kliendi probleemid. Näiteks kui klient soovib torude puhastamist (mis ei kuulu ettevõtte teenuste hulka) tellitakse antud teenus mujalt, millega täidetakse kliendi soov ning klient ei pea ise teenuste otsimisega tegelema, vaid saab kõik teenused ühest kohast. Ettevõtte jaoks on tähtis pakkuda kliendile kindlustunnet, seega olgu tegu mistahes kellaajaga, kliendi mured saavad igal ajal lahendatud. Kui pakkumine sobib, lepitakse kokku ajagraafik ja tööetapid ning töö pannakse käiku. Töö valmimisel antakse töö üle ning esitatakse arve. Kaubanduses tegeleb kauba tellimisega peamiselt juhataja ise, kuid suuremalt jaolt abistab teda ka müüja (kes tegeleb ühtlasi ka kauba vastuvõtmisega). Kuna tegemist on väikese maa poega, ei ole ka tööprotsess väga märkimisväärne: Tellitakse erinevatelt tarnijatelt kaup, müüja võtab kauba vastu ning allkirjastab saatelehed. Vajadusel sisestab juhataja uue kauba müügiprogrammi
reguleerida, kas muusika mängib või ei. Töökoha ruumi saab pidevalt tuulutada värske õhuga. Lahtiseid juhtmeid maast ei leia, vältides nii komistamist ja kukkumist. Soovitused: võimalusel soetada randmetoega hiirepadi. Sundasendi vältimiseks teha regulaarseid puhkepause, tõusta püsti ja vajadusel teha harjutusi õlevöötmele. Eelistada mitmeid lühikesi pause. Võimalusel vahetada välja töötool, et oleks ka seljatoe reguleerimise võimalus. Peale õppesessiooni koostada ajagraafik koolitööde jaoks, et vältida ajasurvest tulenevat pinget vältimaks nii kooliga seotud stressi ja vaimset pinget. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamisjuhend. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 29.11.2017, allikas http://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede- failid/Teemad/Riskianaluus/Kuidas-riskianaluusi-labi-viia/Euroopa%20T
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
rahulolus. tarkvara madal Kasutatakse süsteemset arendusprotsessi. kvaliteet Testimine kavandatakse nii, et see kataks kogu funktsionaalsuse. Süsteemi testimine sõltumatute ekspertide poolt. Ajagraafik vaadatakse projekti käigus korduvalt üle. 2. 4 Ajagraafikust Aktiivne protsessi jälgimine toob nihked ajagraafikus mittekinnipidami koheselt välja. ne Kasutatakse mitmeetapilist tarkvaraarendus- ja väljastusmudelit.
O T · Võimalus laieneda · Ettevõtte algusperioodil on teistesse baltimaadesse ja vaja osta küllaltki suur Soome, kus konkurente on valik lauamänge, millest sammuti küllaltki vähe. enamus ei saa tõenäoliselt · LARPi ja lauamängude esimesel kuul maha populaarsuse kasvades on müüdud. oodata vastavatele toodetele nõudluse kasvu. 4.3. Äriprojekti realiseerimise ajagraafik Joonis 1. Äriprojekti realiseerimise ajagraafik Joonis e y telje leg en d: 1. Äriplaani koostamine 9. Asutamiskoosoleku kokkukutsumine ja 2. Turuuuringute läbiviimine (peamiselt asutamisdokumentide allkirjastamine internetiportaalides) 10. Dokumentide notariaalne kinnitamine 3. Turuuuringute analüüs 11. Ettevõtte pangaarve avamine
kui palju peab olema teeninduskanaleid, nõuded, ülesanded, õigused, vastutus. Projektijuhil peaks olema eelnev projektitöö punkte?), teenindavate ja teenindaja keskmine sesuaeg(seisuaja minimiseerimine), kogemus. Ta peab tundma projektijuhtimise meetodeid, tehnikaidja abivahendeid,. teenindavate keskmine arv teeninduse ootel(järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse Projektijuhi esimeseks ülesandeks on ette valmistada esialgne eelarve ja ajagraafik, teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja komplekteerida meeskond, õppida tundma kliente, leida tööks sobivad vahendid, inventar. võimalikud vead: 1)mudeli struktuur ei ole õige, 2)mudel ei sisalda oluliseid tegureid, Meeskond: 1)puhas projekteerimisorganisatsioon luuakse ettevõtte juurde nii, et ta ei sega 3)olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p-
Vastutuskahju kindlustuskaitset pakutakse koos varakahju kindlustuskaitsega. Kindlustusvõtjaks võib olla isik, kes omab kindlustushuvi ehitusettevõtja (peatöövõtja või alltöövõtja), ehitustööde tellija, ehitise omanik või seaduslik valdaja. Lepingu sõmimiseks klient peab esitama sooviavalduse koos riskiküsimustiga, vajadusel peab ka esitama järgmisi dokumente: ehitusprojekt, ehitusluba, ehitusnorm dokumenti, peab olema ehitustööde ajagraafik, ehitusleping ja muu. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud on: · ehitustööde (sh meetodite, menetluste, võtete jms) ning materjalide kirjeldus; · ehitustööde alguse ja lõpetamise aeg; · ehitise või ehitustööde lõplik maksumus nende valmimisel; · ehitusplatsi täpne aadress või asukoht; · ehitusplatsi valvega seotud asjaolud; · omandisuhet puudutavad andmed;
PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE Projekti maksumus: Jrk. Kulu liik Maksumus Nr. 1. Tehnoloogia(masinad) 50 000 2. Mööbel 75 000 3. Palgad 576 000 4. Reklaam 12 000 5. Trantsport 20 000 KOKKU 733 000 Planeeritud investeeringute ajagraafik: Jrk. Nr. Kulu liik I kv II kv III kv IV kv KOKKU 1. Tehnoloogia 30 000 10 000 0 10 000 50 000 2. Mööbel 50 000 10 000 15 000 0 75 000 3. Töötajate 84 000 84 000 84 000 84 000 336 000 palgad 4. Juhi palk 60 000 60 000 60 000 60 000 240 000 5
peatükile, sest kolmandas peatükis tuginetakse eelkõige süsteemsuse printsiibile, mis käsitleb asjaolu, et midagi kirjeldades ning uurides peaks silmas pidama ka kõike seda, mis mingil viisil on vaadeldavaga seotud. Ülikoolis on õpilase vaba aeg vägagi hõivatud ja edukaks läbimiseks on ilmtingimata vaja luua omale süsteem. Süsteemi nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega. Kooli mõistes on süsteemiks ajagraafik. Ilma selleta on üsna keeruline kuhugi jõuda või õigeaegselt midagi ära teha. Ajagraafikusse tuleb märkida hommiku-, lõuna-, õhtusöögi, trenni, õppimise ajad ja kõiksugu muud tegevused. Olles loonud süsteemi, olen loonud tugeva vundamendi universiteedi läbimiseks. Juhtimine ei ole kerge töö, olen seda oma silmaga pealt näinud. Juhtimiseks nimetatakse tegevust, mis seisneb vastavate tegurite rakendamises süsteemide üleminekutel antud olekutest soovitud olekutesse
Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust · tagada projekti käi...
· loomulikult on otsuse aluseks ka lepingu tõenäolise kasumi suurus; · võib öelda, et mida rohkem firma esineb võistupakkumistel, seda reaalsem võimalus on tal võita. Riigihanke dokumendid · Ettevõtte referentsid/tehtud tööd (objekti nimetused, pildid, hind, projektijuht) · Väljavõte krediidiinfost (ÜHTEGI VÕLGA EI TOHI OLLA) · Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d · B kaardi koopia Põhidokumentatsioon pakkumisega · Pakkumistabel, ajagraafik, maksegraafik... · Ettevõtte referentsid (objekti nimetused, pildid, hind, projektijuht) · Väljavõte krediidiinfost (kas, millised ja kui palju võlgasid) · Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d · B kaardi koopia · Panga kinnituskiri(garantii) · Kindlustuste koopiad · Struktuuri tabel · Käibe võrdlused · Analoogsete objektide fotod 4.EHITUSKULUDE LIIGITAMINE 4.1.Miks on vaja ehituskulude liigitamist?
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
Ettevõtte juhtivtöötajate tugevad ja nõrgad küljed......................................................................................10 Juhtimisstruktuur ........................................................................................................................................11 PROJEKTI SWOT...........................................................................................................................................11 ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK............................................................................................11 FINANTSPLANEERIMINE.................................................................................................................................. 12 PROJEKTI MAKSUMUS...............................................................................................................................12 FINANTSEERIMISALLIKAD............................................................................
kiiret tegutsemise alustamist projekti stardil. Kui remont on juba lõpufaasis kaasatakse projekti erialaste teadmise ja kvalifikatsiooniga elektrik, kes tegeleb elektritöödega, sest elektritöö nõuab spetsiifika tundmist. Põhitöötajatena saavad tööd kokk- teenindaja ja kokaabi- koristaja, kes alustavad siis, kui remont on lõpetatud. 17 3. PROJEKTI TEGEVUSTE AJAGRAAFIK Projekti ajagraafik on ära määratletud kindlate tegevuste järjekorrana: ülesanded, teostaja(-d)/vastutajad, tööteostuse alguse ja lõpu kuupäevad ning tähtajad. Projekti reaalne tegevuse algus on novembrikuu lõpufaasis, kus remonditegevuse algusfaasiks on 01.detsember. Remondiks ja ettevalmistusteks ajaline kulu on planeeritud um. 2,5 nädala perioodile. Remonditööde lõpetamise järgselt tellitakse toidukaup ning juurutatakse menüü.(vt tabel 6.)
