usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutamata ning otsuseid langetamata . · otse- rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendi valimiste ajal. · Osalusdemokraatia - demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Tänapäevase demokraatia tunnused 1. Kehtib võimude lahususe põhimõte 2. Rahva iseseisvus 3. Mitme partei süsteem 4. Riigivõim kuulub rahvale 5. Mitu ideoloogiat 6. Vaba ajakirjandus 7. Juhikultus puudub 8. Võim on rahvale lähedal 9. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu 10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood) Arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega Demokraatia kindlustumine vabad valimised reformide aeg populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad
Mõisted: Lenin Bolsevike juht, Oktroobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja leninistmi rajaja Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane ...
Fašistid:Ideoloogia põhines Mussolini artiklil „Encyklopedia Italianas”, kuhu oli sõnastatud fašismi alused; kõrgeimaks väärtuseks oli armastus riigi vastu ehk üksikisiku huvid olid allutatud riigi huvidele; poliitiline elu oli riigis allutatud fašistlikule erakonnale ja selle juhile(Mussolinile); eesmärgiks oli poliitilise süsteemi muutmine ja täidesaatva võimu suurendamine; majandus oli allutatud riigi kontrollile; ajakirjandus ja haridus allutati riigi kontrolli alla. Agressiivne välispoliitika, mille eesmärgiks oli Vana-Rooma impeeriumi taastamine Natsid:Ideoloogia põhines Hitleri raamatul „Mein Kampf”(„Minu võitlus”); kõrgeimaks väärtuseks oli aaria rassi kultus; ovriteks pidid olema rassivaenlased ja nö alaväärtuslikud inimesed pidi hävitama; majandustegevsu allus riigikontrollile, kuid võib öelda, et valitses segamajandus
Sotsialistliku kirjanduse ülesanded • Elavdamiseks tähtsustati tööd noorte autoritega • Noori püüti õpetada, et nad kirjutaksid sotsialistliku realismi vaimus • Katkestati sidemed eestiaegse ideoloogiaga • Muudeti riikliku propaganda vahendiks • Poliitilise võitluse ja kuuleka rahva kasvatamise vahend • Kasvatada sihikindlaid võitlejaid kommunismi ehituse eest Kultuuriajakirjandus • Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile • Endise nime all jäi ilmuma ajakiri „Looming“ • „Varamu“ kujundati ümber ajakirjaks „Viisnurk“, mis ilmus vaid aastatel 1940-41 • Almanahh „Sõjasarv“ ilmus Moskvas aastatel 1943-44, mis andis hea pildi sõjaaegsest kirjandusest • 1942 anti välja kaks numbrit almanahhi „Ammukaar“ • 1945 hakkas ilmuma nädalaleht „Sirp ja Vasar“ Mida tegid eesti kirjanikud? l
märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937
tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: o Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte o Võitlus monopolidega ka mis tahes majandusharus o Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (näit erakonna seadus) o Lobitöö kontroll 6 o Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Kõiki neid samme põhjendati vabadussõjaleste väidetava riigipöördekavaga, ent süüdistusi polnud võimalik tõestada. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku ning nõudis tagasipöördumist dem. valitsemisviisi juurde. Edaspidi parlamendil kokku tulla ei lubatud Riigikogu jäi "vaikivasse olekusse". Kõik erakonnad keelustati, nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile, paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigi elualade üle. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Selle vastu protesteerisid paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritlased, ent demokraatiat ei suudetud kaitseseisukorra tingimustes siiski taastada. 1937. a. lasi Päts koostada III põhiseaduse, mille kohaselt oli riigipeaks president, taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata, piirati mitmeid kodanikuvabadusi
Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda kiirlaskerelvi kuulipilduja Maxim, olid ka Eesti Vabadussõjas, tekkis raadioside (telefoni ja raadio areng), Euroopa oli kaetud raudteevõrguga, Napoleoni ajal käidi jalgsi ja hobusega, praegu pandi rongiga igale poole. Kõik väeliigid arenesid metsikult kiiresti. Suurriikide hirmud: UK kartis kaotada ülemvõim merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerelt Põhjamerele. Ajakirjandus puhus asja üles, kuidsa GER ründab UKd. Saksamaa hirm UK ülemvõim merel Saksamaa soov laieneda oma territooriumi Venemaa arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas. Prantsusmaa soovis tagasi Elsass ja Lotringit, mi solid kaotatud Prantsuse- Preisi sõjas 1870 a. Venemaa soov sekkuda Balkanil ning toetada serblasi, saada läbi Dardanellide Vahemerele, mis kuulus sel ajal veel Türgi Impeeriumile. Serbia soov
× Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise. × Inimnäoline sotsialism A. Dubcek alustas reforme kehtestamaks kultuuri, ajakirjandus ja isikuvabadusi. × Ühiskonna liberaliseerimine Hrustsovi sula × Raudne eesriie Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir. NL kaitses nii oma territooriumi võõraste eest. Takistatud oli igasugune läbikäimine teisel pool piiri elavate inimestega. × Doominoteooria Ühe HindoHiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NL mõjusfääri (Eisenhower).
7. Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees (vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal) Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus vabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6. Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide olemasolu, mis tagavad eelnevad tingimused rahvas poliitiline eliit ja ametnikkond ühel meelel Polüarhia pluralistlik valitsemine 1. Nüüdisdemokraatia (D. Dahl erineb esindusdemokraatiast) 2. Poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide tegutsemisvabadus 3. Alternatiivsed infoallikad 4
Nipernaadi on alati lustlik, ta rändab ringi trallitades ja laulu lüües. Teda kui seiklushimulist vagabundi ei piira üldse tõelise elu raamid, ta liigub ja tegutseb mõttekujutuslikes regioonides. Nipernaadi kehastab tüüpilist uusromantilist meeleoluinimest, kes hoolimata oma vempudes võidab lugeja poolehoiu. Kahtlemata saab Gailitit ennast samastada Nipernaadiga, isegi amet oli neil sama. Gailit oli küll eesti kultuuripildis silmatorkav ja skandaalse kuulsusega isiksus, kellest ajakirjandus pidevalt kirjutas, kuid loomult oli kirjanik väga tagasihoidlik. Tema seisukoht oli, et kui kirjanik 1 on loonud rahvale midagi väärtuslikku, siis kõneldagugi neist, aga mitte kirjaniku isikust. Enamikule oli Gailit boheemlane, poseerija, seltskonda pilkav küünik. Kuid see oli vaid väline kest. Välise muretuse, bravuursuse ja valjuhäälse naeru taga peitus tegelikult tundlik hing,
suurust aastakümneid maha vaikiti. Üliõpilaspäevist alates seisis ta ereda tähena rahvusliku liikumise tuntud liidrite kõrval võitluses eestluse eest ning venestuspüüete vastu. Peeter Põldu on enim seostatud haridusega, mis moodustabki kaalukaima osa tema elutööst: Peeter Põld Eesti hariduse teenäitaja nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret. Peeter Põllu talent ning eeskuju ilmnes veel paljudel teistel elualadel: poliitika, ajakirjandus, seltsiliikumine, kultuur, karskus, usk. Peeter Põld pühendas kogu elu eesti rahva ja riigi teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimaist väärtustest usulistest väärtustest. 8 1978. aastal möödus Peeter Põllu sünnist sada aastat. Ajaloolistel põhjustel seda Eestis avalikult ei tähistatud. Juhan Tork, meie esimene pedagoogikadoktor 1939. aastast, kirjutas
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil. 18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse. Otsustavaks saab aja mõiste, aja tajumine. II poolel saab alguse Eesti ajakirjandus. Kerkib esile kodanlusprouade klass, kel oli palju aega ja ostsid/lugesid ajatäiteks raamatuid. Samal ajal tekkis ka konflikt teemal, mida rahvas võiks/peaks lugema. XIX sajandi algus: O. W. Masing ja Peter Mannteuffel Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse. 93 aasta jooksul vahetus Venemaal tsaar 5 korda. Aleksander II ajal (1855-81), toimus Eestis rahvsulik ärkamisaeg. 1803 taasavati Tartu Ülikool.
