt ameerikaliku, Euroopa mõjudest vaba „biitpõlvkonna“ (beat generation) esindajateks. Hipster-biitnikud, kelle ideoloogilis-kultuurilise aluse loojateks olid lisaks Kerouacile kirjanikud Allen Ginsberg, William Burroughs ja ajakirjanik Lucien Carr, tegelesid „intensiivse kogemuse“ otsinguil peamiselt pöidlaküüdiga hääletades reisimisega. Millised ühiskondlikud muutused mõjutasid hipsterite taassündi 1990ndatel? senised valgete vastukultuurid kaotasid oma jõu: punk lagunes postpungiks ja grunge suhteliselt lühiajaline populaarsus hääbus (Greif et al. 2010). Mässu ja enesekehtestamist rõhutav gangsta-räpp levis valgete noorte hulgas globaalselt, kuid mitte kõik kultuurilised
majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus. Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud selle perioodi võtmekujudega. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõras ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks ta on liiga tugev, et olla oma
online tegevust. Isegi lahutatud on läbi FB: üks 35-aastane naine teatas oma FB staatuses: "Neil Brady has ended his marriage to Emma Brady." 23.jaanuaril 2009 ilmus BCC uudistes artikkel: ,,Naine mõrvati FB staatuse pärast". Nimelt läks 41.a Edward Richardson marru, kui luges oma naise 26.a Sarah FB kontolt, et naine vallaline. Naine oli eelnevalt kolinud oma vanemate juurde, kus mees ta surnuks pussitas. Edward püüdis seejärel ensetappu sooritada, kuid ebaõnnestus. U.S. Time ajakirjanik James Poniewozik arutleb oma artiklis The World Wide Living Room (8.märts 2010) teemal, kuidas televisooni populaarsus on hakanud viimaste aastatega tõusma. Selleks põhjuseks võib olla see, et koos sotsiaalvõrgustiku platvormidega on telerit tunduvalt huvitavam vaadata. On kellega käimasolevat arutleda. Oscarite gala ajal arutleti oma Twitteri või FB sõpradega moe teemadel. 11 KOKKUVÕTE Facebook
politoloog Kate Millett Ameerika kirjanik, kriitik 6 Internet http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html 7 ENUT Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt. Tallinn 2003 10 Sylvia Pankhurst Briti feminist Barbi Pilvre Eesti ajakirjanik Gudrun Schyman Rootsi poliitik8 Kokkuvõte Selles referaadis kirjutan põhiliselt feminismi ajaloost, selle põhilistest probleemidest ja esmärkidest läbi aegade. Toon välja Nõukogude Eesti ajal naiste olukorra ühiskonnas võrreldes meestega. Puudutamata ei jää ka tänapäeva feminismi olukord Eestis, nais- ja meesliikumiste vaated.
" Ketra, Liisu", " Kannel", " Laula, laula suukene" FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid) Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist " Kaunimad laulud" On loonud ka soololaule Kuulamiskava: " Kaunimad laulud" KARL AUGUST HERMANN- 1851 1909 Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane 19.sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur. Ajalehetoimetajana ja ajakirjanikuna võttis 1882.a Jannsenilt üle Eesti Postimehe ja toimetas veel lisaks ajalehte Postimees Andis välja ajakirja " Laulu ja mängu leht" uudiseid maailma muusikast, noodid, õpetusliku sisuga artiklid, muusikateooria. Kirjastajana pidas oma ülesandeks varustada muusikahuvilisi nootidega. Kirjaniku ja luuletajana andis välja luulekogumikke, näidendeid, järjejutte
veetlev inetus. Tema mees tegi kõik, et naine edukas ning tipus oleks. Ta otsis naisele lausa rikkaid ja kuulsaid armukesi. Steiner Pankur, kes oli oma äkiliste südamekaotuste poolest tuntud. Steiner oli Saksa juut ja ärihai, kellel oli varandust miljonites. Ta muutus tobukeseks niipea kui mõni naine talle pähe lõi. Teatris polnud olnud ühtegi debütanti, keda ta poleks endale ostnud, olgu hind nii kõrge kui tahes. Nana lõi Steineri Rose'lt üle. Fauchery Pariisi tuntud ajakirjanik. Ta kirjutas ajakirja ,,Fiagro" arvustusi, mida luges terve Pariis. Oli äärmiselt huvitatud krahvinna Sabinest, kellega tal tekkis salasuhe. Paul Daguenet Noormees, kes oli alati olnud Nana armuke. Nana kutsus teda Mimiks. Daguenet'i palvel sokutas Nana talle naiseks krahv Muffat'i tütre. Peale seda käitus Paul Nanaga nagu võõraga. Krahv Xavier de Vandeuvres sale, korrektne ja distingeeritud härra. Ta oli kuulsa suguvõsa viimane võsu, samal ajal naiselik ja vaimukas
