öelda. Meedia võib käituda ebaeetiliselt, kui nad tahavad koguda populaarsust. Inimesed ikka loevad ja kuulavad selliseid lugusid, mis räägivad kellegi ebaõnnestumisest või isiklikkusest. Kuna ajakirjanike vastutus on inimeste ees suur ja inimeste ootused on kõrged on eetiliste normide järgimine meedias väga oluline. Kuna ajakirjanik on palgatud mingi ettevõtte poolt, siis on ka tööandjal omad nõudmised ja huvid. Ajakirjandus tahab sama moodi kasumit teenida ning järeldada võib, et huvid on majanduslikud. Ajakirjanik peab lähtuma muidugi suuresti tööandja huvidest, kuid need võivad sageli minna vastuollu ajakirjaniku huvidega. Ajakirjanik on see kes otsustab, kas kui palju saadud informatsiooni läheb avalikustamisele ning kas tõe väärtus võib olla väärtuslikum kui infoallika privaatsus. Minu arvates peaks eelkõige ajakirjanik lähtuma infoallika privaatsusest, sest näiteks
Püüan rohkem märgata inimesi enda ümber ja kui tekib vähegi kahtlus, et midagi on valesti, annan endast kõik, et aidata. Paljudest ajakirjadest ja ajalehtedest köidavad just need kirjutised meie tähelepanu, millel on sokeerivad pealkirjad. Sageli on kogu artikli sisu pandud ühte lausesse ja juba pealkirja nähes saame kindlat informatsiooni, millest konkreetses artiklis juttu tuleb. Me tahame olla kursis maailmas toimuvaga ja seeläbi laiendada oma silmaringi. Ajakirjandus pakub meile uusi vaatenurki ja teadmisi. Iga artikli sisu kutsub meis esile erinevaid emotsioone. Tunneme suurt rõõmu eestlasest olümpiavõitjast ja laidame maani maha kurjategija. Üldiselt püüavad kõik ajakirjanikud saada lugu mõnest intrigeerivast sündmusest ja mida värskem uudis, seda suurema menu osaliseks nende artikkel saab. Lisaks uutele teadmistele on võimalik kõigist kirjutisest saada midagi õpetlikku ja kasulikku kogu eluks.
uus eliit võib teha populistlikke otsuseid, eirates majanduse põhitõdesid 5.võivad tekkida rahvuskonfliktid 6.elu põhiväärtused asenduvad matreiaalsetega 7.Demokraatia tunnusjooned(võimude lahusus) 1.Kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 5. vaba ja pluralistlik kodanikuphiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks 6. vähemuste õigustega arvestamine 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. võimude lahusus- reegel on see, et ükski võimuvalitsus ei tohi saada võimutäiust , vaid erinevate institutsioonid peavad omavahel kontrollima seda. 8.Jätkusuutlik valitsemine.Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Võim peab olema legitiimne(õiguspärane). Lisaks peab olema efektiivne, läbipaistev ja kadanikke kaasnev
11, 2009.a. Jüri Allik ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Artikkel räägib sellest, et Ameerika Ühendriikides avaldati mainekas psühholoogiaajakirjas Psychological Bulletin kolme psühholoogi (Rind, Tromovich, Brauserman) uurimus laste seksuaalsest väärkohtlemisest. Nad järeldasid oma uurimuse põhjal, et iga varane seksuaalkogemus ei põhjusta parandamatut traumat lapse psüühilisele tervisele. Artikli avaldamisele järgnes pahameeletorm. Ameerika ajakirjandus mõistis artikli ja uurimuse avalikult hukka. Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda võttis vastu resolutsiooni nr 107, milles mõistab hukka kõik ajakirjas tehtud järeldusid, mille kohaselt on seksuaalsuhe täiskasvanu ja lapse vahel vähem kahjulik, kui laps ,,sellega nõus on ". Seda resolutsiooni toetas hiljem ka Ameerika Ühendriikide Senat. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon, mis annab välja ajakirja Psychological Bulletin, reageeris
Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised meeleavaldused. Jäi ainult Isamaliit (ainupartei), ajakirjandus allutati järelvalvele, mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestatirange kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Ajastu nimeks on saanud vaikiv ajastu. *1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka.
