Mõni ei suuda otsustada, mis talle meeldib ja mis mitte. Selleks võivad nad muuta iga päev oma välimust. Nad vahetavad riideid, jalanõusid, ehteid või aksessuaare. Üheks põhjuseks, miks inimesed nii käituvad võib olla see, et nad on harjunud ajaga, mil ei olnud võimalik midagi meeldivat muretseda. Teine põhjus võib olla, et nende stiil on selline. Praegu on poodides palju erinevaid võimalusi. Suur on värvivalik, erinevate lõigetega paljudelt firmadelt. Selline küllus ajab inimesi segadusse. Võrreldes Eestit praegu ja ajaga, mil ta oli Nõukogude Liidu koosseisus on valik moele sadu kordi kasvanud. Vastus küsimusele: ,,Kas iga inimene peab olema moodne?" oleks, et kõik inimesed ongi omamoodi moodsad. Inimene on moodne, siis kui soetab talle endale meeldivad ja mugavad riided ja ümbritseb end kaasaegsete vajalike esemetega. Seega, kui inimene käib ajaga kaasas on ta moodne. Ajaga kaasas mitte käia on võimatu.
Disaini aluseks oli soov teha taevast vaadates silmapaistev linn, mis ilmselgelt pidi meenutama laialiaetud tiibadega lindu. President Juscelino Kubitschek laskis riigile uue pealinna ehitada 1956-1960, et viia ellu oma valimisloosungit "50 aastat jõukust viiega." Costa ja Niemeyer jäid peale avalikul konkursil, milles osales koguni 5550 arhitekti. Ja pealinn võeti pidulikult kasutusele 21. aprillil 1960. Täna elab seal 2,8 miljonit inimest, ja linn ajab juba selgelt "üle ääre". Sealne lennujaam on aga külastatavuselt kolmas lennujaam riigis. Brasilia arhitektist Oscar Niemeyer 15. detsember 1907 – 5. detsember 2012 Pilt on tehtud 2008. aasta Kuulus arhitekt Plaan, mille kinnitas kongress 1956 aastal. Brasilia linna plaan (lennuk) Brasilia katedraal Rahvusmuuseum - 14500 ruutmeetrit näitusepinda, kaks 780 kohalist auditooriumi. Parlamendi hoone Juscelino Kubitschek sild. Ehitatud
'Q/ oreanisatsiooniline sobivus (formal t) fi d) strateegiate sobivus (formula /it) 7 Kui amortisatsioonikulud suurenevad, siis rahavoos (plaanis / aruandes) viiljaminekud: a) suurenevad 0 ei muutu c) viihenevad 8 Mdiste "(iiri)proj ekti analiiiis " @!in1 sisusel gitus o leks : a) (iiri)tegevuse kui ndhtuse lahutamine algosadeks (ehk osategevusteks) @ ajutise organisatsiooni (ehk institutsioon i)kui mdiste lahutamine tunnusteks c) ajab d) avdi b Sooritamise kuupiiev Sooritaja allkiri
Leevika Vilja KK10PE Põhiosa tegevusest toimub Riias, taustaks on 1968. aasta 1968. aasta augusti Nõukogude Liidus Riia linnas tavalises korteris oli 21aastane eesti tüdruk kes ootas oma armsamat samal ajal toimub liitriigi väes okupeerimine Tsehhoslovakkias. Samalajal kui tütarlaps ootab enda kallimat Riias ajab tema kallim tutvuste kaudu Moskvas asju, et ta ei peaks ,minema sõjaväeteenistusse. Põhjus oli selles miks tema kallim ei tahtnud minna sõjaväeteenistusse kuna ta oli kunstnik ja sõjaväeteenistus lihtsalt ei mahuks tema ellu ega tuleks kunstitegemisele kasuks. Tüdruk istus mudkui selles riia korteris , kuulamata raadiot ja vaatamata televiisorit. Ta ei tohtinud vaadata aknast välja ega ust lahti teha ei telefonile vastata ega õhtul
Arvustus „November“ „November“ on 2017. aastal esilinastunud film, mis põhineb Andrus Kivirähki raamatul „Rehepapp“. Kui raamat rääkis rohkem Sandrist, Rehepapist, tema tarkusest ja nutikusest ning kuidas ta toime tuli, siis film pühendus hoopis rohkem Hansu, Liina ja mõisapreili armukolmnurgale. Film oli võrreldes raamtuga ka palju süngem ja tõsisem, pisut õudusfilmi moodi. Mulle meeldis filmi juures see, et raamatust polnud eriti asju välja jäänud, detaile oli piisavalt ja, et need näitlejad sobisid sinna suurepäraselt. Näiteks, Hans (Jörgen Liik), Sander (Heino Kalm) ja Liina (Rea Lest) olid filmis täpselt samasugused, nagu ma neid raamatut lugedes ette kujutasin, aga ainuke, kelle välimus mulle üllatusena tuli oli filmis Endel (Taimo Kõrvemaa). Minu kujutluste järgi raamatust oli Endel üks keskmist kasvu, väikese habemega noor mees, kes lihtsalt väga palju ropendas ja vandus, aga filmis oli ta hoopis üks suur, habemega, pikkade juu...