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetööl KATEGOORIA PLAANI KOOSTAMINE Rühmatöö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku 2014 SISUKORD VALITUD KATEGOORIA ASUKOHA KIRJELDUS MÜÜGIKOHAS.....................4 KATEGOORIA MÄÄRATLUS JA ROLL....................................................................6 KATEGOORIA KAARDISTUS NING VÕRDLUS KONKURENTIDEGA...............8 KATEGOORIA HINDAMINE.....................................................................................11 KATEGOORIALE SOBIVATE STRATEEGIATE JA TAKTIKATE VALIMINE......14 KAMPAANIAPLAAN JA TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE...................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................18 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................
riske seda suuremat tähelepanu tuleb tal pühendada avastamise riskile. 4) Auditi risk (kogurisk) - Nimetatud risk tähendab kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitori ülesanne on läbi kõikide riskide maandamise vähendada võimalikult koguriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas esialgset tegevusriski või sisekontrolli riski valesti, siis tuleb teha auditi plaanis korrektiive ning fikseerid kõik täiendavad meetmed ning koostada uus ajagraafik. Auditi tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid millele toetudes saab ta teha põhjendatud järeldusotsuse, tõendusmaterjalide sobivus tähendav nende olulisust. Piisavus tähendab kvantitatiivset hulka. Tõendusmaterjalide hankimisel tuleb kindlasti arvestada nende sisu ja olulisemad asjaolud mida arvestada on järgmised: 1) Risk mida mõjutab kontrollitava nähtuse olemus sisekontrolli tase ja kontrollitava ettevõtte tegevuse iseloom.
riske seda suuremat tähelepanu tuleb tal pühendada avastamise riskile. 4) Auditi risk (kogurisk) - Nimetatud risk tähendab kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitori ülesanne on läbi kõikide riskide maandamise vähendada võimalikult koguriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas esialgset tegevusriski või sisekontrolli riski valesti, siis tuleb teha auditi plaanis korrektiive ning fikseerid kõik täiendavad meetmed ning koostada uus ajagraafik. Auditi tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid millele toetudes saab ta teha põhjendatud järeldusotsuse, tõendusmaterjalide sobivus tähendav nende olulisust. Piisavus tähendab kvantitatiivset hulka. Tõendusmaterjalide hankimisel tuleb kindlasti arvestada nende sisu ja olulisemad asjaolud mida arvestada on järgmised: 1) Risk mida mõjutab kontrollitava nähtuse olemus sisekontrolli tase ja kontrollitava ettevõtte tegevuse iseloom.
riske seda suuremat tähelepanu tuleb tal pühendada avastamise riskile. 4) Auditi risk (kogurisk) - Nimetatud risk tähendab kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitori ülesanne on läbi kõikide riskide maandamise vähendada võimalikult koguriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas esialgset tegevusriski või sisekontrolli riski valesti, siis tuleb teha auditi plaanis korrektiive ning fikseerid kõik täiendavad meetmed ning koostada uus ajagraafik. Auditi tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid millele toetudes saab ta teha põhjendatud järeldusotsuse, tõendusmaterjalide sobivus tähendav nende olulisust. Piisavus tähendab kvantitatiivset hulka. Tõendusmaterjalide hankimisel tuleb kindlasti arvestada nende sisu ja olulisemad asjaolud mida arvestada on järgmised: 1) Risk mida mõjutab kontrollitava nähtuse olemus sisekontrolli tase ja kontrollitava ettevõtte tegevuse iseloom.
Vahetuskursikriteerium · Liituda sooviva riigi valuuta peab osalema vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ERM2 ning riigi valuutat ei tohi vähemalt kaks aastat enne euroalaga ühinemist devalveerida Stabiilsuse ja kasvu pakt. · Stabiilsuse- ja kasvupakt (SGP), 1997 Keskpika perioodi eelarvepoliitiline eesmärk tasakaalus või ülejäägiga eelarvepositsioon Ajagraafik finantssanktsioonide rakendamiseks riikidele, mis ei suuda hoida eelarvetasakaalu või valitsussektori võlakoormust nõutud piirides Tingimusi leevendati 2005. aastal Prantsusmaa ja Saksamaa survel Optimaalse valuutapiirkonna teooria. · Optimaalse valuutapiirkonna teooria (Robert A. Mundell 1961) Fikseeritud vahetuskursid sobivad kõige paremini piirkondadele, mis on väga tihedalt
