lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad. Eriti populaarsed on noorte seas muidugi ajakirjad. Minule endale meeldib ka lugeda, kuid enamasti raamatuid, mida saan ise valida. Nii saab tõsta tuju, nii saan asjadest kõige paremini aru ning vahetevahel tunnen ka, et olen ise tore inimene. Kuid sellegipoolest tuleb ka kohustuslikku kirjandust lugeda. Kõige rohkem meeldib mulle lugeda inglise keelseid raamatuid, ajakirju, erinevate inimeste blogisid ja ka ajalehti. Kindlasti mõjutab inimeste tahet lugeda kiire elutempo. Inimestel kulub liiga palju aega koolile ja tööle,
Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale. Kuidas prügi sorteerida? Paber ja kartong Pilt 1. Paberi ja kartongi mahutisse tuleb panna: Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; Ümbrikud, kaanteta raamatud; Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; Majapidamispaberit; Kasutatud pabernõusid; Kartongist joogipakendeid, kilet; Foolium- ja kopeerpaberit. NB
19. sajandi teisel poolel hakati Eestisse rajama suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk, mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga, kuna Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad. See lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti iseseisvuse kultuurilisteks eeldusteks saab pidada rahvusliku haritlaskonna kujunemist, ühtse eesti kirjakeele levikut (raamatud, ajakirjad ) ja rahvuslike suurürituste korraldamist nagu näiteks laulupeod. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Jõudsalt hakkas kerkima ka kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg
Ajakirja ülesehitus Iga Cosmo sisaldab 11 erinevat valdkonda, kuhu kuulub 3-4 teemat. 1. Meelelahutus 2. Kõik meestest 3. Cosmo soping 4. Arm ja kirg 5. Cosmo ilu 6. Sina, sina, sina 7. Mood ja ilu 8. Tippvorm 9. Tervis 10. Elustiil 11. Igas numbris (kaanelugu, pihtimused, lugejate kommentaarid, horoskoop, reismine, kokkamine, filmi/raamatu soovitused, test) Cosmopolitan EESTIS Eestis ilmub ajakiri aastast 2004 Kirjastus -Ühinenud Ajakirjad AS Osad lood ja enamus statistika tulevad Ameerikast frantsiisi kaudu. Peatoimetajad: Merle Liivak, Anu Lill ja hetkel Mari-Liis Helvik. Lugejate üldarv 37 000 Aastal 2014 saab Cosmopolitan Eesti 10 aastaseks Cosmopolitan Eestis Materjalid tulevad Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast ning toimetuse kasutada on peaaegu kõik, mis ilmub sealsetes ajakirjanumbrites. Igal «Cosmol» on Hearstis oma rahvusvaheline toimetaja, kes annab nõu,
Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru värav, Kadriorg, Hirvepark, Nõmme turg, Kurbade Kaskede allee 7. Ajalehed ja ajakirjad, almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu 8. Ajaloolised sündmused: Borodino lahing, Esimene maailmasõda, II maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Põhjasõda, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk 9. Teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms: teater Estonia, kino Sõprus,
valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid-tervikus Vahetu kommunikatsioon-läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed. Tehnika arenedes muutus üha ulatuslikumaks teadete vahendatud levitamine. Massikmmunikatsioon ehk massisuhtlus on informatsiooni ühiskondliki korradus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulik on teadete kiire edastamine,avalikkus,kättesaadavid jne.. Peamisteks massimeediumiteks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvutitehnoloogia eriti interneti kasutusele võtt on muutunud mitmekülgseid suhtlemisvõimalusi pakkuvaks meediumiks. Erinevalt televisioonist nõuab see informatsioon tarbijailt aktiivsust-teavet peab otsima, looma, edastama. Sellepärast nimetatakse suhtlemist arvuti vahedusel interaktiivseks kommunikatsiooniks. Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad ka selle poolest, kuivõrd
