Venemaad. Üks tuntumaid lastekirjanike on Andrus Kivirähk, kes kirjutab samas ka lugusid täiskasvanutele. Tema raamatutes kajastub tänapäeva elu, inimese tähtsus maailmas ning samas kirjutab ta tõsiste raamate kõrvalt ka ,,Lotte" raamatuid, mis mõeldud eelkõige väiksematele lugejatele. Eestis on ajakirjadus iseseisvumisest saadik olnud sõltumatu ning tänapäeva Eesti ajakirjanduse osatähtsus on lugejate hulgas oluliselt NSVL ajaga tõusnud. NSVL ajal kui valitses tsensuur ei olnud ajakirjandus sõltumatu ning inimesi ei huvitanud väga see mida seal kirjutati kuna tõde oli nagunii mingil määral moonutatud. Kuigi ajakirjanduse populaarsus on tõusnud, leidub meie poe lettidel ka nn. kollast ajakirjandust, kus räägitakse eelkõige inimesi taga. Vanasti oli ajakirjandus tõsine ning sellist asja nagu kollane ajakirjanudus ei esinenud. Tänapäeva kirjandusele on eriti omapärane postmodernistlik stiil ja seda nii zanride, kui ka keele koha pealt
Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efektiivne osalemine 2. võrdus valitsemisel 3. valgustatud arusaamine 4. tegevuskorra (agenda) kontrollimine 5. kaasatus Meedia teke 17. sajandil tekkis ajakirjandus, 19.saj lõpus kujunes ajakirjandus rahvuslikuks kommunikatsioonisüsteemiks. Teabe levik vanematelt noorematele. Tehnika arenedes sõnumid massidele. Tööstuse areng tingis reklaamivajaduse. Demokraatia areng ühiskond poliitikasse. Majanduse areng teabelevi vajadus. Ühiskonna tagasisidekanal. Vaba aeg ja meelelahutus. Ülesanded: · Järelevalve · Ühiskonna osade sidumine üksteisega · Sotsiaalse ja kultuuripärandi edasi andmine järgmisele põlvkonnale · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine
Juba praegu räägitakse meedia võimust. Olukorra teeb keeruliseks see, et meedia puhul pole tegu riikliku institutsiooniga, vaid laialivalguva nähtusega, millel peaks olema teatud eneseregulatsioon, mida võib aga pärssida eesmärk teenida raha. Ka poliitilised institutsioonid võivad teatud hetkel hakata teenima meedia huve, kuna viimane on oluline vahendaja valitsusorganite ja rahva vahelises suhtlemises. Meedia peab arvesse võtma ühiskondlikku arvamust. Ajakirjandus peab toetuma faktidele ega tohi minna vastuollu heade tavadega st inimeste moraaliarusaamadega. Ajakirjandus on meie ühiskonnas tegelikult küllaltki uus nähtus, Eestisse jõudis see 19. sajandi teisel poolel. Viimaste aastate jooksul on toimunud omamoodi infoplahvatus, milles on suur osa interneti levikul. Samas on ajakirjandus sedavõrd noor, et moraalsed väärtushinnangud on väljakujunemata. Seetõttu kirjutatakse sageli kõike, mis "müüb"
Mida tähendab, et enamik kodanikualgatusega loodud ühendusi on mittetulunduslikud? Miks riigi jaoks on oluline, et kodanikuühiskond oleks riigis tugev? Osa seltse, organisatsioone, ühinguid on püsivad, osa ajutised mida see tähendab? Usk ja usuvabadus Mis on usuvabadus? Eestis enamlevinud usundid Eesti kaks kirikut millised, kes juhivad? Meedia Mis kuulub meedia alla? Mis osa on ajakirjandusel riigi jaoks? Milline aga inimeste jaoks? Mida tähendab - ajakirjandus on objektiivne subjektiivne? Mis sinu meelest on ajakirjaniku eetika? Mis on kommertsajakirjandus, nn. kollane ajakirjandus? Teabenõue Konstruktiivne kriitika Korrakaitse Millega tegeleb? Politsei Prefektuur Prefekt Konstaabel Liikluspolitsei Munitsipaalpolitsei Politsei ja poliitika Riigikaitse Kaitsevägi ja Kaitseliit mis on mis ja mille poolest erinevad? Riigikaitse kõrgeim juht ja Riigikaitse Nõukogu Kaitseväe juht
Kolm erinevat meediamudelit Hallini ja Mancini näitel - kuhu kuulub Eesti? KATRIIN MANGUS Kuna Eestis ajakirjandus ei ole väga välja arenenud veel ja see ei eksisteeri väga kaua, siis ei saa meie meediat mingisse kindlasse meediasüsteemi kirjutada. Aga Eestil on midagi ühist mõninga nendest. Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus.