vale suhtlemise organiseerimine võib viia konfedentsiaalse informatsiooni lekkimiseni ja intellektuaalse omandi kaotamiseni. 1.6. Loomingulisuse mõju elemendile “käivitamine” Käivitamine on eduka projekti või programmi aluseks. Käivitamise faas on tihti ebakindel, informatsioon on sketšilaadne või on see üldse puudulik. Huvitatud poolte nõudmised võivad 9 olla ebamäärased, ootused ebarealistlikud ja projekti ajagraafik ebareaalne. Varajast entusiasmi ja optimismi tuleb karastada reaalsusega. Hästi ettevalmistatud ja effektiivselt juhitud käivitamise töökoda, õige personali valimine projekti meeskonda suurendab kõvasti eduka projekti võimalusi. Käivitamise töötuba peab keskenduma projekti põhikirja ja projekti plaani väljatöötamisele, sätestades meeskondade rollid ja projekti kriitilise tee. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 78)
Jalgrattateede võrk 49. System of pedestrian ways 45. Kõnniteede võrk TUVWYZ vocabulary 1. Tacking Kruntimine 2. Tandem roller Kahevaltsiline teerull 3. Technical regulation Tehniline eeskiri 4. Temporary Ajutine 5. Terminate Lõpetama 6. Time costs Ajakulu 7. Time limit Ajaline piirang 8. Time schedule Ajagraafik 9. Tipper, Tipping car Kallur (mehhanism) 10. Total weight Kogukaal 11. Towed grader Järelveetav greider 12. Tractor and trailer Veoauto täishaagisega 13. Tractor shovel Frontaallaadur, eestripplaadur 14. Traffic circle Ringliiklusega ristmik 15. Traffic code Liikluseeskiri 16. Traffic concentration Liiklustihedus 17. Traffic barrier Tõkkepuu 18
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
volituseks (otsustajatele esituseks) ja, rakendatavana, tegevusloaks ja litsentsiks; Kasutaja-sõbralik – dokument, mis edastab tehnilised teemad igale osapoolele selgel ja mõistetaval viisil. KMH aruanne vajalik: • Taotlejale – taotluse rakendamiseks keskkonnale ja kogukonnale vastutustundlikul viisil; • Vastutavale asutusele (tegevusloa andjale) – teha põhjendatud otsus taotluse osas, k.a. heakskiidule lisatud ajagraafik ja kehtestatud tingimused; • Üldsusele – aru saada taotlusest ja selle võimalikest mõjudest inimestele ja keskkonnale Hea KMH aruanne on: • Selge ja loogiline ülesehitus, foonitingimuste, prognoositava mõju (iseloom, ulatus, suurus), leevendusmeetmete, vältimatu jääkmõju kirjeldus • Aruanne on loetav terviktekstina, lisad, viited • On lühike, ülevaatlik, objektiivne, erapooletu • Esitab kavandatava tegevuse detailse kirjelduse
Organisatsioonilise käitumise teooria seisukohalt on meeskonnatöö sünergeetilise efekti maksimiseerimiseks mitmeid meetodeid: 2.1. Eesmärgipärase töö mehhanismi kaardistamine ja selgekstegemine kõikidele meeskonnaliikmetele selleks, et igaüks neist teaks oma kohta selles ning temale asetatud vastutuse määra: · mis on lähtepunkt ja eeldused · millised on töövahendid · missugune on ajagraafik · mis on vaja meeskonnal kui tervikul saavutada: tulemuse võimalikult selge ja täpne spetsifikatsioon. Soovitatav on kaardistatud mehhanismi alalhoidmine kõigile nähtavas kohas (inforuumi tahvlil). Mõnikord eeldatakse põhjusetult, et kui töötaja tuleb tööle, siis küll ta teab, miks ja mis eesmärgi nimel. Selline määratlemine ja kaasamine innustab ka neid, kes on tööl ,,ainult raha pärast
vastutused. Võib kaasata ka teisi dokumente (näiteks iteratsiooniplaane) vastavalt projekti iseloomule. Kõikvõimalikud asjassepuutuvad lisadokumendid sõnastikud, kasutajaliidese prototüübid jm. 6.3.2 Testispetsiifilised artefaktid Testiplaan Testiplaan defineerib testimise skoobi, testimise eesmärgid selles, meetodid, loodavad tulemid ning nende loomiseks kasutatavad sisenddokumendid. Samuti planeeritakse testimistegevuste ajagraafik ning määratakse vastutused. Testimistegevused peavad olema kooskõlas projekti üldplaaniga. Testiplaani eesmärgiks on välja tuua ja huvitatud osapooltele kättesaadavaks teha testimise korraldus. Testiplaan juhendab, suunab ja piirab testimise ressursside kasutamist, et saavutada testiplaaniga määratud eesmärgid. Testiplaanil võib olla ka alamplaane. Peamine testiplaan kirjeldab sel juhul, milliseid alamplaane luuakse ning tähtaegu nende koostamiseks
Majandusanalüüs Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel. Andmeanalüüs (data analysis) ja statistiline meetod Statistika metoodika järgi viiakse läbi kõigepealt vaatlus (registreeritakse, kogutakse andmed ettevõtte tehingute, sündmuste jne kohta), seejärel tehakse kokkuvõte (andmete kanded kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hinda...
