Sotsiaalne turvalisus ühiskonna üks valupunkt Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses naeruvääristatakse pahatihti solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid. Seega on ajakirjandus minetanud oma peaeesmärgi konstruktiivse diskussiooni arendamise ühiskonnas. Selle asemel on massimeedias tuntav kommertshuvidest lähtuv väärhoiakuid kujundav kõikelubav suundumus tarbijalikule ühiskonnale ja kiirete lahenduste pakkumisele. Lõppkokkuvõttes laostab see rahva vaimset tervist ning moraali ja vähendab turvatunnet. Kindlusetunde puudumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on maailmas esirinnas kõikvõimalike vägivaldsete ja õnnetussurmadega
töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. See muusikastiil oli paljudele vastukarva. Eriti vaimulikudele, pedagoogidele ja lapsevanematele. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust. Sellepärast oli lastel ja teismelistel jazz´i kuulamine ning nägemine keelatud. Ka Henry Ford´ile ei meeldinud jazzmuusika, kes samuti protesteeris selle muusika vastu. Ajakirjandus tegi ka jazzmuusikat maha ja halvustas. Üks põhjus oli kindlasti see, miks jazz’i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka see, et jazz sündis lihtsalt improviseerides, jazz´i ei noodistata, see oli ka loomulikult kõigi jaoks väga võõras. Hiljem, aga hakati jazz'i seostama erinevate lõbuasutustege, eelkõige bordellidega. Seejärel hakati kõiki jazz'i keskusi sulgema kuni viimseni
tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugevalt kõigutama raadio. Internet muutis meediatarbijate rolli, st nad mitte ainult ei saa teavet hankida, vaid ka seda ise edastada. Ajakirjandus vabadus põhineb sõnavabadusel. Ajakirjanduse üks ülesandeid on avaldada lugusid, mis on avalikkuse huvides, st võivad mõjutada kodanike heaolu. Meediatekst on nii kirjalik tekst kui ka pilt,video,heli. Meediateksti lugedes tuleks kõigepealt kindlaks teha, kes on selle autor. Autori nime põhjal saame otsustada teksti käsitluslaadi üle ja võrrelda seda autori eelnevate töödega. Autor püüab lugejat teksti kaudu millestki veenda, teda mõjutada. Autor esitab teksti alati
a) Neli märksõna seoses Jerl Nordeni lõputööga „Ülevaade visuaali eripäradest koomiksis“ : • „Koomiks“ Asendab: sarjapildid Kitsamad: mangad manga's Seotud: Batman (tegelaskuju) Batman (character); Dark Knight graafilised romaanid graphic novels huumor humour joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses Seotud: kutseõpe vocational training täienduskoolitus continuing training; further training; in-service training Valdkonnad: HARIDUS. PEDAGOOGIKA. • „Pilt“ Laiemad: visuaalsed materjalid visual materials Kitsamad: digitaalpilt digital image
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu. See on müüdi kodu. Kui asi läheb massidesse, läheb ta odavaks, nii toimus ka ajakirjandusega. Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus...
Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (Oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. 4. Militarism. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod
· Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli. · Neid kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. · Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on erist...
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada Demokraatias kehtib põhimõte, et arvamuse vabadus tähendab ka arvamuse vastutust. Anonüümne kommenteerija ei vastuta aga mitte millegi eest. Anonüümsed kommenteerijad aga kasutavad seda põhimõtet väga halvasti ära ning solvavad mõne artikkli põhjal teatuid inimgruppe või üksik isikuid. Kas siis anonüümne kommenteerimine tuleks ära keelustada? Interneti ajakirjandus on kõvasti muutunud tänu anonüümsele kommenteerimisele, eelis teemade seas on artikklid mis saavad võimalikult palju kommentaare. Üks põhjuseid miks ka mina arvan, et see anonüümsus tuleks ära keelustada on just see, et need kommentaarid ei ole tihtipeale korralikult läbi mõeldud ning argumenteeritud, vaid need on inimeste tunnete ja eelarvamuste pursked. Kommentaarid peaksid olema korralikult läbi mõtestatud ning kaine mõistusega kirjutatud arvamused.
Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks.
VALGUSTUS XVIII sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks ja ajastu kirjandust valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Pra...
3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu.
3. Kliendiks on aktiivsed tööga hõivatud inimesed, kellel oma töö iseloomu tõttu on vähe aega tegeleda oma lemmikloomaga. Samuti inimesed, kes peavad oma kodust mitmeks päevaks lahkuma ja kellel pole oma lemmikut kuhugi jätta. 4. Hetkel konkurentsi ei näe. Teadaolevalt tegutsevad sarnased asutused praegu ainult koerte jaoks. 5. Reklaamimise kohaks oleks eelkõige ajakirjandus, samuti jagan flaiereid kõikvõimalikel lemmikloomadega seotud üritustel. 6. KULUD TULUD PALK 12000 kr (alguses) PROTSEDUURIDE TASU 12 000 kr/ kuus (alguses) MATERJAL (toit, liiv) pidev 1500 kr/ kuus HOTELLITEENUSE TASU 12 000 kr/ kuus (alguses) MUUD VAHENDID(mänguasjad jne
Keeled Keelesugulus.Maailma keeled Maailmas on ligi 7000 keelt, millest 200 on kultuurkeelde. Arenenud kultuurkeel: Ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused Kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid Teadus: uurimistööd Haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti
(kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid. Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver
kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia, oskuskeeled Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus ● Eesti keele arendamise strateegia (EKAS) määrab kindlaks eesti keele kui Eesti Vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise eesmärgid ● Eesti keele arengukava 2011-2017 ● Eesti keelele avaldavad mõju üldharidus, kõrgharidus ja teadus, õigus ja haldus, ajakirjandus, meelelahutus, majandus Negatiivsed mõjud eesti keele arengule ● Muukeelsete inimeste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne ● Üldhariduskooli lõpetanute halvenev eesti keele oskus ● Kogu suhtluse muutumine mitmekeelsemaks (inglise keel) Keeletehnoloogia ● Keeletehnoloogia on infotehnoloogia haru, mis tegeleb inimkeele töötlusega. Eesmärgid: ● muuta inimese suhtlus masinaga võimalikult mugavaks (loomulikus keeles)
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni
teda moraalselt ja füüsiliselt. Ajal lugu vägivalda laste, laulja kattis oma näo käega ja hakkas nutma Pere Michael Jackson oli abielus kaks korda. Alates 1994-1996 oli ta abielus Lisa Marie Presley tütar Elvis Presley. Novembris 1996, pärast lahutavad oma esimese abikaasa, Jackson abiellus Debbie Rowe, kellega tal oli kaks last: poeg - Prince Michael Joseph Jackson, ja tütar - Paris-Michael Katherine Jackson. Jackson on alati püüdnud varjata oma perekonna ajakirjandus ja fännid: välimus avalikult oma isa lapsed kandsid maske. Michael koos oma teise naisega Välimus ja tervis Alates 1980ndate aastate keskpaigast, Michael Jackson välimus on muutunud märgatavalt. Tema nahk oli heledam. Nagu ta ütles, põhjuseks tema "valgesus" - haruldane geneetiline haigus vitiligo. Jackson otsustavalt eitas kuulujutte, et teadlikult püüdnud valgeks meeheks saada. Michael haigus Välimus Laulja ütles, et ainult 2 korda muutnud kuju
riigi abi kitsaskohtade lahendamisel. 3.Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1. Diktatuuri puhul on poliitiline võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Demokraatiat puhul on rahval määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja - -õiguste olemasolus. 2. Diktatuuri puhul on ajakirjanudus rangelt kontrollitud, kuid demokraatia puhul on ajakirjandus vaba. 4. Nimeta diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid koos näidetega Itaaliast või Saksamaalt kahe sõja vahel. Saksamaa näitel · Majanduses: Riigivõim on koondatud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte. Näide: Majandus võeti riigi kontrolli alla,seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Ühiskondlikus elus: Rahvas ei ole iseseisev. Näide: Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud.
Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni rahvale edastamata. Teisalt aga on meedia väga äraostetav. Tean seda omast käest, sest olen töötanud kaks aastat ajalehetoimetuses ajakirjanikuna
Ajal lugu vägivalda laste, laulja kattis oma näo käega ja hakkas nutma Pere Michael Jackson oli abielus kaks korda. Alates 1994-1996 oli ta abielus Lisa Marie Presley tütar Elvis Presley. Novembris 1996, pärast lahutavad oma esimese abikaasa, Jackson abiellus Debbie Rowe, kellega tal oli kaks last: poeg - Prince Michael Joseph Jackson, ja tütar - Paris- Michael Katherine Jackson. Jackson on alati püüdnud varjata oma perekonna ajakirjandus ja fännid: välimus avalikult oma isa lapsed kandsid maske. Michael koos oma teise naisega Välimus ja tervis Alates 1980ndate aastate keskpaigast, Michael Jackson välimus on muutunud märgatavalt. Tema nahk oli heledam. Nagu ta ütles, põhjuseks tema "valgesus" - haruldane geneetiline haigus vitiligo. Jackson otsustavalt eitas kuulujutte, et teadlikult püüdnud valgeks meeheks saada. Michael haigus Välimus Laulja ütles, et ainult 2 korda muutnud kuju nina ja tegi lohk tema lõug.
lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks). · Ajakirjandus vahendab infot maailmas toimuva kohta. (Teadlikkus ja hariduse tase mõjutavad ühiskonna arengut) Informatsiooni levitamist laiadele rahvahulkadele nimetatakse massikommunikatsiooniks.
Kokkuvõttes ütleksin ,et maailmalõpp on loomulik nagu surm. Iga ennustatud kuupäev on lihtsalt üks viis kas raha teenimiseks või nagu hõimudelgi siis uue ajajärgu algus. Me saame küll lõpetada elu Maal oma loodud relvadega, aga see sõltub kõik riikide läbisaamisest ja kokkulepetest.Meie endi suhetest ja usaldusest. Tänapäeval on tekkinud selline olukord, et kui teadlased midagi ennustavad või ütlevad maailmalõpu kohta, võtab sellest kinni ajakirjandus ja teenib inimeste hirmutamisega raha. Kliima uurimine tänapäeval on samal tasemel, kui elektri uurimine 200 aastat tagasi. VIITED: https://www.youtube.com/watch?v=vFYQJ1d3-8k http://www.ohtuleht.ee/564749/mis-voib-tuua-maailmalopu http://forte.delfi.ee/news/teadus/yellowstonei-vulkaan-on-teadlased- arevile-ajanud.d?id=20806681 http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/maailmalopp-on-juba- alanud.d?id=63699462 http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/meelelahutus/maailmalopud-on-
Poliitika tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega. Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonna, riigi kastutuses olev raha ja vara. Kultuur Inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. 4 massimeediumit ajalehed, ajakirjad, raadio ja TV. 3 neti eelist kiire, odav ja ülemaailmne. Massikommunikatsioon mittedemokraatlikus ja demokraatlikus ühiskonnas demokr ajakirjandus vaba, infoallikaid palju, teabe eest vastutab väljaandja, võimu ja ametnike tegevus avalik, kasut tohib teiste riikide massiteabekanaleid, valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud. Mittedem suht vastupidi. Sotsioloogiafirmad Avaliku arvamuse uuring. Sots. Struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. Demograafia rahvast(tööealised, kooliealised jms) Iive negatiivne Eestis üldise elulaadi ja väärtushinnangute muutumisega.
Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi. Kogu massiteave oli allutatud tsensuurile ning oli peamiseks ametliku propaganda levitajaks. Teisest küljest tegid ajakirjandus, Eesti Televisioon ja Eesti Raadio head tööd laiendades silmaringi ning olid kultuurivahendajateks. Nõukogude võim tõi eesti NSV kultuurielule kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Nende koosmõjul kujunes välja aluspõhi meil oma riigi kultuuri tekkimiseks.
noor naine jne vähemalt üks poeg linna laste haridustee era- ja eliitkoolid, tasuline kooli kõrgkooliõpe nii kodu- kui ka välismaal koht kõrtsi sakstekambris seltskondlik VIP-kohad, presidendi nn külaeliidiga positsioon ja vastuvõtt, tõsielusarjad, suhtlemine kollane ajakirjandus (eriti fotod), Facebook jt suhtlusportaalid söögilauas pere koos pere ühtehoidmine Igaüks sööb omaette, millal soovib. toidulaual peamiselt oma toitumisharjumused poekaup, valmis- ja kiirtoit talu toodang; üsna mitmekesine, kuid tihti
Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik 6. Tartu maratoni võitnud meessuusataja oli...? 7. Tartu maratoni võitnud naissuusataja oli...? 8. Parim eestlane , meessuusataja Tartu maratonil oli...? 9. Kes juhib meestest suusatamise maailmakarikasarja? 10. Kes juhib hetkel naissuusatajate hulgas maailmakarika sarja? Allikad vastuste ja info saamiseks: internet, ajakirjandus, kirjanduslikud teabematerjalid (õpikud- ja erialakirjandus) Küsida raamatukogust.Näiteks: "Sport igaühele" Tallinn, "Eesti Raamat" 1983, ajalehed, ajakirjad.
Vaikiv ajastu- autoritaarne eesti omab iseloomulikke jooni, nagu keelustati poliitilised koosolekud meeleavaldused, ainupartei, ajakirjandus allutati. Rahvusvaheline olukord teravnes. Hitler ja Stalin tugevnesid, ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustud ja jäi isoleerituks. Põllumajandus- aitas riiki igati kaasa, põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus. Tööstus- hiigeltehased asendati uute ettevõtetega ja tervete uute tööstusharudega, mis leidsid oma toodangule uue turu. Eestis oli Saksa okupatsioon alla aasta
kommentaar on muutnud õpetajate suhet õpilasse. Kuid samas võiks ka mingil määral jällegi piirata kommenteerimis õigust. Aega-ajalt muututakse kommides väga labaseks, ollakse õel ja kade. Paljud ütlevad välja selle, mis sülg suhu toob, mõtlemata, mida teine inimene võib tunda kommentaari lugedes. Ja kuna anonüümne kommija ei vastuta mitte millegi eest. Ja samuti ei vastuta ka lehtede liit, sest nad võtsid vastu otsuse, et kommid ei ole ajakirjandus ja nemad ei pea ka vastutama. Siit, aga kerkib esile küsimus, kes siis peaks vastutama? Minu arvates vastutuse peaks võtma siiski kommija, sest kui julged midagi välja öelda, siis julge ka seda tunnistada. Minu arust võiks olla nii, et olgugi oma nime ei avalikusta kommenteerides, siis peaks panema oma õige e-maili või siis telefoni numbri, et probleemi korral isikuga ühendust võtta. Tegelikult on see nii lai teema, et seda ei saa üheselt võtta.