LÕIMING sed isikuand- www.asn.org.ee andmekogumismeetodite üle vältida arusaamatusi ja konflikte Teabekeskkond: õpilane suu- med, meedia- Pressinõukogu koduleht rollimäng paaristööna (intervjuu) teab, kuidas käituda, kui ajakirjanik dab oma sõnumi vormistada ja pädevus, allika- www.eall.ee/pressinouk rollimäng: kuidas kajastada uudisväär- on infoallikaga valesti ümber käinud selle arusaadavalt edastada kaitse seadus ogu tuslikku sündmust ja valida usaldus- väärseid allikaid
Noorena tegi Vilde isegi ebaõnnestunud katse saada näitlejaks. Hea teatritundmine tuli kasuks arvustuste ja hiljem ka näidendite kirjutamisel. Kui Vilde hakkas kirjutama, siis nähti tema esimestes teostes Vildest paar aastat vanema tädipoja, ,,Tasuja" autori Eduard Brunbergi (Bornhöhe) eeskuju. Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses. Lühemat aega töötas seal ka Juhan Liiv. Vilde oli ajakirjanik üle 20 aasta. , 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses. Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjanikutöö kõrvalt öötundidel. Vildet võib pidada eesti esimeseks kutseliseks literaadiks, kes pole muu ametiga leiba teeninud. 10 aastaga kirjutas ta 15 raamatut. Lugejad võtsid Vilde kiiresti omaks. On öeldud, et pärast Jannseni on Vilde see, kes õpetas
KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija
1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. Laupäevaselts kogunes nende kodus tihti. Castren elas tema juures. 13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898) Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor. Propageeris rahvalikus vormis Snellmani, Lönnroti ja Runeberi ideid. Tegutses propagandisti ja ajakirjanikuna. Elas mitmekülgset elu. Sündis mõisas. Isa oli arst. Topelius oskas soome keelt, kuid käsi rootsikeelses koolis. Kirjutas rootsi keeles. 1832. läks Helsingisse õpinguid jätkama, asus elama Runeberi perre. Seal luges oma esimesed luuletused ette ning teda õhutati oma tegevust jätkama. Ta pakkus oma luuletusi ajalehtedele ja neid ka avaldati. 1840
Lisade alt leiab ka filmide nimestiku, mida Prantsuse uue laine uurimiseks läbi olen vaadanud. 3 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 1 EELMÄNG UUE LAINE KERKIMISELE Väljendit „La Nouvelle Vague arrive!“ kasutati mitmete sotsioloogiliste uuringute tulemuste pealkirjana uudisteajakirjas L’Express 1957. aasta lõpu Prantsusmaal. Pärinedes esmalt ajakirjanik Françoise Giroud’ kirjutisest, osutati uue laine mõistega Teise maailmasõja varemeist võrsunud uuele inimgeneratsioonile. Tekkinud oli ühiskond, mis oli kiindunud majandusliku külluse kasvatamisele, suurendades märkimisväärsel määral tootlust – tarbijarevolutsioon, mille eeskujuks keskklassi ameeriklase elustiil. Kuna kõik uudne ja modernne oli suureks tõmbenumbriks, kasutati seda kui turundustrikki meelitamaks prantsuse kinopublikut vaatama uue generatsiooni
aastal. Võeti vastu eelõu, kus uueks rahaks pidi saama kroon ning paberrahatähtedeks 5-, 10-, 50-, ja 100. Korraldati isegi uute rahade kavandite võistlus. 1927. aastal hakati kahtlema, kas ikka kroon saab Eesti uueks rahaks. Hiljem ikkagi otsustati, et kroon pole see õige nimetus, sest seda võidakse segi ajada Taani või Rootsi krooniga. Samamoodi mark, mis võib segadust tekitada uue marga ja vana marga vahel, pealegi on olemas Saksa ja Soome margad. Vaba Maa ajakirjanik toob välja, et teatav huumor võõraste rahatähtede nimedega oli paratamatu: ,,Haridusminister J. Lattik soovitab naljatades võtta nimeks uuele rahaühikule ,,kindral", kuhu mahub 100 ,,kaprali". Sõjaväelane valitsuses on vastand, et üks ,,lattik" võiks olla 100 ,,kiiska". Riigikogu rahaseaduse eenõu esitas, mille paragrahv üks ütleb: 4