Küsimused ja vastused 1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhi...
kontrolli protsessi. Potentsiaalseid muudatusi pakutakse välja, kinnitatakse/lükatakse tagasi, dokumenteeritakse ja kinnitatud muudatusi viiakse ellu. Riskiregistrit peetakse selleks, et jälgida aktiivseid riske, kas riskijuhtumid toimusid ja kuidas neid käsitletati. Projektijuhid peavad kontrollima projekti aspekte, mis on avatud potentsiaalsetele kompromissidele—skoop, kvaliteet, kulud ja ajagraafik. Projektijuht peab aru saama, kuidas muutus ühes projekti aspektis mõjutab teisi aspekte. Kvaliteedikontrolli tööriistaid kasutatakse selleks, et aru saada, milline on kvaliteedi tase, kus võivad esineda probleemid, mis on probleemide juurpõhjused ja kuidas parendada projekti protsessid nii, et probleemid ei korduks. Teenitud väärtuse analüüs ja MS Project on mõlemad väga kasulikud projekti kulude
1.2 Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1 Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: tooteesitleja / promootor (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2 Töövõtja teostab Töö ajavahemikul 11.11.2016 kuni tähtajatult. Töö teostamise täpsem ajagraafik on lepingu lisa 2. 12 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1 Töövõtja teavitab Töö valmimisest viivitamata Tellijat. 3.2 Tellija kohustub Töö üle vaatama ja vastu võtma mõistliku aja jooksul pärast seda, kui Töövõtja on Tellijat Töö valmimisest teavitanud. Tellijal ei ole kohustust Tööd vastu võtta enne, kui on saabunud Lepingu punktis 2.2 kokku lepitud Töö teostamise lõpptähtaeg. 3
8.2. Puhkusetasu arvestus Põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstakse töötajale puhkusetasu, mille arvestamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses välja hiljemalt eelmisel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkuse kestvust arvestatakse kalendripäevades. Töötajale puhkusetasude arvestamise aluseks on vastavasisuline töötaja avaldus koos juhataja otsusega või puhkuste ajagraafik, mis on töötaja poolt allkirjastatud jooksva aasta 31. jaanuariks. Puhkusetasu arvestamisel võetakse aluseks töötaja keskmine päevapalk ning see korrutatakse puhkuse päevade arvuga. Vabariigi Valitsuse määruse §2 lg1 kohaselt arvestatakse keskmine palk üldjuhul arvestamise tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud,
kino kohta) välja 4 suuremat mõjurit uue laine filmikunstile: Itaalia neorealism, dokumentaalfilmid, Ameerika kino ja televisioon (Labarthe, 1960). Selles esitletud uue laine mõjutajate ajaline järjestusgraafik (vt Tabel 1) leidis kaks aastat hiljem laiendatud kujul taaskasutust Cahiers du Cinéma 138. numbris ning on edaspidiselt esindatud ka paljudes tolle aja kino tutvustavates väljaannetes (Marie & Neupert, 2002). Tabel 1. Labarthe’i ajagraafik Uue Laine kujunemisest. 1948 Alexandre Astruc publitseerib „La Caméra-stylo“, L'Écran français, nr 141 1949 Kinoklubi Objectif 49 asutamine ja esimene tagasilükatud filmide festival Biarritzis 1950 André Bazin kirjutab monograafia „Orson Welles“ 1951 Esimese Cahiers du Cinéma numbri publitseerimine 1952 Alexandre Astruc lavastab filmi „Le Rideau Cramoisi“
Kui sertifikaat on juba olemas, siis annab kursus eriala arendamise ühikuid (Professional Development Units - PDU). Neid on vaja koguda sertifikaadi säilitamiseks. 3 aasta jooksul tuleb koguda vähemalt 60 PDU-d. Siseministeeriumi ja Esko Koolituse rahvusvaheliste projektide käsiraamat - allikas keskendub projekti taotluse koostamisele. Põhjalikult tutvustatakse Phare nõudeid. Materjal on inglise- ja eestikeelne, sisaldab näitefaile (näiteks projekti ajagraafik MS Projectis) ja lühikest sõnastikku. Enamus materjale on doc-formaadis. Paljud neist sobivad täiendavaks lugemiseks e-konspekti juurde. Käsiraamatust on ka paberversioon. 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal Denis Lock, Project Management, Gower Publishing Ltd, 1996 – Magistritöö autori esimene kokkupuude projektijuhtimise teooriaga. Raamat keskendub ehitus ja tootmisprojektidele. Teatud