"Iseseisvuspäev" ning järgnevadki raamatud ei sokeerinud lugejaid vähem. Kõik see näitab, et looming oli erinevatel autoritel varieeruv, kuid siiski säilitas oma innovaatilisuse ja loomingulise lähenemise. Teisest küljest vaadatuna oli kirjanduses ka ärilisijooni, kuna suure lugejaskonna tekkel ja pabermaterjalide kallinemisel oli suur kasum ideegeneraatorile karanteeritud. Mida lihtsamalt oli kirjutatud, seda kiirem näis olevat kasum. Seda võtet kasutati eriti just ajakirjandus. Ajakirjandus, esindades lihtsale inimesele arusaadavat, rikastus meeletul kiirusel ning iga päev näis olevat uue kollase väljaande loomepäev. Samas suurenes ka kirjanike arv. Raamatuid otsustasid välja anda, alates biograafiates kuni uskumatuteni näivate teooriateni välja, nii noored kui vanad. Kõik ilmuv läks hästi müügiks ning raamatupoes tungles alati hästi palju inimesi. Kirjandusega rikastusid paljud, kuna tarbimine oli suur. Tänapäeva juurde asudes võib väita, et kõik on muutumas
a)Jah, vaesuse leevendamiseks korraldatakse heategevusi üritusi ja akte, nt. jagatakse tasuta toidupakke b)Jah, üha enam toetatakse pensionäre, nt. tõsteti pensionit, mis vähendab sotsiaalset tõrjutust ( 6. Demokraatia kolm põhinõuet: 1) vabad, demokraatlikud konkurentsivate kandidaatidega valimised 2) inim- ja kodanikuõigustega arvestamine 3) kõik on seaduse ees võrdsed ) 7) kas eesti kuulub täielikult liberaalsete demo. Riikide hulka: nõustun, a)eestis on vaba ajakirjandus. B)eestis on vaba ning pluralistlik kodanikuühiskond. 8)demokraatia miinused: esiteks demokraatia on aeglane valitsemisvorm. teiseks: Rahvahääletusel võib rahvas vale otsuse teha, otsustatakse selle poolt, mis toob endale võimalikult kiiret kasu, nt. tasuta ühsitransport tallinnas, selle all kannatavad teised teenused, nt. valgustused kustutatakse varem ( 8.Pluralism on mitmekesisus, nt. paljud erinevad poliitilised vaated, erinevaid erakondi jne, kuid polüarhia tähendab väga
Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule. Igor Gräzin ei usu, et vihased ajakirjanikud, kelle palku on kärvitud ning kellel ei ole enam nii suuri privileege, valaksin enda viha välja enda uudiste ja poliitikute peale. Poliitikute vahel on alati olnud vihkamist ja armastamist. Ta leiab, et ajakirjanduses juhtub harva, kui ajakirjanik ütleb, et tal on hea meel kohtuda. Saatest kerkis üles ka probleem, kas ajakirjandus ei ole muutunud meelelahutuseks. Tiit Hennasto teadis vastata, et see algas juba sajandi teisel poolel ja mitte Eestis vaid ka mujal maailmas. Räägiti ka ajalehtede ülekolimisest internetti. Ta leiab, et see toimiks ainult siis, kui leiataks mudel, kuidas saada raha selle eest kätte, muidu see ei funktsioneeri. Näiteks võib tuua välismaa suurimad ajalehed, mis on kolinud üle internetti, kuid siis hakanud uuesti trükkima paberlehti, sest see lihtsalt ei toiminud.
Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü
neist ei ole liiga palju võimu. Näiteks annab valitsus parlamendile aru oma tegemistest, samas kui parlament üldse valib valitsuse, kelle omakorda valib rahvas. Ning presidendil on seadustele võimalik näiteks peale panna veto. Seega kõik kolm sõltuvad üksteisest ja kõik nad saavad alguse demokraatlikest riigikogu (parlamendi) rahvavalimistest, mis on peamine tunnus demokraatlikule riigile. Ka Eesti ajakirjandus on demokraatliku riigina jalad alla saanud ja suure elevusega juba ka ajakirjandusvabadusega maailma esirinda pürginud. Selle tõttu on Eesti ajakirjanduses ka üsna puuduv tsensuur ja sõnavabadus täielik. Kuid negatiivseks küljeks vabal ajakirjandusel on kahjuks fakt, et kuna kirjutada võib absoluutselt kõigest, on ajakirjandus aina enam muutunud kollaseks ja mõttetuid uudiseid on palju. Näitena võib spordiveergudelt juba ammu lugeda
lärmakas." Tegelikult peab kommentaariumite lugemiseks üsna hea orienteerumisoskus olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer", kus ta ütleb, et ,,kommimisväärtusi järgiv ajakirjandus pakub seda, mida kommija tahab". Ka minu silmi riivavad just need lood, kus kutsutakse inimesi üles kommenteerima, kes kandis sellel üritusel selle kleidi paremini välja ja kuidas meeldib sulle tema uus video? Siinkohal võib ajakirjanikku tõesti ette kujutada magusat nuruva koerana. Sest just tema uudislugu peab saama palju kommentaare, mis sellest, et see uudislugu polegi üks eriline uudis, aga noh, midagi tal ju ikka lugejatele pakkuda on.
Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post);
Keegi ei soovi endale halbu tehinguid või töölt kõrvaldamist. Näiteks disainerid peavad mõtlema järjest uusi rõivaid mis inimestele sobiks ja kui ta ei suuda välja mõelda siis mõttes ta palub küll abi. Või siis näiteks päästetöötajad kes iga päev peavad eluga riskima. Kõik nad soovivad et nendega ja teiste inimestega midagi tõsist ei juhtu ning et kõik läheks suurepäraselt. Rahva seas ka üks suurimaid jumalaid on ajakirjandus. Ajakirjandus on paljudele inimestele ainsaks infoallikaks ja nad peavad seda tähtsaks. Ajalehed kirjutavad pidevalt uusi teemasid mis maailmas juhtunud on ja mis hetkel ka toimub. Ja kui mõnipäev jääb sellele inimesele ajaleht tulemata, kellel pole teist infoallikat, siis ma arvan, et tal ei ole eriti hea meel selle üle. Noorte seas on väga populaarseks kujunenud just seltskonna ajakirjad kus palju räägitakse kuulsustest mida nad teevad ja mis riideid nad kannavad. Mõnele inimesele
Iga päev loeme uudiseid või kuulame raadiot, televiisorit - kõike see kujundab meie elu. Kõmuajakirjandust on rohkelt ning see võib inimeste väärtussüsteeme negatiivselt mõjutada. Seetõttu tuleb ajakirjanduse hulgast valida kõige usaldusväärsem ja vajaminev allikas. Kvaliteetmeedia aga mõjutab positiivselt meie sihte ja otsuseid. See aitab elus paremini läbi lüüa, avardada silmaringi ning mõista ühiskonda, majandust ja poliitikat. Selline ajakirjandus ei sisalda kellegi arvamust, vaid on faktidel põhinev, asjalik ning täpne. Kvaliteetmeedia võimaldab inimestel paremini maailma mõista ning teha õigemaid otsuseid. Meedias ei tohi kellegi nime rikkuda. Massiteabevahendid on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud ning seetõttu on sõnavabadus Interneti avarustes eriti levinud. Väga tähtis on tähelepanu pöörata inimese mainele ning on oluline, et avalikustatud informatsioon ei mõju kellelegi solvavalt ning kahjulikult
tunded ei tule äritehinguna. Perekonnal ja armastusel on hind, kuid selline, mida ei tasuta rahaga. Liigset tähelepanu pööratakse välisele ilule, millest on kujunemas juba omaette väärtus. Inimesi hinnatakse väljanägemise, mitte iseloomu järgi. Ilu ja välimus on ka miski, mida saab tänapäeval juba raha eest osta. Igapäevaseks on muutumas iluoperatsioonid, kortse täitvad süstid ning kallid disainerrõivad. Seda tõestab kollane ajakirjandus, mis enam ei kajastagi muud, kui kes käis uuel iluoperatsioonil ning kellel oli kauneim kleit. Välja jäetakse hoopis tähtsam ja harivam. Ajakirjandus loob sellega uue väärtuse, mis tegelikult ei ole üldse nii oluline. Päevast päeva ollakse silmitsi palju tõsisemate probleemidega. Inimesed peaksid vähem hindama väljanägemist ning rohkem keskenduma sellele, mis on inimese suhtumises ja hinges kaunist. Elus ei ole kõigel hinda, vähemalt mitte materiaalset
Riigikogus on vastu võetud. Meedia töö pole vajalik ja kasulik mitte ainult riigi kodanikele, vaid ka valitsusorganitele. Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada valijate suhtumis neisse ja nende otsustesse. Kahjuks on ajakirjanikud sageli elanike poolel ning kaitsevad nende huve, tuues päevavalgele valitsusliikmete alatud teod. Samas peavad jälle Riigikogu liikmed reportereid süüdlasteks selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud. Minu arvates on selline arusaam väär. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Üsna kahjulik on, kui inimesed võtavad tõe pähe kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud . Eriti negatiivseks jooneks ajakirjanduse juures tuleb pidada mõju, mida ta avaldab lastele. Praeguses Eesti ühiskonnas on mudilastele veel üsna kättesaadavad mitmed ajakirjad ja portaalid, mida tohiks näha vaid täiskasvanud
välja kasvanud kolm suunda: 1. Tähelepanu mudel auditoorium muutub teatavate teemade suhtes tähelepanelikuks põhjusel, et meedia neid käsitleb. 2. Esilepaistmise mudel teatavate teemade esiletoomine erineval määral tingib selle, et ka vastuvõtjad tähtsustavad neid teemasid erinevalt. 3. Prioriteetide mudel teemade hierarhiline järjestus meedia kõneaines peegeldub auditooriumi kõneaines. Ajakirjaniku töö analüüs (Dewey, Sinclair, White) Populaarne ajakirjandus ei püüagi midagi ette võtta, et kaasata inimesi demokraatiasse või poliitilistesse protsessidesse ning lugejate huvi on suunatud pigem kuritegevusele, õnnetustele, skandaalidele jms (Dewey). Ajakirjanduse allakäik tuleneb sellest, et ajakirjandus elab valimistest valimistesse ning seal domineerivad avaliku huvi asemel ettevõtjate erahuvid, sest ajalehed on eraomandis ja nende peamiseks rahastamisallikaks on reklaam (Sinclair).
