püsivus väike noorukiiga - Tahtliku tähelepanu arendamine; õpitakse mehhaniliselt oma tähelepanu juhtima; jaotuvus, ümberlülitavus, püsivus ja maht on välja kujunenud ja suudetakse enda emotsioone blokeerida, et hoida tähelepanu 10.03. The Marsmallow Test - kaua inimesed (lapsed) suudavad teatud asjale (katses vahukommile) vastu panna 1) Kognitiivne päritolu - aistingud tunded; rõhub sellele, mis on eesmärk 2) Limbiline süsteem - "kuum süsteem"; impulsiivne ja emotsionaalne käitumine; vähe on selles süsteemis meeldetulekut eesmärgist Tähelepanu on võimalik tahte protsessidega arendada Juba nelja aastased suudavad oma tähelepanu juhtida Tähelepanu juhtimise mehhanismid: on tegemist väga keerulise konstruktiga; parem sotsiaalsus ja parem stressitaluvus neil, kes suudavad vahukommi söömist edasi lükata ja oodata veidi
Pole olemas üleüldist vastutust ning neile iha masinatele ei saa külge pookida kollektiivset süüd, mis oleks siis moraali aluseks (vrd. Kristlus). Samuti ütleb Guattari lahti diskursuse primaadist keele puhul. ** "Mis on filosoofia" 1991 Deleuze ja Guattari väidavad , et mõtlemine eksisteerib 3 eri viisil: 1. kunst, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid. 2. teadus, kus domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Loob funktsioone (valemid). Üksikud vaatlejad. 3. filosoofia, milles prevaleerib immanentne (sisemine) plaan. Mõtteimaago kui eelfilosoofia. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi
teed, millel meie inimlik mõistus võib omandada talle antud seisundi looduses. (1) Puhta mõistuse kriitika uurib puhta süstemaatilise tunnetuse võimalusi ja püüab anda mõistusele (aprioorsele) kindlat kohta tunnetuses. Ta leiab, et meie tunnetusvõime on jagatud kaheks: alamaks - meeleliseks (võime meelelisteks kaemusteks) ja kõrgemaks mõistuslikuks (võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid: ruumi ja aja. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis- ajaliseks ühtsuses. 19 2. Mõistuse vormid: kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed). Neil ei ole tunnetuslikke (konstituiivseid) funktsioone, juhivad aga mõistuse tunnetuse kõrgemaks kokkuvõtteks ja ühtsustamisele.
Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks (animal spirits). Treatise on Man: Tuli (A) mõjutab jalga (B), tõmmates kiudu (c), mis avab ajus soone (de). Soonde sisenevad animaalsed vaimud F-ist ning kantakse mööda keha laiali –lihastesse, mis tõmbavad jala eemale, silmadesse, pannes neid liikuma jne. Soonte avanemise eri moodustele vastavad erinevad aistingud. Käbinääre Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist. Interaktsionistlik dualism Interaktsionistlik dualism kujutatuna skemaatiliselt: V1 =V2=F1=F2 V – vaimuseisund F – füüsiline seisundNäiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2)
gnoseo tunnetama). Eesti keeles kasutatakse selle valdkonna tähistamiseks sõnu tunnetusfilosoofia, tunnetusteooria. Mis on teadmine (üldistatult, üle kõikide individuaalsete olukordade)? Laialt levinud teadmise määratlemine korrektselt õigustatud tõese uskumusena on õigupoolest alles teeots teadmise-maailma. Kuidas meeleline tunnetus ja mõisted teadmises ühinevad, ühendatakse? Kanti kuulsa vormeli kohaselt on aistingud ilma mõisteteta ,,pimedad" ja mõisted ilma aistinguteta ,,tühjad". Missugune on teadmise olemise viis? Milliste tunnuste põhjal erineb teadmine arvamusest, oletusest, illusioonist, veendumusest, kujutlusest, oskusest, tarkusest? Milline on teadmise ja väärtuse, teadmise ja tegevuse vahekord? Mis on tõde ja missugused omadused tal on? Kuidas teha kindlaks, kas vaadeldav väide on tõene? Kasulik on teada, et erinevaid tõeteooriaid on rohkem kui kümme.