196.98.134/public/EBSCO_eesti.pdf Need kaks juhendit olid kõige meeldivad just nende põhjalikkuse poolest. Välja on kõik peamine, mis on vajalike joontega märgistatud ja selgitus juurde lisatud. 7. Valisin väljaannetest kõik pakutava. Otsingusse kirjutasin sõna valgekrae, kuid tulemusi see ei andnud. Katsetasin erinevaid variante, mida avalehel sai teha. Kahjuks tulemusteta. Teise variandina kirjutasin otsingusse sõna Eesti. Tulemusi andis väga palju. Erinevad ajakirjad, ajalehed, uudised, raportid ja nii edasi. http://web.a.ebscohost.com/ehost/results?sid=14109227-7677-42da-9999- 466a63d93dbf %40sessionmgr4001&vid=26&hid=4114&bquery=eesti&bdata=JmRiPWJ3aC ZkYj1jbWVkbSZkYj1lcmljJmRiPWY1aCZkYj1oeGgmZGI9aGNoJmRiPWJ 0aCZkYj1hOWgmZGI9aGV2JmRiPWwwaCZ0eXBlPTAmc2l0ZT1laG9zdC 1saXZl 8. Otsingu sooritasin märksõnadega sekretär, juhiabi, kool ja kodu. Otsing annab tulemuseks väga erinevaid välismaiseid lehekülgi, mille sisuks võib olla
Väikelapsed, koolieelikud, esimene kooliaste, teine kooliaste, kolmas kooliaste. * Nimeta lasteteeninduse eesmärgid lasteraamatukogus. Kujundada lastes püsivat lugemishuvi, õpetada lapsi leidma ja tarbima nii trükisõnalist kui elektroonilist informatsiooni ning õpetada ja arendada lastes raamatukogu kasutamise oskuski ja vilumusi. * Milliseid materjale ja ressursse peavad lasteraamatukogud (või lasteosakonnad rk-s) sisaldama? Raamatud, ajakirjad, noodid, mängud, CD-d, DVD-d, arvutid. * Milliste asutuste/institutsioonidega peaksid lasteraamatukogud (lasteosakonnad) koostööd tegema? - Koolid/lasteaiad, kirjastused, raamatupoed, teised raamatukogud. * Nimeta kolm kõige olulisemat rahvusvahelist laste ja lugemisega seotud organisatsiooni. - IBBY, IFLA, Eesti Lastekirjanduse Keskus. * Mis on IBBY? Mida ta teeb? - MTÜ Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti Osakond (lühidalt IBBY Eesti osakond). IBBY Eesti osakonna eesmärk on
Heaks näiteks on uudistesaated AK ja Reporter. AK on suunatud inimestele, kes tahavad teada rohkem poliitikast ning tõsiseid uudiseid. Noortele meeldivad aga huvitavamad ning meelelahutuslikumad uudised ja selleks on Reporter, mis räägib elust enesest ning avardab silmaringi igast eluvaldkonnast. Ka ajalehti ja ajakirju on väga erinevaid. Näiteks on olemas nädalalehti ning päevalehti, üldloetavaid ning erialaseid. Erinevad ajalehed ning ajakirjad on tehtud erinevatele lugejaskondadele. Näiteks on lehtede SL Õhtuleht ning Päevalehe lugejaskond erinev, sest inimesed on väga erinevad ja neil on erinevad huvid. See on ka põhjuseks, miks telekanaleid, ajakirju, ajalehti on nii palju erinevaid. Meedia tähtsaks alaliigiks on saanud ka reklaamingud. Reklaamid on telesaadete vaheaegadel, kaubanduskeskuste seintel, isegi arstikabineti laual. Reklaamindus on selleks, et inimestele tutuvustada tooteid ja tootja saaks kasumit. kasumi
KLASSIKIRJAND Inimene on saladus Inimse teevad huvitavaks just nimelt saladused. Kõik inimesed on erinevad, ei ole koopiaid! Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Hinges sünnivad sõnad, mida keegi ei mõista. Mu hinges on mustad varjud - ei aita see kui ma karjun. ...