päevavalgust, mille kasutamine ei vähenda nende kättesaadavust teiste jaoks. 36. Ajakirjaniku rollid Ajakirjanik peab tegema valiku, kas olla ühiskonnas aktiivse osaleja rollis või jääda neutraalseks. Rootsi teadlased selgitasid, et põhine roll on valvekoera roll, järgneb kasvataja või harija roll. Ameeriklased jagasid rollijaotuse: mõtestaja, levitaja ja vastane. · Aktiivse osaleja roll ajakirjanik esitab uudiseid auditooriumi esindajana, olles valitsuse suhtes kriitiline, kaitstes ja luues teatud poliitilisi ideid · Neutraalne teavitaja ajakirjanik edastab ideid kui teavitaja, tõlgendaja ja valitsuse tööriist; sobib paremini ajakirjanduses oluliseks peetava professionaalse väärtuse objektiivsusega; seda kasutatakse ka rohkem 37. Kommunikaatori mõju meedia sisule
11. juulil tegi kuningas oma Versailles' lossis (tõenäoliselt abikaasa survel) väga halva otsuse: ta saatis erru NECKERi. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. Pariisi jõudis teade tema vallandamisest alles järgmisel päeval. Kõneldi isegi tema arreteerimisest. (Tegelikult lahkus mees kohe riigist.) 13. juuli hilisõhtul kutsus noor ajakirjanik CAMILLE DESMOULINS12 [kamij demu´lä(n)] Palais-Royali hoovi välikohviku kliente vabastama Bastille' vanglas kannatavaid "despotismi ohvreid". Ta tegi seda väga ilukõneliselt, tema kuue äärel ilutses plaatani leht (tulevane kokard, millest sai despotismi vastu võitlemise tunnus). Varavalgel kohtas Palais-Royali hoovist väljuv rahvahulk turule suunduvaid müüjaid-ostjaid, kes liitusid "despotismi ohvrite" vabastajatega, sest kõigi meeleolu oli Neckeri vallandamise pärast tusane
Esinejateks olid ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi laule ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". 2. CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. 5 sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. 2.1. Nooruspõlv Carl Robert Jakobson elas aastatel 1841-1882. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. C. R.
Ta tegi seda, sest Vilde oli lubanud kirjurada jutu Anija meestest. Loomaarst oli ise üks nendest Anija meestest ning ei tahtnud, et kirjanik sureks ära enne, kui ta looga valmis saab. Veel paar päeva kannatas Vilde tohtrite piinamist, kuid siis ta kannatus katkes. Ta pani ennast riidesse, riputas uksele sildi "Surnud" ja põgenes laevaga Saaremaale. Seal tohtrid teda kätte enam ei saanud ning ta tervis läks kiiresti paremaks. Eduard Vilde -- (1865-1933) proosa-, näite- ja ajakirjanik. Sajandivahetuseni töötas mitme ajalehe toimetuses mitmes linnas. 1905. aasta revolutsiooni sündmustest aktiivse osavõtu pärast oli sunnitud viibima pikemat aega paguluses, peamiselt Saksamaal, Austrias ja Taanis. Peale 1927. aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919-1920). 1920.aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Tema kirjandusliku tegevuse varasem ajajärk oli teosterohke
aprill 1945. Oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Itaalia-Türgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L ´Avanti ('Edasi'). Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismiideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
SISUKORD Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Nooorus ja kooliaeg 3 Misjonärina Aafrikasse 5 Kesk-Aafrika ekspeditsioonid 7 Tagasi Londonis 9 Uued retked 10 Viimane teekond 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 1 SISSEJUHATUS Ehkki maadeuurija David Livingstone (18131873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Livingstone'i rasked rännakud, mille katsumused näivad kohati ületavat inimvõimete piiri, kuid mida suurkujuks saanud rännumees ületas imetlusväärse sihikindlusega. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, avastas Victoria joa, mitu järve ja Kongo lähtejõed. Livingstone suhtles aafriklaste kui võrdsetega ning seadis sihiks orjakaubanduse tõkestamise. ...