- Alkoholpsühhoosiga vanem mees – hakkab vestlema inimestega kes on olemas aga keda pole parasjagu seal - Skisofreeniahaige noor tüdruk – mõtted kajavad peas, jumala hääl räägib ja aimab mõtteid ette. Kuulmismeelepete. Ei ole päris nagu tavaline heli, kvaliteet on kuidagi teistsugune. - Orgaaniline psühhootiline häire keskealisel – lõhnad, nägi laineid mis ta ees voolasid Psühhosensoorsed häired Agnoosia Tajus ei suudeta aistingud kokku panna ja tajutavaid objekte ei tunne ära nt saabast ei tunne ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega. - Visuaalne agnoosia - Astereognoosia – võimetus ära tunda katsutavaid objekte. Esineb dementsetel - Anosognoosia – võimetus tajuda puuet, haigust - Somatopagnoosia – võimetus tajuda oma keha - Kuulmisagnoosia – võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat Derealisatsioon
Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. - Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu komponendid: 1) Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud 2) Afektiivne komponent: negatiivseid emotsioone vallandav mõju 3) Vegetatiivne komponent: autonoomse närvisüsteemi vahendusel toimuv teatud organite talitluse muutus 4) Motoorne komponent: teatud motoorsete reaktsioonide (reflekside) käivitamine 5) Komponendid on enamasti konkreetses valureaktsioonis tihedasti läbipõimunud Valu- ehk notsitseptorid: Notsitseptorid on vabad närvilõpmed. Termotundlikud notsitseptorid (>45° ja < 5°), ühenduvad A-delta kiududega
o Eesti keeles on see sõna tihtipeale tõlgitud kui ,,tunne". o Afekt ei tähenda isikliku tundlust. o Laadina keelne sõna tähendab võimet mõjutada ja olla mõjutatud. o Afekt on midagi prepersonaalselt ehk isiksuse eelselt. o Afekt on teatav liikumine ühest seisundist teise. Puudutab otsesemalt inimkeha, selle suutmist käituda. o Afekt pole isiklik tunne, pole seotud inimesega. o Igal inimesel on minevikust teatud aistingud millele ta toetub. o Emotsioon on tunde esitamine. o Tunne on alati ehe. o Afekt teadvustamata intensiivsuse kogemus. o Afekt ei saa keeles realiseerida. o Afekt on see, mille kaudu me suhtleme kehadega. o Meedia suhtlsuses eeldame, et toimub mingisugne kommunikatsioon, eeldame, et me jääme midagi uskuma, meid veenatakse milleksi aga selle asemel me vb peaksime märkame seda kuidas afekt liigub.