teha. Majanduskriis on niikaua, kui see on ka meie naaberriikidel ning maakera suurematel valitsevatel riikidel. Meie sõltume neist. Nii kuidas neil majandusseis on, nii on ka meil. Pole mõtet lugeda juttu, kus otseselt süüdistatakse kedagi selles probleemis. Sellistel artiklitel puuduvad tavaliselt faktid, mille järgi saab ikka kontrollida kas tegelikult see on nii. Isiklikult loen ma ka negatiivseks pooleks kollast ajakirjandust. Sellised ajakirjad ja ajalehed nagu ,,Kroonika", ,,SL Õhtuleht" jt., minule enam ammu huvi ei paku, sest normaalsete uudiste vahel on seal liiga palju mõtetut kraami. Mõtetu kraami all pean ma silmas inimeste omavahelisi suhteid ja igasuguste kuulsate inimeste eraelu. ,,SL Õhtulehe" puhul kirjalik väljaanne on küll natuke korralikum, kuid internetis avaldatatud uudised on ikkagi väga kollased ja sisutühjad. ,,Kroonika" puhul on asi väga hull. Ei imesta isegi, et nad seda kollasele paberile ei trüki
1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupa...
kitsendada: internetil, eriti just uudis- ja suhtlusportaalidel on populaarsus tõusnud ja kindlasti levib veelgi. Ent ta leidis selles ka optimismi: ,,/---/ kui digitaalajastu on traditsioonilisele ajakirjandusele ilmne katsumus, on ta ka uus võimalus; /---/ lugejad koostavad ja levitavad uudiseid ise." Nõustun temaga täielikult ajakirjandus on meediamaailma lahutumatu osa ja isegi kui interneti kasutamine tõuseb, ei tähenda see veel, et ajakirjad lettidelt päevapealt kaovad. Uurin ühiskonda enda ümber: ajakirjandus on igal pool. Hommikuti täidab kioske äsjatrükitud väljaande tindine hõng; bussis number 36 leidub vähemalt viis inimest, kes uudiseid põgusalt läbi lehitsevad; kooliteel, mõnest kohvikust mööda minnes jääb paratamatult silma mõni unine kodanik, kes, aurav kohvitass käes, üksiku lauakese taga istub ja huviga arvamuslugu naudib selline on argipäeva algus, kus on mugav end varajasel kellaajal toimunud
muuta) Teema peab uurijale huvitav olema Tuleb lähtuda enda võimetest, huvidest ja kogemustest Hea teema on päevakajaline Kui teema on valitud .. Pead valima juhendaja Soovituslik on juhendaja valida uurimistöö teema järgi, et õpetaja oleks spetsialiseerunud sellele alale. Kust saada töö jaoks andmeid ? Kindlasti peavad andmed olema tagant järgi kontrollitavad!! Andmete kogumis viisid: Ajakirjad Interneti allikad Dokumendid Fotod Jutlustused, vaatlus, küsitlused Raamatud Kui hakkan uurimistöö kirja panema.. Tuleb lähtuda uurimistöö struktuurist Jaotamine peatükkidesse Töös esitatud seisukohad peavad olema põhjendatud ja argumenteeritud Püstitatud hüpoteesi vaidlustamine või tõestamine Viitamine Kui kasutad allikat, mis ei ole sinu, siis tuleb sellele viidata
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid
Referaat Galileo Galilei Sisukord: Sisukord.................................................................1 Sissejuhatus...........................................................2 ......................................................... Materjal.................................................................... Galileo Galilei pildid................................................ 1 sissejuhatus Galileo Galilei sündis aastal 1564 Itaalias Pisas, linnas, mis on kuulus oma viltuse torni poolest. Ta pidas loenguis Padova ülikoolis ning hiljem elas ja töötas Firenzes. Galilei ei leiutanud teleskoopi, kuid parandas tublisti selle suurendusvõimet. Mõned ajaloolased on oletanud, et Rooma inkvisitsioon piinas Galileid. Galilei kohta langetatud ots...