See tähendas aga laule vene keeles. See idee lõhestas bändi, sest oli nende kokkusaamise põhimõtete vastu, mis pandi paika juba 1971. a. Pinge bändiliikmete suhetes kasvas. Alender tegi lauludest vene versioonid ja sellest tehti ka hiljem venekeelne LP "Pust budet vsjo". See kõik aga oli juba "Ruja" hingekell ja "lõpu algus". Ruja hääbumine algas hetkest, kui mängu tuli raha. Ansambli (ja eriti Alenderi) siiras austaja ajakirjanik Ivan Makarov teeb venekeelsed tekstid ja püüab neid igati vene lainele häälestada. Paljudele selleaegsetele eesti pillimeestele tuttav "vene põrgu" elatakse täie rauaga läbi. Kaks, kolm, kuni viis kontserti päevas, külmad kinosaalid läkiläkides pahurate vene jõmmidega ja lõpuks veel "laulva revolutsiooni" aegne varjamatu vene viha "eesti fasistide" vastu - see sööb närvid läbi. Bänd lõpetas turnee Nevil Blumbergiga. Endist "Rujat" ei olnud enam.
lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.
Nad moodustasid eesti haritlaskonna põhituumiku "maa sool"- rahvakoolide õpetajad. (Mati Laur jt. 2005). 4 2.2. J.V.Jannsen (1819-1890) (Foto 2. J.V.Jannsen) Vaatamata oma perekonna vaesusele oli Jannsen hästi haritud mees. Ta kogus kuulsust rahvaraamatute autorina. Jannsen oli Eesti koolmeister ja ajakirjanik ninga ta oli rahvusliku liikumise eestvedajaks tartus 1864.aastal .(M. Laur jt. 2005,) Jannsen algatas ajalehe "Pernu Postimees" 1857-1863. (S.Õispuu 1992) ning hiljem 1864.aastal ajalehe "Eesti Postimees"(M.Laur, jt. 2005). Algus allus ajaleht "Pernu Postimees" rangelt tsensuurile, kuid vaatamata sellele levis leht väga laialt. Jannsen rõhutas hariduse tähtust ning kutsus üles talude päriseksostmist. Mis kõige tähtsam oli tema jaoks rahvuse väärtustamine. Tema
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal
Lisaks veel ühekordsed probleemid, nagu ehitusload etc. Kuid kellelgi igapäevaseid tegevusi seal teha ei tule ning vallarahvast liigub vallavalitsuse koridorides vähe. Pigem mõjutab vallavalitsuse asukoht väheseid inimesi, sest igapäevaselt käivad seal ainult nende töötajad. Kuigi vallavolikogu istungid on avalikud, käib seal hobikuulajaid harva. Vallavolikogu istungitel käivad lisaks vallavolikogu liikmetele tavaliselt veel valla uudiseid kajastav ajakirjanik, kuid temagi hangib infot enamik ajast kaudselt läbi telefonikõnede ja meilide. Seega on näha, et tegelikult ei mõjuta vallavalitsuse asukoht igapäevaselt keskmisest vallakodanikest mitte kedagi. Kui rahvale otsene mõju on väike, siis kaudne mõju on ilmselt massiivsem. Kaudse mõju all pean ma silmas, et kuidas prioritiseeritakse valla kasutusse antavat raha ning kuidas jaotatakse tähelepanu sisuselt kaks korda suuremas vallas, kui see oli seda seni. Kuidas see mõjutab
Ka riske hinnati mitte riikide, vaid terviku alusel ja näiteks Kreeka puhul osteti usaldust ette. 9 Siinkohal joonistub jällegi välja ajaloost tuttav paradigma – tõusuperioodil ei mõtle keegi langusele. USA – s kasvas võlausaldajate usaldus laenusaajate vastu nii palju, et ei mõeldud adekvaatselt, mis saab, kui hiljem teatud põhjustel tagasi maksta ei suudeta ja see viis lõppkokkuvõttes finantskriisisni ja eelkõige kinnisvaramulli lõhkemiseni. Eurost rääkides leiab poliitik ja ajakirjanik Martin Helme, et ühisraha kasutuselevõtt pole kunagi olnud majanduslik projekt, ta on alati olnud poliitiline projekt. Euro ei ole kunagi pidanud tooma jõukust või stabiilsust. Selle ainus eesmärk on alati olnud tuua kaasa tihedam integratsioon, rohkem võimu keskusesse ja suurem võim rahvusvahelistele korporatsioonidele, eelkõige pankadele.10 Helme seisukoht viitab aga vastuolule kogu euroliidu kontseptsioonis – kas Euroopa eesmärk polegi mitte võimalikult
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Kui sambad valatud, tuli hakata tegelema talade montaaiga. Esimesed talad tõsteti sammastele 1979. aasta maikuus. Kuni selle ajani olid tööd enam-vähem graafikus püsinud, edasi juhtus see, mis nõukogude perioodil ehitistega ikka juhtus. Tööd hakkasid materjalide puudumise tõttu venima. Esimeseks suuremaks murekohaks kujunes tsemendipuudus, mis aeglustas sammaste valamist ning seadis objekti tähtaegse valmimise suure küsimärgi alla. Ajaleht Edasi ajakirjanik Ivar Kostabi küsimusele tööde järje kohta 1980. aasta veebruaris vastas vanemtöödejuhatajat Boriss Lõsjuk otsekoheselt: ,,Kui poleks olnud möödunudaastast betoonipuudust, mis pani meid kõige paremal tööajal neljaks-viieks kuuks rohkem niisama vahtima, oleksid sambad juba kõik valatud." (Ivar Kostabi. Sild pikeneb. Edasi 16. 02. 1980). Uue silla ehitamisega seonduvad pinged tõusid haripunkti 1980. aasta suvel. Pool aastat