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864
Organisatsiooni muutmise võimalused: personali vähendamine; vahendid ja tootmisprotsess ja tooted kooskõlas. Lugeda raha, mis turul on, selle järgi kujundada hind. Keskkonna muutmine: asukoht. Väljamüügi hind sõltub organisatsiooni kuludest. *Elinimeeritakse keskkond nt kasvuhoonemeetod- eksootiliste taimede siin kasvatamine Kohanemise strateegiad: Nt Bensiinhinna tõus 1. Infojuhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Kui väljastada ajakirjandusse infot, sellega saab mõjutada keskkonna arvamust. 2. Läbirääkimine partneritega 3. Strateegia muutmine Kui turg pole valmis selleks hinnaks või tooteks uues keskkonnas nt EMT masu ajal või Kodak digifotokate tulekul... muuta strateegiat 4. ühinemine, laienemine- horisontaalselt osta ära maastikuratta firmal linnaratta firma või välisturule
• Demokraatia enimtuntud avaldumisvorm on valimised Sõltumatu kohus • Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel • Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) • Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: - võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; - kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle Avalikkus ja vaba ajakirjandus • Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3 lg 2) • Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44) • Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks
1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie ehk keegi ei tea mis seal taga toimub. Märtsis 1946 pidas Churchill kõne ja avalikustas liitlaste vastuolud. USA ajakirjandus nimetas seda külmaks sõjaks. See on ideoloogiline vastasseis kahe erineva süsteemi vahel USA ja NSVL, üliriigid, kes omakorda juhivad oma süsteemi. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised. ÜRO loomine Loodi 1945. a suvel San Fransisco konverentsil, kui 51 riiki moodustasid ÜRO. Uus rahvusvahelise koostöö ja rahu tagamise organ pidi välja vahetama Rahvasteliidu.
emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes. Pärast ravi kui Koidulal jälle parem oli, esinesid rinnavähi sündroomid jälle. Siiski ei suutnud Koidula oma võitluses vähitõvele peale jääda ning ta suri 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Surmateatest alates tõuseb Koidula justkui uuesti ellu. Ajakirjandus Eestis ja Soomeski olid täis sooje järelhüüdeid. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart - Hedwig 10-aastasena ja Anna 8- aastasena. Koidula oli neile alustanud eesti keele õpetamist, kuid vara ematuks jäänuina ei puutunud nad enam eesti keelega kokku ja nad unustasid selle. Koidulal ei õnnestunud oma loomingut trükkimiseks koguda ja välja anda, kuigi ta seda teha kavatses. Tema pärand jäi abikaasa valdustesse, kelle surma järel aastal 1907,said selle pärijateks tütred
sajandist iseseisvub baltisaksa kirjandus saksa kultuurist (Tartu Ülikool, eesti ja läti kultuur, vene mõjud) tekib balti identiteet. Korporatiivne mõtlemine rüütelkond = aadli regionaalne identiteet, olulisteks institutsioonideks pere ja aadelkond. 18. sajandil arenes välja literaadi seisus (Weimari klassika, humanitaarteadused, seltsid). Olulised keskused Tartu, Riia, Tallinn. Balti ühisteadvuse kultuurkapitaliks oli ajakirjandus, kus ilmus nii kirjanduskriitikat kui almanahhe. 1816 Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts, 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus), 1845 Eesti Kirjanduse Ühing (Tallinnas). Baltisaksa romaan 19. sajandi alguses: Allbrecht "Walter ja Natalie" romaan kirjades, Merkel "Wannem Ymanta" läti muistend, Krüdener "Valérie", Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt Baltimaade saksakeelne teater; Harrastusteatrites klassika, modernsed teosed, naturalism; Keyserlingi näidendid Saksamaal;
MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE, OLEMUS JA ALGUS ¤ 2 tähendust: 1) maailmakirjandus (edaspidi ka MK) kui kõigi maailma rahvaste kirjandus tervikuna, kõigi maailma rahvuskirjanduste summa; 2) maailmakirjandus kvaliteedi tähenduses, s.t kirjanduse ülemaailmse arengu seisukohast oluline, väärtuslik, rahvusvahelise tunnustuse saavutanud kirjandus e. väärtkirjandus. ¤ MK mõiste tekkis 19. saj alguses. Termini Weltliteratur võttis kasutusele saksa suurkirjanik J. W. Goethe (17491832). Mõiste tähistas esialgu Euroopa suurrahvaste kirjandusklassikat, tänapäeval hõlmab aga kõiki üldinimlikku huvi pakkuvaid kirjandusteoseid. ¤ MK on üldiselt suurte rahvaste kirjandus. Kaasajal on kirjanduse hindamises poliitikal üsna suur roll. Kirjandust ei saa mingite täiesti selgete mõõdupuudega mõõta. Olulisemad kirjandusauhinnad Nobeli kirjanduspreemia. Alfred Nobel (18331896) oli in...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris aga korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus “Eestimaa laul”, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. 5 IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev
elavalt ka teiste naistega nagu näiteks viiuldaja Natalie Bauer-Lechneriga, kellega ta oli kohtunud Viinis õppides. Alma ja Gustav said kaks tütart, Anna Maria, kes suri nelja aastaselt difteeriasse ning Anna Jutine, kellest sai skulptor. Esimese tütre surm mõjus Mahlerile väga rängalt ning samal aastal diagnoositi tal ka südamehaigus ja ta oli sunnitud piirama oma liikumist. Ooperimajas viis tema sihikindlus kunstiküsimustes selleni, et ta tekitas endale vaenlasi ning ka ajakirjandus ei suhtunud temasse hästi. Ta lahkus ooperist ootamatult 1907. aastal. Lõpliku tõuke lahkumiseks Viini ooperimajast andis kutse minna Metropolitani ooperimajja New Yorki. Mahler nõustus sinna minema üheks hooajaks. Kuigi ta oli väga populaarne rahva ja kriitikute seas kaotas ta juhatuse poolehoiu. Mahler läks tagasi Euroopasse, tema abielu oli naise truudusetuse tõttu kriisis. 1910. aastal sõlmis Mahler pikaajalise lepingu New Yorgi
Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi. Ohud üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Demokraatia · Tunnused: vabad valimised, mitmeparteilisus, võimude lahusus, vaba ajakirjandus, rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused. · Tsensuur riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle. Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid:
...........................................6 Kirjandus..........................................................................................................................................6 Muusika...........................................................................................................................................6 Teater ja kino...................................................................................................................................7 Ajakirjandus ja raadio......................................................................................................................7 Sport.................................................................................................................................................7 Vabadussõjalased..................................................................................................................................8 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit................................
ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Proosa esiletõus Realism võttis eesti ilukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Realismiajajärgul tõusis juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani ja novellizanr. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaikadeks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks
artikli avaldamist ilmuski ametlikus formaadis vabandus Äripäeva nimel (mida on õnnestunud saavutada vaid vähestel selles lehes isegi faktilise valeinfo avaldamise tõttu kannatanutel), kus muuhulgas toodi ära kohaliku juudi kogukonna esindaja tunnustus rahvastikuminister Veidemannile, kes ainsa ametiisikuna oli reageerinud sedavõrd tõsisele intsidendile. Niisiis võib poliitilise korrektsuse vastu eksimist kartmata väita, et juudid ei ole üks tavaline rahvas. Isegi vaba ajakirjandus ei tohi olenemata kontekstist rääkida neist samuti nagu soomlastest vodkaturistidest; poolakatest maanteeröövlitest ja piraatkaupmeestest; jänkidest ülerasvunud tarbimistsempionidest või venelastest viinaninadest. Illustreerimaks seda väidet päevakohase argumentatsiooniga refereerin USA wwwhuumoriväljaande National Lampoon2 korraldatud küsitlust. Küsimus kõlas: "Miks on Teie arvates juudid disproportsionaalsest rohkem edukad võrreldes ülejäänud maailmaga
