Teised on õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast. Objektiiv-teleoloogilised on need kriteeriumid sellepärast, et nad on küll olemas, kuid mitte alati ei ole seadusandja neist teadlik. Tõlgendamise asjakohasus tähendab seda, et peetakse silmas kogu tõlgendatava normi alla kuuluat reguleerimise eset. See on sageli ulatuslik ja keerulise struktuuriga.Tõlgendaja puutub sellega kokku kui üldnorm on mõeldud mingi mahuka eluvaldkonna reguleerimiseks. NT.teadus, ajakirjandus, metsandus jne. Kuna objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise kriteeriumid tulenevad õiguse eesmärkidest, kuhu kuulub eelkõige ÕIGLUSE idee, siis tähendab see tõlgendamine võrdsete võrdset kohtlemist.-see peab tuginema õiguskorra üldistele väärtustele. Teine põhimõte on, et õiglus tegelikustub siis, kui igaüks saab oma. Väärtusvastuolu vältimisele peab mõtlema seadusandja. Vähem tähtis ei ole õiguse printsiipide(põhimõtete) arvestamine tõlgendamisel.Neid
demokraatlike ideede levik materialismi ja ratsionalismi levik võitlus kiriku ja poliitilise reaktsiooniga filosoofia sekkumine ühiskonnaellu ISELOOMULIKUD JOONED 1) võitlus parema ühiskonnakorra eest (riigi etteotsa valgusideede vaimus kasvatatud valitseja ) 2) vabaduse ja võrdsuse ideede levitamine 3) mõistuse kuulutamine kõige mõõdupuuks 4) ideaaliks loomulik inimene 5) valgustusideid hakkas levitama ajakirjandus 6) ilukirjandus kui ideede propageerimise tribüün, ideoloogilise mõjutamise vahend 7) kogu valgustuskirjandust läbivad humanismiideed: üldjuhul uskusid valgustajad inimloomuse headesse algetesse kõik halb tuleb keskkonnast JAGUNEMINE 1) valgustusklassitsism oli suurte ühiskondlike ideede ja poliitiliste kirgede teenistuses, antiikkirjandus jumalustati; Voltaire, Goethe, Schiller
Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks jäi siis seekord kaks teatmeteost ,,Euroopa" ja ,,Maailma maad". Lisaks leidsin veidi aegunud infot ka kodusest ,,Enekesest". Kahjuks või õnneks ainult raamatumaterj...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis
15. Aja laulud 16. Ühiskond ei salli teisitimõtlejaid 17. Raskolnikov kurjategija või ...? 18. Kuradi mitu nägu (vabalt valitud teoste põhjal) 19. Suur aeg nõuab suuri inimesi 20. Väärt maa Arutlev kirjand kui emakeele eksam Õpilane peab valima ühe teema kümnest ning selle põhjal kirjutama sidusa arutleva teksti, milles kasutab ka kirjanduslikke allikaid (ilukirjandus, õppekirjandus, aimekirjandus, teaduskirjandus, ajakirjandus jm). Õpilane peab suutma analüüsida: esitada väiteid ja vastuväiteid ning neid põhjendada, teha järeldusi. Kirjandi orienteeruv pikkus on 3-4 lehekülge (formaat A4). Kirjandi kirjutamiseks on aega 6 astronoomilist tundi. Õpilane võib kirjutamise ajal kasutada õigekeelsussõnaraamatut. Töö peab olema vormistatud nõuetekohaselt. Õpilane kirjutab mustandi ja puhtandi eri värvi lehtedele. Töid hindab riiklik eksamikomisjon. Teemade rubriigid: 1.Eesti ja eestlased 2
4. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7. Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse ~3~ kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni, ajakirjandus, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne); 8. Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. EELTINGIMUSED 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; 3. Kodanikuühiskonna kujunemine, st inimeste massiline koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju alt üles.
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati ...