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud
· Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
Raamatukirjandus nüüdisajal Kirjandus on inimestele väga igapäevane ja tavaline asi. Nii nagu paljude asjadega, teame, et see eksisteerib koos meiega, aga ei mõtle sellele rohkem. Üldiselt ei püüa me mõista selle sügavamat tähendust ja seda, mida kirjandus meile pakub. Kirjandusest rääkides, on esimene mõte tihti raamat, sellele vaatamata on kirjandusel eri vorme ja väljundeid. Erinevat vormi kirjandus on inimese jaoks vajalik: ajakirjandus toob inimeseni aktuaalseid teemasid, ilukirjandus aitab inimeste jaoks luua teisi reaalsusi, mida võrrelda enda eluga või millesse põgeneda, teaduskirjandus hoiustab erinevat infot, luule seevastu on täis erinevaid tundeid, mida autor soovib lugejani viia. Kirjanduse üheks olemuseks ongi kirjakunst ehk raamatukirjandus. Raamat kui eseme teostus on üks klassikalisemaid raamatukultuuri vorme. Raamatu autor on soovinud lugejateni tuua enda mõtteid ja kogemusi. Raamat kui ese on väga mugav
Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded: Heaoluriik kas kättevõideldud õnn või lääneliku demokraatia loomulik kaasnähe? Võta selles küsimuses seisukoht ja põhjenda seda läbi kolme
Kaitsevägi ei tähenda ju ainult metsas passimist ja ringide jooksmist. Kaitsevägi valvab ka piire ja õhutsooni. Keegi peab seda ju tegema. Siinkohal võiks mõelda, kellel ikka seda Eestit vaja. Kuid piire kasutatakse kontrabandistide poolt narko ja teistes ebaseaduslikkes ärides. Ning on vaja kaitsest selle eest. Politsei ei jõua kõigega tegelda. Samuti kriisi olukordades on vaja väge. Praeguses maailmas ei tea iial mis võib juhtuda. Määsumeelsus aina tugevneb ning ajakirjandus õhutab seda veel rohkem. Seega sõjaväge on vaja kriisiolukordade lahendamiseks. Inimesed ei tea millal võib hakkata sõda. Järelikult meil on vaja väljaõpetatud sõdalasi, kes kaitseksid tsiviilelanikke ja seisaksid oma riigi eest. Sõjavägi samuti õpetab noortle meestele distsipliini, mis on puudu kahjuks tänapäeva noortel. Kaitseväes õpetatakse elulisi asju ning relvade kasutamist. Samas on see ka sportlikuvormi hoidmiseks kasulik
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid
kallist. Ta ise sooviks endale taas jalgu alla saada kuid ilma teie ja riigi abita on see keeruline. Seetõttu soovime, et te kergendaksite Ivo karistust. Pärast vangistuse lõppuks tahaks ta uut elu alustada seega äkki on tal võimalus siis saada endale mingit toetust ja korter. Ivo ise oleks nõus sellise tingimusega, et tal on nädala ajane katse aeg mille jooksul tal tuleb endale leida pdev sissetulek. Kui te halastaksite vaesele Ivo Kaalikale oleks meie väga tänulikud. Ning kollane ajakirjandus ei saaks teada meie kohtu süsteemi halastamatusest. Tänan väga sõna eest! Elis Käsper Lagedi Põhikool 9.Klass 2008/2009
ÄRKAMISAEG Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid.Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana. 1860-ndate aastate teisel poolel asutati mitmeid seltse, mille eesmärgiks oli eesti kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev ra...
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliiti...
Free, electoral democracies Partially free, electoral democracies democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad
Kirjandus oli range tsensuuri valve all. Näiteks autorit, kelle luule sisu oli riigivastane, ootas karistus. Ajakirjanduses ilmunud info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sõna ei saanud usaldada. Tänapäeval on uudiseid niipalju ja neid on võimatu mitte tähele panna. Iga päev saame juurde uut infot, mis on tavaliselt mittevajalik. Tihtipeale võib kahelda ka uudise õigsuse. Inimesed peavad ise aru saama, mis kirjutatust on tõde ja vale. Kuigi ajakirjandus peaks tagama objektiivsuse. Ajakirjanikul on vastutus, mida ta meedias kirjutab. Näiteks on olnud olukordi, kui ajakirjanikud on sattunud kohtu alla teiste au rüvatamise eest. Trükistes ei tohiks laimata ja alandada teisi inimesi. Internetikeskkonnas on väga palju võimalusi eneseväljenduseks: erinevad jututoad, suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha.
Kultuurielu 1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajast...
Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitused. Vastuoldue tõttu osutusid koalitsioond ebapüsivaks ja enamik lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhin...
