Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu. Pärast laulatust kirikust väljudes lausus kuningas Harald V oma miniale: "Sa läksid Oslo katedraali preili Sonja Haraldsenina ja väljusid sealt Norra kroonprintsessina." Vastu kõiki ootusi tervitasid norralased tulevast kuningannat suure soojusega ja peagi võitis ta ka isiksusena rahva poolehoiu. Norra ajakirjandus on detailideni ja korduvalt kirjeldanud Haraldi ja Sonja tutvumise, armumise ja abiellumise lugu. Haraldil ja Sonjal on kaks last printsess Märtha Louise (1971) ja troonipärija Hakon Magnus. Huvitav on märkida, et Harald on esimene Norra kuningas viimase 86 aasta jooksul, kes asus troonile oma ristitud nime all. Enne teda valitses Haraldi-nimeline kuningas Harald IV 855 aastat tagasi. Ja veel Harald V on esimene Norra kuningas viimase 766 aasta jooksul, kes abiellus norralannaga
1583 Rootsi võim Rahvaarv: 1 340 341 (01.01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust. 1. PS 15.06.1920 Ilma referendumita, Asutav kogu. Euroopa üks demokraatlikem,
Demokraatia on valitsemiskord, kus on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste õiguste arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi, on demokraatia juurdunud. Polüarhia paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond.
rahvusvahelisi org-e, kus problasid lahendada*puudub koostöö riikide vahel REVOLUTS.1905 *Algas Verise pühapäevaga*järgnesid rahutused ja streik * Nikolai II lubas anda rahvale sõna,-koosoleku ja ühinemisvabadusi-17.okt manifest P.STOLÕPIN-*agraarreform(eesmärgiks vene maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud RAHVUSKULT.ARENG *kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti*haridus,-põllumeeste,-spordiseltsid *kutselised teatrid*1909 Tartus Eesti Rahva Muuseum*eestikeelne ajakirjandus TEADUS:*Einstein-erirelatiivsusteooria*Palnck-kvantmehaanika*Thomson -elektroni avastamine*Freud-unenäod,alateadvus,psühhoanalüüs ÜHISK:LIIKUMISED*Tartu liberaalid(J.Tõnisson-Postimehe toimetaja;õppis juristiks;venestamise vastu)*tahtsid õigusliku võrdsustamist baltisakslastega *Tallinna radikaalid(K.Päts-sünd.Pärnumaal,õppis juristiks, ajaleht Teataja, propageeris majanduse edendamist, loodi liit vene demokraatidega, Tallinna abilinnapea)*Sots
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia rolli ühiskonnas pole kunagi alahinnatud, isegi peale seda kui Eestis Nõukogude võim kukutati ja lisaks kõigele muule, muutus vabaks ning sõltumatuks ka Eesti meedia. Meedia mõjutas meie vanemate ja vanavanemate elusi siis läbi propaganda, nüüdseks on propaganda hulk vähenenud, kuid see eest on muutunud informatsiooni hulk, mida me läbi meedia kogume, nii suureks, et meedial on meie elude üle suurem võim kui kunagi varem. Kahtlemata mõjutab ajalehest loetud või "BBC" nähtud info inimese igapäevast tegevust ja laiemalt maailmavaadet. Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele inimestele mõjuvad spordiuudised ja poliitikast huvi tundvatele inimestele poliitika teemalised uudised. Näiteks võib välja tuua 2012. aastal suveolümpiamängudel hõbemedali võitnud Heiki Nabi, peale seda sündmust panid palju lapsevanemad oma lapsed...