1. Mida tähendab väljend "lugu on nagu sõel"? Lugu nagu sõel tähendab, seda, et faktid pole väga tõesed. 2.Mis on nn ,,gotcha journalism"? Gotcha journalism on eesti keeles ,,vahele jäid, ajakirjandus" Gotcha journalismi nimetatakse metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri auhid- on igaaastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. 4. Millised funktsioone täitis The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga väärikas ja usaldusväärne ajaleht. See oli leht, mis teatas uudiseid esimesena ja tegi seda kvaliteetselt. Väga populaarne ajaleht. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesandeks on kontrollida ja vastutada teiste toimetajate eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise,kuidas fakte kontrollida saa...
hiilgeaegadel kingiks ja halvematel aegadel koormaks.Kindlasti kadestab kuulus staar tavakodaniku elu sest "tundmatul" on igapäevases elus vabadus,teda ei piira tuhanded kõmupiltnikud,ta ei pea olema alati välimuselt perfektne tal võivad olla inimesel võivad olla silme all tumedad rõngad,ilma et sellest esikaane lugu tehtaksning selle juurde utoopiline kirje lisataks.Seda "vabadust"kadestavad paljud staarid .Kuulsa inimeste elu pole iialgi "tõene":Kui nende elust kollane ajakirjandus ja meedia ei teavita,siis see võib tähendada nendelekatastroofi,sest see tähendaks nende privileegide lõppu. Selle nimel on nad valmis tegema ükskõik mida,et meedia huviorbiidil taas keerelda. .Seetõttu arvan,et neil pole õigust hädaldada et neid "ahistatakse".Muidugi leidub ka neid kuulsusi,keda tõesti meedia "ahistab" Miks paljud staarid soovivad pidevalt meediahuviorbiilil eksisteerida?.Kui kuulsus ja tuntus kaob,siis tähendab see vaid üht:nende elud muutuvad
lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. Ajaleht pani rõhku rahva elujärje parandamisele, kuid võitles ägedalt ka sakslaste eesõiguste vastu. 1904. aastal linnavolikogu valimistel saavutas eesti-vene-blokk ülekaaluka võidu. See oli suur rahvuslik võit, mida pühitseti üle kogu maa. 1905. aastal valiti Päts Tallinna abilinnapeaks ja juhtis
Eesti keele osakond Sandra Jürgenson Tekstianalüüs ja tekstihoole Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Tekstist....................................................................................................................................4 2. Ajakirjandus ümbritseva maailma loojana..............................................................................4 3. Keele uurimismeetodid...........................................................................................................5 4. Keelehoolde eesmärk..............................................................................................................5 5. Keele põhiolemusest......................................................................................................
loid, valge aja- kaasas Õhtuleht, Eesti teetuudise leidmine ja vastupidi; ajakirjandust binaarse jaotuse ase- LÕIMING kirjandus, kolla- Päevaleht ja Postimees arutlemine selle üle, mida võidaks või mel skaalana; Teabekeskkond: kriitiline tea- ne ajakirjandus, kaotaks Eesti ajakirjandusmaastik, kui mõistab tabloidiseerumise põhjusi; beanalüüs tabloidiseerumi piirid kollase ja kvaliteetajakirjanduse tunneb uudise valikukriteeriume; Väärtused ja kõlblus: kriitilise ne, uudise vali- vahel oleksid selgemad. eristab fakti ja arvamust.