Film Shattered Glass tööleht 1. Mida tähendab väljend "lugu on nagu sõel"? Faktid ei ole tõesed või on üldse valed. 2. Mis on nn "gotcha journalism"? Gotcha journalismi nim. metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri preemia on iga-aastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. Auhind jagatakse alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel. 4. Milliseid funktsioone täitis ajakiri The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga usaldusväärne ajaleht. See oli ajaleht, mis teatas uudiseid kõige esimesena ja need artikklid oli kvaliteetsed. The New Republic oli populaarne ajaleht USA ühiskonnas. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesanne ongi juhata...
· Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga, ajakirjandus allutati tsensuurile. · 1. jaanuaril 1938 jõustus uus põhiseadus, mis legaliseeris senise valitsemispraktika, muutes mitmed kaitseseisukorrast tulenenud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. · Tõsiseks ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid stalinlik Nõukogude Liit ja hitlerlik Saksamaa. · 1939. aasta MolotoviRibbetropi paktiga määrati Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri ning sunniti
Pal Abraham „Savoy ball“ Käisin teisipäeval 15. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias vaatamas Pal Abrahami kolmevaatuselist operetti Savoy ball. See on kirjutatud 1932. aastal. Opereti lavastas ja kunstnikutöö tegi Mart Sander. Savoy ball oli tema esimene lavastus üldse Estonia teatris. Sellepärast tundis ajakirjandus suurt huvi etenduse valmimise vastu ja publiku ootus oli üles köetud. Tahtsingi minna vaatama midagi kerget ja lõbusat, sest ka varasemad operetikülastused on jätnud toreda mälestuse. Kuna Mart Sander püüdis taastada 1930-ndate aastate õhkkonda, siis lavakujundus ja kostüümid ei olnud ülepakutult uhked, vaid vastasid ajastule. Markii Aristide (Mart Laur) saabub abikaasa Madeleine´iga (Pirjo Püvi) pulmareisilt koju Nizzasse
sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku koht ühiskonnas: Tellijaks kõrgkodanlus, muusik ei pidanud olema õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve. Muusikainstrumendid: klaver Klassitsismi ajastu opperi zanrid: · Opera buffa e koomiline ooper koomilise sisuga, tegelased madalast seisusest, laululised aariad, temaatika: kajastab olustikku. NT: Giovanni
Meedia juhib ja mõjutab inimese elu 21. sajand on info-ja tehnikaühiskond. Suurimateks info kajastajateks on internet, televiisor, raadio, ajakirjandus. Inimesi ümbritseb tänapäeval tohutu infohulk nii kodumaise kui ka laia maailma kohta. Meedial on suur osatähtsus inimeste elus, see mõjutab inimeste valikuid, suhteid, annab teadmisi, kujundab arvamusi. Meedia mõju on praegusel ajal suurem kui kunagi varem. Valikuid tehakse vastavalt sellele, kui mõjutatav inimene on nii üleüldiselt kui ka konkreetsel ajahetkel. Reklaamide ajel tehakse näiteks erinevaid ostuvalikuid. Mida rohkemate ja
Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Ühiskond Siirdeühiskond, demokraatia põhitunnused. Otsedemokraatia, osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia. Siirdeühiskond on teatud arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja võimusuhted asendadatkse demokraatlikega. Demokraatia põhitunnused: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabadus. Otsedemokraatia on demokraatia vanim vorm, kus kodanikud osalevad vahetult poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessis. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Esindusdemokraatia on nüüdisaegne demokraatia vorm, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik
suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930.aastatel autoritaalses valitsemises toimus mõningane loomevabaduse piiramine, kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt. kultuuri proffesionaliseermine-eesti talurahva kultuuri arenemine euroopalikuks kõrgkultuuriks. eesti kultuur vabanes saksa, vene mõjudest.domineerima hakkas põhjamaade ja inglise- prantsuse kultuuriorientatsioon.
valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees Vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik ühiskond, vaba ajakirjandus jne konkurents- riigis on mitu ühte liiki tootjat mistõttu on nad konkurentsis üksteisega hääleõigus- igal kodanikul on õigus minna valima enda esindaja teatud valitsusse kodanikuõigus- need on näiteks riigikokku kandideerimise õigus, õigus teenida kaitseväes 10. polüarhia: kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 11. jätkusuutlik ühiskond:
märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Eesti vabadussõda- Vabadussõda pidas Eesti oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.a. 28. novembrist 1920.a. 3
rock. Levisid mitme- sugused vaated: seksuaalne vabadus, patsifism ja anarhism. Filmid ● Mõiste “punkfilm” žanriks pidamine on liiga keeruline selle ebamäärase iseloomu pärast. ● Kõige rohkem esineb dokumentaalfilme bändidest. ● Filmide nimekiri (Eesti filmidest esindatud ainult 1): http://en.wikipedia. org/wiki/List_of_punk_films "Vennaskond. Millennium" on muusikafilm ansamblist Vennaskond. Film valmis 1998. aastal. Kirjandus ● ajakirjandus ● luuletused ● ilukirjandus ● dokumentaalid ● Eestis on tuntuim Tõnu Trubetski, lisainfot saab: http://et.wikipedia. org/wiki/T%C3%B5nu_Trubetsky Tõnu Trubetsky uus raamat “Anarhia ENSV-s. Eesti punk 1976–1990“ on põnevate omaaegsete fotodega illustreeritud raamat, mis jutustabki Eesti pungi algusaegade loo peamiste asjaosaliste endi silme läbi. punklaulupidu -on laulupidu selle sõna otseses mõttes, selle vahega, et lauldakse ainult punklaule.
Vilms,K.Konik (1918 veebruar) Kolm Vene revolutsiooni 1.1905.a.revolutsioon,2. Veebruarirevolutsioon(2.1917) 3.Oktoobrirevolutsioon(10.1917) (Saksamaal toimus Novembrirevolutsioon (11.1918) Eesti ärkamisaja (rahvusliku J.V.Jannsen,J.Hurt, C.R.Jakobson liikumise) juhid Ärkamisaja üritused 1.laulu-ja mänguseltsid,2.üldlaulupidu, 3.Aleksandrikooli rajamine,4.pidev eesti ajakirjandus (Pärnu Postimees,Sakala),5.rahvaluule suurkogumine 6.kolm isamaakõnet (CRJ),7.EKmS (kirjameeste selts) Peamised poliitilised õpetused 1.konservatism(säilitada vana), 2.liberalism (üksikisiku 19.sajandil vabadused), 3.sotsialism (rajada uus ühisk.kord- sotsialism,võim alamkihtidele,eraomand kaotada) Kunstistiilid 17.-19.saj
ning idabloki riikides sotsialismi säilitamisele. Sel raskel ajal tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Ta mõistis, et ümberkorraldusi on tarvis ning algatas reziimi pehmendamise ja ulatusliku süsteemi ümberkorraldamise perestroika. Kuidas sai sellest kasu Eesti? Aastal 1986 hakati läbi viima glasnosti Stalini-aegsete kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist. See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus. Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatsov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust. Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust või selle mõjusfäärist lahku lüüa. Idabloki riikides toimusid massilised rahvaliikumised aastatel 1988-1989 ning aasta 1990 lõpuks ei olnud kommunistliku reziimi ikke (Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia. Jugoslaavia lagunes hiljem
Kodanikel võimalus valida sisuliselt erinevaid lähedusi Kehtib häälteenamuse põhimõte Vähemusõigusi ei tohi piirata Demokraatia tunnused: Vabad ja üldised perioodilised valimised Valitsejate vahetumise võimalus Aus ja õiglane otsustusmenetlus Otsuseid langetatakse häälteenamusega Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks Kaitstud inimõigused Arvamusvabadus, vaba ajakirjandus Sõltumatu kohus Seaduslikkuse põhimõtte järgmine Riigivõimu avalikkus ja poliitiline ning õiguslik vastutus Polüarhia arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades, kodanikeks on suur osa täiskasvanuist, kodanikeõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Polüarhia tunnused: Ametikandjate valimine Vabad ja ausad valimised Üldine valimisõigus Õigus kandideerida riigiametisse
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. mon...