Arutlev demokraatia 1. Mida peetakse avalikuks sfääriks?- Mõtteline ruum, mis eksisteerib ühiskonnast väljaspool privaatsfääri (eraelu) väljaspool suletud instituitsioone ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge lugeda ka ühistranspordis
· Mootorlaev Vanemuine o 1965 laevaühendus Soomega o Tegelikult jõelaev, sõitis 4 tundi o Tallinna tänavail välismaalased soomlased närimiskumm ja teksased o Välismaalastest sugulastega läbikäimine o Hotell '' Tallinn'' ehitati välismaalaste jaoks, jälitati kõiki!!! · Eesti oli näidisliiduvabariik, näidati välismaalastele, nagu lääs · Eesti, Läti, Leedu NSVL i kodanikele nagu välismaa, välismaale nii kui nii ei lubatud · Ajakirjandus: o Noorus o Sotsialistlik Põllumajandus o Tehnika ja Tootmine o Töörahva Lipp o Küsimused ja Vastused (ajakirjanikud pidid välja mõtlema, isikud, küsijad, küsimused ja vastused) o Töörahva ELU o Edasi Kommunismile (rahvaseas Tapa Kommunist, siis Tapa Edasi, Tapa, sest anti välja Tapa rajoonis) · Noarootsi piiritsoon, siin oli kõik suletud.
milliseid pole tegelikult Eesti keeles olemaski. Peale selle olen kuulnud ka, et on tekkinud vastuolud vanematega. Leitakse et lastel pole enam vaja õppida kirjatehnikat nii hoolikalt, kuna mõeldakse et niikuinii pole seda tulevases elus väga vaja. Kuigi enamus tööd ja koolitööd käib tõesti arvuti teel, leian et siiski on vajadus õpetada lastele korralikku kirjatehnikat, et arendada käekirja ja käte osavust. Väga oluliseks Eesti keele moonutajaks on veel ajakirjandus, mis on samuti internetti kolinud. Enam ei tellita koju palju lehti koju ja Interneti artiklid pole alati koostatud kõige parema õigekirja reeglite põhjal. Kuna niipalju inimesi loeb seda, ja loeb seda korduvalt päevast päeva, jääb see meelde ja hakkab moonutama Eesti keele õigekirja. (näiteks kui kirjutatakse kooli nimi Mart Reiniku Gümnaasium väikese tähega gümnaasium, siis mingi aja pärast võib olla selline kirjaviis õigem.
juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi- Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust. Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise on palju. 7.detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstutsiooni paranduse,mis tunnistas riigikeeleks eesti keele. 24
saadeti enamasti Rootsi ,et seda teiste kaupade vastu vahetada.Kõige parem asi üldse Rootsi ajal oli see ,et alguse sai Tartu ülikool ,sellest tulenes ka see ,et inimesed olid palju targemad kui ennem.Veel õpetati leeris sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ,et inimesed täitsa rumalad ei oleks ,pärast leeris käimist oli eestlaste lugemis ja kirjaoskus uskumatult kõrge .Sellel ajal ilmusid ka esimesed grammatikad,tänu sellele ühtlustus eesti keel.Algas ka ajakirjandus ,aastal 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Mina arvan ,et Rootsi aeg ei olnud hea ,ega halb ,kuna talupoegadel ja üldse inimestel oli väga raske elu ,kuid samas arenenes märgatavalt haridus .
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav.
ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu eksisteerib trükija sõnavabadus Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat otsuseid teeb rahvas ja esindus ehk otsest demokraatiat rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur valitsussüsteem, kus oluline
venestamine. Riigi rolli kasv Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1861-Venemaal kaotatakse pärisorjus 1838- „Rahva harta” Inglismaal 1866- mustanahalised saavad kodanikuõigused (USA) 1893 – naiste valimisõigus rahvuslikel valimistel Uus- Meremaal Moderniseerumine Ühiskondlik struktuur, suhted - Eesti Kodanikuühiskonna algete teke Seltsiliikumine Ajakirjandus - avalikkuse teke Suurperedest tuumikperede teke Klassiühiskonna ilmingud – uued kihid, haritlased, külarätsepad, möldrid, eestlastest kirikuõpetajad jt. Moderniseerumine TALURAHVASEADUSED 1802 “Iggaüks” – õigus vallasvarale, põline kasutamisõigus talukohale 1804 Liivimaa talurahvaseadus talurahvakohtud; piiratakse mõisnike omavoli 1816 Eestimaa talurahvaseadus – talupoegadele isiklik vabadus
2) Blogi plussiks on see, et kirjutajat ei sunni seda keegi tegema, st inimene kirjutab sellest, millest tahab ja nii, kuidas tahab. 1) Blogi miinus on see, et lugejaskond ei pruugi olla nii suur, kui tradtsioonilisel ajakirjandusel. 2) Blogipidaja jaoks on miinus see, et see vajab pidevat järelvalvet ja blogipidaja peab teadma, mis tema blogilehel toimub, kommentaarid jne. 23.Selgitage, mida Teie arvates mõeldakse nn kollase ajakirjanduse all. Kas Eestis on olemas oma nn kollane ajakirjandus? Palun tooge oma väite kinnituseks näide. Kollane ajakirjandus otsib intriige kohalike ja välismaisete kuulsuste eraeludest, uudiseks läheb ükskõik, mis nad teevad. Kajastatakse vähem tõsiseid uudiseid ja rohkem meelelahutust. Eestis on palju kollast ajakirjandust. Nt. Õhtuleht, Kroonika, Elu24 jne. 24.Kas trüki- ja internetimeedia on ka sisuliselt teineteisest erinevad? Palun põhjendage oma arvamust ning tooge selle kohta näide. Jah
poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kõik oleks läinud nagu Nõukogude Venemaal. Kommunistliku partei ladvikust kujunes välja valitsev eliit; partei juhist sai faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotati või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistati sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat.
Eesti iseseisvus. Mi solid Eesti Vabariigi sündimise eeldusteks? 20 sajandi alguses püüti parandada haridusolusid, nõuti emakeelset kooliharidust. Emakeelseteerakoolide rajamiseks toimusid erinevad haridusseltsid. Isamaalisi ideid ja kirjandust levitas kirjanduslik rühmitus Noor Eesti. Loodi erinevaid spordi,- põllumeeste,- laulu jms seltse. Mitmest ärkamisaegsest laulu,- tantsu- ja mänguseltsist kasvas välja teatriseltse, asutati Eesti Rahva Muuseum ning arenes eestikeelne ajakirjandus. I maailmasõja tegevuse ning mobilisatsiooni kõrval elvnes rahvuslik liikumine, eelkõige noorte haritlaste seal kes nõudsid ka et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia. Need olid ka Eesti Vabariigi kultuurilisteks eeldusteks. 20. sajandil hakkas majandustõus. Eesti oli üks Venemaa arenenumaid tööstuspiirkondi, kuid I maailmasõja ajal sai see sõjategevuses kahjustada. Paljud tehased evakueeriti, paljud vabrikutöölised jäid töötuks ning maata oli üle 2/3
Masintööstuse arengus olid 18.sajandil eriti tähtsad tekstiilitööstuse tarbeks loodud ketrus-ja kudumismasin. Maailma esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825.a.Järgneval kümnendil rajati Inglismaal 2000km raudteeliine.1830.a algas lausa tormiline raudtee ehitus ka teistes Euroopa riikides,suurbritannia kunagisel asumaal USA-s kasvas raudteeliinides pikkus 1830.a lõpuks Inglismaaga võrreldes aga kahekordseks. Uuendus on ka proletariaadi - vaene linnatööliskond teke. Ajakirjandus hakkas laiemalt levima, uued poliitlised voolud - sotsiaaldemokraatia ja Marx`i kommunism. Rahvad hakkavad huvituma oma minevikust- rahvusluse teke ja levik. Probleemideks oli aga väga vaesed ja väga rikkad ning nende vastuolud ühiskonnas. Ning üheks suurimaks probleemiks oli veel ka imperialism, kus suurriigid allutasid väikeriike oma võimualla, arvestamata nende soove ja huve ega hoolinud nende arengust. Näiteks venestamine Eestis.