Juhtlõiguinfo valimise põhireegel Juhtlõigu mineva info valimise põhireegel on lihtne: juhtlõiku lähevad alati ja ainult sündmuse kõige usaldusväärtuslikumad faktid. • Esiteks tähendab see, et sinna ei panda uduseid, kontrollimata fakte või sündmusi, mis võib-olla toimusid. Ei panda ka sündmusi, mis võib-olla juhtuvad tulevikus, kui täidetakse teatud tingimused. Arvamusi pannakse juhtlõiku ainult erandjuhtudel. • Teiseks, ajakirjanik peab juhtlõigu kirjutamiseks oskama hinnata faktide ja tegelaste omavahelist suhtelist väärtust. Siin on abiks uudisväärtuse kriteeriumid ja uudisküsimused. • Esmalt on vaja leida, milline uudisküsimustest annab meile juhtlõigu keskme. Kas eriti tähtis, mõjuv jne on mis juhtus; kes osalesid sündmuses, kus või millal ta toimus, kuidas ta toimus või miks ta toimus. Enamik juhtlõike rõhutab seda, mis juhtus.
teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad ja ait. Maja oli hästi ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad,
Esimeses jutustab Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, ta viljaikalduste põhjustest ja hoiata. kaastöö Rosenplänteri "Beiträgelega". Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" tõlge rootsi- 2. J.V. Jannseni (1918-1890) saksa keelest ilmus 1822 "Beiträges" - Jannsen Johann Voldemar, eesti rahvusliku rahvausundisse soome muinasjumalad. liikumise tegelane ja ajakirjanik. Üks tuntumatest Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Voldemar Jannsen. Jannseni tegevus rahvuslikul Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa eelärkamisajal ja ärkamisajal. J. oli pärit Vändrast. luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, 1857 asutas ta Pärnus ajalehe «Perno Postimees», sõprust, armastust
Ma loodan teada saada, mida kõike ta on oma eluajal suutnud korda saata ja milline inimene ta oli. 4 Lapsepõlv Vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad ja ait. Maja oli hästi ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad,
hinnanguid ning isikute tegevust või selle tagajärgi arvustada. Ajakirjanduse õigus anda isikute kohta hinnanguid ei ole absoluutne. Kaasuses Tammer vs. Eesti leidis EIÕK, et kaebaja väärtushinnangud põhinesid küll faktidel, kuid kriitilist suhtumist pr Laanaru tegevusse oleks võinud näidata ka ilma solvavaid väljendeid kasutamata. Ajakirjanduse roll on anda informatsiooni ning sellega seonduvalt ka hinnanguid, kui sõltumata sellest on ajakirjanik kriitilisi hinnanguid andes kohustatud leidma viisi, mis riivab andmesubjekti õigusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui ajakirjandusliku eesmärgi täimiseks vajalik. Seega esimene ajakirjandusvabaduse väljund on õigus avaldada isikute ja sündmuste kohta mitte ainult faktilist teavet, vaid anda ka hinnanguid ja väärtushinnanguid. EIÕK on oma lahendis Ukrainian Meida Group vs. Ukraina leidnud, et kui (ajakirjaniku) avaldus moodustab väärtushinnangu, siis võib (privaatsuse)
etnilis-lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Eesti Rahva Muuseumi kogud
Tegelased: Anselmo (A) vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) kindral, pealetungi juht Pablo (P) partisanirühma juht Rafael (RA) mustlane Maria partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) P naine El Sordo (S) teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) partisan Andrés (AN) partisan Marty (MA) prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selles piirkonnas rännanud. Siis mõtles ta kindral
23 un informaticien; informaatik 6. une informaticienne 23 un infirmier; une infirmière medvend; medõde ; 7. 23 un professeur õppejõud 8. 23 un misicien; une misicienne muusik 9. 24 un interprète suuline tõlk 0. 24 un serveur; une serveuse teenindaja 1. 24 un journaliste ajakirjanik 2. 24 un documentaliste arhiivi töötaja; spetsialist , 3. 24 un secrétaire sekretär 4. 24 un directeur; une directrice direktor 5. 24 un photographe fotograaf 6. 24 un médecin arst 7.