7. Uurimistöö tähtsus erialapraktika arendamise seisukohast. 8. Uurimistöö eetika, kuidas on tagatud teadustööle esitatavate eetikanõuete täitmine. 56 9. Kursusetöö või diplomitöö esialgne struktuur ja planeeritud lehekülgede arv alates tiitellehest ja lõpetades lisadega. Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ja diplomitöö maht 30-40 lehekülge (välja arvatud lisad). 10. Uurimistöö ajagraafik tabeli kujul (sh kokkusaamised juhendajaga). 11. Kirjandusallikate loetelu. Tuuakse ainult need allikad, mis on töös viidatud. 12. Lisad vajadusel. 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral Projekt koosneb järgmistest osadest: 1. Uurimistöö teema (teema esialgne pealkiri). 2. Teema valiku põhjendus: uurimistöö tausta ja selge uurimisprobleemi kirjeldus. 3. Uurimistöö teoreetilised lähtekohad (tulenevad kirjanduse analüüsist), mis sisaldavad
kliendi ettevõttes. Seda punkti peavad oluliseks eriti väliskapitalil põhinevad fondid. ÜLESANNE Koosta äriplaanile osa ,,Turustamine". 3.7 PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE Soovitame kasutada järgnevalt toodud tabeleid. Ajagraafikul saab iga äriplaani autor valida sobiva perioodi (kuu, kvartal, aasta) Projekti maksumus Jrk.nr. Kulu liik Maksumus (kr.) Kokku projekti maksumus Planeeritud investeeringute ajagraafik Jrk.nr Kulu liik I kv. II kv. III kv. IV kv. Kokku kulu Raha vajadus perioodil 20 Äriplaan Projekti rahastamise allikad Jrk.nr. Planeeritud rahastaja I kv. II kv. III kv. IV kv. Kokku kulu Raha vajadus perioodil
talveks puhvri antud lennugraafikusse. See aitaks paremini kavandada kütusekulu juhtimist ning muid taktikalisi operatsioone hilinemispäeval. /1, lk 104/ 2.2.3. Puhvrid ja nende kasutamine Eelmises peatükis tutvustati üldiselt puhvrite vajalikkust lennunduses ning antud lõigus püütakse anda puhvrite definitsioon. Puhvrite paremaks arusaamaks toob autor selleteemalise näite. 26 Tabel 2.2. Ajagraafik illustreerimaks puhvreid /1, lk 105/ Sõit Planeeritud Bloki- Planeeritud Ümber- Passiivne Puhver väljumine väline saabumine pööramise aeg väravas puhver aeg 1 Väljumine 15 Saabumine 60 min 0 min 15 min A: 07.30 B: 09.30 2 Väljumine 15 Saabumine 65 min 0 min 10 min
Töös esitada ressursivajadus (masinad, tööjõud, materjal) ning planeeritav tööde kestus. Abimaterjalina võimalik kasutada Eke Nora andmebaasi, RATU katalooge ja raamatut SPON´S pricelist, eelistatud tegelike ettevõtete andmed. · Eraldi tuua välja otsekulud, korralduskulud, üldkulud, kasum vm ning pakkumishind esitada koos käibemaksuga. · Esitada lisaks pakkumise tabelile lisaks järgnevad hankedokumendid/pakkumise lisad: o ajagraafik o maksegraafik o ettevõtte tõendavad kaks pakkumise lisa SISU (vt alates lk 3) NÕUDED: 1. Kodutöö peab vastama kirjalike tööde vormistamise juhendile (http://www.tktk.ee/uliopilasele/oppetoo/kirjalike-toode-vormistamise-juhend) 2. Õppejõule esitatud ja arvestatud kodutöö on eelduseks arvestusele pääsemiseks. [1]
leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine. Algse eelarve järgi oli Wiedemanni kooli remondiks planeeritud 42 miljonit krooni, kuid valitsus ei olnud veel kooli riigihooneks määranud ning eelarvet ei oldud veel vastu võetud - kõik oli lahtine, kuid suhtumine oli siiski optimistlik. Haapsalu haridusinimesed kogunesid teist korda, et arutada teemadel nagu õppesuunad ja ajagraafik. Kolmandat korda koguneti juba siis, kui riigigümnaasiumi tulek oli kindel. Siis pandi paika ka plaanid munitsipaalvõrguga: kellest saab põhikooli uus direktor ja kellest moodustatakse uus töötajaskond. Riigigümnaasiumi tulek aitaks tuulutada Haapsalus nii tööturgu kui ka õpetajaid polnud veel teada, kes riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava -
Erilist tähelepanu tuleb osutada toodangu virnastamsel püsivusele, ilmastiku mõju eest kaitsmisele, alustugede horisontaalsusele ja sellele, et toodetest väljaulatuvad vardad või aasad ei läbistaks kattekilet (presenti vms). 8.1.2 Montaaziplaan Elementide paigaldaja koostab montaazi plaani ja graafiku kooskõlastatult toodete valmistajaga selliselt, et valmistoodang saabuks ehitusplatsile vastavalt paigaldusgraafikule. Montaazi ajagraafik peab olema kooskõlas ehituse üldise graafikuga. Lõplik tööde teostamise projekt peab olema vastavuses ehitusosa projektiga ja konstruktsioonide projekteerija poolt kooskõlastatud. Enne montaazi algust tuleb veenduda, et tööde teostaja on tutvunud tööde teostamise projektiga ja omab piisavalt kogemust antud tööde tegemiseks. 26 8.1.3 Toodete vastuvõtt ehitusplatsil