haritlasringkondades oli tunda olude kergenemist. L. Breznevi valitsemisel laiendati sõjalist võimu NL-s. 1970. aastatel algas NSV Liidus aeglane stagnatsioon. Hiigelriigis tugevnes surve sulandada seal elavad rahvad ühtseks, Nõukogude rahvaks, laiendati vene keele mõjusfääri. NSV Liidust oli saanud 1980. aastate alguseks sõjaline üliriik, kus majandusareng seiskus. Valitses majanduslik ja ühiskondlik allakäik: puudusid demokraatlikud valimised, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, isiku- ja loominguvabadus jms. NSV Liit magas maha edasimineku infotehnoloogia vallas. 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. USA uus president R. Reagan tõi kõrgtehnoloogia valdkonda kahe süsteemi vastasseisu, algatades tähesõdade programmi. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu, mis
32% 28% Infoallikad Peamised infoallikad: Televisioon Filmid ja seriaalid Internet 9% 2% Televisioon, raadio 25% Ajakirjandus 10% Internet Filmid, seriaalid Teaduskirjandus Tuttavad Muu 12% 23%
Näiteks kui peres hoitakse saladust, mis koduseinte vahelt välja ei liigu, aga keegi salamisi siiski selle välja uurib, siis mina pean seda väga ebaeetiliseks eraellu tungimiseks, mis peaks olema rangelt karistatav. Avalik elu aga hõlmab kogu ühiskonda. Suhtlemine teiste inimestega mängib väga suurt rolli. Ükski inimene ei ole avalikust elust täiesti puutumata. Seda võib küll vältida, aga totaalselt ilma hakkama saada on peaaegu võimatu. Erinevad asutused, ajakirjandus, televisioon ja teiste kaaskodanikega suhtlemine on kõik see, mis näitab, et me kuulume avalikku ellu. Mina tunnen, et ma olen avaliku eluga väga tihedalt seotud. Ma käin peaaegu iga päev koolis, poes, internetis ja suhtlen inimestega päevast-päeva. Kui avaliku elu tegelasi ei oleks, muutuks elu iga päevaga aina igavamaks. Mõni inimene ajab aga avaliku ja eralelu segamini. Tihti surutakse oma eraelu liigselt avalikku ellu. Meedia kajastab seda päevast-päeva
Demokraatlik Eesti (1918-1934) Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta okt...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Lily Eelsaar 9.Klass Marika Riit Punane katk. Kommunism hirmutas Saksamaad, ajakirjandus nim. seda punaseks katkuks. 1919a. Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli aktiivne mässu korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks.
sind pole pildil, pole sind olemas ning igasugune tuntus, ka negatiivne, on hea. Minu meelest need väited on liiga äärmusest äärmusesse, esimesega olen pooleldi nõus, kuid viimasega ei nõustu absoluutselt. On selge, et inimestele, kellele poliitika väga huvi ei paku on meedia suureks abimeheks õppimaks tundma poliitikuid. Läbi meedia on poliitikutel hea võimalus ennast nn lihtrahvale tutvustada. Tunnistan, et kui ajakirjandus neist ei kirjutaks, ei oleks ma pooltki nii teadlik nende tööst ja tegemistest. Poliitikategelased peavad olema aga väga ettevaatlikud oma avalike tegevuste ning väljaütlemiste suhtes. Nad on rahvaesindajad, meie oleme nad valinud ning me usaldame neid. Kui aga poliitik telesaates aluspesu välgutab või figureerib Kroonika ja Playboy veergudel on see usaldus kerge kaduma. Tema tõsiseltvõetavus ning võim kaovad. Minu silmis on riigikogus vaid mõni asjalik liige
Kirjanduse KT kordamine Kirjanduse liigid: 1. Teaduskirjandus ( uurimistööd, esseed, referaadid) 2. Publistika ( ajakirjandus) 3. Ilukirjandus Kirjandusauhinnad: 1. Nobeli kirjanduspreemia Alfred Nobel, esimene anti välja 1901. Iga aasta 10. Detsember 2. Goncourt'i auhind Vennad Edmond ja Jules 3. Bookeri kirjanduspreemia Briti olulisim, Brooker Prize asutas Kirjandus laiemas ja kitsamas tähenduses: · Laiemas tähenduses on kirjandus kõik kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust ehk sõnakunsti kirjanduse seda osa, mis kujutab tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus) 3. Lüroeepika (eepos, poeem, ballaad, valm) 4. Dramaatika (komöödia, trag...