erinevates alasüsteemides, sest massimeedia vahendab oma sisus nii majanduse, poliitika, hariduse kui ka õiguse olulisemaid teemasid. Ajakirjandus kui sotsiaalne süsteem Meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses, seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (M. Rühl) Blöbaum (1994): ajakirjanike spetsialiseerudes eristus ajakirjandus spetsiifilise sotsiaalse süsteemina ning kujunesid kirjutamata ja kirjutatud kokkulepped selle kohta, millised on ajakirjanike töö põhimõtted (sh eetikakoodeksi loomine, uudisväärtuse kriteeriumidest lähtumine jms). Massimeedia ülesandeks on vähendada maailma komplekssust: esitada infot süsteemsel viisil, osutada asjade ja nähtuste omavahelistele seostele, st vallata suurt pilti. (Rühl 1992) Rühli tabel: maailma komplekssuse redutseerimise mehhanismid
katastroofid. Vähe on meedias harivat, väga lihtsal põhjusel huvitujaskond on väike. Minu arvates on mõistlik vaadata ,,Aktuaalset kaamerat", lugeda Eesti Ekspressi, raadiosaadete kohta ma ei oska arvamust avaldada. Kuid need on ju ainult üksikud väljaanded Eesti meedias, võiks olla rohkem, kuid kahjuks jääb puudu rahalistest ressurssidest, et konkurentsis püsida. Meedias domineerib nii öelda kollane ajakirjandus ja see ei ole minu jaoks positiivne. Esiteks kõmulised väljaanded kajastavad põhiliselt ainult huvitavamaid asjaolusid, kuid just need nn igavamad faktid võivad inimese arvamuse kujunemisel väga tähtsat rolli mängida. Näiteks mõne inimese teguviisi, mis on pälvinud avalikkuse halva tähelepanu, mõistetakse kohe hukka, sest ajakirjanduses on juttu ainult tema teost mitte selle tagapõhjast. Võimalik, et
Teise maailmasõja tagajärjel, kui Eesti läks NSV Liidu võimu alla ja kaotas iseseivuse, ei olnud tal õigust midagi otsustada. Eesti NSV oli täiesti eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda üleminekut vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Inimesed ei tohtinud välisraadiojaamu kuulata ning ajalehti lugeda. Õnneks on see nüüd muutunud, ajakirjandus on muutunud vabamaks. See tähendab seda, et kirjutatakse kõike mida tahetakse. Tänapäeval on vähe reegleid, millest nad kinni peavad pidama ning ise artiklite kommenteerimine on väga lihtne. Kommenteerides pole isegi kohustuslik enda nime alt kommentaari kirjutada, seda lihtsam on inimestel teisi laimata ja kurje asju öelda. Arvan, et see on väga hea, et ajakirjandus on meile palju kättesaadavam, aga siiski võiksid
arvamusteks. Siinkohal tõi ta aga välja ühe tähtsa punkti, mis võib küll lugejaskonda kitsendada: internetil, eriti just uudis- ja suhtlusportaalidel on populaarsus tõusnud ja kindlasti levib veelgi. Ent ta leidis selles ka optimismi: ,,/---/ kui digitaalajastu on traditsioonilisele ajakirjandusele ilmne katsumus, on ta ka uus võimalus; /---/ lugejad koostavad ja levitavad uudiseid ise." Nõustun temaga täielikult ajakirjandus on meediamaailma lahutumatu osa ja isegi kui interneti kasutamine tõuseb, ei tähenda see veel, et ajakirjad lettidelt päevapealt kaovad. Uurin ühiskonda enda ümber: ajakirjandus on igal pool. Hommikuti täidab kioske äsjatrükitud väljaande tindine hõng; bussis number 36 leidub vähemalt viis inimest, kes uudiseid põgusalt läbi lehitsevad; kooliteel, mõnest kohvikust mööda minnes jääb paratamatult silma mõni
1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine,
Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül. Töölehelt või õ lk 82-85) Kodakondsus on õiguslik suhe riigiga. Pakub kodakondsuse taotlemist. Õigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid. Loe läbi ka õ lk 90-93 Mis on neljas võim? Meedia Mida tähendab meediakraatia? Meedia vastutus: kuidas kaitseb seadus inimest? Meedia on üle võtnud poliitikute töö, meedia kajastab poliitikat ning poliitika järgib pigem meediat. Mis on kollane ajakirjandus? Ajakirjandus, mis ei kirjuta tõsistel teemadel, valetamine, kõmu tekitamine, meelelahutus.
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – ri...
Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül. Töölehelt või õ lk 82-85) Kodakondsus on õiguslik suhe riigiga. Pakub kodakondsuse taotlemist. Õigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid. Loe läbi ka õ lk 90-93 Mis on neljas võim? Meedia Mida tähendab meediakraatia? Meedia vastutus: kuidas kaitseb seadus inimest? Meedia on üle võtnud poliitikute töö, meedia kajastab poliitikat ning poliitika järgib pigem meediat. Mis on kollane ajakirjandus? Ajakirjandus, mis ei kirjuta tõsistel teemadel, valetamine, kõmu tekitamine, meelelahutus.
Kultuur: keel, Ilma kultuurita Muusika on Ka inimese elu Kunst on kirjandus, pole põhjust kõige on vaid teater. valedest kõige kujutav kunst, rääkida riigist. universaalsem (Malcolm ilusam. (Claude muusika, (Priit Pärn) keel maailmas. Muggeriddge) Debussy) arhitektuur, (Henry teadus, teater Longfellow) jne Meedia Meedia on Ajakirjandus on Reklaam on Reaalsus on saun, kus loetamatu ja 20.sajandi hakanud üha viheldakse kirjandust ei suurim rohkem okastraadiga. loeta. kunstivorm. sarnanema (PM) (Oscar Wilde) (M.McLuhan) sellega, mida kaamerad meile
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Library of Congress: Esmalt otsisin lihtotsinguga Fjodor Saljapini järgi, aga vasteid ei tulnud. Seejärel proovisin ,,Shaljapin" ning endiselt ...
· Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus(ÕPIK) Sõnavabadus- valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu, kõigil on võimalus avaldada enda arvamust Ajakirjandusvabadus- õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta võimustruktuurid Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni
MEEDIA AJAKIRJANDUS ehk MEEDIA on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. UUDIS on meie üha kiiramaks muutuvas maailmas ajakirjanduse põhizanr. Sündmusest saab uudis, kui juttu on millestki ebatavalisest ja ootamatust, see mõjutab lugejaid kas otseselt või kaudselt, on tegemist tuntud isikutega, toimuv on lugejaile lähedal ja ka päevakajaline. Uudis vastab tavaliselt järgmistele küsimustele : mis juhtus? kellega juhtus? millal juhtus? kus juhtus? kuidas juhtus? miks juhtus? Uudis koosneb tavaliselt kolmest osast : juhtlõik: kõige tähtsaim osa, esit...
On talumees kellel heinakuhi ja peab minema läbi tunneli, tunnel ei ütle kui suur koorem läbi mahub, aga reaalsus lõhub koorma. Pärast kujutlusi tuleb reaalsus ja see lõhub kõik, mis sinna ei sobi. Konstruktivism ei ei eita et realsus on olemas, aga ütleb et meil ei ole otse pääsevust reaalsuse juurde Ajakirjandus valib alati erineva nurga mille (enda perspektiivi) alt avalikkusele lähenedea, ja seepärast võivad kõik riigid, erinevalt midagi kajastada Uudis ja ajakirjandus on vahendamine Ajakirjaniku ülesanne on sndmust adekvaatselt kajastada, aga tegelikult on selle adekvaatne edastamine võimatu, see aga tähendab et proovima peab ikka :D lol.. Väärtus – ideaal Tõekspidamised – meie endi kogemustel põhinev Vabaajakirjanduse väärtused: Erapooletus Sõltumatus tasakaalustatus –nii süüdistaja kui kaebealune peavad olema esindatud Faktid materjali kontrollimine oma arvamuse välistamine emotsioonide välistamine
Andrus Kivirähk Egert Vinogradov Hugo Treffneri Gümnaasium 12d Elulugu sündis 17.augustil 1970 Tallinnas ema näitleja isa näitleja ning endine Nukuteatri direktor abielus, 3 tütart 1988. a Tallinna 32. Keskkool 1993. Tartu Ülikool, ajakirjandus 1996. astus Eesti Kirjanike Liitu ateist Looming kirjutab lastele ja täiskasvanutele eelistab näitekirjandust kirjanik, kolumnist ning saatejuht raamatut "Rehepapp" müüdud üle 32000 eksemplari koduteatriks Eesti Draama teater Lastekirjandus Tuntumad lasteraamatud on: "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Lotte reis lõunamaale" (2002) Teemad naeruvääristab kõike kirikuga seotut irooniline ka enese ja eesti rahva üle
käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumid- massikommunikatsioonivahendid. Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot Ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; (peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritiseerimin Mittedemokraatlik ühiskond 7. Ajakirjandust kontrollib võimupartei. 8. Lubatud on 1-2 infoallikat. 9. Teave läbib eeltsensuuri. 10. Võimu tegevus on avalikkus eest varjatud. 11. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu
· lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4. Kvaliteetajakirjanduse roll: · vahendab tõepärast infot, ei spekuleeri · esitab kontrollitud fakte · annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele · austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ja mille eesmärk on huvitatate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. Kirjutab teemadest, mis pole nii tähtsad nt kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus. 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus Sõnavabadus kõigil on õigus avaldada oma arvamust
Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus
§2.2 Eesti parlamentaarne demokraatia · Parlamentaarne demokraatia = Riigkogu (seadusandlik võim) · Riigikogu nimetab ametisse valitsuse (täidesaatev võim) · Eesti Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees (järelpärimised + usaldushääletus) · Võimude lahusus - üks võim ei sõltu teisest · neljas võim = meedia =ajakirjandus (demokraatia valvur) · Demokraatlik valitsemine · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte · Võim on avalik ja kontrollitav · Võim seisab rhavale võimalikult lähedal · Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat: · Parlamentaarne poliitika (nt. Eesti) · Parlamentaarne demokraatia (nt. USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi · Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast p...