2. maksumusplaanija poolt koostatud eelarvevariantidel, mis on analooselt korrigeeritud; 3. tegelikult tehtud kuludele, mis on tehtud eelarvega võrreldavateks; 4. kogemuslikult leitud hetkel tehtavate või tulevikus tegema hakatavate tööde maksumused. 91. Ressursside alusel tehtav kulukontroll Ressursside alusel tehtav kulukontroll sõltub kiiresti ning usaldatavalt esitatud aruannetest, kusjuures kulude kontrollija on seotud selle kahe erineva aspektiga. 1. Kogu ajagraafik. Võrkgraafiku koostamisel tuleb lähtuda paljudest eeldustest seoses tööde tegeliku toimumisega. Arvestatakse vaid kriitilisel teel asuvaid ja selle lähedasi töid, sest suvaline oluline muudatus seal põhjustab kriitilise tee ja selle tööde kestuse muutuse. Seejärel tuleb ka otsustada, kas erinev kestus on aktsepteeritav või tuleb tööks järele jäänud aega korrigeerida. Mõlemad olukorrad mõjutavad oluliselt ka maksumust. 2.Üksiktööde kulud
loovust ja tekitades vastumeelsust ülesannet täita -kui unustatakse enesestmõistetavused nagu: sünnipäevade meelespidamine huvi nende probleemide vastu viisakas huvi nende eraelu vastu -väärilised tänu ja tunnustusavaldused alluvatele Efektiivse delegeerimise kuldreeglid 1.Põhjalik planeerimine. (Mida? Kes? Vahendid? Volitused? Ajagraafik?) 2. Kontrollmehhanismid. (Millised mehhanismid? Millal ülevaatamised? Millal tulemusvestlused? Tagasiside?) 3. Praktika ja analüüs. (juhendage, arendage suhtlemisoskust, organiseerige edasised delegeerimised) Delegeerimise hüved 1. Suurenenud produktiivsus ja efektiivsus. 2. Aja maksimeerimine. 3. Vähemoluliste tööde kõrvaldamine. Edukas delegeerimine võimaldab töötada tulemuste nimel. Põhjused, miks juhtidele ei meeldi anda volitusi alluvatele 1
· uued iga inventuuri läbiviimiseks · Inventuur ja loend on kohustuslikud: · iga majandusaasta lõpus; · ettevõtte asutamisel, liitmisel, müümisel, likvideerimisel; · materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel (ainelise vara puhul). Raamatud ja kunstiteosed on põhivarad, mida ei amortiseerita. Arvele peaks võtma väärtuslikud asjad. Põhivarasid inventeeritakse Akadeemias üle kolme aasta. · Inventeerimisjuhend · inventuuri ajagraafik · inventuurikomisjoni liikmete ülesannete jaotus ja vastutuspiirkond · inventuuri ettevalmistus · inventuurihetke määratlemine · rendile- või tasuta kasutusse antud varade inventeerimine · inventuuri tulemuste kujunemine ja vastav vormistamine -----------Aasta lõpus peaks vaatama üle nüuded ja kohustused ja et kas kõik kajastub õigesti. Aastainventuurid - kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu
Organisatsiooni standardprotsessi haldamiseks on moodustatud tarkvaratehnika protsesside grupp; on evitatud kogu organisatsiooni hõlmav õppe- ja treeningprogramm, et tagada kõigi töötajate ja juhtide vastavad teadmised ja oskused. Organisatsiooni standardprotsessi kohandatakse vastavalt konkreetsete projektide eritingimustele/-nõuetele–project ipool tmääratletud tarkvaraprotsess. 3nda taseme organisatsioonides on projekti funkstionaalsus, ajagraafik ja maksumus täielikult kontrollitav. 4. tase – Managed – juhitav. Sellel tasemel organisatsioon seab kvantitatiivsed kvaliteedinõuded nii tarkvaratoodetele kui ka -protsessidele. Üle kõikide projektide oluiliste protsesside on olemas mõõdetud tootlikkuse ja kvaliteedit mõõt. On loodud üleorganisatsiooniline protsesside andmebaas, mida kasutatakse protsesside analüüsiks. Projektide parameetrid on määratletavad, kõikumised tootlikkuses, tähtaegades jmt. on reeglina tühised
õiguse või on intressimäär madalam kui lepingutingimuste täitmise korral. Erandjuhtudel võidakse lubada säästuhoiust sanktsioonideta katkestada juhul, kui klient sellest vähemalt 2-3 kuud ette teatab. Säästuhoiuse puhul on ka variante, mis lubavad kliendil mingi arv kordi mingi aja jooksul, näiteks kolm korda kvartalis kindla summa säästuhoiuselt välja võtta, tõlgendamata seda lepingu katkestamisena. Sel juhul on aga rangelt kindlaks määratud sissemaksete ajagraafik ja suurus. Säästuhoiuse intressi arvutatakse üldjuhul tegelikult kontojäägilt, mis tähendab, et pärast iga sissemakset hakkab pank sellelt kohe intressi arvestama. 2. Laenuteenused Krediite võib jagada ka järgmiste tunnuste järgi, mille loetelu ei ole lõplik: a) Laenusaaja järgi: - ärifirmad ja äriga tegelevad eraisikud (e/võtluskrediit), - finantseerimisasutused - kindlustusfirmad ja pensionifondid