1781) transtsendentaalne esteetika 2) esteetika kui kunstiteooria ja teooria esteetilistest maitsetest (,,Otsustusvõime kriitika" 1790). · Tunnetusteooria meelelise taju küsimused, esteetika kui tunnetusteooria. · Kunstiteooria tegelb otsustusvõimega ehk siis maitseküsimustega. Töötas välja tänaseni kehtivad postulaadid. · Asi iseeneses: mõjutab meeli, tajupraktikat. Selle tulemusena tekivad meie meeles aistingud. Need on asjad meie jaoks. Ding für mich. Aga me tajume asju ajas ja ruumis ja aeg ja ruum. Need mõjutavad meie taju ja tunnetust. See aeg on eelduseks ka meie aistingute, asjade jaoks. Ei suuda midagi tajuda ilma aja ja ruumita. See on meie piiratuse tulemus, oleme ajalised olendid. Kui lisandub aja ja ruumi kategooria faasile asjad meie jaoks, siis tekivad nähtumused. See on meie tegelikkus. Seda kogeme ja võtame vastu
tuleb kahtluse alla panna. Peirce ütleb, et see pole saavutatav ja ei saa kõike kahtluse alla panna. Taotlus kõike kahtluse alla panna, ei ole kehtinud Descartesi jaoks alati. Perice jaoks on kahtlusärritus argipäevane, kus ei ole alati kahtlust. Teaduses on natuke teistmoodi. Ka teaduses ei panda alati kõike kahtluse alla, see pole võimalik. Lk 1685 viimane lõik. Mõtlemine on uue seose loomine aistingute vahendusel. Aistingud peavad olemas olema ja tuleneda meelelisusest. Mõtlemise käigus kujuneb välja uskumus. Inimene ei taha tegelikult mõtleda, ta tahaks puhata. Mõtlemine on üks elutegevuse funktsioon, et tegeleda kahtlusärritustega, aga samas puhata. Lk 1686. „Mis asi on uskumus?“. Teaduses on kahtlusärritus, mis sunnib teaduse sisus uusi seoseid looma, mille tulemus on uskumus. Ja uskumus on omakorda toimimisereegel, pelk harjumus
(2) Eelteadvuslik (vorbewusste; preconscious), mille sisuks on momendil või üldse teadvuse tähelepanu alt kõrvale jäävad protsessid. Need on teadvusele pingutuse korral kättesaadavad (teadmised, mälestused). Eelteadvuse töö toimub sekundaarprotsessilise mõtlemisviisi järgi ehk, teisiti öeldes, seal kulgevad teisesed protsessid (secondary process thinking). (3) Teadvuslik (bewusste; conscious), mille sisuks on andmed nii välistest kui sisemistest allikatest, s.t. aistingud ja elustunud mälu koos naudingu-norutunde seisundiga, mis nood tekitavad, s.t. momendil töötluses olev. Funktsioneerimise meetodiks on samuti teisesed protsessid. Mittetetadvus ja eelteadvus on mälujälgede süsteem, see on püsiv; teadvus on ajutine, temal jälgi ei ole. Mitteteadvuses ja eelteadvuses on tohutu energia, kuid see pole käepärane, ei allu tahtele. Teadvuse käsutuses olev energia on hõlpsasti tahteliselt ümber paigutatav, see paigutamine on tähelepanu aluseks.
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
suhestuda ümbritseva keskkonnaga. Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses. MIS ON SEMIOOTIKA? Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
370-396). Käsitleb ja süstematiseerib inimese põhivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Maslow motivatsiooniteooria põhialused · Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. · Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele. · Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ..
· Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate tegevuste ajal tema näole tekivad. · Kui laps vaatab peeglisse, palu tal: - naeratada, - keel suust välja ajada ja seda uurida, - avada ja sulgeda suu, - vaadata oma hambaid. · Anna lapsele midagi süüa ja lase tal peeglist mälumist jälgida (loomulikult kinnise suuga). UURINGUTE ANDMETEL aitab sotsiaalne suhtlus toetavate vanematega ja sellega kaasnevad aistingud lapse mõtlemisvõimet arendada. See mäng aitab lapsel teadvustada ennast ja oma võimeid. KUIDAS KEEGI TEEB · Lõika ajakirjadest välja pilte, millel on lapsele tuttavad asjad - loomad, lapsed, toit jne. · Vaadake koos lapsega pilte ja vestelge iga pildi juures. · Näiteks osuta lehmale ja ütle: "Lehm elab laudas. Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid.