üks kodukass tahta võinuks. Loomulikult, see ,,peaaegu" tähendanuks millegi puudumist, ja see miski oleks armastus. Mu peremees on isekas, ta lähen kooli enne, kui ma jõuan ärgata, ja tulles tagasi potsatab esimese asjana arvutiekraani ette. Ta loeb uudiseid ja siis hakkab mängima. Kostuvad kohutavad helid: tulistamine, kukkumine jpms, mis mind kohutavalt häirib. Ma üritan teda peatada, rongides sülle, ent kerge käeviipega ajab mu isand oma lemmiku põrandale ja jätkab ignoreerimist. Ma olen nukker ja poen ahju äärde, kus on soe ja hea. Ma armastan oma peremeest, ent tema mind ei näe olen temaga või mitte, see pole tähtis. Kui peremehele vahel külalised tulevad, siis on nemad minu vastu hellad, nad poputavad ja silitavad mind, ja siis ma nurrun neile, lastes oma imelisel mustal karvkattel päikese käes sädeleda. Ja siis need külalised kiidavad
Kui oleks siis me oleks väga vaesed ja elaks kuskil ,,totaalses prügikastis". Muidugi ma sureks ka väga noorelt, sest narkomaanid vist ei ela väga kaua kui nad ei suuda kohe tarvitamist lõpetada kui nad on alustanud. Sest mida kauem nad on narkootikume tarvitanud seda raskem on seda lõpetada või isegi pole võimalik lõpetada. Sest paljud, kes lähevad haiglasse ravile, et tarvitamist lõpetada surevad ära, sest nad ei suuda ilma narkootikumideta olla. Selline jutt ajab mulle juba hirmu nahka ja ma isegi ei taha narkomaane näha, rääkimata narkootikumidest. Seega ma ei hakka mitte kunagi narkootikume tarvitama ega ka neid müüma.
Anni vanemad veedavad üha rohkem aega oma kallist ajast Anni venna juures haiglas niiet Ann on peaaegu alati üksi. Anni vanemad ei saa üksteisega enam läbi ja Anni isal läheb töö juures üha kauem. Ühel ööl saadab Anni ema ta isa töö juurde. Teel kohtub Ann Mayaga, kellest saab Anni jaoks ainuke usaldusväärne inimene. Anni venna olukord halveneb ja Anni vanemad sõidavad koos Anni vennaga Helsingisse operatsioonile. Ann ei suuda kuidagi olla, ta murdub. Ta ajab oma venna haiguse enda süüks ja arvab, et haiguse põhjustasid tema kutsutud langenud inglid. Lõpuks on Ann omadega nii läbi, et ta arvab, et ta vend on surnud ja, et ta ise on rase. Õnneks jääb Anni vend ikkagi ellu ja Ann ei ole rase, kuid ta on haiglas ja peab tarvitama ravimeid. Mina arvan, et seda raamatut võiksid kõik noored lugeda. See raamat aitab mõista ennast paremini, on lohutuseks ja peale raamatu lugemist on inimene nii tühjaks nutetud, et on
kuulu iive. · Keskmine juurdekasv 1,5 % Ränne ehk migratsioon · Peamiselt rändavad noored kenyalased töö hakul kas Eurooppasse või Põhja Ameerikaase. Rahvastiku tihedus ja paiknemine · Rahvaarvu tihedus 58,1/km². · 40 % rahvast elab linnades. · 60% -11- elab maal. · Maal elav rahvas on koondunud elama peamiselt maa kesk-,lääne ja loodeossa, sest seal on maa k6ige viljakam. Linnastumine ehk urbaniseerumine · Madal elatustase ajab inimesed linna elama lootes paremat toimetulekut. · Kenyas elab 40% rahavast linnades · Üks maailma kõige kiiremini urbaniseeruvaid piirkondi ongi Sahara kõrbe lõunapoolsemad alad kaasaarvatud Kenya. · Üle 60% elanikkonnast elab slummides. Vanuseline ja sooline koostis · Kenya elanikkond on väga noor. · 40-43% terve riigi rahvastikust on alla 15- aastased, 4,3% on yle 65 aastsed. · Riigi keskmine eluiga on 18, 6 aastat · Ülekaalus on mehed.