seadmed, tarkvara, kinnisvara jm. põhivara ostud)? Milliseid rahastamise allikaid plaanid kasutada? Kui palju kapitali on valmis panustama omanikud? Kui palju kavatsed kasutada laenukapitali? Kas on kavas taotleda ettevõtlustoetust riigi poolt? Mis on põhilised riskid rahastamisallikate kasutamisel (nt toetust riigi poolt ei anta, ei suuda pangalaenu tagasi maksta)? Tabel x. Planeeritud investeeringute ajagraafik Investeering I kv II kv III kv IV kv 1. 2. Kokku väljaminek €: Tabel x. Rahastamise allikad Rahastamisallikas I kv II kv III kv IV kv 1. 2. Kokku sissetulek €: (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead Rahastamisallikad märgitakse finantsprognoosis tegevuse esimesele kuule. Tegelikult võib ettevõtte
Lk 18. esimene pool Mahuarvutuse protsessi etapid: - algdokumentatsiooniga tutvumine - palumispalvete koostamine alltöövõitudele ja eritarvetele, vajalike koopiate tegemine - kulupositsioonilt klassifitseerimine süstemaatilise ülevaates ja täpsustus - arvutatava objekti vaatamine osadeks - mahuarvutuste omavaheline tööjaotus - mahuarvutusmeetodite valik - mahuarvutus - esialgne tööde organiseerimisprojekt ja ajagraafik - tegelik mahuarvutus Mahuarvutuse juhend Eestis pole veel koostatud Soome TALO-80 ja -90 klassifitseerimist juhendit. Esitatakse üksikute tööde tasemel koostatava mahuarvutuse juhiseid. Kasutatakse üldist või ettevõte mahuarvutuse juhendit. Sisaldab töömahtude kirjeldamise, eritlemise ja mõõtmisreeglid määratletakse: - kasutatakse kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega - fikseeritud mahtude eritlemise kulupositsioonide siseselt
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
Väärtus ehk lisa(nd)väärtus turismitootele lisatavad omadused, mis pakuvad kliendile tema vaatenurgast lähtudes lisavõimalusi ja/või mille eest kliendid on nõus rohkem maksma. Turunduse kontekstis nt lisateenused või kvaliteetne teenindus, mis ületavad kliendi ootusi. 47 L I S AD Näide. Väljavõte OÜ Agentuur turundusplaani tegevuskavast Ajagraafik Ressursid Eesmärk Tegevused Vastutaja OÜ Summa Algus Lõpp EAS Agentuur kokku Tekstide tõlkimine 01- 30- Juhatuse
NB! Siinkohal tuleb sisse kvoorum – istungjärk on otsustusvõimeline, kui on kohal üle poole (seega 51 liiget) koosseisust. Kui alla poole, siis küsimus läheb arutusele järgmisele korralisele istungile. Korraline istungjärk jaguneb täiskogu töönädalateks. Istungid toimuvad esmaspäevast neljapäevani. Kolm sellist järjestikust töönädalat – täiskogu töötsükkel. Töötsüklile järgnev nädal – kohtumine valijatega, töö fraktsioonides ja komisjonides. Ajagraafik: Seda ajagraafikut võib muuta 2/3 koosseisu häältega. NB! Väljapool neid aegasid on võimalik kokku kutsuda RK täiendav istungjärk, kuid seda on võimalik kokku kutsuda teatud toiminguteks, mida seadus loetleb1 3 varianti. Kõige esimene – presidendi valimine. Täiendavaks istungjärguks vajalik kvoorum – üle poole koosseisust. KOMISJONID Riigikogus on järgmised alatised komisjonid:
kohustuslikule kirjandusele Eksamiajad: 16.03. kell 12.15 ja 26.05. kell 19.00. Materjale on lubatud kasutada, vastamise aeg on piiratud. • Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal (50-59% =E; 60- 69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A) Teemad Sotsiaalpsühholoogia kui teadus • SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused Inimsuhete ajalooline areng • Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete kontekst: normid, väärtused,
a noortelaagrite juhtide- Talvine seminar toimus 14.15.02.2005. a Kurg- ja kasvatajate koolitustest ja eksamitest järve Spordibaasis. Osalejaid 78. 3) Ülevaade 2005. a laagrisuvest lepingutest Seminari teemad: ja nende täitmisest 1) Muudatused HTM-i noorteosakonna töös 4) 2006. a laagrisuve ajagraafik 2) 2005. a noorsootöö prioriteedid 5) Juhtimine loomariigis A.Turovski 6) Noortelaagrite korraldajate sõnavõtud NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID Lähtuvalt noorsootöö seaduse § 9 punktist 3 väl- Komisjoni nõupidamisele 28.11.2005. a oli laeku-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
