analüüsi tulemusena ning mis on kinnitatud faktidega (empiirilise materjaliga). Sotsiaalteaduslik uurimus • Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks • Sotsiaalteaduslik uurimus on üks viisidest, kuidas ühiskonnas toimuvat analüüsida ning mõtestada. Püüdes keskenduda sotsiaalselt olulistele nähtustele/ probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida – Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid… – Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin). – Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust – Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid
sajandi teisel poolel vene suurrahvuslus ja valitseva eliidi soov luua moodne unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga. Saksamaa ühendamine (1871) ja kujunemine suurvõimuks keiser Wilhelm II valitsemisajal (18881918) suurendas järsult Eesti ja Läti alade sõjalis-strateegilist tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Vene impeeriumi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek
pidanud jrgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jllegi tusma. Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda vi venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, nitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvhememuste kultuuriautonoomia seadus veti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik krgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mjutas kige rohkem Siuru rhm.
Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus kas Eesti on? ..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt.
Rein nägi kogu oma elutöö kokkuvarisemist ning kui ka Tiiu poja poolele oli astunud, tähendas see tüli ka nende vahel. VII. Lõpphinnang Minu arvates osutus raamat päris huvitavaks. Esmapilgul vähelubavatest olukordadest keerutati üha rohkem sõlmi ning kruviti pingeid üles. Muidugi nõustun siinkohal ka Tarmo Tederi arvamusega, et detailid jäävad liiga verevaeseks ja idalistlik dimensioon nõrgaks. 9.Kasutatud kirjandus Ajakirjandus 1. Grünfeldt, I. Menukirjanik kohtab taas läänevirulasi. Virumaa Teataja 2004, 16. okt. 2. Martson, I. Erik Tohvri, lihtsate inimeste kirjanik.- Eesti Päevaleht 2005, 12. märts. 3. Post, I. Lugejatel käis külas menukirjanik. Virumaa Teataja 2004, 15. mai. 19 4. Priimägi, L. Eestis kestab ühepäevakirjanduse aeg. 5. Pulver, A. Sulesepp jättis hoopis labida
1. Vaikiv Ajastu 1934 riigipööre 2. Põhiseadus 1937 võeti vastu (kehtima hakkas 1938) 3. Baaside leping 1939 5 poliitilist Eesti erakonda 20ndatel 1. Eesti Kommunistlik Partei - Kingissepp 2. Eesti Vabadussõdalaste Keskliit - Larka 3. Eesti Põllumeeste Kogud - Päts 4. Eesti Rahvaerakond - Tõnisson 5. Eesti Sotsiaaldemokraadid Rei Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust? Kultuur 1. rahvusliikumine 2. kirjaoskus, ajakirjandus Sisepoliitika 1. eestlaste tõus omavalitsustes 2. parteide moodustamine, ühiskonna politiseerumine, autonoomia, õigus parteisid luua välistegurid 1. tsaarivenemaa kokkuvarisemine 2. Esimene maailmasõda arvandmete analüüs riigieksamis: I suur sõda Liivi sõda 1558-1583 II lõppes sõdade aeg, majandusliku olukorra paranemine rootsi aja lõpp III Põhjasõda 1700-1721 ja katk (1695 oli rahvaarvu kõrgaeg, kuid vahetult enne
Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jällegi tõusma. · Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda või venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse järgi olid rahvusvähemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv ületas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest. 7