septembril, seda toimetas Friedebert Tuglas ning see sisaldas artikleid, luulet ja kultuurikroonikaid. Rühmituse teke oli mõjutatud Henri Barbusse'i 1919. aastal asutatud rühmituse Clarte sõja, vägivalla ja sotsiaalse ebaõigluse vastu võitlemise põhimõtetest. Tarapita vastandus bürokraatiale, riiklikku tellimust täitvale ajakirjandusele ja kirjandusele, sõjaväelisele kasvatusele, aga ka äri ja võimu tõusiklusele. Rühmitus korraldas rahvarohkeid kirjandusõhtuid, mida ajakirjandus elavalt valgustas. Tarapita liikmeskond jäi ebaühtlaseks ja ilmavaatelt küllaltki eriilmeliseks, aegamööda taganeti esialgsest programmist ja vähenes terav protest. Seitsmes ja viimane ajakirja Tarapita number ilmus 1922. aasta detsembris. Tarapitat peetakse viimaseks tõsiseks kosmopoliitilise kallakuga liikumiseks Eesti kirjanduses. 1922. aasta Eesti kujutavate kunstnikkude keskühingu hoogne algus. 14
lähikondlaste suhtes tekks vastasseis ka kommunistlikus parteis Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988 aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. *"Eestimaa laul" 1988 aasta septembris korraldati RR eestvedamisel Lauluväljakul massiüritus ,,Eestimaa Laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas laia avalikkuse ees üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas suurt osa tsensuuri kammitatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. d)Kolm poliitilist suunda TV e)Suveräänsusdeklaratsioon ja Balti kett 16 nov. 1988 aasta võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsionoi, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülemuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtesNõukogude võimu tingimustes tõstatati esimest korda Eesti riiklik küsimus. Järjest olulisemaks muutus MRP õigusliku hinnangu andmine
· Värbamine on rahvusvaheliselt tunnustatud inimkaubanduse definitsiooni kohaselt inimkaubanduse esimene staadium, millele järgneb vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine. · Inimäri aastane tulu ulatub 9,5 mlrd. USDni. See on võrreldav vaid narko- ning illegaalses relvaäris liikuva musta rahaga. NOORED KUI INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM · Lisaks organiseeritud kuritegevusele teenivad inimkaubanduse pealt kaudsed vahendajad hotellid, turismifirmad, ajakirjandus ja transpordifirmad, kes tegutsevad seaduslikult ega pruugi teadvustada, et osa nende käibest tuleb inimärist. NOORED KUI INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM · Mida teadlikum on ühiskond inimkaubanduse ohust, põhjustest, tagajärgedest ja ohvrite värbamise viisidest, seda leidlikumaks ja keerukamaks muutuvad inimkaubitsejate tegutsemisstrateegiad. NOORED KUI INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM · Usaldusväärne imago on värbaja edu pant. Värbajatele ei ole "otsaette
kuldaastatelt saladuskatet kergitada. Neljakordne olümpiavõitja Lasse Viren väidab, et veredopingut ei osatud tema ajal veel korralikult kasutadagi. Ja ometi oldi Soomes värske vere tankimise tehnikast ja plussidest-miinustest teadlikud juba kuuekümnendatel aastatel. 1978. aastal paljastusid ühe siinse spordiarsti hämarad teod, kes oli juba ammuilma surnud inimese nimele tellinud värsket verd, mida ta tankis tippsportlastele. Soome ajakirjandus tegi mõni aeg tagasi sensatsioonilise avalduse. "Dopingubatsill õgib inimelusid" Soomes on puhkenud dopingumaailma viimase aja kõige suurem sensatsioon. Tegemist on Venemaalt salakaubana lahe taha viidud kasvuhormooniga, preparaat on valmistatud surnud inimeste ajuripatsist. Kasvuhormooni pidevad tarvitajad on teatavasti atleetvõimlejad ja jõutõstjad. Nüüd on selgunud, et selles elutseb viirus. Viiruse peiteaeg on kuni viis aastat. Kuid juba
juunil 1941 a. 1940a. kevadel saabus soodne aeg NSV Liidu Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja jaoks, Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus Eesti ja NSVL suhete halvenemine: baasivägede vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele. arv ületas kokkulepitu, baase taheti laiendada, Nendest jäid ellu umbes pooled. Kõik toimus ilma NSVL ajakirjandus süüdistas Eestit lepete kohtumõistmiseta. Märtsiküüditamine algas 25. rikkumises. 14. juunil 1940a. esitas Moskva märtsil 1949a. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse inimese, enamasti naised ja lapsed. väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval algas sõjaline agressioon Eesti vastu. (Soome reisilennuk lasti