Enne oli teorent, nüüd raharent · 1856 kehtestati samasugused põhimõtted Eestimaal. Eestikeelne kirjandus 18. sajandil; Anton Thor Helle ( Jüri kiriku õpetaja) andis 1739. aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande. Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud. 1766. aastal andsid Hupel ja Petri välja esimese eestikeelse ajalehe " Lühhike öppetus" Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil; eestikeelseid lehti tekkis aina juurde. · O.W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist. Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine; · 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli põhjaeesti keskmurre)
Sümfooniaorkester, segakoor, tütarlastekoor "Ellerhein", solistideks Jassi Zahharov, Ain Anger, Rostislav Gurjev, Rauno Elp). 2 Kodumaiste õpingute kõrvalt on Anu jõudnud käia ka kaugematel kursustel: 1997. aasta sügisel Vaasas, kus Brahmsi Teist sümfooniat juhatades töötas Vaasa Linnaorkestriga, ning sama aasta septembris Moskvas. Seda, et noorest eesti naisdirigendist sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmik, märkis ära isegi Soome ajakirjandus. Ta on stazeerinud Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja hiljem Leonid Kortchmari juures. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalesid prof Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga.
ideoloogiline. Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? A) Liigitamine taseme põhjal. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, mis on midagi "ülevat", ja ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. B) Kirjanduse funktsionaalne liigitus. Belletristika (mis jaguneb: eepika, lüürika, draama), esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Mis on poeetika? Millised on poeetika liigid? Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne, deskriptiivne, immantentne poeetika. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks kasutab Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Kõige olulisemaks zanriks pidas Aristoteles tragöödiat.
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks ...
pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil: · Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks. · Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. · Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud. * Lahati ilu mõistet * Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau * Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist
· Äriregister Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed. · Autoregister Eestis registreeritud mootorsõidukite, järelhaagiste ning tehniliste tunnuste kohta. · Rahvastikuregister Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed. 4. Kuidas tagab riik igaüheõiguse saada vabalt üldkasutatavat informatsiooni? Riik peab ülal avalik-õiguslikke tele- ja raadiokanaleid, samas on Eesti ajakirjandus vaba sest puudub tsensuur. Seega puuduvad ka takistused üldkasutatava informatsiooni saamisel. 5. Mis on e-riik? Näited Riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel. Nt: e-pangad, on võimalik valida ning vaadata isikuandmeid. 6. Mis on teabenõue? Inimese kirjalik informatsioonipäring, riigi- või omavalitsuse asutuselt, millele vastav asutus on kohustatud
riigikord. Kardeti, et taastatakse baltisaksa ülevõim ja viiakse läbi saksastamine + saksa 5 talupoegade kolonisatsioon. Siis kaoks igasugune lootus autonoomiale. Teisest küljest kardeti ka, et Venemaa võit võimendab vähemusrahvuste rõhumist (šovinism). Sõda – lootused paremale tulevikule, eestlased saavad oma lojaalsuse ja patriotismi eest väärilise tasu. Eesti ajakirjandus õhutas patriotismi. Vaimustatult saadeti teele sõdureid, paljud vabatahtlikeks. Tõnisson- üldine sõjavaimustus ja valatud veri pidi hajutama kahtlused separatismis. See oli taktika! Tervikuna tõi sõda kaasa tunduva elukalliduse tõusu ja elanikkonna üldise majandusliku olukorra halvenemise, luues soodsa pinna mässumeelsuse kasvule. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee
Erakondade käitumine ja suhtumine mõjutab otseselt poliitilist kultuuri ning siin on arenguruumi veel palju. Poliitilisest kultuurist rääkides ei saa minna mööda mõistest demokraatia. Vaidlusi teemal, kui efektiivne on Eestis demokraatia, on peetud mitmeid. Formaalselt peaksid olema kõik demokraatia tunnused esindatud. Kodanikud osalevad poliitikas valimiste kaudu, kehtib võimude lahusus, Riigikogus on esindatud mitu parteid ja ideoloogiat. Samuti eksisteerib sõnavabadus ja vaba ajakirjandus. Siiski tundub, et midagi on puudu ning rahvas pole rahul. Ilmselt jääb puudu erakondade läbipaistvusest, sest tihti jõuavad meediasse rahaskandaalid, milles pole teada, kuidas on kasutatud parteiraha. Samuti võiks olla rohkem kodanike kaasamist tähtsatesse otsustesse, et rahvas ei tunneks end väljajäetuna. Näiteks kooseluseadus, mis tekitas paljudes pahameelt, oleks võinud minna rahvahääletusele, et inimesed oleks tundnud, et nende arvamust on kuulatud
Ettevalmistused tehtud, tekib küsimus, millistele tingimustele peaks vastama see ettevõte, kellega end võrreldakse? Pärast nende kriteeriumide paikapanekut saab juba teha esimese valiku ettevõtetest, kellest võiks benchmarking-partner saada. (Lukk 2005) Seejärel tuleb asuda benchmarking-partnerite kohta andmeid koguma. Selleks et vältida asjatut ajakulu, mis tuleneb korrastamata tegevusest, tehakse vastav plaan. Andmeotsingu allikaks on ajakirjandus, ametlik statistika, ülikoolide läbiviidud uuringud, konsultandid, Internet jms. (Ibid) Pärast andmete analüüsi valitakse välja partnerid, kes on edukad just nendes valdkondades, mis valmistavad peavalu müügifirmale. Nüüd kerkib üles järgmine küsimus: kuidas jõuda partneriga kokkuleppeni ja temas benchmarking-projekti vastu huvi tekitada? Kuid see on üldteada: kui ettevõte asub õpetaja või kogemuse jagaja rolli, saab ta ka oma igapäevastest tegemistest ja
Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid.