Seega -- 25. veebruaril jõudsid Saksa väed Tallinnasse ja algas Saksa okupatsioon · Samal päeval (3. märtsil) kirjutati Brestis alla rahulepingule, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt venemaa alla, kuid sinna paigutati Saksa sõjaväeosad. H. Saksa okupatsioon veebruar-november 1918 · Omavalitsustes baltisakslased, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile, saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse, rahvas iseloomustas okupatsioonivõimude tegevust sõnadega. ,,keelan-käsen, poon ja lasen" · K. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse, J.Laidoner lahkus Venemaale · Ametlikuks keeleks sai taas saksa keel. Saksakeelne õpetus viidi sisse koolidesse · Algas põllumajandussaaduste ulatuslik väljavedu Saksamaale, mille
hoiatasid mõtte algatajaid pealinna silueti rikkumise eest ja olid kindlad, et plaan ehitada linna südamesse ,,pigimust korsten" on ,,inetu pettus". Torni hakati ehitama protestidest hoolimata. Töö valmimisel jäi protestijate hulk järjest väiksemaks. Pariislaste enamik imetles ning kiitis elegantsust, mille torni võrgulaadne struktuur andis. Eiffeli torn suutis jätta õhulise mulje, hoolimata tema suurest massist. Kui Eiffel oli Prantsuse lipu viinud 300 meetri kõrgusele, ülistas ajakirjandus seda kui moodsa tööstuskunsti võitu ja võrdles seda teise Pariisi kuulsa monumendi Sacre-Coeuriga. Eiffeli torn see on imepärane insenerikunsti meistriteos. Ülevalt avaneb imeline vaade kogu Pariisile, selge ilmaga paistavad ka linna ümbritsevad asulad. Torn on võlunud miljoneid külastajaid ning toonud kuulsust nii 14 Prantsusmaale kui Pariisile
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
seltside loomine, kommunikatsioonivõrgu avardumine (raudteede areng jms.). Olulist rolli rahvusliku ärkamise ajal olid rahvakooli õpetajad (külakooli õpetajad). Inimesed, kes olid natuke jõukama järje peale saanud, tahtsid olla sakslaste moodi. Rahvusliku liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen - oli pärnumaalt pärit. 1857 rajas esimese püsiva eestikeelse ajalehe "Perno Postimees". Sellest aastast alates ongi Eestis püsiv eestikeelne ajakirjandus. 1864 kolis Jannsen Tartusse, kus ta rajas ajalehe "Eesti Postimees". Jannsen oli I üldlaulupeo peaorganisaator 1869. Jannsenil oli leplik loomus, püüdis kõigiga hästi läbi saada. Temast oli väga palju kasu Eesti rahvuslikule liikumisele. Johann Köhler - Elas ja tegutses Peterburis. Ta püüdis õukonnas elamist ära kasutada. Palvekirjadeaktsioon oli lõuna-eesti talupoegade allkirjade kogumine, palvekirja esitamine keisrile, kus taotleti endale suuremaid õigusi, mis olid
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. kontrolltööks 1. Strateegilise juhtimise olemus Edukate ettevõtete edu tugineb alati heale ja läbimõeldud strateegiale. Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Mõneti võib strateegiat käsitleda kui üldist kirjeldust käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Strateegia seisneb püüdest mõista, kus sa tahaksid olla, realistlike võimaluste hindamises, kuidas liikuda ühest punktist teise 2. Strateegia kui: perspektiiv, positsioon, plaan, tegevusmall strateegia kui positsioon langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui per...
1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub.
7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; inglise keele mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti keele prestiiži langus) Eesti keele ajaloo periodiseeringud:
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjas...