Kõigest, mida üks koduperenaine lugeda ihkab, on selles kuukirjas olemas. Mulle on Eesti Naine alati tundunud vanamoelise ajakirjana ning suutsin seda uuesti endale tõestada. Nagu selgus, on mullegi siit üksteist lugeda, aga paari artikli pärast esialgu tellima ei kiirusta. Ise olen pigem Cosmopolitani lugeja, mis on suunatud just minuvanusele sihtgrupile ja rahuldab minu lugemisvajadusi rubriikidega ,,Naiste pihtimused", ,,Sina, sina, sina", ,,Arm ja kirg" jpm. Kuigi ülesehituselt on ajakirjad üsna sarnased, siis Cosmopolitani lugudega saan ma ennast rohkem seostada. Võrreldes teise väljaandega nagu Anne ja Stiil (edaspidi ka A ja S ), võiks pealt vaadates järeldada, et üks järjekordne naisteajakiri, aga peamine erinevus on märksõna : mood. Tegelikult on Anne ja Stiil suunatud just küpsele-moodsale naisele, kes soovib lugeda samasuguseid artikleid nagu Eesti Naises (edaspidi ka EN), aga kõike seda moodsas võtmes
Kogu eelarve, ehk 30$ eest ostetud kassettide kogukasulikkus on 945 · Arvutage piirkasulikkuse ja hinna suhe iga kauba jaoks Tabelis · Millise kahe kauba kombinatsiooni puhul mõlema kauba kasulikkus on maksimaalne? Kasulikkus on maksimaalne kui piirkasulikkusteja hinna suhe on mõlema kauba puhul võrdne, antud näite puhul oleks kasulikkus maksimaalne, kui ostetaks 3 kassetti ja 5 ajakirja. Hulk Ajakirjad Kassetid Kasulikkus Piirkasulikku mu/p Kasulikku Piirkasulikku mu/p s s s 1 60 60 40 360 360 48 2 111 51 34 630 270 36 3 156 45 30 810 180 24
3 Infoökoloogia Mis see infoökoloogia siis ikkagi on? Infoökoloogia kui süsteem, mis koosneb inimestest, tegevuspraktikatest, väärtustest ja tehnoloogiatest mingis kindlas keskkonnas. Infoökoloogia puhul ei ole rõhk tehnoloogial, vaid inimtegevustel, mida toetab tehnoloogia. Raamatukogu on infoökoloogiline süsteem. See on koht, kus asuvad raamatud, ajakirjad, salvestatud muusika, filmid.. ja raamatukoguhoidjad, kes aitavad raamatukogus vajalikku leida ning kasutada. Raamatukogu tegevuse üheks põhiväärtuseks on võimaldada infole juurdepääsu kõigile oma klientidele-külastajatele. See tuumväärtus paneb paika selle, kuidas raamatukoguteenused on korraldatud, sealhulgas selle, mis puudutab tehnoloogiat. Raamatukogu on koht, kus inimesed ja tehnoloogia kohtuvad kummalegi omasel
Viimane etapp, mille lõppedes on teavik selliselt vormistatud, et võib ta paigutada hoidlasse või avariiulile, kust teda vajadusel saab kergesti leida. · Rühmtöötlus · Individuaaltöötlus Teavikute arvelevõtmine ja töötlemine · Teavikute vastuvõtmine teavikud võetakse vastu saatedokumendi alusel. Saatedokumendil tähistatakse rahalisele arvestusele kuuluvad teavikud. Rahaliselt mitte arvele võetavate teavikute (ajalehed, ajakirjad jm) saabumise üle peetakse raamatukogus eraldi arvestust. Saatedokumendita saabunud teavikud hinnatakse rahaliselt ja koostatakse vastuvõtuakt. Ühe aktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud, vahetatud) teavikud. Saatelehtedel on oma numeratsioon. Teavikute paigutusviisid · Sisuline sisu järgi (temaatika, aine, autor, pealkiri) · Vormiline vormitunnuste järgi (keel, formaat, ilmumise aasta, koht jne)
Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu. Meedia eesmärke pühitseb avalik huvi tõese informatsiooni järele. Avalikkuse väärtused ja