rajas koonduslaagrid. Kehtestati üheparteisüsteem ning Mussolini kuulutati juhiks (Duce - liider itaalia k.) Indiviid on ajaloos mööduv nähtus, rahvus on aga jääv ja kõikehaarav - siit ka fasistliku maailmavaate tähtsim imperatiiv: Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele; rahvus on prioriteet number üks. Mussolini tegi ühiskonnas mitmeid muudatusi. Tema võimule tuleku aastt hakati lugema aastaks number 1. Ajakirjandus oli range tsensuuri all ja haridust jälgiti lähedalt. Ajalooõpikud kirjutati ümber nii, et need rõhutaks vaid Itaalia kunagiste suurtegelaste kangelaslikkust. Poistest pidid kasvama sõdurid ja mehed pidid riiki teenima. Majanduse edendamiseks võttis Mussolini ette suurejoonelised meetmed, mida ta kõlavalt nimetas "lahinguteks", sealjuures oli tema peamiseks eesmärgiks muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustustamisel
· Keskkonnasäästlikus · Avalikkuse hoiakud tarnija suhtes. Hoolikalt valides parima leidmine välistab olukorra, kus konkurentidel saaks olla selles valdkonnas parem tarnija. Välistatud ei ole konkurentidega samade partnerite kasutamine. Uute tarnijate leidmiseks on erinevaid võimalusi · Kasulik on tarnijailt hankida infot nende konkurentide pakutava kohta · Suhelda oma valdkonna ettevõtetega · Erialamessidelt · Konverentsidelt · Seminaridelt · Ajakirjandus · Reklaam Informatsioon Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Sageli mõjutab info liikumine ka kauba liikumist. Ekspediitoril peaks olema veoprotsessi teostamiseks kauba kohta vähemalt samapalju informatsiooni kui kauba saatjal. Tihti unustatakse veotellimuses mõni oluline kauba või pakendi iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest "väikesest apsakast" võib aga lõppkokkuvõttes tulla
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner
Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja riigiasutustes alustati puhastustööd. Vaikiv ajastu (1934- 1940) Septembris 1934 tuli Riigikogu jälle kokku ja nõudis tagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamenti enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei - Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadel. Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga. Paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritlased protesteerisid selle vastu, kuid kaitseseisukorra oludes ei suudetud demokraatiat taastada. Võimu kindlustamiseks laskis Päts 1937. aastal koostada kolmanda põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus - vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud, kui kõik tunnustavad demokraatiat ning toimivad demokraatlike normide järgi. Demokraatia tugevad küljed: - kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud - edendab haridust ja sotsiaalset kapitali , võimaldab inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas
Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire.
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal loodi põhiseadusega riigipea ametikoht, esimeseks riigipeaks valiti Konstantin Päts (1874 – 1956). Majanduse areng
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra c)Johan Laidoner-Eesti sõjavägede ülemjuhataja.Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kuberman...
mis küll sisuliselt kehtestas Eestis üheparteisüsteemi. 1938. aasta 24. aprillil valiti Päts presidendiks. Vaikiv ajastu viis paratamatult hääletu alistumiseni. Kuigi diktaatorlike volitustega, valitses Päts siiski suhteliselt pehme käega, ka vapsid ja enamlased lasti 1938. aasta kevadel vanglaist välja. Nagu märgib Eesti Kroonika 1939. aastal, tööpuudust sel ajal praktiliselt ei olnud. Aga stabiilsus varjas sõnavabaduse puudumist. Ka 1940. aastal ei julgenud ajakirjandus rääkida tegelikust olukorrast, võimud üritasid olla võimalikult vait, et okupatsioonivõime rahustada, aga järgnevalt kannatas kogu Eesti massiliste nõukogude võimu repressioonide all, mille takistamiseks ka Pätsil enam mingeid võimalusi polnud. SIIA LÕPPU PEAKS VEEL MIDAGI MINEMA. Peterburi tööliste manifest, mille Päts 1905. aastal Teatajas ära trükkis ja mille eest ta sai aastase vanglakaristuse Peterburi Krestõi vanglas.