Seepärast sai ajalehe väljaandjaks spordiselts „Kalev". „Eesti Spordilehe" esimene number ilmus 20. aprillil 1920. aastal. Selle esikaanel oli rändauhind, mille eesti „Kalevi" kergejõustiklased olid 1915. aastal Moskvas võitnud. Leht ilmus ajakirjandusmaastikule tervislike eluviiside propageerijana. 1921. aasta mais asus selles toimetajana tööle Eesti üks lootusandvamaid kergejõustiklasi Harald Tammer (atleet, jõutõstja, ajakirjanik fotol), 3 kellest sai Eesti esimene spordiajakirjanik. Tihti tuli tal leht algusest lõpuni ise täita. Tammer propageeris tippsporti, Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu mistõttu tekkis poleemika arstidega: „rekordspordi" puudustena nähti hasardi ja auahnuse õhutamist ning ühekülgsust.
ning ühe parteikontrollile A.Dreyfus-Prantsuse sõjaväelane, mõisteti 5. jaanuaril 1895 väidetava Saksa spioonina eluks ajaks vangi, kuid 12. juulil 1906 mõisteti õigeks.Th. Herzl- Austrias juudi perekonnas sündinud advokaadist ajakirjanik keda loetakse sionismina tutntud poliitilise liikumise loojaks ja esimeseks juhiks ning ideoloogiksM.Planck-saksa füüsik, keda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks tähtsaimaks füüsikuks, on Nobeli füüsikapreemiaga pärjatudN.Bohr-Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemiaA.Einstein-
Manifestid ja kärarikas reklaam said nii mõnelegi hilisemale avangardismi voolule eeskujuks. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole. Vladimir Vladimirovits Majakovski (19. juuli 1893 Bagdathi14. aprill 1930 Moskva) oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Lisaks sellele oli ta oma aja väljapaistev dramaturg, stsenarist, rezissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik ja toimetaja. Vladimir Majakovski lõpetas oma elu enesetapuga, olles 36 aastat vana. Ta on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine. Tema auks kandis nõukogude ajal Majakovski nime tema sünnilinn Bagdathi. Majakovski esimesed avaldatud luuletused olid ,,Öö" ja ,,Hommik", mis avaldati futuristlikus kogumikus ,,Kõrvakiil seltskondlikule maitsele" (1912) 1913
Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu Üksikisiku roll oli tähtsusetu Klassihuvid allutati rahvuse huvidele 16. Benito Mussolini kes oli, millal ja kuidas ja kus sai võimule, kuidas valitses. 1883-1945 Oli fasistliku liikumise juht, kes lubas taastada korra riigis ning Itaalia võimsuse. Lapsepõlves elas vaesuses, hiljem õppis ja õpetas kirikukoolis. 20.saj algul sai temast sotsialistide ajakirjanik. I MS ajal heideti ta sotsialistide parteist välja Sõja ajal oli sõdurina rindel 1919 asutas vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide võitlusliidu, mis 1921 kuulutati Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks 1921a valimistel olid fasistid edukas, kuid enamust eisaavutatud 1922 määrati Mussolini peaminisriks Mõne aastaga eemaldati demokraatia 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem-Mussolinile anti seadustega piiramatu võim,
4 Lee 2002: 34 5 Aastatel 19221943 oli Itaalia peaminister ja diktaator ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal saada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, ehkki ta kaua õpetaja ei olnud. Itaalia-Türgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). 1922. aasta oktoobris organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal demonstratsiooni, nn marsi Roomale, mis oli mõeldud Itaalia valitsusele ning kuningas Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks ja nõudis valitsust endale. Mussolini teostab Itaalias riigipöörde ning on esimene moodne diktaator, kes toetub parteile. 531.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