,,Kungla mehed" analüüs 1. Millisele kahele tähtsale ajakirjanduse ülesandele viitab A.Lobjakas? Too 2 näidet tekstist. Kolumnist Ahto Lobjakas viitab oma arvamusartiklis ,,Kungla mehed" kahele põhilisele ajakirjanduse ülesandele. Esimene ülesanne on kriitika valitsuse tegevuse üle. Artikli lõigust ,,Ajakirjandus on poliitika sanitar ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla" on selgesti näha, et Ahto Lobjakas vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning kujundatakse avalikku arvamust sisepoliitika olukorrast Eestist. (87 sõna) 2. 5 probleemi, mis tuleb lahendada Eesti poliitikutel, et meie ...
Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm olnud selle süü, et inimeste mõttemaailma on mõjutatud, mi on sundinud inimesi ka vastavalt tegutsema. Seega meedia manipuleerib mõttevabadusega, mil määral, sõltub aga paljudest asjaoludest.
Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm olnud selle süü, et inimeste mõttemaailma on mõjutatud, mi on sundinud inimesi ka vastavalt tegutsema. Seega meedia manipuleerib mõttevabadusega, mil määral, sõltub aga paljudest asjaoludest.
Praktiline töö nr 2 Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? catalog.loc.gov ja libris.kb.se Guided search, search ,,chaliapin" , as ,,subject:all" ja extended search, subject: ,,chaliapin"/"saljap...
Demokraatia koolis Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatu...
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
kohe midagi kõva häälega vastu öelda ja nende kohta viha teistes tekitada. Aga ise ei tee, seda, sest tean, mis tagajärjed sellele kõigele võivad tulla. Samuti tegeleb meedia viimasel ajal ka väga suure ülepaisutamisega. Me peame bussi-, rongi- ja lennujaamas kartma iga väiksematki pingile jäetud kotti ja ajakirjadest lugedes erinevate haiguste sümptomeid, siis on kindlasti see kõige hullem tõbi meil kallal. Miks seda meile tehakse? Reaktsioon: viha. Ajakirjandus ja reklaamifirmad kasutavad ülepaisutamist muidugi müümiseks. Kui sul need tõved, siis osta seda ravimit kolm kuud ja mured kadunud! Samuti on ka tekkinud viha nt iga teise nahavärvi kui valge inimese vastu, sest eeldatakse, et ta kohe on pagulane ja mida seostab eestlane pagulastega? Et tavainimesele enam raha ei jagu ja meie elu muutub halvaks. Miks käsib ühiskond meil niimoodi mõelda? Selline mentaliteet võiks ära lõppeda.
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati
ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõisnike maavaldused ning jagati soovijatele. Suurmaapidamine asendus väikemp- ga. Põllumaj.-lomakasvatuse saadusi müüdi edukalt euroopa turul. Tööstus-hiigeltehased asen. ettevõtete
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tege...