Erinevate rahvaste kombed ja elu-olu on kirjeldamatult huvipakkuv, mis ekstreemsematel juhtudel võib kaasa tuua kultuurisoki. Kuigi selliste emotsioonide esilekutsumiseks on tarvis raskekaallasest hoiupõrsast, on asjaarmastajate jaoks siht kogeda midagi enneolematult võimsat suurem kui ihnus säilitada summasid sihipäratu tuleviku jaoks. Investeerimisvõimalusi iseendasse on kultuuri näol mitmeid. Üheks eredamaks näiteks on kirjed meie ümber raamatud ja ajakirjad, mis meid koduseinte vahelt väljumata tempokalt kirjanduse laiahaardelisse maailma sukelduma sunnivad. Kirjanikud, keda mõneti ka ebajumalateks nimetada võiks, oskavad sõnadega edasi anda oma kujutletavat maailmapilti. Luuakse köitvaid põiminguid lausetest, mis tihti ka lugeja silmades vettpidavaks osutuvad. Teisalt tekitavad asjaarmastajates seletamatuid tundepuhanguid kõikvõimalikud lavastused ja ülesastumised, olgu need
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona, E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja). Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne. Rootsi, Kanada, USA, (Saksamaa). Palju eesti kirjanike ühinguid, ka ajakirjad. Väliseesti kirjanike liit! Tegeleti tõlkimisega, avaldati Eestis elavate kirjanike teoseid. Karl Ristikivi 1912-1977. Teeb oma esimesed kirjanduslikud katsetused, kui käib Tln gümnaasiumis, selleks, et raha teenida ajaviitejutud ajakirjadele. Tavaliselt avaldatakse ilma nimeta. Ülikooli ajal hakkab kirjandust tõsiselt võtma. 14 romaani, 1 luulekogu, novelle jms. Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. Õpingute keskel võtab ette tõsisemad teemad
ärkamisajal ning peale seda kodumaad, tõde ja headust ning ei soovitud kuuluda peenemasse klassi teeskluse abil. Nüüdisajal on paljude eestlaste põhimõtteks justkui "Panem et circenes!" - "Leiba ja tsirkust!", kuid erinevalt Vana-Rooma lihtrahvast lahutatakse meelt kollase ajakirjanduse, labaste telemängude ja kõmusaadetega. Meediat võib käsitleda kui ühiskonna peeglit, sest tele- ja raadiokanalid, ajalehed ja ajakirjad tuginevad oma tarbijate eelistustele. Kommertskanalite eetrisse lastakse põhiliselt kõrge vaadatavusega show´sid, et rohkem kasumit teenida. Seejuures nõudlus asjalikku informatsiooni jagavate saadete järele väheneb, seega kahaneb järk-järgult ka matside hulk. Läbi aegade on toimunud vurlestumine. NSVL kokkuvarisemise järel tahtsid eestlased erineda Idast ja sarnaneda Läänega, kus tihti seostatakse Eestit veel Venemaaga
E-luger E-luger ehk e-raamatute luger ehk luger on tahvelarvutilaadne seade raamatute, perioodikaväljaannete (nt ajalehed ja ajakirjad) jm tekstide elektrooniliselt edastatud ja digitaalselt salvestatud sisu lugemiseks. Lugerite valdaval enamikul on andmekandjaks elektrooniline paber. Elektrooniline paber ehk e-paber on polügraafilise trükiga paberi sarnane elektrooniline kuvapind, mida kasutatakse peamiselt e-lugereis. Elektroonilise paberi väljatöötamise katseid alustati juba 1970. aastail firmas Xerox. Enne spetsiaalselt digiraamatutele mõeldud failivormingute kasutuselevõttu oli võimalik teoseid (eelkõige loengumaterjale, õpikuid) esitada ja lugeda peamiselt PDF-vormingus. Esialgu töötasid paljud firmad välja oma failivormingud. Kuna vormingute teisendamine oli tülikas, siis tekkis vajadus ühtse failivormingu järele. Alates 2007. aastast hakkasid levima E- Ink-tehnikal põhinevad lugemisseadmed ja alates 2010. aastast on ...