kiire rikastumine ja omakasu 3.)puuduvad isikud/riigid, kes lepitaks või omaks piisavalt mõjuvõimu 4.)puudub rahvusvaheline org, kus probleeme arutada 5.)pole ühtset rahvast, kes suudaks valitsusi panna loobuma sõjast 6.)puudub koostöö riikide vahel, suurendatakse kulusid sõjatööstuse tarbeks. Rahvuskultuuri areng Eestis: kirjandusrühmitus Noor-Eesti, põllumeeste-, haridus-, karskus-, spordi- jt seltsid, kutseliste teatrite loomine, eesti keelne ajakirjandus, Eesti Rahva Muuseumi avamine(1909) Antisemitism-juudivaenulik poliitika, nt Dreyfusi afäär, kus juudi soost kaptenit süüdistati alusetult. Sionistlik liikumine-juudisõbralik liikumine Sufražetid-naisõiguslased Rahvaasemike koosolek– 27.11.1905 Tartus, ~800 saadikut, kelle vahel puudus üksmeel Esindaja J. Tõnisson Ühine J. Teemant Koht Nõuded *Eesti alade ühendamine *riigimaade *valitsuse korralduste
Mõisted narodnikud Venemaal levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn. ürgvenelike arusaamade juurde Verine Pühapäev kui 1905.aastal suundusid töölised lastega talvepalee juurde, et üle anda palvekiri tsaarile saadeti nende vastu sõjaägi ja avati tuli. Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mäng...
VLO moodustamine-Varssavi lepingu org.-asutati 1955a. Varssavis. Vastukaaluks NATO'le, 1954 hakkas Lää-Sk. Uuesti relvastama.Leping kirjutati Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31.03.55.Poolas I-EU kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline org. EL algus-1951a.sõlmiti EU söe-jateraseühendus (ESTÜ)asutamisleping.Rahu nimel ühinesid 6 EU riiki:Belg,Hol,Lux,Ital.,Pr,sks.Hiljem hakati kutsuma Eu ühenduseks ja 1993a.sai EL. VMN-Vastastikuse majandusabi nõukogu-sots riikid org.mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnika koostööd.Asutati 1949Liikmed:bulg,kuuba,mongo,NSVL,pool,rume,sksa DV,tsehhsl,ung,vietn. Hiina-rahvavab. Asutati 1949a. Alguses oli juht Mao Zedong 1946algas kodusõda 1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas ürit...
ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater
Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega inimsed sõltumatus Liberalism- parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning * vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus indiviidi vabadust * vähemuste õigustega arvestamine * tsiviilkontroll relvajõudude üle 1.3 Ühiskonna jätkusuutlikkud · Rooma Klubi (Maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust.) · Eesmärgid, seosed: Eesti kultuuri elujõulises Ühiskonna sidusus Ökoloogiline tasakaalustatus Heaolu kasv 2
Missuguseid muudatusi vajab tänane Eesti haridus? Viimase aja meedias on ilmunud palju artikleid, mis avaldavad pahameelt Eesti haridussüsteemi vastu. Probleemid on ilmselged, kuid ometigi tundub, nagu valitsus ei püüaks asju piisavalt parandada, vähemalt seda väidab ajakirjandus. Millised probleemid siis esinevad meie haridussüsteemis ning kuidas saaks asju paremaks muuta? Silmatorkavaim probleem, mida on esile tõstetud, on see, et kool röövib õpilastelt liiga palju aega ning lapsed on pidevalt stressis. Mitte ainult õpilased pole stressis, oma tööga pole rahul ka õpetajad. OECD riikides läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS näitab, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on väiksem kui teistes riikides. Uuringus
Ärkamisaja võlud ja valud Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, k...
Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peab olema võimeline tagama piisava ja objektiivse informatsiooni jõudmise lugejani, kes saab vastavalt loetule otsustada ja luua oma seisukoha antud teemal. Massimeedia ei pruugi alati toimida info ja ideede vaba leviku edendajana, vaid võib seda ka takistada. Ajakirjanduse puhul on enamasti tegemist kasumit taotleva ettevõttega ning reeglina on need ettevõtted erakätes. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli autor on professor Gang Chen, prodekaan ajakirjandus ja kommunikatsiooni erialal Pekingi ülikoolis. Tema kirjutatud artikkel põhines seisukohal, et toimunud on suured muutused ehk siis vana „kommunikatsioon on turundamine“ on muutunud uueks „kommunikatsioon on juhtimine“. See on muutunud just peamiselt digitaalsel tasandil. Ehk siis CCM ( Loomingulise Kommunikatsiooni Juhtimine) lubab meedia tasandil teha suuri muudatusi selle juhtimis alal. Tänapäeval turundamine hoolib rohkem ja rohkem uuest meediast kui massimeediast
märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid
Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui
Kuidas saab ametisse peaminister? (kuidas luuakse valitsuskoalitsioon) Kõigepealt loovad 2 või enam parteid ühise valitsuse moodustamiseks erakondade liidu siis president määrab koalitsiooni liidri peaministrikandidaadiks. Ja kandidaat peab esinema ettekandega riigikogu ees loodava valitsuse eesmärkidest ja lubadustest.riigikogu otsustab kas anda talle volitus või mitte. Kui volitus käes moodustab peaminister valitsuse. kes ja kuidas kontrollib poliitikute tegevust Avalikkus ja ajakirjandus kontrollivad Valitsuse ja Riigikogu tööd kellel ja kuidas on õigus algatada uut seadust (seaduseelnõud)? Riigikogu liikmetel, kuid ka rahval, kui nad suudavad koguda 10 000 või 50 000 allkirja,siis on kindel, et see ettepanek leiab Riigikogus endale esindaja, kes selle menetlusse annab
...........................................6 4.1 Kirjanikud.......................................................................................................................6 4.2 Vanemad..........................................................................................................................6 Looming............................................................................................................................................7 3.1 Ajakirjandus....................................................................................................................7 3.2 Raamatud........................................................................................................................7 3.2.1 ,,Petra lood"......................................................................................................7 3.2.2 ,,Nõianeiu Nöbinina"...........................................
tema viimast võidukat hävitusrelva kunsti vastu? (lk184) Läbilõikeinimene ja Stepihunt 21. sajandi niinimetatud läbilõikeinimene esindab kõike seda, mida ka sada aastat tagasi. Enamik on võõrandunud kultuurist või siis ei teatagi enam, mis kvalifitseerub õieti kultuuri alla. Kultuuri aetakse sassi masstoodetega. Miks muidu ilutsevad enim müüdud raamatute edetabelites kokaraamatud ning 50-leheküljelised ,,elulooraamatud". Ajakirjandus tegeleb pseudoprobleemidega ning päevast päeva kirjutatakse artikleid, mis pahatihti kordavad üksteist. Mida kriitilisem olukord valitseb ühiskonnas, seda vähemteadlikumad inimesed kipuvad sõna võtma. Siis on ometigi lootust, et keegi loeb. Kui olukord ei ole kiiduväärt, siis igaüks sooviks anda ju panuse, et asja parandada. Sellise käitumisega tekibki tohuvabohu, millest läbilõikeinimesel on raske aru saada, milliseid mõtteid omaks võtta ning milliseid mitte
- mõisted: konstitutsioon, õigusakt, seadus, määrus, preambula. - Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise võimalused - Põhiseaduse koht õigusaktide hierarhias 4) Põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses (EV põhiseaduse II peatükk) 5) Usk ja usuvabadus - Eesti vabariigis esindatud suuremad kogudused - Tolerants erinevat usku inimeste suhtes - Usu roll ühiskonnas 6) Sõltumatu ajakirjandus (õpik lk 10-12, TV ül 7-10) - mõisted: massikommunikatsioon, avalik arvamus. - Ajakirjandus kui neljas võim - Ajakirjanduse ülesanded ühiskonnas - Meedia kallutatus 7) Õigus avalikule teabele (õpik lk 110-114, TV ül 91-98) - mõisted: tsensuur, teabenõue, ärisaladus, riigisaladus - erinevad riiklikud registrid, nende otstarve - kuidas esitada teabenõuet - isikuandmete kaitse