NSVL propaganda Propaganda on sihtpärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks propagandat kasutas ka NSVL ,kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Propaganda teenis ainult võimu huve ja sellest tingituna kõik propaganda vahendid kuulusid valitsevale võimule n.ö kommunistlikule parteile ja sellega tegeleti partei loal ja partei kontrolli all. NSVL ühiskonnas kujunes välja uus kunstivool sosialistlik realism, see kujutas kõike palju helgemana. Inimeste meelte mürgitamiseks kasutati mitmeid vahendeid kõige tähtsamad olid plakatid,loosunigd,ajakirjandus ja kultuur.Palju oli ka rahvakoosolekuid,kus NSVL-i juhid käisid rääkimas ja inimesi mõjutamas.Filmikunst mõjutas inimesi palju, sest seda oli kerge levitada ja filmid panid inimesi uskuma,et nad elavad kõige paremas riigis. Propaganda näitas NSVL-i juhte, kui inimesi kes hoolivad oma rahvast ja toetav...
Äratuse all on mõeldud seda, et peale fosforiidisõda sai rahvas aru, et tuleb midagi ette võtta, hakati osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva ühtekuuluvustunnet ning eneseteadvust ja sümboolika hävitamise abil hävitada ka ühtset
keelekasutuse norme, sealhulgas nn ,,moesõnu" Reet Kasik tõdeb oma artiklis ,,Tekstiuurija märkmikust", et tänapäeval ei jagune ajakirjandus enam nn kvaliteetkirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks. Olukord on kujunenud selliseks, et meelelahutusmeedia on avaliku keelekasutuse uute normide looja. Meelelahutus muutub üha madalstiilsemaks, sest labane ja lihtne ajaviide müüb paremini ning samas suunas liigub ka uudiste ajakirjandus. Infot püütakse pakkuda meelelahutuse vormis. Ajalehtedes on palju kõnekeelseid väljendeid, vulgarisme ja vandesõnasid, mis on tänapäeval muutunud omamoodi moesõnadeks. Ajalehed annavad rohelise tule vabale keelekasutusele ning inimesed lähevad sellega kaasa. Teinekord võib tekkida küsimus, kas toimetajale jäävad märkamatuks pealkirjas olevad küsitavused või taotlebki ta teadlikult tavapärasest kõrvalekalduvat stilistikat,
Paar põhjustas seal rahvas raevu, kui modellid kandsid kudumeid ilma aluspesuta ja tänu tugevale valgustusele oli modellidel kõike näha, mis jättis moeshows mulje nagu see oleks olnud Black Horse gabaree. Sellegipoolest disainer Yves Saint laurent esindas läbinähtavat stiili edasi. Järgneval aastal Missonit Florencesse ei kutsutud. Sellegipoolest tegi skandaal neile suurt reklaami ja aitas kaasa Milano linnale saamaks moepealinnaks, kui ajakirjandus järgnes Missonile sinna. Pärast kahte aastat kohtusid nad järelvaataja Diana Vreelandiga kes oli kollektsioone nähes vaimustatud ja ütles veenva lause: „Vaadake! Kes ütles, et ainult värvid on olemas, neil on ka alatoonid!“ 70-dad olid nende parimad aastad, kus ajakirjandus neist kirjutas pidevalt, Missoni bränd oli alati nähtav ja avati Missoni butiik New Yorgis. Nende esimene päris oma omatud butiik avati 1976 Milanos.
Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja
Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Eestist veeti välja kõike. Kultuurpoliitika eemärgiks oli elanike saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele. Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki. 1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11. novembril astus
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti
muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi, aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu mitmekülgsemaks ja lisaks sellele tagab demokraatia selle, et igasuguste huvirühmade huvid oleks esindatud. Demokraatrial on palju positiivseid külgi, lisaks eelnimetatule kehtib demokraatlikus riigis sõnavabadus, vaba ajakirjandus, mis pakub mitmekesiseid kanaleid erinevatele huvirühmadele. Mõeldud on ka vähemuste õigustele ja neidki arvetstatakse. Ka demokraatlikul valitsemisel on oma puudusi. Üheks puuduseks on see, et valitsemine ei ole alati stabiilne, näiteks on valitsuses esindatud palju parteisid, mis kõik taotlevad oma huve. See, et valituses on palju paretisid võib endaga kaasa tuua selle, et otsuste langetamisega läheb kaua aega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