1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. 4
3. POSITIIVNE IMAGO 3.1. Mis on imago ja kuidas see tekib Igal inimesel on imago, olgu see siis positiivne või negatiivne. Imago on põhjus, miks esmamulje ja kehakeel on üksteisega väga tihedalt seotud. Nad mängivad väga suurt rolli imago tekkimisel. Imago on inimesest kujunenud pilt, mille kaasinimesed loovad selle põhjal, mida teised enda kohta ütlevad, mida nendega suheldes on kogetud ja mida neist kõnelevad kolmandad allikad. Tänapäeval on kolmandaks allikaks sageli ajakirjandus (Stiil 2001). Imago on kujutluspilt inimese teadvuses ehk subjektiivne tõde, mida inimene peab tõeks mingi objekti suhtes. Imago loojad ei ole mitte spin doktorid, vaid imago loovad inimesed ise oma kujutluses. (Aunepast 2009) Imago tekke protsess on interaktiivne. Oluline on ka imago objekti (persooni, organisatsiooni) kommunikatsioon ja käitumine. Suhtekorraldaja peab lähtuma organisatsiooni tegelikkusest, mõistma avalikkuse ootusi, võrdlema, kas organisatsioon
Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem -Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus -Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist -Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania
Täpsuse tagamiseks tuleb tegelda mitme probleemiga. Esiteks, tsitaat võib pärineda kirjalikust või suulisest tekstist. Kirjaliku tekstiga probleeme ei ole, aga suulise teksti puhul tuleb aga teha suuline tekst kirjalikuks. Probleemiks on ka võõrkeelsed tsitaadid. Ja allikas ei pruugi kõnelda soravalt ja võib ise eksida. Tsitaat ja kirjakeel Probleem on see, et enamus tsitaadid on suulised ja sisaldavad argikeelt, slängi, murret ehk mitte kirjakeelt. Mittekirjakeelne sõnavara. Ajakirjandus kasutab tavaliselt kirjakeelt ja kõvades uudistes ainult kirjakeelt. Ehk tsitaadis ei saa kasutada kirjakeelest kõrvale minevaid väljendusi. • Ära tuleb jätta tsitaadid, mis on vulgaarsed, roppustega jne. Võib esitada siis, kui selleks on suur vajadus. Kui ei saa ära jätta neid, siis asendada ropud sõnud väljajätumärkidega. • Murde kasutamine on keerukas küsimus, kuna murre võib näidata inimest harimatuna.
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poo...
aasta, eesmärk- ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes Miks levisid 1960.aastatel läänemaailma tudengite hulgas vasakpoolsed õpetused? sisaldas erinevaid radikaalseid poliitilisi rühmitusi, nagu feministid, rohelised, ametiühingud, ateistid, seksuaalvähemuste õiguste eest võitlejad ja mõningad rahvusvähemuste ja inimõiguste eest võitlejad. Hiljem nende radikaalsus vähenes mis on massikultuur? Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia – ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused täida tabel teaduse ja tehnika saavutustest. Millised ohud võivad tehnika arenguga kaasneda? Saavutused- Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Tuumaenergia kasutamine. Ohud- Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta
17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid
taga ootas teda vaid üks tee võitluse tee. Rassistid ei andestanud Kingile neegrite võitu. 26. jaanuaril 1956 arreteeriti ta esimest korda. Neli päeva hiljem pandi ta maja alla pomm. Oli vaid juhus, et süütenöör kustus, - tulel oli Autor: Merit Varul jäänud dünamiidini viimane toll. Kui Montgomery neegrid said atentaadist teada, sündis linnas see, mida Ühendriikide ajakirjandus nimetas veriseks mässuks. Dr. Kingi biograafi sõnade järgi tegi võit Montgomerys Kingist ameerika neegrite vastupanuliikumise rahvuskangelase. Peale selle avastati võitluse käigus efektiivne valgete rassistide mõjutamise viis: boikott ning teised majandusliku ja surve vahendid. King sai tuntuks. Ta kutsuti Aafrikasse. 1959. aastal käis ta Indias. Tema ümber lõid lõkkele poliitilised kired. Kord, kui King kõneles oma esimese raamatu ,,Samm vabaduse poole"
Kromanov) 1979 ,,Kõrboja peremees" ,,Mäeküla piimamees", ,,Noor pensionär", ,,Vallatud kurvid", ,,Mehed ei nuta", ,, Nukitsamees", ,,Metsluiged", ,,Arabella mereröövli tütar", ,,Nipernaadi" (Kaljo Kiisk), ,,Siin me oleme", ,,Hullumeelsus" Ajakirjand Täheke, Pioneer, ajaleht Säde, Rahvahääl, Noortehääl, Pikker, Paide rajooni leht, us Võitlev Sõna, Tapa Edasi, Noorus, NL naine. Ajakirjandus oli ideoloogilise kontrolli all, tsensuur oli 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Eesti raadio, Vikerraadio, Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ Muusika 1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis, Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp
Selle käigus asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga ja see periood on nimeks saanud vaikiv ajastu: · Riigis kuulutati välja kaitseseisukord · Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast · Lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda · Loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) · Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti · Kõigi olulisemate asutuste (nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt) üle kehtestati range kontroll · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasid nad koostada uue ps-i, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht.