Turunduskommunikatsioon ÜHISKONNAÕPETUS Turundus (marketing) Turundus Teadlikkuse / tuntuse tekitamine Veenmine ja ostusoovi tekitamine Suhtlus Teenindamine / müük Turunduskommunikatsioon Sõnumi edastamine kindlale sihtgrupile Kanalid: TV, raadio, internet, ajakirjandus, välireklaam jms Reklaam kindla isiku, firma või organisatsiooni tellitud ideede, kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine Valimisreklaam Tutvustada: -kandidaate/erakondi -ideid -valimislubadusi Mõjutada valijat Näide: http://www.youtube.com/watch?v=XsN7hf8pHJU http://www.youtube.com/watch?v=W4pnjZ4R0ZU http://www.youtube.com/watch?v=OuQtnkxloHA 20.10.2013 KOV valimised Sotsiaalreklaam Inimeste teavitamine Väärtuste ja hoiakute kujundamine
Anastasia Djomina 11a Ajakirjanduse roll ühiskonnas. Ajakirjandusel on palju rolle: ta informeerib ja harib, edastab uudiseid ja teateid, kommenteerib, anlüüsib ja kritiseerib ühiskonnas toimuvat. Minu arust, kõik inimesed sõltuvad informatsioonist, las see on valuutakurss või teadlaste avastus. Ma arvan, et ajakirjandus peab mitte ainult informeerima inimesi, aga veel muutma maailma paremaks; leidma väljapääsu erinevatest olukordadest, tegema järeldusi artikli lõpus ja, kõige olulisem, püüdlema rääkida tõsijuttu. Paljud inimesed nimetavad ajakirjandust neljandaks võimuks ja nendes sõnades peitub omajagu tõtt, sest inimesed rohkem kuulavad ja usaldavad just ajakirjanikke kui riigivõimu, sest ajakirjanikud on elanikkonnale ligemal.
päeva jooksul otsuse vaidlustamiseks) elulookirj.(tööotsija enesereklaam)koosoleku protokoll. Eesmärk- jagada vajalikku infot Stiil- ametlik stiil ja sõnakasutus, täpne konkreetne, vormistus rangelt reeglistatud! Publistlikud-uudis(lühike jut. Objektiivne tekst, milles antakse edasi värske teave ja mille keel on lihtne ja kõigile mõistetav) arvamus(subjektiivne, lugejat püütakse kaasa mõtlema panna) intervjuu(küsimus- vastus-vormis ajakirjandus zanr, kasut. Laialdaselt) reportaaz(jutustab vahetult siin ja praegu)Stiil-vabam, loogiline ja täpne sõnastus.kontrollitud info/faktid, üheselt arusaadav Lüürilised tekstid- luuletus, haiku, ballaad, sonett, ood, hümn Iseloom- keskenduvad emotsioonide edasiandmisel; kirjeldavas värsivormis; kirjutatud seotud kõnes; oluliseim tunnus RÜTM; kompositsioon puudub Draamatekstid-komöödia, tragöödia, draama Iseloom- Kirjutatud dialoogina, jutustavas vormis, esikohal tegevus,
John Fitzgerald "Jack" Kennedy (29.mai 1917 Brookline 22. November 1963 Dallas) John Fitzgerald "Jack" Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. John Kennedy oli demokraat. 1953-1960 aastal oli ta senaator. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta aga Richard Nixoni ja sai presidendiks. John Kennedyl ja tema abikaasal Jacquelina Kennedy-Onassil oli kaks poega, kellest üks suri juba esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnuna. 22. novembril 1963 mõrvati Kennedy Dallases. Ametlikult on Kennedy mõrvas süüdi tunnistatud endine USA mereväe sõdur Lee Harvey Oswald, kes tapeti kaks päeva peale Kennedy mõrvamist tuhandete televaatajate silme all, kui too politseinikest ja paljudest muudest agentidest piiratuna Dallase politseimajast väljus. FAKTE: *1939. aasta 22.-24. mail külastas John F. Kennedy Eestit *John Kennedy kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda *John...
Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali
Pühajärve Põhikool, 8 klass Juhendaja:Urve Sarv SISSEJUHATUS Tänapäeval kiiresti areneval infoajastul toimub enamus poliitilisest kommunikatsioonist läbi meedia. Ühiskonnas toimuvat ning tulevikus aset leidvat saab mõjutada aga meedia kaudu. Ajakirjandus täidab olulist rolli rahva informeerimisel, aga ka avalikkusele andmete kättesadavaks tegemisel. Valisin oma uurimistöö teema lähtuvalt huvist saada teada millist erakonda kajastatakse riigikogu valimiste (6.märts 2011) eel kõige enam. Hüptees Hüpotees: Reformierakonda kajastatakse meedias kõige enam. Hüpoteesi püstitamisel tuginesin 2007 aasta riigikogu valmiste tulemustele, kus enim hääli kogus Reformierakond.
all võimendatud kultuurituse, anonüümsed jõhkardid, virtuaalsed hukkamised." Näide tekstist: ,, Näide tekstist: ,, Suhtlusmeedia suurimaks probleemiks pidaski Hennoste lugejatega manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist rahulikult mööda minna." Näide tekstist: ,,Kui jätta teksti meelega väikseid vigu, tullakse neid parandama ja klikkide arv kasvab jõudsalt." 2. Ajakirjandus on muutunud pigem reklaamipõhiseks ning harva on artiklis kõik puhas tõde. Ajakirjanikud manipuleerivad lugejatega, et saada rohkem ,,klikke" et tema artikli loetavus ning kommentaaride hulk oleks suurem. Näide tekstist: ,,Kommenteerimise nii tähtsale kohale tõusmine on hakanud muutma kogu meediapilti. Objektiivse sisuka uudise asemel imbub meediasse üha rohkem vähimagi uudisväärtusega tekste, millel on kõrge kommenteerimisväärtus. Kui see
Kennedy lükkas pakkumise tagasi. (põhjendusega, et Nõukogude Liit võiks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. ) Mis puutub aga NL-i ja selle elanikkonda, siis nemad suhtusid sündmusse palju stoilisemalt. Sellisel külmaverelisusel on ühene seletus totalitaarse süsteemi ajakirjandus neid sündmusi lihtsalt ei kajastanud ja nõukogude inimesed jätkasid sel äreval ajal rahulikult oma igapäevaelu toiminguid. Läänes aga, kus ajakirjandus kõike seda kajastas, pidasid inimesed sõna otseses mõttes hinge kinni: kõik ootasid õudusega tuumasõja puhkemist. Koolides korraldati õppusi, kuidas tuumalöögi korral käituda, inimesed ostsid kokku toiduaineid, aktsiate hinnad börsidel langesid. 26. oktoober. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei takista raketibaaside valmisehitamist ja et vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina lootis Kennedy pakkuda võimalust viia
Saatana muusika Saatana muusika sai alguse Usa-st. Saatana muusikaks kutsuti tol ajal jazz'i. Levimised toimusid Esimese maailmasõja ajal. Inimesed tegid muusikat maha ja arvasid, et jazz'il olevat halb mõju. Kindlasti ei tohtinud seda näha ning kuulata lapsed ja teismelised. Ajakirjandus tegi ka jazz muusikat maha ja halvustas seda. Üks põhjus oli kindlasti ka see, et miks jazz'i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus siis tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka see, et jazz sündis lihtsalt improviseerides, jazzi ei noodistata, see oli ka loomulikult kõigi jaoks väga võõras. 60-nes kohas keelati ära jazz muusika. New Orleansis oli esimene jazz'i keskus, mis põhines afroameeriklaste kultuuril.
Seltsiliikumine EESTLASTE SEISUKOHAST Selts on kindla põhikirjaga omaalgatuslik liikumine. Seltsidesse koondumine ja ajakirjandus avardasid eestlaste silmaringi ja tõstsid nende ühiskondlikku aktiivsust. Enamus seltsid olid seisuslikud, kuhu võeti liikmeteks vaid kindla sotsiaalse taustaga inimesi. Esimeseks seltsiks loetakse haritlaste koondumisel tekkinud Õpetatud Eesti Seltsi. Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