oli suurepärane kolorist. Mucha sulatas edukalt ühte suurt hulka erinevaid dekoratsiooni al ikaid tsehhi rahvakunsti motiivid, jaapani puulõiked, araabia ja mauri dekoratiivsed elemendid, bütsantsi mosaiigid, romaani ja kelti mustrid, juudi kirjatähed jne. Tema looming 1890ndail oli tohutu teatri- ja näituste plakatid, kuulutused, graafilised tööd, kavandid juveelidele. Juugendgraafika Saksamaal 1890ndate teise poole hariduspoliitika ja ajakirjandus soosisid juugendi arengut. 1895 pidas Saksamaal loenguid van de Velde. 1897 asutati Münchenis "Vereinigten Werkstätten für Kunst im Handwerk", millele järgnes järgmisel aastal "Werkstätte für Handwerkkunst" Dresdenis. 1896 hakati välja andma ajakirja "Jugend", 1897 veel lisaks Münchenis ajakirja "Kunst und Handwerk" ja veel paar teist ajakirja. Saksa juugendi keskuseks kujuneski München. Saksamaal võib juugendstiili arengus selgelt eristada kahte perioodi. Varasem lilleline
tagasi maksta Neid on mõistlik kasutada siis kui tõesti ei ole muud võimalust, on kindel sissetulek ning palk, millega raha tagasi maksta. 2. Avalik teave ja meedia (õp.II osast lk 64-67): mõisted meedia ja avalik teave, kuidas saab meediat jagada erinevatesse gruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta; Teabe sorteerimiseks, sealt olulise väljavalimiseks ja avalikkusele edastamiseks on olemas meedia ehk ajakirjandus: raadio, televisioon, ajalehed (nii trükitult kui ka võrguväljaannetena). Avalik teave on riigiasutustes avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks. Meediat saaba gruppidesse jagada infovahetuse võimaluse järgi: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, internet jne. Kanal 2, TV3, ETV, Postimees, Eesti Päevaleht, SL Õhtuleht, Eesti Ekspress ja Maaleht. 3. Haridus ja kultuur (lk96-99 ja 100-102):
on selles, et kolledž on spetsialiseeritud ja professionaalne kõrgkool, aga ülikool Norras alati oli ja on nii öeldud uurimiskeskus. Norras puuduvad sisseastumiseksamid kõrgkooli- ja ülikoolidesse ja sisseastumisel toimub konkurss lõputunnistuse järgi. Õppimine ülikoolis kestab 3,5-4 aastat. Tegelikult, humanitaarteaduste erialadel õpitakse pool aasta rohkem, kui loodusteadiste erialadel. Kõige pulaarsemad ametid tänapäeval Norras on arvutiõpetus, ajakirjandus, õigusteadus ja majandus. Õppimise lõpetamises kõik õpilased kirjutavad diplomitööd ja sooritavad filosoofia eksamit. Pärast seda, kõik lõpetajad saavad Candidatus/candidata magisterii kraadi. Täiesti erinevalt on ehitatud ülikooli programmid meditsiinis, õigusteaduses, majanduses ja inseneeriteadustes. Need ametid on kõige prestiižemad ja heapalgalised. Et saada kraadi ühes etteantud teaduses ja peale
Nimeta kaks sätet ja põhjenda oma valikuid. Pärisorjuse kaotamine ja talude päriseksostmise korra kehtestamine, kuna nendega said talupojad endale isikliku vara ja ei kuulunud mõisnikele. Võisid teha mida tahtsid Nimeta kaks olulisemat kultuurisaavutust/sündmust 19. sajandis Eestis järgmistes valdkondades: haridus: Tartu ülikooli taasavamine 1802 ja ??? eestikeelne kirjasõna: alguse sai püsiv eesti keelne ajakirjandus, võeti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindla...