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
alaeesmärgid pakutavate töökohtade arv vms) 5.2. Strateegia - tegevusplaan eesmärkide saavutamiseks 6. Marketingiplaan 6.1. Müügi eesmärgid 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes (kes korraldab) 6.3. Marketingi komponendid: 6.3.1. Toode/teenus (milline on, kuidas end ise reklaamib) 6.3.2. Hinnakujundus (kuidas kujuneb, hinnakirjad) 6.3.3. Müügikoht (hulgimüük, jaemüük, isiklik müük ...) 6.3.4. Müügitoetus (reklaam, teavitamine, messid, ajakirjandus, ...) 7. Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedi parandamine 8. Tootearendus (teenusearendus) ja kavandamine (olenevalt toote või teenuse ideest võib 7. ja 8. peatüki ka kokku kirjutada siis muutuvad järgnevate peatükkide numbrid) 9. Tootmisruumide, masinate, süsteemide arendamine 9.1. Tootmisvõimsus, arendusmeetmed 9.2. Tootmisprotsess ja selle arendamine 9.3. Investeerimisplaan (loetelu vajaminevatest seadmetest, töövahenditest, sisutuselementidest jne koos soetushindadega) 9.4
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine. Heaoluriik- riik kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: Ressursside ülekandmine,...
Nii võib muusika mõjutada väga inimese elustiili. Kunst on paljudele ka sissetulekuallikaks. Päevast päeva kuuleme andekatest inimestes, kes nõuavad konserdi või muu esinemise eest miljoneid. Paljudele on nad iidoliteks ja neid kas vihatakse või armastatakse. Kui see sama maailmakuulus inimene jääb purjus peaga autoroolis vahele või on jätnud oma töö tõttu lapsed hooletusse mõistab ühiskond nad hukka. Seega võib loometöö inimeste elu ka raskemaks muuta, sest kollane ajakirjandus tahab tihti inimesi laimata ja enamasti on kõnealused kunstiinimesed. Kirjandus mõjutab meie mõtlemist. Lugedes romantilist romaani, soovib lugeja tihtipeale läbi elada samasuguseid situatsioone ning võib masenduda, sest päriselus ei pruugi nii lihtsalt ja ilusasti minna. Samamoodi on mõndedki kuriteod sissemurdmised ja pangaröövid justkui inspireeritud mõnest kriminaalromaanist või põnevusfilmist. Lapsed võivad luua illusiooni oma
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
ning iseseisvusaegse kultuuri kättesaamises. Kahjuks ka paljud loovinimesed, õpetajad ja õppejõud pidid kannatama punapropaganda all, lisaks ka tavainimesed. Positiivne oli see, et inimesed said ikkagi mingil määral oma vana kultuuri elus hoida. Seda läbi erilubade või salajastel tegevuste jätkamisel. Laulupidude traditsioon taastus ning see oli suur patrioodivarjuga üritus eestlaste jaoks. Lisaks tulid kasutusele televisioon, raadio ja ka paberkandjal ajakirjandus, mis avardas inimeste silmaringi ja hoidis kursis neid väliseluga. Kristiina Anton
Näiteks demokraatlikus riigis on inimesel õigus kohtus kaitsele või siis kõigil (nii meestel kui ka naistel) käia valimas. Ajalugu näitab, et inimestele on ikka rohkem meeldinud demokraatia. Demokraatias on palju rohkem õigusi kui diktatuuris. Diktatuuri puhul on tihti tegu inimõiguste rikkumisega. Diktatuuris on paljud asjad inimestele keelatud. Mina eelistan demokraatiat, sest demokraatias on valimisõigus, inimestel on võimalus osaleda riigivalitsemises. Ajakirjandus on vaba. On sõnavabadus. Demokraatia on parim ühiskonna vorm, mis siiamaani välja on mõeldud.
järgmine trükk 1875 RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannseni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...)