4.Mehe nähtamatust kinnitas häbimärk laubal. 5.Karistus nähtamatuga rääkimise eest oli nähtamatuks kuulutamine. Kuust kuni aastani ja rohkemgi. 6.Mees marssis leti taha ja võttis zetooni ilma maksmata, komposteeris selle ja läks aeda. 7.Mees läks esimesel nähtamatuks olemise õhtul linna kõige peenemasse restorani. 8.Mees lahkus restoranist, sest keegi ei teenindanud teda ja ta ei saanud vaba lauda. 9.Nähtamatut varitses sõideteel oht, et teda ajab alla inimene, kes lõustab ennast nende allaajamisega, kelle otsaees on nähtamatuse märk. 10.Tal olid valud kõhus, kõrge palavik , oksendamine ja muud sellised sümptomid. 11.Arst ei tulnud meest ravima, sest ta märkas mehe laubal nähtamatuse märki. Arstid ei saa diagnoosida mitte eksisteerivate inimeste haigusi. 12.Ta varastas poodidest kassasid. 13.Oma hullumeelsetel hetkedel mees varastas, tungis igale poole (sisenes hotellidesse ja jalutas mööda koridore, avas huupi uksi)
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas.
Paljud suitsetavad sellepärast, et mitte kehvemad olla kui nende sõbrad. Nad arvavad, et suitsetamine teeb nad "kõvaks meheks". Suitsetamist alustavad nad tavaliselt kellegi eeskujul. Näiteks sõprade järgi nad kardavad, et muidu ei võeta neid seltskonda. Vendade/õdede või vanemate eeskujul kui kodused suitsetavad, siis on ka suitsupakk kergemini kättesaadav ja siis tundub noorele suitsetamine tavalise asjana. Suitsetajate läheduses on halb olla, kuna suitsu lõhn ajab mul südame pahaks. Olen ka ise kunagi suitsu proovinud ja see oli minu jaoks väga ebameeldiv kogemus. Ma ei näe suitsetamises mitte midagi head, ma ei näe sellel ka mingit mõtet. Minu jaoks jääb arusaamatuks mida nad sellest kõrre tirimisest saavad? See teeb neile ainult kahju. Minu arust alustavad enamus noored suitsetamist 12-14-aastaselt. Tegelikult on see väga vara. Olen kuulnud, et suitsetamine pidurdab kasvu, kahjustab kopse ja vähendab nii võhma
nad ikkagi väga oma perest. Autor tõi väga hästi esile ka mõtted, mida 17- aastane inimene võib mõelda ning ka mida temast arvatakse. Mulle meeldis väga see, kuidas autor olukordi kirjeldas. Salinger oskas kõike kirjeldada nii, et tekkis tunne nagu ma vaataksin filmi. Peale kirjelduste meeldisid mulle väga ka Holdeni seiklused. Kõige naljakam oli koht, kus Holden oli hotellis ja nägi hotelli vastastiivas meest, kes oli pannud endale kleidi selga ja kõpskingad jalga. See seik ajab mind siiani muigama. Kuid mõni Holdeni valik tegi ka meele kurvaks, eriti see, kus ta valis oma unistuste asemel Phoebe heaolu. ,,Kuristik rukkis" oli õnneliku lõpuga, just selline, nagu kõik inimesed loodaksid. Raamatut lugedes üritasin minagi ennast Holdeni asemele panna ja mõelda, mida mina tema asemel oleksin teinud. Kuid nagu me teame, siis on ka igal raamatul oma kindel tagamõte. Arvan, et selle raamatuga tahtis autor öelda, et noored peavad ise midagi korda saatma, riske
Kasutatakse palju naftat , põlevikivi ja turvas jne , mis paiskavad palju CO2-e õhku Inimesed peaksid rohkem päikse patareisid ja päikse paneele kasutama, mis püüavad päikese energiat. Paneele kasutatakse kas vee soojendamiseks või tehakse energiast elektrit.Päikse paneele kasutatakse veel üpris vähe. Kasutatakse ka tuule energiat ja vee energiat, tuulegeneraatori generaatori ringi vedamiseks on vaja tuult, vee energia kasutamisel tehakse tamm ja läbi voolav vesi ajab generaatori ringi ja nendest saadud enegia on täiesti looduse sõbarlik. Loodusesõbralikum on ka vesinuku tarbivmootor, kuna vesiniku leidub kõigerohkem looduses aga vesiniku ei leia looduses puhtana ja selle puhastamiseks kulub ka palju energiat. Puitkütus on keskonna sõbralik , see on taastuv aga pikema ajajooksul.Nendega kas kütetakse majasid või kasutatakse katlamajades.Preagusel ajal võetakse metsa kiiremini maha kui seda peale kasvab.
,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas seinakappi, peeglit ja kingi riidetüki uhiuue? ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, Kleiti rohelist kes kannab, alt päevauudiseid kuuled. väikest mütsi taevakarva?
X a k l a s s P i r i t a M a j a d u s g ü m n a a s i u m Mis kuuluvad varustusse? Saapa valimine Uisusaabas on spetsiaaluisu jaoks mõeldud, on ülevalt toestatud. Klassikasaabas on madalama toestusega. Erinevus kummijäikuses, kuid klambrisüsteemid on samad. Kombisaapaga saab mõlemat stiili sõita, tald on pehmem kui uisusaapal, kinnitused on suhteliselt samad. Tippsuusatajatel on alati 2 paari saapaid, kuid kombisaabas ajab asja ära (muidu hävitakse ajas). Salomoni saapaid ei saa Rottefella suusaklambritele panna, saabas peab olema samast firmast mis klambergi. Suusakeppide valimine Tabelist oma pikkuse järgi valid uisukepi või klassikakepi. Kuldreegel: Uisukepp on 20 cm lühem sinu pikkusest, ja klassikakepp on 30 cm lühem. Kuid pikkused on siiski individuaalsed. Kepid maksavad rohkem, kuna on jäigemad, tugevamad ja on mugavam sõita.
Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise,
Paljunemine Paljunemine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2-3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. See toimub tavaliselt päikesetõusul. Paar ujub kudemisplatsil 1-2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Vastsed kooruvad 7-10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Eluiga Koha elab umbes 10-20 aastaseks. Suguküpseks saab ta 5-aastaselt. Huvitavat Eestis püütud rekordkoha 1975. aastal Võrtsjärvest kaalus 14,25 kg ning oli 90 cm pikk. Huvitav on märkida, et toidu seedimise kiirus (järelikult ka kasvukiirus) on seotud veetemperatuuriga
Neid alateadvusesse salvestatud teadmisi kasutame me truult edasi täiskasvanuks saamiseni. Millal aga avastame me endas nii palju julgust, et teadvustada need kitsendavad uskumused, murda neist läbi ning hakata tegutsema oma unistuste teostumise nimel? Äkki mitte kunagi? Või alles siis, kui olukord läheb nii valusaks ja võimatuks, et enam kuidagi teistmoodi ei saa? Vahest olemegi võtnud omaks usu, et elu ongi sooritamiste rida, kus üks kohustus järgneb teisele, üks hirm ajab teist taga ning iseolemine on totaalselt ununenud. Oleme nagu kõrkjad tuules, keda iga uus iil uude ilmakaarde painutab ning teised inimesed, juhuslikud olukorrad, maailma poolt pealesunnitud tegevused ohvriks vormivad. Valu on hea lähtekoht – paljud meist hakkavad endale ja oma valikute tulemusele otsa vaatama alales siis, kui halb enesetunne selleks signaali annab. Paljud kannatavad mõnuga edasi.
Kindlasti tuleks ka arvestada tõsiasjaga, et aktiivne tegevus toimub aju eri piirkondades ning neuronid on võimelised kodeerima samal ajal erinevaid signaale (Tamm, 2014). Selle testimiseks on tehtud katseid, mille käigus näidatakse helikindlas ruumis inimestele erineva aja möödumisel (aja vahemikud on alla sekundi) erinevaid kujundeid erinevate värvidega ning palutakse pärast öelda, milline kujund oli mis värvi. Mida kiiremini pilte näidatakse, seda tõenäolisem on, et inimene ajab mõne objekti omaduse teisega sassi. Nii võib saada punasest ringist ja rohelisest kolmurgast punane ring ja roheline kolmnurk (Bachmann, 2014). Lisaks objekti esinemise kiirusele tuleb arvestada ka muude segavate faktoritega, seega on katsete tegemisse kaasatud 'maskeerimine'. (Bachmann, 2014) Sõlmimisprobleemi juures on kindlasti väga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus
Charles Darwin (1809-1882) Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872) Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. l Järelikult on see võte kasulik l enese kaitseks. Ekman ja Friesen l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l
Ta on palju unustanud. Niisamuti ei tunneks ema mind, kui ta ei teaks, et see olen mina. Olen muutunud asitõendiks tänasest päevast, mis undab tänavatel ja taeva all. Selle märgid on õhus ja veres. See vahetab elektronkella ekraanil vaikselt numbreid ning teatab kiretult aja kulgemisest, selle aja, mis sisaldab luulet ja võimalusi päästa kõik, mis päästa annab. Luuletused · VALGUS · Ilmavalgus · OOD ALGEBRALE VALGUS Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad. Nüüd päikene pääses lahti, päevad on sinisemad. See tuul on veel külm ja rõske, käed muudab ta karedaks, kuid valgus silitab p õske ja südant teeb paremaks Ilmavalgus · Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. · Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet,
Mis on arsti tähtsus Ma rohtu ei tea. meie elus ja millal tuleb arsti poole Nädal aega mõtlema pean. pöörduda. Poiss ja porgand Kord elas väike poisike, kes porgandit ei söönud, ei porgandisse iialgi ta hambaid sisse löönud. Küll rääkisid ta vanemad, et porgand tuleb kasuks, küll lubasid – kui ära sööd, saad moosikommi tasuks. Kuid poiss see vastas ühte vaid – on porgand lihtsalt kole! Kui nõnda vastu ajab laps, siis miskit teha pole. Aeg aga läks ja poisike sai suureks meheks varsti, nii suureks, et tal sageli läks tarvis hambaarsti. Arst kurjustas:“Kas te ei tea, et porgand hambaid säästab? Kes iga päev sööb porgandit, see oma hambaid päästab!“ Mees ostis kohe porgandi ja katsus seda süüa – kuid polnud enam hambaid tal, mida porgandisse lüüa ... Allikas : Peeter Volkonski „Karukell ja kellakaru“
kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut verd, Mari ja Margus heledama naha ja juustega. Metsas marjul. Maril torbik marju täis, Tiina aga imetles metsa ilu ja rääkis loomadega, temal polnud aega marju korjata. Mari on Tiina peale kade, kuna Margusele paistab Tiina meeldivat. Margus ajab Tiinat taga, Tiina aga õrritab ja mängib temaga. Tiina teab, et Margus võib-olla isegi tahaks teda omale naiseks, aga Tammaru pere soovib, et Margus võtaks Mari. Ja Margus isegi on kahevahel ega julge oma perele vastu hakata. Tammarud justkui natuke kardavad Tiinat, kuna ta on nii teistmoodi, teist tõugu. Tiina on aga oma tõu üle uhke, tema peab end vabaks inimeseks ja ärritub igakord, kui talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu".