VÕIMU TEOSTAMINE autoriteetne (veendumus, et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill, Gandhi, Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus, kohtusüsteemide ja teiste organite poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. SEADUSED Põhiseadus eelkõige vajalik võimu teostamiseks ja selle piiramiseks. Ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud. ÕIGUSNORM õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud käitumisnorm, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga RIIK võimu- ja valitesmisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni
parlamendistaadiumis; valitsuse ja selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste käsutamine; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest. 99. Majanduspoliitika kandjate suhted rajanevad a) vastastikusel kokkuleppel ja koostööl; b) parlamendi kontrollil ja operatiivsel sekkumisel; c) kontrollil, sõltumatusel, koordineerimisel. 100. Parlamendi tööd kontrollivad a) valijad; b) parteid; c) ajakirjandus. 101. Valitsuse tööd kontrollib a) riigikantselei; b) parlament; c) riigikontroll. 102. Valitsusbürokraatia (valitsusasutuste) tööd kontrollib a) parlament; b)valitsus; c) kohtusüsteem. 103. Formeerimise printsiipidest lähtudes on parimad eeldused esindada ühiskonna üldisi huvisid ja täita riigis leiduvate huvide tasakaalustaja osa a)parlamendil; b)valitsusel; c)bürokraatial. 104. Eesti kohtusüsteem on a) kaheastmeline, b)kolmeastmeline; c) neljaastmeline. 105
◦ toimub kohtu kontrolli all ◦ teostavad ametid ja inspektsioonid ◦ VV kontrollib ministeeriumit, riigikantseleid, maavalitsusi ◦ Minister kontrollib oma struktuuriüksusi, valitsusasutusi Enesekontroll- kontrollsüsteem, mida iga haldusasutus endasiseselt rakendab 2) Väline kontroll- ametiasutused ja ametnikud teostavad väljaspool haldusorgnisatsiooni Poliitiline kontroll – teostavad kodanikud, ajakirjandus, erakonnad ◦ ühiskondlik kontroll (meedia) ◦ parlamendi kontroll ▪ Riigikogu liikmete arupärimised Valitsuse liikmetelt ▪ õigus moodustada uurimiskomisjonid ▪ umbusaldusõigus Majanduskontroll- teostab riigikontrolör, vastutab peakontrolör ◦ riigikontrolör kontrollib riigi vara kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust ◦ kontrollib kõiki riigiasutusi
P 36.Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et a)vastutab riigi suveräänsuse eest; b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb; c)ta peab kaitsma keskvõimu huve. 107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks a)valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine; b)valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis; c)valimisnimekirjade (parteide) keskmine vaümiskünnis. 100. Parlamendi tööd kontrollivad a)valijad; b)parteid; c) ajakirjandus. 28.Plaanimajandus ja monopoolne kapitalism on a) mõlemad mõeldavad vaid vasakpoolse diktatuuri oludes; b)diametraalselt erinevad majanduslikud seisundid; c) sisuliselt väga lähedased majanduslikud seisundid. 10.Piirvajaduse teooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks) a)õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu; b)peab makse kodaniku ohvriks riigile; c) peab makse sisuliselt kindlustusmakseteks. 12