moodustanud liit hoiab enda käes vähemuse hääli). Valitsuse struktuur Peaminister – juhib ja esindab valitsust Minister – juhib ministeeriumi ja korraldab enda ala kuuluvaid küsimusi, annab välja määrusi ja käskkirju Ministeerium – vastava valitsusala korraldamiseks moodustunud institutsioon Riigikantselei – korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust Sada päeva – ajavahemik, mille jooksul ajakirjandus ei kritiseeri uut valitsust. 2. Sõda kui välispoliitika vahend. Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Õiglane sõda. Sõjalist jõudu on peetud diplomaatia argumendiks. Kuigi toimuvad nii riigisisesed kui ka –välised sõja, on naad kõik mingi kindla eesmärgi saavutamiseks, mida saadakse poliitika, siplomaatia ja sõjategevuse alusel. Sõja pidamist on alati proovitud reguleerida mitmete rahvusvaheliste lepingutega, nendest tuntum on ja suurema mõjujõuga
Et nimetatud põhjusi vähendada, leevendada või isegi kõrvaldada, on vaja asju nimetada õigete nimedega -- kaasata ühe laua taha füüsikud ja lüürikud; vaimu- ja võimuesindajad eesmärgiga vähendada süvenevat väsimuse patoloogiat. Märksõnaks oleks siinjuures tasakaalustatud õppe-, aine- ja töökavad, kus saab väsitada nii pead, kui ka käsi-jalgu ning osata seejärel konstruktiivselt puhata Viimasel ajal on ajakirjandus kohutava entusiasmiga laterdanud koolistressist ja noorte koolielust. Räägitakse sellest, kuidas noored muutuvad koolis nukraks ja iseendassetõmbunuks ning ei saa enam oma ülesannetega adekvaatselt hakkama. Miskipärast on mulle jäänud mulje, et koolistress on lihtsalt koolinoorte loosung selleks, et samastada enda koolielu täiskasvanute karjäärimaailmaga. Millest tekib õpilasel väidetav stress koolist? Enamikel juhtudel on tegemist õpetaja
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Just Pätsi ärisuhted N Liiduga on tekitanud ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi. Magnus Ilmjärv arvab, et N Liit rahastas Pätsi ja et 12. märtsi riigipööre oli N Liidu kavandatud. Jaak
18 veeb algas Saksa armee pealetung. Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb. moodustati EV Ajutine Valitsus> peaminister K. Päts. Saksamaa pealetung kuni 3. märtsini, mil võeti Eesti enda võimu alla. Saksa okupatsioon- Eesti iseseisvust ei tunnistatud> ajakirjandus tsensuurile, vangistati poliitikuid, hukati inimesi. Majanduspol- Eestist veeti välja kõike. Tööstusettevõtted seiskusid> tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad. Kultuuripol- Põliselanike saksastamine: asjaajamiskeeleks saksa keel, koolides üleminek saksakeelsele õpetamine, ülistati sakslaste teeneid. Eestlaste hulgas algas vastaseis> taastati Omakaitse, tulemuslikuks sai välisdelekatsiooni töö, saavutati EV iseseisvuse de facto tunnustamine SBR ja PR poolt
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...
3. massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus - peamiseks massimeediumiks on tänapäeval kujunenud Internet - Ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon Interaktiivne kommunikatsioon Suhtlemine arvuti vahendusel Tarbijapoolne aktiivsus ise luua teavet, ise otsida teavet ja ise edastama teavet Eestis loodi internetiühendused 1991. a. Vaata sidetehnoloogia ajalugu, lk 11 Massikommunikatsioon, õpik lk 11 Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik - Ajakirjandus on vaba ühiskond - Infoallikaid on palju - Võimupartei - kontrollib Teabe eest vastutab väljastaja - Valitsuse kritiseerimine on ajakirjandust lubatud - 1-2 infoallikat - Võimu tegevus on varjatud -
116 käe järele(diktatuuri oht) 117 Siirde ajal ei või langetada ka populistlike otsuseid see tähenab, et ei või eirata 118 majanduse toimimise põhimõtteid=tulemuseks võib olla hüperinflatsioon 119 Demokraatia tunnused 1.3 120 Konkurents majanduses 121 Hääleõigus 122 Kodanikuõigused 123 Võimude lahusus: seadusandlik võim, täidesaatlik võim, kohtu võim, ajakirjandus 124 demokraatia valvur 125 Õigusriik kõik riigis toimub vastavalt seadustele kõigi võrdsus seaduse ees. 126 Kohtu ja kontroll organite sõltumatus 127 Pluralistlik ühiskond poliitiliste vaadete tõekspidamiste paljusus=mitme partei süsteem 128 Oppositsiooni õiguste arvestamine 129 Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nüüdisdemokraatia erinevus 19. sajandi demokraatiast 130 Suurem arv poliitilisi ühendusi 131 Võim jagatakse mitmete gruppide vahel
Meediast on saanud niivõrd määrav tegur meie igapäevaelus, et ilma selleta ei kujutaks elu ettegi. See kõik teeb temast ohtliku relva, mille abil võib inimesi üksteist tapma, või siis meie endi koduplaneeti hävitama panna. Sellepärast peab olema ääretult ettevaatlik meediasse uskumisega ja selle järgi tegutsemisega, tuleks olla kriitiline ja lausa skeptiline kõige kuuldu/nähtu suhtes. Miks nii? Eestlased peaksid väga hästi teadma, milline oli ajakirjandus Nõukogude Liidus. Viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi. Ühiskonna probleeme ei kajastanud ükski meediakanal, sest valitsus ei soovinud et midagi sellist üldse toimuks. Liidus puudus avalik arvamus. Kaasaegne maailm on sellele sarnasem, kui me arvata oskame. Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Noored ajakirjanikud räägivad alailma,
Kas Hitleri täht oli langemas? Natsid oletasid, et Schleicher on Hindenburgi viimane kaart enne Hitleri nimetamist kantsleriks. Nagu kassil on seitse elu, sai ka Hitler veel ühe võimaluse. 15 jaanuaril 1933 toimusid veel ühed valimised väikeses Lippe- Detmondis. Nendel valimistel oleks natside kaotusel olnud erakordselt suur tähtsus ja nii tormasid nad ägedalt valimisvõitlusse. Natsid said küll vähem hääli kui eelmisel korral, aga tulemus oli küllalt hea, et ajakirjandus võis hüüda: "astuge tagasi härra Schleicher, Hitleri võit Lippes!" Hitleri otsusekindlus võidelda lõpuni, kui peaaegu kõik tema ümber olid meelt heitmas, oli tähelepanuväärne. Järgnenud kahe nädala jooksul töötasid poliitilised niiditõmbajad Berliinis hoolega kulisside taga. Kui kantsler Schleicher avastas, et ei suuda kokku panna valitsust, mille president Hindenburg heaks kiidaks, hakkas ta mängima mõttega parlament laiali saata ja lükata valimised sügiseni edasi
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama. Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust. Kui Hitler leidis oma t...
Katk algas kevadel mai alguses. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haig...
Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, · kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus, · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitme kesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Poluarhia pluralistlik valitsemine Tänapäeval jagatakse võim mitmete gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavad nad otsima endale liitlasi ning minema kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu
kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit(vt. Lisa 2) Rahvaküsitlusel 2008. aastal, oild Malta elanikud rahul euro käibelevõtmisega. Eliisa Sarv 8 8.Kommunikatsioon Maltal on kaks suuremat ja enim loetavat ajalehte, Times Malta ja Malta Independenent. Ülejäänud ajalehed on poliitilise hõnguga ning ringlusesse lastud erinevate parteide ja organisatsioonide poolt. Eriti levinud on Itaalia ajakirjandus, mida imporditakse Itaaliast. Enamus telejaamadest on seotud erinevate poliitiliste organisatsioonidega või eraisikutega kes pürgivad valitsusse ning rahastades telejaamu, teevad endale teles head reklaami. Ainuke, kellestki mittesõltuv, on raadiojaam Malta. Palju on ka eraomandis olevaid raadiojaamasid, enamik neist kuuluvad jälle poliitilistele organisatsioonidele. 9. Valitsus Malta on Põhiseaduslik Vabariik. Ja on väga sarnane eesti valitsuse süsteemiga.