Parim putrude, pajaroogade ja pirukate valmistamiseks. Risoto riis Tuntumad risoto riisisordid on arborio ja carnaroli. Keetmisel imab risoto riis endasse rohkesti vett ja riisiterad kleepuvad üksteise külge. Metsik riis Pikateralise ja musta riisi segu, mis väga dekoratiivsena sobib hästi pajaroogadesse ja vormitoitudesse. Metsikut riisi tuleb eelnevalt leotada ja tema keeduaeg on pikk: roog on valmis siis, kui seemne sisemine valge osa ajab tumeda koore lahti. Jasmiiniriis ehk Tai lõhnav riis Aromaatne pikateraline riis, keetmisel jäävad terad õrnalt kleepuvaks. See riisisort sobib suurepäraselt igasse soolasesse rooga ja ka magustoitu. Jasmiiniriisi aroom tuleb kõige paremini esile aurutatud või hautatud roogades. Sõmer riis Sõmer riis on koos koorega aurutatud ja pärast koorimist kuuma õhuga kuivatatud riis. Sellisel moel töödeldes säilitab riis umbes 80 protsenti oma mineraalainetest ja vitamiinidest.
mõjuvad kui pudelikaelad Kõnniteed on puudulikud või puuduvad üldse Vähe parkimiskohti linnas Ühistranspordi võrgustik on puudulik Liialt kõrge on süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi tase õhus Aromaatset süsivesinikku on õhus palju rohkem kui teistel sarnase suurusega maailma linnadel Õhus on palju pliid ning hõljuvaid tahkeid osakesi Päevas toodab linn 10 000 t prügi, millest 4000 t jääb koristamata Kanalisatsioon ei ole tänapäevane ja ajab vahel isegi üle Liialt kõrge elavhõbeda tase vees Kairo asub kõrbelise kliimaga alal ning sademeid on väga vähe Linna majad mõjuvad kausina, hoides kahjulikke aineid endas Linnas on üle 2 000 000 auto 60% autodest on üle 10 aasta vanad Palju illegaalseid plii ja vase sulatajaid Aegunud tehnoloogiad ja tehnika Rohealasid on linnas 1,65m2, aga soovituslik on 20m2 ühe inimese kohta Pidev vine linna kohal Aastas sureb 10 000-25 000 inimest
Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Lõpuks läks Kusta sisse ruumist, mis viis veskikotta ja sealne luuk pidi viima veskisse. Kusta ei jõunud seda luuki tõsta ja pöördus veski juurde tagasi. Istus pakule ja mõtles, et Mari talle kohe üldse ei meeldi, ta on ümar ja paks ja magab igaühega, naine peab puhas olema. Maali oli teisel pool veski raudu. Maali
kindlasti kõik mõtted väga olulised, kuna need sündmused on kindlalt kunagi kirja pandud. Pealkirja sobivus sellele filmile on igati sobilik, sest film tiirlebgi ju ühe kindla tegelase, Alexandri ümber. Pealkirjaks oleks sobinud selle filmi puhul ka teised Alexandri hüüdnimed., nagu ,,Päikesejumala, Zeusi poeg", ,,Sõjajumal" jne. Film lõppes küllaltgi traagiliselt ning kurvalt. Filmi moraaliks oli minu meelest see, et ei tohi olla liiga ahne ning see, et suur tükk ajab suus lõhki. Film ,,Alexander" on väga huvitav ja kaasahaarav ning sobib ka neile, kes on nooremad või ei ole ajalooga hästi kursis. Film on kindlasti õpetlik nii mõttelt kui ka ajalooliselt sisult.
paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu. Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt). Täiuslikkusele püüdlemine alkeemilistes kategooriates tähendab kulda, teemanti, elueliksiiri või Tarkade Kivi. Kuid Frollo armub lootusetult Esmeraldasse. Tema kõik mõtted on Esmeraldast ja see ajab ta segadusse. Ta otsustab, et peab võitma Esmeralda südame, või abielluma temaga, kuid Esmeralda armastab vaid Phoebust. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" on mitme traagilise armastusega romaan, mis on kurva lõpuga. Teoses kirjeldatakse Esmeralda, Quasimodo ja Frollo armastuste traagilisust, mis lõppeb kurvalt selle tõttu, et ei teki ühtegi vastuarmastust
Koha Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed. Soojätkamine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2...3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. Paar ujub kudemisplatsil 1...2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. ...
põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Nad olid roomlaste liitlased, kuid tegutsesid iseseisvalt. Germaanlased hakkasid vaikselt Rooma territooriumi üle võtma. Lääne-Rooma riigi lõppu tähistab Augustulus Romulus kukutamine võimult germaani rahvusest Odoakeri poolt 476 a. ,,Suur tükk ajab suu lõhki"- jäi roomlastel kuulmata. Vallutasid suured valdused kokku, kuid ei suutnud riigi sisemisi ebastabiilsusi ära hoida ja riiki ühtse tervikuna hoida. Oleks võinud vallutada jõukohased valdused ja ehitada sõjaliselt tugev ja sisemiselt stabiilne riik. Kõigil riigipeadel paistab olevat suurusehullustus, mis viibki kaoseni. Aga ega nad enne ei õpi, kui kaos, häda ja viletsus on käes.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ostu-müügisituatsioonide lahendamine MK13-TE2 Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 1. Ostja tuleb poodi ning soovib osta toiduõli. Pakendilt märgistust uurides, avastab ta , et seal on märge „GMO mais 1%“. See teave ajab ostja segadusse ning ta ei tea, mida teha – kas toode osta või ostmata jätta. Kuidas aitad teda Sina? 2. Ostja valib keeduvorste. Osadel vorstidel on peal märge „Aus kaup“. Tekib küsimus, kas teised keeduvorstid polegi siis ausalt toodetud? 3. Ostja luges reklaami, et tervisele on kasulikud probiootilised piimatooted. Kuidas ostja need tooted ära tunneb? Milliseid tooteid soovitada talle? Miks? 4. Klient palub suhkrut moosi keetmiseks
Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Lõpuks läks Kusta sisse ruumist, mis viis veskikotta ja sealne luuk pidi viima veskisse. Kusta ei jõunud seda luuki tõsta ja pöördus veski juurde tagasi. Istus pakule ja mõtles, et Mari talle kohe üldse ei meeldi, ta on ümar ja paks ja magab igaühega, naine peab puhas olema. Maali oli teisel pool veski raudu. Maali arvas
Nutisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased! 21.sajand on nutiajastu. Me oleme harjunud igapäevaselt veetma üpris suure osa oma ajast nutiseadmetes ja see probleem ei puutu ainult noori. Võin näiteks tuua oma enda ema, iga jumala päev pean kuulama monoloogi teemal "nutisõltuvus", samas kui esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind
tüdruk, lisaks oleks ka Tiina ja Marguse abielu traditsoonidevastane. Jaanipäeval mängis küla rahvas nukku jooksmist. Seal aga keevad Mari ja Tiina vahelised tunded üle. Kui Mari näeb et Margus teda justkui ei märkaks, ütleb Mari kõigi küla rahva ees kõvasti Tiinale “LIBAHUNT!”,. mispeale Tiina puhkeb nutma ning ütleb: “ Parem olen libahunt kui teiesugune inimene, kes teineteist kogu aeg närivad.” Ta läheb mitmeks päevaks metsa Kui ta lõpuks uuesti koju tuleb ajab Tammaru pere Tiina uuesti metsa. Lahkudes kutsub Mari Margust endaga kaasa kuid Margus ei lähe Tiinaga kaasa. Möödub viis aastat. Selle aja jooksul on Margus ja Mari juba paari läinud. On hiline talve õhtu. Margus tuleb kõrtsist koju. Kodus tekib neil Mariga väike tüli. Kostub jällegi huntide ulgumine Margus võttab püssi ja läheb ukselävele ja laseb pimedusse ühe lasu, et hundid ära peletada. Siis aga kostub mingi ebatavaline hääl. Margus ning Jaanus lähevad õue. Tagasi
"Peresaade" Kokkuvõte Vaatasin saadet "Peresaade" kus rääkis peretraditsioonidest, nende muutumisest ajaga koos, kuidas suhtuti vanasti peretraditsioonidesse ja kuidas suhtutakse tänapäeval. Sain teada et tänapäeval vajuvad peretraditsioonid üha rohkem ära st. et ei peeta neid enam nii olulisteks kui vanasti. Keskmiselt oskas inimene nimetada vaid 3 traditsiooni mida nende peres peetakse ja nendekski olid enamasti jõulud, jaanipäev, uusaasta. Mõni üksik mainis lihavõtteid ja emade,- isadepäeva, kuigi vanasti oli neid hulganisti rohkem, igasugused laulmised, ühised söömised ja muud sellised väikesed asjad mida peeti väga tähtsaks ja mis hoidsid pere paremini koos. Tänapäeval ei huvitagi nagu kedagi enam see ja igaüks ajab oma asja omaette. Saade rääkis ka sellest et peretraditsioonid on tähtsamad peredes kus on lapsed, enamjaolt mida rohkem lapsi seda tähtsamad traditsioonid olid. Peredes kus lapsi pole peretra...