Osad moodustavad seotud terviku. Kanoonika: Kõik teadmised tuginevad aistingutele, mis tekivad seepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid, mis sarnanevad kehadega, kuid on õhemad. Kujundid võivad säilitada kehade korrapärasuse või ka mitte. Esimesel juhul tungivad nad meeleorganisse ja tekib moonutusteta pilt. Teisel juhul aga tungivad korrapära kaotanud kujundid meie kehapooridesse ja seal kombineerudes tekitavad fantastilisi kujutelmi (kentaur). Aistingud ei eksi, vead tekivad neid tõlgendades. Füüsika: Epikuros oli atomist. Aatomeid on lõpmatult palju, aatomiliike vaid tohutult palju. Aatomid liiguvad oma raskuse tõttu (suunaga ülevalt alla). Aatomid võivad liikumissuunda muuta (see idee oli vajalik vaba tahte põhjendamiseks). Füüsika vabastab inimese hirmust surma ees. Surm pole probleem, sest surmaga ei puutu me kunagi kokku. Kus oleme meie, seal pole veel surm, kus on surm, seal pole enam meid. Õige arusaam asjadest vabastab meid
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
Magab ~20 maitsmise, puudutuse, tundi temperatuuri ja ööpäevas valutundlikkuse aistingud 23 kuud Häälitseb: kisa, kudrutab, Kontrollib silma Värvitaju, Nauding Keskendub pilguga näole, ruigab/ mühatab muskleid, visuaalne ja Distress naeratab näo puhul, võib
Kirjalikud avaldused jaotatakse nii: needused või hävitused pannakse preestrist paremale, õnnistused temast aga vasakule poole. (VESI) LEVIATHANI RAAMAT RAEVUTSEV MERI Vaatamata kõigile sõnatutele protestidele teispoolsuse , emotsionaalse ekstaasi lendlevate kõrguste ja raevutseva ahastuse kihude vastu, võib edu saavutada ainult rääkimise kaudu. Kui maagiline tseremoonia on tehtud selleks, et allutada kõik aistingud teadlikkusest, siis selle saavutamiseks peab kasutama vajalikke häälitsusi. Kindlasti on tõsi, et teod räägivad rohkem kui sõnad, kuid sõnad saavad tihtipeale mõtete aluseks. Võib-olla kõige märkimisväärsem puudus minevikus trükisõnas kirjeldatud maagia elluviimisel on emotsioonide puudus, mis on asendatud pealetükkivusega. Üks autorile teadaolev maag lõi ise loitsu, aga tal lõppesid sõnad otsa just siis, kui ta oli jõudnud kulminatsioonini
kogemustest. Järelikult peab juht tundma mitte ainult õrna Seetõttu on hämaras nägemine värvitu. Siit ka väljend sõidukit ja selle juhtimise võtteid, vaid ka iseennast: oma «öösel on kõik kassid hallid». Hämaras näivad punased ja nägemisvõimet, ruumitaju (kiiruse ja kauguse hindamis- oranzid esemed palju tumedamana, sinised ja rohelised aga oskust), tähelepanu, reageerimisaega, iseloomu jne. heledatena. Seetõttu on foori roheline signaal nähtav palju Aistingud. Mootor ratta juhi informatsiooniallikad on kaugemalt kui punane, ehkki nende eredus on ühesugune. sõidutee koos oma rajatiste ja ümbrusega, kaasliiklejaä, Keskrniselt on silma vaatenurk välisküljele 90°, sisekül- liiklusmärgid ja -signaalid, oma spidomeeter ja kontroll- jele ja üles 65°, alla aga 75°. Seejuures kõige teravama iamb.id, mürad, masina vibreerimine jne. Informatsioon nähtavuse koonus asub vaatevälja keskel ja selle tipunurk