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord
Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine tseviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab põhiseaduse ja mitmesuguste valimisinstitutsioonide olemasolu. Ülemineku ehk siirdeperiood periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab vabade valimistega. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas
-otsused kõigile kohustuslikud -igapäevaelu korraldamine -riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises -üks võimukese ja võimuasutuste hierarhia Komponendid: -spetsiaalsed asutused ja institutsioonid -bürokraatia -kirjalikud õigusnormid 8)Demokraatia põhitunnused: -konkurents -hääleõigus -kodanikuõigused 9)Liberaalse demokraatia tunnused: -kodanikuvabadused -õigusriik -võimude lahusus -kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -vaba ajakirjandus -vähemustega arvestamine -relvajõud tsiviilkontrolli all (kaitseministeerium) 10)Demokraatia ohud: -harimatu massi võimuletulek -enamuse türannia -riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused 11)3.03.1991 - EV iseseisvus (80%) 28.06.1992 - EV põhiseadus 14.09.2003 - EL küsimus (66%) 12)Demokratiseerumise lained: -I (1826-1922) I maailmasõda -II (1945 - 1956) II maailmasõda - (1974 - 1995) NL ja Jugoslaavia lagunemine 13)Siirdeühiskond:
Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level Third level
3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias:
) Probleemiks on reformide ebaühtlane tempo. Kõik juurdlub aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Demokraatia *tunnused: valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõige võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikotroll) poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, poliitiline sõltumatus, *lained: demokraatimuse lained tõi välja S. Huntington. Demokraatia levik on olnud 20.saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus. Kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendis demokraatia kindlustamine, mitte levimine. Kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpul olid ülekaalus autoritaarsed reziimid. *tänapäevane ja antiik:
Kokku hukkunuid vähemalt 275 000 Positiivsed hetked Meeleheite, kurbuse, vaesuse ja õuduse vahele mahub Haiti pealinnas ka üksikuid rõõmsaid hetki. Näiteks leidsid Hispaania ja Belgia päästjad Port-au-Prince'is kodumaja rusude alt elusana kaheaastase poisi, kes oli seal olnud üle kahe ööpäeva. Redjeson Hausteen Claude'i isa Reginald ei suutnud õnne uskuda, kui päästjad pisipoja peaaegu tervena tema kätte tõid. Ema Daphnee'd nähes lõid poisi silmad särama. Maailma ajakirjandus nimetab päästetud põnni omamoodi lootuse sümboliks. Väga suurt tähelepanu pälvis maailma ajakirjanduses ka eestlase Tarmo Jõeveere päästmine ÜRO Haiti esinduse peakorteri rusude alt. Fotod Kasutatud kirjandus http://erikpuura.wordpress.com/2010/02/13/haiti-maavarina-pohjused-ja-ta http://forte.delfi.ee/news/teadus/mis-pohjustas-laastava-maavarina-haitil.d? http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_maav%C3%A4rin
toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsiooni. �ksk�ik kuidas - s�na v�i pildi abil. (P�hiseadus �45) 4. Meedia liigid *press e. ajakirjandus *raadio *internetiportaalid *televisioon 5. Meediateksti liigid + iseloomustus *ajakirjandustekstid - meelelahutav, objektiivne, avaldavad arvamist *reklaam - m�jutav, toodet kutsutakse tarbima *propaganda - poliitilise sisuga, �lesandeks m�jutada 6. Uudisek�nnise p�hikriteeriumid *v�rskus *emotsionaalne/geograafiline l�hedus *tuntud osalejad *konfliktid, vastuolud *erakordsus *p�evakajalisus 7. Uudise �lesehitus *ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus
Tänapäeval on teatrietendused igapäevased, suuremates linnades on mitmeid teatreid ja etendustes pole enam midagi erilist ega isegi pidulikku. Ammugi ei maksa tänapäeval riik vaesematele teatripileteid kinni, kuigi sundluslik teatriskäimine on vähemalt koolilaste hulgas endiselt olemas. Teatrihuvilisi on vähe, valikuid aga palju ja eelistatud on kino, televisioon ja internet. Teater pole kindlasti enam see, mis ta oli antiikajal. Tänapäeval räägib aktuaalsetest sündmustest ajakirjandus, tsirkust saab näha tsirkuses, televisioonis ja kinos näidatakse päevad läbi erinevaid filme ja seriaale. Kui antiikajal oli teater nii meediakanal kui ka meelelahutuskoht, siis tänapäeval on teater muutunud keskmise inimese jaoks tähtsusetuks. Nii et teater pole enam mitte kultuurikants, vaid kultuuritegelaste kohtumispaik.