keskkonna ilmekad kirjeldused, intriigid). 2 Elulugu Mati Unt sündis aastal 1944 1. jaanuaril Tartumaal. 1951-1958 õppis ta Leedimäe 7-klassilises koolis, 1958-1862 Tartu 8. keskkoolis ning 1962 - 1967 Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo- Keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kitsamaks erialaks ajakirjandus. 1965 abiellus ta Ela Liimeoniga. 1966 astus ta ENSV kirjanike liitu, 1966-1972 töötas Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana. 1968 lahutas ta esimesest abikaasast, abiellus Mare Puusepaga. 1969 sündis neil poeg Indrek. 1972 lahutas Mare Puusepast ja hakkas koos elama Kersti Kreismanniga. Asus elama Tallinnasse ning aastast 1973 elas Mustamäel. 1975-1981 töötas Noorsooteatris kirjandusala juhatajana ning 1976-1981 oli ENSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär. 1981-1992 täätas Unt
avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete täitmist. Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele. Seega on oluline vahe selles, kas ajakirjandus täidab nn ühiskonna valvekoera rolli, kajastades ülekaaluka avaliku huviga seonduvaid küsimusi, või on tegemist üksnes inimeste uudishimu rahuldamisega. Viimasel juhul tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul väljendusvabadust tõlgendada kitsendavalt. Eraelu puutumatuse kaitse on kohtu hinnangul fundamentaalse tähendusega iga indiviidi personaalsuse arengu mõttes ning eraelu kaitse peab ulatuma privaatsfäärist perekonnaringis laiemale, hõlmates ka isiku sotsiaalset dimensiooni
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest
ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas
pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil: · Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks. · Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. · Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud. * Lahati ilu mõistet * Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau * Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...
Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi kä...
isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, selliseks, kes teeb saateid: istub ja küsitleb teisi. Mul pole inimestelt midagi küsida.'' Aastal 1996 astus Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähk kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele. Ta eelistab teatrit romaanide kirjutamisele ning seda näitab ka see, et tema kirjutatud näidendeid on tunduvalt rohkem, kui romaane.
Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, · kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Alles siis, kui kõik (poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas) tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning segi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. Polüarhia pluralistlik valitsemine
Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: ,,Kus mu jalgratas on?" Toomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: ,, Minge kiiresti koju!" Isa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. KIRJANDUS TEADUSKIRJANDUS ILUKIRJANDUS PUBLITSISTIKA Kajastab püsivaid fakte Annab edasi autori Ehk ajakirjandus ,hetkel olulised faktid Teadus artikkel,uurimus muljeid ja tõlgendusi Arvamusartikkel(arvamus), maailmast,aitab elu Uudis(fakt),reportaaz,intervjuu,retsensioon paremini mõista on ehk arvustus kujundlik ja kunstiline EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Proosa vormis jutustav Lüürika ehk. Luulekirjandus Ehk näitekirjandus
Seadmete, materjali, komponentide või tarkvara tarnijad Keskmine 3. Erasektori kliendid/tarbijad Kõrge 4. Avaliku sektori kliendid/tarbijad Kõrge 5. Konkurendid või sama majandusharu ettevõtted Kõrge 6. Konsultandid või kommertslaborid Madal 7. Ülikoolid ja teised kõrgkoolid Madal 8. Muud teadusasutused Madal 9. Konverentsid, messid, näitused jms Kesmine 10. Teadusajakirjad, muu ajakirjandus Madal 11. Kutseliidud jms Keskmine 12. Muud allikad a) Kui jah, siis mis allikad? 13. Milline neist eelpool nimetatud allikatest on teie arvates olulisim? 1, 3, 4, 5 14. Milline neist eelpool nimetatud allikatest on probleemseim? 11 IX. ETTEVÕTTE TOOTE- JA PROTSESSIUUNEDUSTE KONKURENTSIVÕIME. Hinnake järgneva kaheksa toote- ja protsessiuuenduse tõhusust teie ettevõtte
haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis- metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid. Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja – nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret. Peeter Põllu talent ning eeskuju ilmnes veel paljudel teistel elualadel: poliitika, ajakirjandus, seltsiliikumine, kultuur, karskus, usk. Peeter Põld pühendas kogu elu eesti rahva ja riigi teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimaist väärtustest – usulistest väärtustest. Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