– peab olema dgn.kliiniliselt, MMT ja kinnitatud NP uuringul • mis häired võivad sellest jääda – haarama 2 või enam KF – progresseeruma • kompleksne partsiaalne epilepsianeuronite sünkroniseeritud paroksüsmaalsed laengud – teadvusseisund pole häiritud • teadvushäire, aistingud ja käitumine muutunud – puuduvad D põhjustada võivad süsteemsed haigused – algas auraga- limbiline süsteem haaratud (amügdala hippokampus) emotsioonid • Lühimälu ↓, semantiline mälu↓, uue omandamine↓ gastroent.nähud automatismid jne • Amüloid-beta peptiidide naastud ajus-neuronite surm • mäluhäired
retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon. Väga paljud erinevad analüsaatorid võtavad aistimisest osa üheaegselt ja kombineeritult. See on üsna aktiivne protsess. Aistingud hoiavad töös kogu inimese psüühilist funktsioneerimist, sest need aistingud annavad maailmast informatsiooni. Seetõttu inimene kohaneb ümbritseva maailma muutustega. Uinumise ajal ärritajate intensiivsus kahaneb või need hoopis kaovad. Kuni magama jäämiseni inimene rahuneb. Psühholoogias ja neurofüsioloogias on sensoorse eraldatuse eksperimendid vägagi kuulsad. Näiteks inimesele loodud tehislikes tingimustes mõjuvad ärritused minimaalselt. Näiteks täielik
retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon. Väga paljud erinevad analüsaatorid võtavad aistimisest osa üheaegselt ja kombineeritult. See on üsna aktiivne protsess. Aistingud hoiavad töös kogu inimese psüühilist funktsioneerimist, sest need aistingud annavad maailmast informatsiooni. Seetõttu inimene kohaneb ümbritseva maailma muutustega. Uinumise ajal ärritajate intensiivsus kahaneb või need hoopis kaovad. Kuni magama jäämiseni inimene rahuneb. Psühholoogias ja neurofüsioloogias on sensoorse eraldatuse eksperimendid vägagi kuulsad. Näiteks inimesele loodud tehislikes tingimustes mõjuvad ärritused minimaalselt. Näiteks täielik
likkus ja intensiivsus. Dabrowski ja Piechowski on eristanud viit laadi üli- tundlikkust (Mendaglio, 2002): • psühhomotoorne – iseloomustajaks liikuvus, püsimatus, aktiivsus ja energilisus; Andekate isiksuslikud eripärad 59 • meeleline – kõrgenenud aistingud, erksus meeleliste kogemuste suh- tes; • kujutlusvõime – kujutelmade erksus, assotsiatsioonide rohkus, soo- dumus unistamiseks, fantaasiateks ja väljamõeldisteks, animism ja isi- kustamine, ebatavalise eelistamine; • intellektuaalne – aplus uute teadmiste, avastamise ja küsimuste esi- tamise järele, armastus ideede ja teoreetiliste analüüside vastu, tõeot- singud; • emotsionaalne – tundeelu sügavus ja intensiivsus, mis väljendub ava-
retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon. Väga paljud erinevad analüsaatorid võtavad aistimisest osa üheaegselt ja kombineeritult. See on üsna aktiivne protsess. Aistingud hoiavad töös kogu inimese psüühilist funktsioneerimist, sest need aistingud annavad maailmast informatsiooni. Seetõttu inimene kohaneb ümbritseva maailma muutustega. Uinumise ajal ärritajate intensiivsus kahaneb või need hoopis kaovad. Kuni magama jäämiseni inimene rahuneb. Psühholoogias ja neurofüsioloogias on sensoorse eraldatuse eksperimendid vägagi kuulsad. Näiteks inimesele loodud tehislikes tingimustes mõjuvad ärritused minimaalselt. Näiteks täielik