I OSA 1. Institutsiooni lühitutvustus Lühiajalugu. Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli ajalooga. Käesolevaga peaks andma edasi põgusalt kooli raamatukogu arenguloo. Näiteks: millal tehti kooli raamatukogu invetariraamatusse esimene sissekanne, mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused (oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud. Tegevusvaldkonnad loetletuna: · raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus; · raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus; ...
rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje. Paljud läksid koos sakslastega 1939. aastal Saksamaale, kui Hitler sakslasi võõrsilt koju kutsus. Venestamisperioodil, mis algas 1880. aastatel ja kestis Eesti iseseisvuseni tuli keelde ka vene keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad
kaudu. Tänapäevase demokraatia tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim. - Tsiviilkontroll relvajõudude üle. Parempoolsed ideoloogiad mis tähtsustavad ühiskonnas pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad ühiskonnas pigem avalikku sektorit ja sotsiaalset võrdsust. MÕISTED. Sotsioloogia- sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
suurte teenete eest võitluses saksa fašistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". BREŽNEVI KÕNED ★“Real Russian Bear” ★Mahalugeja ★Ranged juhtnöörid kõnede kirjutamisel Peale kongressil peetud kõnet sõimab Brežnev oma abilist: "Tellisin teilt veerandtunnise kõne, oli aga tunniajaline!" Abiline õigustab ennast: "Aga te käskisite mul ju kõne esitada neljas eksemplaris!" Näide SISEPOLIITIKA ★KP kontroll (raadio, ajakirjandus, välismaailm) ★kommunistlikud lasteorganisatsioonid(oktoobrilap sed, pioneerid, kommunistlikud noored) ★dissitentlus->vaimnesandistamine MAJANDUS ★ 1965 Kossõgini majandureform ○ ettevõtete iseseisvus -> majandus elavnes ★ Defitsiit ★ Brežnevi pakid DEFITSIIT ★Näts ★Mustlased ja ühe säärega teksapüksid VÄLISPOLIITIKA ★Kosmose võidujooks Brezhnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie
Ka kaasajast leiame häid klassikalise kirjanduse näiteid raamatute näol, mis on jõudnud suurema lugejaskonnani ja leidnud laiemat kõlapinda. Üheks selliseks heaks näiteks on Harry Potter'i lugu, mis ilmudes andis aktsendi kogu kultuuriruumile. Vähem tähtis ei olnud ka selle loo sündimise lugu, mis kuulub lahutamatult tänapäevase meediatööstuse müügi arsenali hulka. Tänapäeva kirjandus ongi osa meedia-, muusika- ja filmitööstusest. Suurim kirjandus valdkond ajakirjandus näitab pidevat kasvutrendi. Selle valdkonna nõudlus on suur ja tõenäosus, et see lähitulevikus kasvab veelgi on ilmselge. Vormiliselt ei ole tänane ajakirjanduslik väljaanne sugugi selline nagu see algselt on olnud, kus peamiseks väljundiks oli ajaleht või ajakiri. Sisult on muudatused võib olla väiksemad kuid samuti radikaalsed. Nii nagu paberajalehest on saanud interneti lehekülg nii on ka pidanud muutuma uudiste edasiandmise vorm. Uudised on tänapäeval lühemad ja
3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias:
korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beiträge" baltisaksa ajakirjandus. keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt. · 1819- Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. · 1821- O.W
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