1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge. Hiiglaslik riik vajas reformaatorit, kelleks sai uus NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov. Algas perestroika, mis püüdis Nõukogude ühiskonda vabameelsemaks muuta, kuid samaaegselt säilitada kommunistliku partei ülemvõimu. 23. augustil 1987 toimus Hirvepargis miiting kus avalikult lehvisid Eesti lipud ning räägiti avalikult MRP olemusest. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut kui väikest kokkutulekut mida olevat kuulanud vaid üksikud “uudishimulikud“. Tegelikult oli see aga oluline samm iseseisvumise teel.(2) 27. septembril kajastus ajalehes Edasi artikkel Eesti isemajandamisele asumisest. Seda nimetati IseMajandavEesti (IME) programmiks. Lõpuks 1988.aasta 16.septembril sai Eesti kõik tootmistegurid endale. Nendel aastatel tekkis Eestis uus rahvusliikumine – Laulev revolutsioon. 1980
Milliseid valesid otsuseid tegi Riho firma juhtimises? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Antud ettevõte oli määratud nurjumisele. Põhinedes artikklile ,,Ettevõtte strateegia" võib öelda, et alustuseks oleks Riho ettevõtte juhina pidanud alustama ettevõtluskeskkonna analüüsiga, millega oleks väljaselgitanud konkreetse äritegevus valdkonna konkurendid ja samuti ka võimalused turul. Analüüsiga oleks Riho saanud täpsemat ja põhjalikumat aimu, milline olukord valitseb ajakirjandus turul, kui palju on spordilehtede toimetajaid, kui suure tiraazilised on konkurendid jne. Kuid tundub, et Riho ei hakanud ennast konkurentide ja turu analüüsimisega vaevama. Raha oli tal palju, teistes valdkondades ärid sujusid (metalliäri, turvategevus, pangatehingud), enesekindlus oli suur (kuulduste järgi oli ta ju miljonär), ettevõtlus eesmärk oli ka vägagi selge (raha pesu) ning kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane. Tagajärg: Oleks vaevunud analüüsima siis oleks
kuidas tulemused paranevad. Samuti saavutate meedia poolehoiu, kellega püüate koostööd teha. Pressiteade peaks harva ulatuma üle kahe lehe. Kõige parem üks lehekülg, mis on hästi kirjutatud ja sisaldab detaile. Harjutage lausete lühendamist, visake välja mittevajalikud sõnad ja tehke järgi meedia kokkusurutud kirjastiili. Kõmulehed pole ehk muidu küll parim ajakirjandus, kuid täpse kirjutamise alal on nad eksperdid. Püramiidi kuju sobib meediale kirjutades järgida, alguses loo põhiiva ja olulisemad faktid, millele järgnevad laused ja lõigud tähtsuse kahanevas järjekorras. Infolehed Kiiresti muutuvas või kriisisituatsioonis ei pruugi teil olla aega peensusteni lihvitud pressiteate kirjutamiseks. Sellistel puhkudel koondage kogu info, milles olete kindel, infolehele
sobi kummalegi? Tee rist tabelis sobivasse kohta! Nähtus Nõukogude Saksa Ei sobi okupatsioon okupatsioon kummagi juurde Kohtuvälised repressioonid (tagakiusamised, vangistamised, hukkamised) Majanduse allutamine võõrvõimu vajadustele Vaba ja erapooletu ajakirjandus Juutide tagakiusamine 22. Foto kajastab sündmust, mis sai otsustavaks II maailmasõja puhkemisel. Kirjelda, kuidas jaotati sõlmitud lepingu alusel huvisfäärid! SAKSAMAA: NSVL: Kes allkirjastasid lepingu (nimi +
surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris aga korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus “Eestimaa laul”, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