Materjali kogutakse informantide abil, salvestuse kaudu, trankriptsioon. Kõnevoor ja vooruehitusüksus kõnevoor on vestluse osa, ühe kõneleja jätkuv häälesolek. Vooru piiri märgib kõneleja vahetus, voor esindab kõneleja tegevust, voor liigendub vooruehitusüksusteks. Eesti suuline ja kirjalik keel 1: korpusepõhine statistika Sõnarühmade sageduserinevused: neli paralleelkorpust: suuline argikõne, suuline avalik kõne, 1990. aastate ilukirjandus ja 1990. aastate ajakirjandus. Ajakirjanduskorpus ca 232 000 tekstisõna, ilukirjandus 366 500, suuline argikõne 52 000, avalik kõne 38 000. Kõne ja kiri kõnes vähem sünonüüme kui kirjas, kõnes lühemad sõnad kui kirjas, kõnes kasutatakse rohkem mittekirjakeelseid lühemaid vorme(se, sis, vä), üneeme(noh, õõ, ee), suhtlussõnad(ahah,mhm,jah, jaa), muud partiklid(eksole, noo), koha ja aja proadverbid(siin, seal siis, nüüd), modaalid(saab, vaja, tuleb). Kirjas kasutatakse sagedamini konkreetseid koha ja
esimene tummfilm 1910. Eesti esimene mängufilm Karujaht tehti 1913, autor Pääsuke. 18. Saj leiutati raadio, Eestisse jõudis 1930, tähis oli see eriti teise maailmasõja ajal, et kursis olla uudistega. 1950 jõuab televisioon Eestisse. 1969 Viimne reliikvia. Telekommunikatsioon hõlmab telefoni, mobiiltelefoni, raadiot jne. 1855 elektriline telegraaf Tallinn- Peterburi. 1993 loodi internet. Audiovisuaalsed dokumendid jagunevad digitaalseteks ja analoogseteks. Eesti perioodika- Ajakirjandus on selline allikas, mis peegeldab operatiivselt sündmusi . Eesti esimesed ajalehed 17 saj lõpul ja võõrkeeltes. Esimene eestikeelne ajakiri 1766 Lühhike õpetus... Põltsamaal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806 Tarto Maa Rahwa Näddali Leht. Esimene pidevalt ilmus Eesti leht 1857-1886 Jannseni Pärnu Postimees See leht oli Eestis ilmuvate ajalehtede aluseks. Selles lehes võeti esmakordselt kasutusele sõna eestlane. See kasvatas rahvustunnet
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. ...
Enamasti kasutatakse motodena proosa- ja luuletsitaate, aforisme, vanasõnu ning kõnekäände. Moto peab aitama teksti ideed avada, ainult siis on selle kasutamine õigustatud. Teksti ainestik Teksti kirjutamine algab ainestiku kogumisest. Teadlik ja süvenev töö ainestikuga on õnnestunud teksti sünni eeldus. Kolm peamist ainestiku allikat on: 1) kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2) kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus jms); 3) teiste inimeste mõtted, arvamused, tähelepanekud. Ainestikku kogudes pannakse mõtted tavaliselt kirja sellises järjekorras, nagu need autorile meenuvad või algallikatest leitakse. Traditsiooniliselt on selleks kasutatud ettevalmistuslehte. Sissejuhatus Tekstid algavad üldjuhul sissejuhatusega. Sissejuhatuseta tekst on erandlik nähtus. Sissejuhatuse eesmärk on elustada lugeja mälus teadmisi ja hoiakuid, mis tal on käsitletava valdkonna või probleemi kohta
kompromissitut rahvuslikkust ning vastuseisu nii venestamisele kui baltisaksa ülemvõimule Baltikumis. Samas oli ta kirikuõpetajale kohaselt igasuguse vägivalla vastane ja uskus, et eestlaste positsiooni parandamine peab toimuma rahumeelsel teel. Oma põhimõtetele jäi ta truuks kuni elu lõpuni.1890. aastate alguses oli eesti rahvuslik liikumine madalseisus, sest endisaegsed juhid olid kas surnud või avalikust elust tagasi tõmbunud ning venestusaeg oli oma haripunktil. Ka eesti ajakirjandus oli rahvusliku joone hoidmisest peaaegu loobunud. Reiman koos oma aatekaaslastega (Oskar Kallas, Heinrich (Henrik) Koppel) suutis seda 1896. aastal muuta, kui nad ostsid Karl August Hermannilt ajalehe Postimees ning kutsusid selle peatoimetajaks Jaan Tõnissoni. Seda loetakse "Tartu renessansi" alguseks.1890. aastatel oli Reimanil ka pidevalt probleeme riigivõimuga, sest ta vastustas sakslaste domineerimist luteri kirikus ning nõudis sellest eestikeelse ja -meelse rahvakiriku tegemist
- Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine (e seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest). - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (nt riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim. - Tsiviilkontroll relvajõudude üle. · Tihti nimetatakse nüüdisdemokraatiat ka polüarhiaks (kr k polyarchi paljude võim), kus otsitakse erinevate huvigruppide vahel kompromisse, kus tegutseb aktiivne kodanikuühiskond ja eksisteerib arvamuste paljusus (pluralism). Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 4
38. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). FIE-l pole palka ega töötasu, on vaid tulu, mis maksustatakse. Endaga ei saa lepinguid sõlmida rentida, komandeerida, osta, müüa. FIE ja tema ettevõtte RP on üks tervik. Paljud kulutused on ettevõtlusega seotud osaliselt. FIE saab palgatöötajaga võrreldes tuludest rohkem kulusid maha võtta osa elamispinnakulusid, transport, arvuti, kontoritarbed, side, ajakirjandus. Samal ajal võrreldes osaühinguga on rohkem piiranguid (ajakirjandus, erialane kirjandus, komandeeringu päevarahad). 31. märtsiks esitatakse tuludeklaratsioon. Maksuamet saadab teate 1. septembriks. Juurdemaks 1. oktoobriks. II aastast avansilised maksed ¼ eelmise aasta ettevõtluse tulult arvutatud tulumaksust. Tuleb ise välja arvutada, maksuamet teadet ei saada. Deklaratsioone ei esita. Avansilised maksed: 15.06. 15.09. 15.12. (Võib taotleda vähendamist)
Liikumise juhiks (nimetati ka prohvetiks) oli Tallima Paap Tagajärjed: töökus, ettevõtlikus, kuritegevuse kadu jt. Valgustus. 18.saj. oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustus tähendas teaduse, absolutismivastast ja kirikuvastast hoiakut ja mõtteviisi 18.saj. Euroopas. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus – masstiraažides hakati välja andma maarahvakalendreid (1.masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi – “ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..” (I eesti keelse ajakirja ”Lühhike öppetus” väljaandja) Uurib eesti keelt ja rahvast (Arutluseks, missugune on keskmise eestlase iseloom?) Nimetab eestlasi jonnakaks ja töökaks rahvaks. Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangudes: Paul I (1796-1801) Alustas suuremaid muutusi,
Uuringu järgi on teadlikkus allergia-alastes küsimustes madal. Üle poole vastanutest (53%) ei osanud öelda, mida saaks teha allergia ärahoidmiseks. Ülejäänud vastajates mainis kõige enam vajadust vältida kokkupuuteid allergeenidega (12%) ja õige toitumise tähtsust (10%), lisaks nimetati allergia vältimiseks vajadust hoida puhtana elukeskkond, parandada ökoloogiat ja tarbida vähem kodukeemiat. Peamine infokanal asjatundliku allergia-alase teabe saamiseks on olnud ajakirjandus (24%), mis näitab allergialiidu teatel perearstide suhteliselt nõrka tööd teadlikkuse tõstmiseks (perearstide ja pereõdede osakaal allergia-alase info allikana 17%). Kõige sagedasemate infokanalitena järgnesid tuttavad ja sõbrad, erialaarst ning internet. Allergialiidu juhataja, nahaarst dr Maie Jürisson ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et allergoloogidele on probleemne olukord juba mõnda aega teada, ent küsimus on eelkõige riigi tervishoiupoliitika lünkades
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes..................................................................................