Mitu ajakirja leidsite? Kirjeldage otsingu käiku. Academic search complete. ,,Environmental management" title, newspaper Tulemusi 1 Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Küsimustele 10 leidke vastus e-ajakirjade andmebaasist A-Z 10. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Millistest andmebaasidest on need ajakirjad kättesaadavad? Kirjeldage otsingu käiku. www.tlulib.ee andmebaas A-Z. ,,Environmental management" journals only. Tulemusi 11. Wiley Online Library Business Source Complete 11-14 küsimusele leidke vastused RRi andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee/) vahendusel. 11. Leidke Liia Merino artikleid. Mitme artikli autor, intervjueerija ja koostaja ta on? Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Merino Liia" Autor 54
tööelu, ja talle on lihtne läheneda just sellest suunast, kust nad on kõige haavatavamad. See tähendab, et mida rohkem raha sa pakud, seda suurem on sanss, et ta võtab selle koha vastu. Loomulikult on see variant kõige lihtsam kuid sageli esineb sellel ka paar miinust. Nimelt tänapäeva noored on haritud inimesed kui mitte hariduselt siis harituselt. Nende infokanaliteks on meedia erinevad osad: televisioon, internet, raadio, ajalehed ja ajakirjad. Need on kohad kust nad ammutavad informatsiooni välismaiste töökohtade kohta. Nad uurivad kõiki plusse ja miinuseid ning sageli satub neile kätte ka hulgaliselt valeinfot. (See on see, mida levitatakse selleks et tööjõud ei läheks riigist välja.) Loomulikult kaasnevad välismaise töökohaga ka ohud. Tihtipeale esineb mitmeid tööandjaid, kes valetavad töö sisu kohta või jagavad valeinformatsiooni palga kohta. Ja siit tulevadki välja
Visioon: olla turuliider Euroopas, pakkudes tipptasemel puhkuse- ja ärireise ning mereveoteenuseid Tunnuslause: „Inimene vajab merd, mered vajavad inimest". 3. Pakutavad tooted ja teenused Kruiisid, liinireisid, kaubavedu, äri- ja rühmareisid, konverentsikeskus, ostud laevas, meelelahutus teenused laevas, kliendi programm (club one kaart) 4. Turunduskommunikatsioon ● Reklaamikanalid - TV, raadio, ajakirjad ja ajalehed, plakatid, sotsiaalmeedia. ● Otseturundus - telefoni teel pakkumised, otsekirjad, e-posti teel pakkumiste saatmine, sms-ide saatmine jne. ● Müügiedendus - allahindlused, tarbijamängud, loosimised. ● Sündmusturundus - osalemine messidel ja laatadel. 5. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED ➔ Turuliider ➔ Vähesed sihtkohad
Põltsamaa lugemisseltsi organisatsioon Hupel pidas lugemisseltsi vajalikuks, sest tema arvates oli iga inimene kohustatud pidevaltoma vaimu arendama. Samuti ka seepärast, et Läänemere provintsides olid raamatud veel kallimad kui Saksamaal. Lugemisseltside kaudu toimus murrang inimeste teadvuses. Selle kaudu leviksid kasulikud teadmised, teadus, kirjandus. Selle kaudu toimuks inimeste valgustamine. Eraldi raamatukoguruumi Põltsamaa lugemisseltsil ei olnud, raamatud ja ajakirjad liikusid käest kätte. Iga liige pidi raamatute eest paar korda aastas maksma. Raamatud tellis Hupel Riias elavalt Hartknochilt. Kohale jõudes raamatud köideti. Lugemisseltsi käsutuses oli pidevalt 500-600 köidet. Ajakirjad ja ajalehed jõudsid aga Saksamaalt küllaltki hilja kohale. Seltsi lugemisvara Valdavalt telliti muidugi saksakeelset kirjandust, tihti ka prantsuskeelset. Harvemini telliti ladina-ja ingliskeelseid raamatuid
Gates ja ta naine annetasid 3.3 miljardi dollari eraldi koolide jaoks. Mis tähendab et annetuste eesmärk on anda teatud koolidele arvutid ja interneti õigus. See on olnud ka üks ajaloo suurim annetus. Enne seda annetust oli ta ise kes andis ära 2,3 miljardit. Seega võib aru saada, Bill Gates ei ole lihtsalt üks rikas ning ahne inimene vaid ka sisemuses on ta suhteliselt heldekäeline, kes siiski üritab maailma paremaks teha nii kuidas saab. Paljud erinevad ajakirjad on Bill Gates teinud aasta inimeseks. Kui ka üheks 20 sajandi mõjuvõimsamaks inimeseks. Nimelt just ajakiri Times. Seega on Bill Gates oma aja üks tuntuimaid ja võib öelda ka tähtsamaid inimesi. Kuna ta on viinud Ameerika kui ka teiste maade tehnoloogia arengu suhteliselt kaugele. Mida see nüüd tähendab, et konkurents on väga tähtis ja firma Microsoft on üks kõige konkureeritavam firma arvuti maailmas üldse. Ning kindlasti on Microsoftil veel helde tulevik, kuigi praegu on
inimesed kapseldusid eraellu. Eestis levis üldisem linnastumine, kultuuritegelased püüdsid leida teed "tagasi juurte juurde". Langusmeeleolusid aga ka valmisolekut agressiivseks protestiks leidus punkliikumises, mis laienes Eestis kiiresti 80.aastate alguses ja hakkas kümnendi lõpus ka mõjutama kirjandust. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline, "Loomingu Raamatukogu" ja "Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse, peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad "Looming" ning "Keel ja kirjandus" ja ajaleht "Sirp ja vasar". Luule Sulaaeg 50., 60. aastate vahetusel jõudsid luulesse autorid, kelle tulek oli olude tõttu 5-15 aastat hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro.