grupi esimeseks prioriteediks. Nad lootsid, et mööduv laev märkab suitsu ja päästab neid. Ralphi peamiseks raskuseks sai aga Jack, kes tahtis samuti olla liider. Jack tegi endistest kooripoistest kütid. Ta käitus tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Jack ja kooripoisid sümboliseerivad vägivalda ja kurjust seiklusliku jahi tõttu. Õeluse ja tsivilisatsiooni mõjud teravdavad poiste hirmu müstilisel saarel. Poisid hakkavad mõtlema, et saarel elab koletis ja see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endis, nende metsikus mõttemaailmas. Raamatu algus oli minu jaoks nii igav, et olin juba peaaegu uut raamatut võtmas, kuid sundisin end seda lugema. ’’Kärbeste Jumal’’ ei ole kindlasti selline raamat, millest saab aru lihtsalt silmadega üle ridade minnes ja natuke kaasa mõeldes. Seda raamatut lugedes peab olema tähelepanelik ja kaasa mõtlema, kuna raamatu mõte ja sisu peitub palju sügavamal.
kaheks kõrgmoeliseks tibiks. Nad saavad kokku sõbrannadega ning peavad teesklema, et on naised ehkki nad ise on mehed. Õdedel olid ka konkurendid, kellega nad pidid võistlema ööklubi tantsuplatsil. Muidugi võitsid ,,võltsid õed", sest mustanahalised mehed oskasid hästi tantsida, pea peal keerelda, saltosid hüpata jms.. Mulle meeldis see film väga, esimest korda vaatasin seda siis, kui olin umbes 8 aastane, praeguseks olen seda filmi juba 10 korda vaadanud ja siiamaani ajab naerma. Soovitan seda filmi kõikidele, nii suurtele kui väikestele, see on tõesti väga naljakas ja häid kohti on palju.
Härra Gurovist oli saanud iseenda vastand. Novellis ,,Paks ja peenike" räägib Tsehhov inimeste edevusest ja silmakirjalikkusest. Paksu ja peenikese kokku juhtumisel alustab peenike koheselt oma elu pajatamisest. Uhkustab oma perekonnaga, räägib kui hästi tal läheb ning mõnitab paksu tema kunagise elu pärast. Kuuldes aga, et paks on nüüdseks kõrgel ametikohal ning et temal veel paremini läheb, muutub peenike alandlikuks ning silmakirjalikuks ning selline käitumine omakorda ajab paksu iiveldama. Tsehhov tahab oma novellidega näidata, et inimlikud pahed mis meid kõiki ümbritsevad ei tule alati kasuks ning et rikas inimene ei pruugi elu lõpuni rikkaks jääda, oma sõnu tasub valida ning ka vaesed ja tagakiusatud võivad õnnelikeks saada.
Teadlaste poolt on tõestatud, et naer parandab tõesti tervist ja isegi mitmel moel. Näiteks pidavat kihistamine elu pikemaks tegema, tervendama kopse, stimuleerima südame ning vereringekonna tööd. Ilmselt tuleneb siit ka ütlus: ,,Naera terviseks!" Ent kõkutamine pole ainult tervise jaoks hea, vaid ka üleüldise enesetunde ning meeleolu väljendamiseks. Öeldakse, et naer viib valu. Ka sellel on tõsi taga, sest, kui inimene on kurb ning keegi ajab teda lagistama, hakkavad tööle õnnehormoonid, mis muudavad kõkutaja tuju rõõmsamaks. Kindlasti peaks inimene enne kihistama hakkamist mõtlema, kas see ikka on sobilik just selles olukorras ja seltskonnas. Tihti näidatakse kuumorist arusaamisega oma haritustaset. Sest ei ole ju viisakas näiteks hakata teatris võrdlemisi kurval momendil üle saali irvitama. Koolinoorte seas on tänapäeval näiteks popp põhimõtteliselt mitte millegi üle itsitamine
1. Kirjutage järgmised laused ümber vana kirjaviisi reeglite järgi. Tere lõunast, armas õpetaja. Ole terve tulemast. Küll Jumal annab ka aega tööd teha. Mul on õieti kitsas käes nende juttude pärast, mis rahvas ajab Jumala sõnast ehk Piibli raamatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keeles trükitud on. Kuule, armas Jüri, ja pane hästi tähele, mis öeldakse. Vaata, see oli nende süü, et nemad enese väe ja tarkuse peale lootsid. Terre lounat, armas oppaja. Olge terwe tullemast. Kül Jummal annab ka aega tööd tehha. Mul on õieti kitsas käes nende jutte pärrast, mis aiab Jummala sõnnast ehk Piibli ramatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keles trükitud on
Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Sähvatusele järgnev lööklaine põhjustab müristamise. Maapinda lüües võib välk põhjustada suuri purustusi, tulekahjusid ning tappa või vigastada elusolendeid. Nad saavad põletushaavu ja süda võib seiskuda. Inimese või looma surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli, see seiskab südame. Äikese ajab tasub eemale hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest, ahju kütmisest ning hoida eemale isegi seinakontaktidest. Inimene rakendab elektrivälja teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne. Selge on see, et elektriväli on miski, milleta meie elu ette kujutada ei saa