läänerindel otstustavat sõjategevust, vallutades Taani, Norra, Hollandi ja Belgia ning tungides Prantsusmaale. Juuni keskel langes Pariis ning 22. Juunil Prantsusmaa kapituleerus. Samal ajal algas Eesti-NSV Liidu suhete halvenemine. Baasivägede arv ületas tunduvalt lubatud piiri, Moskva esitas nõudmisi baaside territooriumi laiendamiseks (Paldiski linn anti täielikult Nõukogude mereväe kontrolli alla), nõukogude ajakirjandus süüdistas Baltimaid baaside lepingu rikkumises. 14. juunil 1940. a. Esitas Moskva Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval algas sõjaline agressioon Eesti vastu: Nõukogude õhujõud tulistasid alla Tallinnas startinud Soome reisilennuki, merevägi blokeeris Eesti sadamad, baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. Juunil edastas NSV Liit Leedule esitatud ultimaatumi ka Eestile ja Lätile. Nõudmiste
19. sajandi lõpul võeti sõna ajakirjanduses lastekirjanduse üle. Lastekirjandust hakati määratlema pedagoogiliskirjandusliku nähtusena. 19. sajandi viimasel veerandil tugevnesid esteetilised taotlused. Kogumikke koostasid koolmeistrid või vaimulikud, sajandi teisel poolel toimus murrang ka õppekirjanduses. 1900-1917 Arvati, et lastele peavad kirjutama kooliõpetajad ja peaks tekitama lasteraamatukogusid, seetõttu toimus areng. Ilmusid esinduslikud teosed ja laste ajakirjandus (alguses rubriigid tavalehes) 1901 –ajakiri ''Lasteleht'' – esimene ajakiri, tuli Postimehe vahel, väga populaarne. Adresseeritud 6-14 aastastele, ilmus korra kuus. Põhitoimetaja – Jaan Bergmann. Avaldas algupärast luulet, proosat, hiljem tõlkekirjandust. Palju loomalugusid, loodus+laps, laps+suhted vanematega. Rubriigid + kodumaa ajalugu, loodus, muinasjutud, mõistatused jne. 1912 – nõutavus langes, sest tekstides oli palju saksa ja vene ''pahna,'' 20.aastatel nõutavus tõusis.
Kui aru ei saa, siis korrigeerida lugu. Küsima endalt, mis on loo tuum, mida see tähendab, kas ikka tähendab seda. • Toimetaja peab asetama isennast lugeja rolli ja küsima, kas lugeja saab aru. • Toimetaja ülesanne on aidata autoril välja tuua see, mida autor välja tuua tahab ja mida leht välja tuua tahab. Tihti on autor tahtnud rääkida ühest, aga räägib teisest. Toimetaja peab olema reporteri sõber. Ajakirjandus on meeskonnatöö. • Toimetaja ülesanne on teha teksti väärtus maksimaalseks minimaalsete muudatustega. • Hea toimetaja austab reporterit ega tee muudatusi vaid selleks, et midagi muuta. Lugu ei ole toimetaja oma, vaid reporteri. • Toimetamise käigus saab lugu lihvida, kuid ei saa teha tasa reporteri tegemata jäänud töid.kui reporter pole hankinud piisavalt detaile, siis ei saa toimetaja neid juurde hankida.
endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, selliseks, kes teeb saateid: istub ja küsitleb teisi. Mul pole inimestelt midagi küsida.'' Aastal 1996 astus Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liitu. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on ka esmaavaldatud. Hariduselt ajakirjanik. Kirjutab lugusid seeriatena
13) Huhtamäki, toidupakendamine, 14) Kemira, kemikaalid 15) Kesko, taaskasutus, 16) Lemminkäinen Group, asfalt 17) M-real, paber, 18) Neste Oil, kütus 19) Nokia, telekommunikatsioon, telefonid, 20) Nokian Jalkineet (Nokian Footwear), saapad 21) Nokian Renkaat (Nokian Tyres), rehvid, 22) Nordea, finants 23) Raisio Group, toit, 24) Rovio Mobile, videomängud 25) Sampo Bank, finants, 26) Sampo Group, kindlustus 27) Sanoma, raamatud ja ajakirjandus , 28) Silja Line, laevandus (Tallinnki poolt omatud) 29) Stockmann, jaemüük, 30) YLE, uudised 4. RAHVASTIK 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus Soome rahvaarv on 2013 aastal 5 429 400. Rahvastiku tihedus on 16 inimest ruutkilomeetri kohta. Suurem osa Soome rahvastikust paikneb suurte linnade ümbruses. Näiteks Helsingi ja Turku ümbruses. Joonisel 1. on toodud Soome rahvastiku paiknemine riigis. Mida tumedamat värvi on piirkond seda suurem rahvastiku tihedus on piirkonnas
Võitlus maaga ja Oru Pearuga Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas) Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg III osa- revolutsiooniaeg (1905) IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis V osa- Indreku naasmine koju August Gailit (1891-1960) Siuru, Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu liige, ajakirjandus Tekstid erootilised, romantilised ja realistlikud „Karge meri“, „Ekke Moor“, „Leegitsev Süda“, „Toomas Nipernaadi“ Kodumaa kaotamise traagika „Üle rahutu vee“ August Gailiti nimeline novelliauhind (Valga keskraamatukogu) „Kadunud põlvkod“ kirjanduses Ehk noor põlvkond, kes oli I maailmasõja tõttu invaliidistun ud, vaimselt ja moraalselt kadunud Hingeline tasakaal kadunud, hirmuunenäod
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
o õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees o enamuse võimu teostamine; o võimuinstitutsioonide lahusus ja o vähemuse õiguste austamine; tasakaalustatus o põhiseadusel rajanev riigivõim; o kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus o kontroll võimude tegevuse üle; o pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba o valitsusväliste kodanikualgatuslike ajakirjandus eraorganisatsioonide loomise ja o vähemuste õigustega arvestamine tegutsemise võimalikkus. o tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline
sajandil- Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis, koos hävinenud kirikute taastamise ja uute rajamisega lahenes kiriku aineline olukord, märgatavalt paranes pastorite haridustase: Rootsi aja lõpuks oli kirikuõpetajate valdav enamus ülikooli haridusega ning võimelised pidama jutlusi ka eesti keeles. Siiski luteri usk jäi paljudele eestlastele võõraks. ·Trükikojad, raamatukogud, ajalehed- Rootsi aja lõpus sai alguse Eesti saksakeelne ajakirjandus ja rajati trükikojad Tallinnas ja Tartus. 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung. ·Tartu jesuiitide kolleegium- Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium
kohupiimakringlit? Kaheksa halenaljakat sketsi Harju Maakohtu saalist 202." Eesti Ekspress 25. 05. 2016). Kõike ühiskonnas laiduväärset ei jõua ka Jüri Saare kujutluses ideaalilähedane õiguskaitsesüsteem läbi hammustada; küsimus on selles, kas õiguskaitseteenistus tegutseb tasakaalustatult, poliitiliste ja konjunktuursete-korruptiivsete eelistusteta. Selles kahtlejaid on palju. See mõjub purustavalt ühiskonna sidususele. Ühiskonna sidusust laastab ka Eesti vaba ajakirjandus, kus vihakõne poliitilise opositsiooni vastu võib võtta uskumatuid vorme. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ajalehe 29. septembri (2016) juhtkirjale pannud pealkirja "Metsaline märatseb veel". Eesti suurima partei Keskerakonna liikmed (arvatavasti siis ka nende poolt hääletajad umbes neljandik Eesti valijatest) saab metsalise sildi. Erik 2 / 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