Filmid Beyonce Knowles on osalenud erinevates filmides.Tuntumad "Austin Powers ja kuldliige", "Roosa panter. Filmid: "Austin Powers in Goldmember''(`'Austin Powers ja kuldliige) See ilmus aastal 2002 .Beyonce mängis seal Foxxy Cleopatra `'The Pink Panther''(`'Roosa Panter'') Esilinastus aastal 2006 .Ta mängib seal Xaniat. `'Obsessed''(Kinnisidee'') Ilmus aastal 2009. Kõige viimane film ,kus Beyonce on osalenud.Ta kehastab peategelast Sharon Charles 1 Lapsepõlv Beyoncé isa Mathew Knowles on edukas plaadiprodutsent ning ema Tina Beyoncé on kostümeerija ja juuksur. Oma eesnime sai Beyoncé oma ema neiupõlvenime järgi, sest perenimi Beyincé hakkas välja surema.Beyoncél on noorem õde Solange Pladget (sündis 1986), kes on samuti laulja, laulukirjutaja ja näitleja. Beyoncé isa on neeger ja ema on kreool. Seetõttu on Beyoncé saanud hulgaliselt neegritel...
keskkonna mõjul. Ei ole vahet, kas ta on kuulnud seda vanemate vestluses või päris oma sõprade seisukoha debattide ajal, tähtis ainult see, et see ei ole juba täiesti tema arvamus. Niikuinii olemas ka selline mõjur, nagu mood. Kui ühe noore arvamus erineb teiste noorte arvamustest, siis ta kaob oma mainet oma sõprade silmades. Siis ka tekib vajadus samastuda teiste inimestega selleks, et mitte olla ühiskonnas tõrjutud. Järgmine tähtis faktor on ajakirjandus. Iga noor puutub sellega oma elus kokku. Erinevad raadiosaated, uudised, arutlevad teleprogrammid, filmid alati omavad mingit sõnumit ning see sõnum võib jääda isegi vaistlikult meie meeles. Siin on eriti suur mõju nende üle, kellel ei kujunenud veel oma arvamus. Kõik me loeme ajalehti või vaatame uudiseid ning sealt me kuulame mitte ainult toimuvast, aga ka autori seisukohta. Ta ütleb, miks midagi on toimunud, kes on süüdi. Seda võib eriti hästi näha, kui võrrelda
1865 a. Laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jannsen). *1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht "Sakala". *1884 a. Otepää kirikus õnnistatakse sinimustvalget lippu. *1868 a. J.Hurdi kõne. Arusaamatused Jakobsoni ja Hurda vahel. Tüli põhjus Lutheri usk. Jakobson ja Jansen => põhjuseks ajakirjandus. Göler ja Hurt => põhjus kooli rahade pärast. (Göler pakkus, et võiks raha anda väljarändajatele). Rahvusliku liikumise tähtsus: *tõusis eestlaste enese teadvus ja arenas rahvustunne; *pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest hiljem kujunes rahvuslik teater; *laulupidude traditsioon; *eesti keels ajakirjanduse algus; *hariduse edendamine.
02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988
Viis aastat hiljem nad lahutasid. Põhjuseid oli mitmeid, näiteks: Johni kiire eluviis, uimastitega eksperimenteerimine, soovimatus oma pojaga tegeleda ning armumine Yoko Onosse. Poja hooldusõigus jäi Cynthiale. Lennon ja Yoko Ono tutvusid aga 9. novembril 1966, kui Lennon külastas Ono kunstinäitust. Yoko ja Johni kooselu algas pärast Lennoni Indiast naasmist. Pärast Johni lahutust Cynthiast sai neist paar nii avalikus kui eraelus. Ajakirjandus kirjutas Yoko kohta laimavaid artikleid, mis ajasid Lennoni raevu. Yoko Onol oli suur mõju Lennoni isiksusele ja see tekitas ülejäänud biitlite hulgas vastumeelsust, mida võimendas veel asjaolu, et Yoko oli Johniga kaasas praktiliselt igal salvestussessioonil. Biitlite lõpuaastail korraldas Lennon koos oma naisega poliitilisi proteste, enamasti käimasoleva Vietnami sõja vastu. 20. mail 1969 John ja Yoko abiellusid ning
Koostaja : Helen Ojasalu 11.b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks. Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