Kvartett Autor: Ida Johanna Loel, 8.b Käisin, 20. septembril 2014. aastal, vaatamas Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ’’Kvartett’’. ’’Kvartett’’ on südamlik lugu, mis ajab ühteaegu naerma ja paneb kurvastama ning toob Endla lavale kokku armastatud vanema põlve näitlejad, näiteks nagu Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Etenduse autoriks on Ronald Harwood ning eesti keelde on see tõlgitud Anne Lange poolt. ’’Kvarteti’’ esientendus oli Endla teatri Suures saalis, 1. augustil 2014. ’’Kvartetti’’ etendab ka komöödiateater. Ronald Harwoodi kirjutatud "Kvartetti" lavastati esimest korda 1999
"Ta sinised huuled värisesid nii elutult ja mehaaniliselt kui lehed, mida tuul laiali puhub" "Elavalt ja tormakalt nagu oleks veepais avatud või naine äkki midagi otsustanud" "Ühendus nende vahel tekkis vahetult nagu elektrivool" "Ta oli nagu purustatud hiiglane, kes tükkidest oskamatult uuesti kokku oli pandud" "Kuusirp pilvede vahel oli nagu taevalaev, mis nende õhuliste jääkampade vahele kinni oli jäänud" "Armastus on nagu puu: kasvab iseenesest, ajab juured sügavale meie olemusse ja on isegi tihti veel laastatud südame korral roheline" "See armastus on nagu leek, sulatina, tuhat nuga mu südames" "Ta hoidis teda õrnalt nagu kardaks teda oma käte vahel närtsivat, purunevat" "Ta nägi, kuidas tukslev oktaav mööda heliredelit üles-alla käib nagu oksalt oksale hüplev lind, kes sätendava kimbu stretosid, trillereid ja arpedzosid laiali puistab" Liisbet Estra
kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda
eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellingute esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8.Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt
Poom ja Paul Laasik said oma rollidega hakkama täpselt nii nagu pidi. Kõige rohkem meeldis mulle Aarne Üksküla. Ta mängis natuke rumalalt, kuid kasutas väga huvitavat kõnemaneeri. Oma rollis pidi ta ütlema kõik N-tähed D-tähtedena. Selline mulje jäi nagu oleks tal nina kinni, kuid sõnadest sai selgesti aru. Ulfsak kehastas Ennu ka väga toredasti. Ta oli ükskülaga väga sarnane ning ta tegi väha naljakat hädapätaka häält rääkides. Telelavastus "Vigased pruudid" ajab mind ikka ja jälle naerma ning ma vaataksin seda meelsasti veel.
Neile püstitaksin ausamba Eestlased on läbi ajaloo pidevalt pidanud võitlema enda, oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See on nad kasvatanud tugevaks ja sihikindlaks. Üks õige eestlane ei löö millegi ees risti ette ja on alati valmis lõpuni minema. Meie kaunis kodumaa on näinud palju tublisid inimesi, olgu siis nendeks meie kuulsad olümpiavõitjad kes panid iga eestlase oma päritolu üle uhkust tundma või tavalised kodanikud kes on midagi head teinud ja said Eestimaa uhkuse tiitli. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud leidsid aset 1896.aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit. Seda kogust ei anna võrreldagi venelaste või ameeriklastega, kuid uhke tunne on isegi selle vähese üle. Eesti on väga väike riik ning siit ei võrsu palju andekaid sportlasi, kuid see käputäis on teinud ära suure töö, mis läheb paljudele hinge. Näiteks,siis kui toimusid 2006.aastal Torinos taliolümpiamängud...
Tuleks järele mõelda, millal me ise kellegi suhtes vägivalda oleme tarvitanud ? Kuidas me seda tegime ? Kas viis meid unistuste täitumiseni ja heaolutundeni ? Juba vanarahvatarkus ütleb : ,,Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks". Minu arvates on see üks väärt ütlus. Me peamegi tegema teistele kõike head ning halvad mõtted üldse peast välja viskama. Nii saaks maailmast hoopis parem paik. Teiseks võimaluseks oleks karistuste karmistamine. Mind ajab vihale see kui ebaaus Eesti Vabariigi kohtusüsteem vahepeal on. Kui mõni kodutu varastab poest endale süüa, et elus püsida, mäaratakse talle karistuseks tingimisi või paar päeva arestimajas. Kuid samas esineb juhtumeid, kus mõni joobes isik peksab teise inimese poolsurnuks, kuid saab sama karistuse. Ma ei taha küll ühtegi varast kaitsta, kuid asi on põhimõttes. Ma ei imestaks kui inimese tapmise eest siin Eestis varsti lihtsalt suulist hoiatust ei saa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