KONTROLLTÖÖ 12. klass EESTI KIRJANDUS PAGULUSES 1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana
Ilmumise vahemikuks määran 20062010. Publication Type: Periodical. 13. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Kirjeldage otsingu käiku. Choose database by subject. Social Science databases. PsychArticles. Publicatsions. By subject and description. Otsingusõnaks nt social psychology. Leidsin 2 ajakirja. Küsimusele 14 leidke vastus eajakirjade andmebaasist AZ 14. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Millistest andmebaasidest on need ajakirjad kättesaadavad? Kirjeldage otsingu käiku. http://atoz.ebsco.com/titles.asp?Id=4161&sid=141212563&TabID=2 Subjects > phislosophy, psychology, religion Andmebaasis on 369 ajakirja. Nt Emerald EBook Series; Academic Search Complete
ühiskonna ja üksteise suhtes. Difamatsioon (halba avalikuks tegema, laimama) mõne isiku, asutuse vm kohta häbistavate (ka tõele vastavate) asjaolude avaldamine. 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited TRÜKIAJAKIRJANDUS e PRESS Ajalehed: · ilmumissagedus päeva või nädala · levik üleriigiline või piirkondlik · sisu üldloetav või erialane · käsitluslaad kvaliteet või tabloid Ajakirjad: · ilmumissagedus nädala, poolkuu, kuu või kvartali · suunitlus üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega või temaatilise suunitlusega RAADIO · avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Klassika, Radio 4 · eraõiguslikud Elmar, Star FM, Skyplus · kohalikud Kuma Raadio, Raadio Kadi TELEVISIOON · avalik-õiguslikud ETV · eraõiguslikud Kanal 2 ja TV 3 UUS MEEDIA
kohta. Ta ei saa ainult usaldada ennast, eriti kui tema tunnistust kasutatakse põhjendamist väärt väite korral. See omakorda tekitab uusi küsimusi, mis puudutavad tunnistaja teadmiste neid pooli, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 3.) Võib öelda, et tekstis väljatoodud ajaleht „The Times“ on teadmiste allikas. Nagu ka teised erinevad ajalehed, ajakirjad, entsüklopeediad. Allikaks võib ka vabalt olla mõnest uurimusest leitud avastus, mida saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil. 4.) Põhiviga on selles, et see ei tee küllalt selget vahet teabe lähtekoha küsimuse ning tõestatavuse küsimuse vahel. Tegemist on kahe erineva küsimusega ning ei saa väite kehtivust kontrollida lähtekohani tagasi minnes. 5
Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga.
bestseller Viru keskuses. PEETER PIHEL(26) · Pärit Saaremaalt väiksest Kaarma külast · Mees teadis juba noorelt, et temast saab kokk. · Kokasaade; kokaraamatutele retsepte Saaremaalt · Peeter on kindel, et tema lagi kokanduses pole veel saavutatud, seetõttu jättis ta peakokakoha ja läks Eestist Rootsi tipprestorani Bloom kogemusi hankima. · Peeter üks seksikaimaid kokkasid, mida on ka erinevad ajakirjad hinnanud nt Cosmopolitan. MARTTI KOPPEL(41) "Veini ja toidu sobitamise filosoofia seisneb maitsete tasakaalu leidmises ja põhimaitsete kokkusobitamises." Martti on kõige pikema kogemusega telekokk Eestis. Hoolimata sellest ei meeldi Marttile, kui teda telekokaks kutsutakse. Oma põhitööks peab ta peakoka
Loovtöö õppevahendid: valged A3 paberid, markerid, plakatid rühmades (3-5 markerid, värvipliiatsid, värvipliiatsid, liim, käärid, toidu pildid (ajakirjad inimest) liim, käärid, toidupildid jne) Kodu ülesanne oli ka tuua vanad ajakirjad (ajakirjad jne) seotud toiduga. Mõistekaardi pea sõna on ,,Tervislik toitumine" (Lisa 2) 7 min Esitlus Pärast suure mõistekaardi tegemist, õpilased Esitavad oma plakati esitavad need klassile. klassile, selgitavad seda.