eriȱdiagnoosidesseȱ(ntȱhäiritudȱnägemisaisting,ȱhäiritudȱkuulmisaistingȱjne).ȱKahȬ juksȱeiȱ jõutudȱ sedaȱ teha,ȱmistõttuȱ diagnoosȱ eemaldati.ȱ DiagnoosiarenduskomisȬ jonȱonȱvalmisȱüleȱvaatamaȱuusiȱdiagnoose,ȱmisȱnimetatudȱkeskmeidȱkäsitlevad.ȱ Seetõttuȱ julgustavadȱ nadȱ õdesidȱ diagnostilisiȱ mõisteidȱ väljaȱ töötama,ȱ etȱ esitadaȱ needȱarenduskomisjonileȱhindamiseksȱjaȱkinnitamiseks.ȱ Häiritud aistingud (eritüüp: nägemis-, kuulmis-, liikumis-, maitsmis-, kompimis- ja haistmisaisting) (00122) Eemaldatud 2012–2014 (1978, 1980, 1998) 5. valdkond: taju/tunnetus 3. klass: aisting/taju Definitsioon Ärritajate hulga või toimimise muutus, millega kaasneb nõrgenenud, ülemää- rane, moondunud või halvenenud reaktsioon nendele ärritajatele. Määravad tunnused Käitumismustriȱmuutusȱȱ Hallutsinatsioonidȱȱ
eelisseisundis kognitiivne vahend, mis olles institutsiooni identiteediga tihedalt seotud leiab integreeritud koha veebivõrgustikes. Kultuuriveebi eesmärkide analüüs näitab, et eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) on väga oluline. Kui külastada muuseumi veebisaiti enne pärismuuseumi, ilmneb sageli, et virtuaalne esitus ja tegelikkus ei ole sugugi kooskõlas. Kvaliteetsus seisneb seetõttu suutlikkuses esitada muuseumi terviklik põhiolemus, k.a sellele omased aistingud, näiteks "tunne" ja "lõhn". Eesmärke määratlev peatükk püüab kultuuriüksuse identiteedi tähendust täpselt avada. Muuseumi kujunemisloo, ainese ja selle kandja kirjelduse ning muutuste (esemete soetamine, inventar jmt) kõrval on oluline käsitleda mitte ainult muuseumi seoseid tema füüsilise asukohaga, vaid ka seda, kuidas eelmainitud kultuuriüksust on aja jooksul tajunud avalikkus. Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) saavutatakse, pakkudes
Püha Gudule!» Sama vaikus, sama liikumatus. «Imelik naine!» hüüdis Gervaise. «Ta ei kõssaks ka siis, kui suurtükipauku kuuleks.» «Võib-olla ta on kurt,» ütles Oudarde. «Võib-olla pime,» lisas Gervaise. «Võib-olla surnud,» arvas Mahiette. Kui selles liikumatus, uinunud, letargilises kehas hing veel sees oli, siis oli see igatahes niivõrd kaugele taandunud, peitu läinud niisugustesse sügavustesse, et välise maailma aistingud sinna ei ulatunud. «Kakk tuleks talle aknalauale jätta,» arvas Oudarde. «Aga sealt näppab mõni poiss selle ära. Kuidas teda küll äratada?» Eustache, kelle tähelepanu kogu aeg enesele oli tõmmanud väike möödaminev vanker, mida vedas suur koer, märkas äkki, et ta kolm saatjat aknaavast midagi vahivad. Ja teda haaras uudishimu. Ta ronis kiviposti otsa, tõusis kikivarvule, pistis oma suure punapõskse näo avausse ja hüüdis: «Ema, vaata, mis ma näen!»
1960.–1970. aastatel kasutati neid ka psühhiaatrilises ravis. Siia gruppi kuuluvad LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid), meskaliin, PCP (fentsüklidiin, inglitolm (angel dust)), atropiin, skopolamiin, ketamiin ja erinevad looduslikud uimastid (maagilised seened, kärbseseen jne). Sõltuvus: harva, psüühiline. Akuutsed sümptomid Uimastit tarvitanud tajuvad enamasti, et nad on aine mõju all. Teadvus ei ole täielikult välja lülitatud. Aistingud muutuvad intensiivseks või mõnel juhul segunevad (nähakse helisid, kuuldakse värve). Esineda võib ka reaalsustaju kadumist. Paljud patsiendid usuvad, et suudavad lennata. Selle tagajärjel tehakse valesid otsuseid, millega kaasnevad vigastused. Tekkida võib õudustunne. Negatiivsete tunnete avaldumine sõltub suuresti uimastitarbija põhimeeleolust, kuid võib olla seotud ka väliste negatiivsete ärritajatega. Fentsüklidiin muudab agressiivseks ja õhutab seega kuritegevusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