Nädal 60 7 Ülejäänud variandid said kõik negatiivsed tulemused. Süsteem suutis vastavalt oodatustele anda õige tulemuse. Vastuste andmisel mingeid tõrkeid ei tekkinud. Süsteemi oli lihtne kasutada (põhiliselt töö hiirega). Uued küsimused ja tulemused esitati ruttu. Testi nr.2 täitmine Tulemusteks saadi: Kroonika 60 Nädal 60 Need ajakirjad vastasid kõigile esitatud kitsendustele. Tõrkeid ei tekkinud, süsteem töötas ruttu. Testi nr.3 täitmine Tulemusteks saadi: Pere ja Kodu 160 Eesti Naine 160 Miniristik 140 Ristik 140 Tervis Pluss 140 Maakodu 140 Maamajandus 140 Kaks esimest vastusevarianti vastasid täiesti oodatule. Ülejäänud said võrreldes esimestega vähem punkte, nii et neid ei tasuks antud juhul uurida. 2
Kirjandus nagu ka meelelahutus olid kiire rikastumise võimalused. Pluuto Kaljukitse jõudmisel on inimeste prioriteedid teised kui varem. Kirjandusest on saamas pigem äriline looming. Tarbimine on vähenenud kõigis valdkondades, väljaarvatud eluks vajalik. Kirjandus aga kahjuks elu säilitamiseks vajalik pole ning seetõttu on kirjandus esimene koht, kus inimesed oma kokkuhoiupoliitikat rakendavad. Juba on tunda uue ajastu mõjusid. Paljud ajakirjad on lõpetanud oma töö ning need, mis on jäänud, võitlevad ellujäämise nimel iga päev. Eriti oluliseks on saamas kvaliteedi ning hinna suhe. Palju suurema tähtsuse omandab kirjanikule kirjutatava raamatu müügiedu. Kirjandus kui looming jääb alles ka tulevikus, kuid rahalise edu saavutamine on märksa raskem kui varem. Seda seetõttu, et esiteks on uue aja tarbija väga kriitiline ning nõuab ka raamatult palju enamat, kui lihtsalt banaalsust. Tänu
kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Seega saab sihikindla tegutsemise iseseivsuse saavutamise eeldusteks tuua rahvusliku haritlaskonna kujunemine, ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud, ajakirjad ), rahvuslike suurürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogumine jne. need tugevdasid eestlaste eneseteadvust), aktiivne seltsitegevus, hakkas kujunema eestikeelne koolivõrk ja eriti tähtis, et 1917.a. sai eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Need on eelkõige kultuurilised eeldused, kuid tähtis osa oli ka majanduslikel eeldustel: talude päriseksostmine (talupojast sai peremees!), kiire tööstuslik areng (Eesti oli Vene impeeriumi arenenuim osa), linnade eestistumine (järjest
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas väl...
Ning ei ole välistatud seda , et toitumishäirete all ei kannataks algklassiõpilasi ega ka vanureid . Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Kust saab alguse enese näljutamine ? Kohe kindlasti saab enesenäljutamine alguse kuulsustest kes samuti ennast näljutavad . Fännid kes on oma kuulsuse fännid püüavad järgida oma kuulsust . Kindlasti ka ajakirjad ja televisioon mõjutavad paljusi noori ennast nälgima . Vaadates kasvõi ajakirjas mõnda modelli kes on väga peenike , soovib nii mõnigi , et saaks olla sama peenike ning alustab sellega enda näljutamist . Kuid kõik mida me ajakirjas näeme on väga palju töödeldud , nende keha on töödeldud peenemaks . Üleüldse soovivad väga paljud noored sarnaneda ajakirjades , piltidel , plakatitel olevate modellide ja kuulsustega .
konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus.Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale. 3 Kuidas prügi sorteerida? Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; · Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; · Ümbrikud, kaanteta raamatud; · Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: · Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; · Majapidamispaberit; · Kasutatud pabernõusid; · Kartongist joogipakendeid, kilet; · Foolium- ja kopeerpaberit. NB
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
