Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused peegeldavad asjade ja nähtuste paljusid väikseid omadusi- vorme, värve, lõhnu- siis sõnaline mõtlemine toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega
sõltuvuse tekkimine). SSRI ravikuurid pikaaegsed paanikahäirel ~1 aasta; üldistunud ärevushäirel perioodiline? eluaegne? *Kui laps saadud vanemas eas (ca 40aastaselt), siis lapsed psüühiliselt rahulikumad ja võimekamad. Vanematel rohkem aega neile pühendada jne. Loeng 6 Toomas Põld 15.03.2016 Posttraumaatiline stressihäire: Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitab tugevat ärevust. Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud. Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine. Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired: Keskendumisprobleemid, hüperaktiivsus, impulsiivsus. Algus enne kooliiga, sümptomid erinevad keskkondades. Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1%. Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1.
8. Esiku-teonärv esikuharu: tasakaalutunnetus, haru kahjustus põhjustab haiguslikku peapööritust (vertiigo), lihaskoordinatsiooni kadu (ataksia), silmamunade kiiret ja ostsilleerivat liikumist (nüstagm). Teoharu: kuulmismeel, haru kahjustus võib põhjustada tinnitust (kõrvas või peas kuuldav vilin) ja kurtust. 9. Keele-neelunärv segatüüpi; sensoorne osa: maitseaistingud keele tagumiselt kolmandikult, kehalised aistingud (puudutus, valu, temperatuur), neelamislihaste sügavtundlikkus, vererõhk, vere O2 ja CO2 sisaldus hingamise regulatsioonis. Motoorika: tõstab neelamise ja kõnelemise käigus. Autonoomne motoorika: stimuleerib süljeeritust. Kahjustusel neelamisraskused, vähenenud süljeeritus, tundlikkuse kadu kõri piirkonnast, maitsetundlikkuse kadu. 10. Uitnärv segatüüpi; sensoorne osa: kõripealise ja kõri maitsenäsad, kaela ja kõrilihaste
püsimine teatud normi piires. Organism töötab kõige paremini kui evolutsiooni vältel on välja kujunenud tasakaalu punktid. HÜPOTAALAMUS - Sisekeskkond – rakuväline vedelik (valgud, süsivesikud, lipiidid, hapnik, CO2, ioonid, vesi, pH, temperatuur) - Haigused põhjustavad homöostaasi häireid, tavaliselt organism suudab ise taastada - Homöostaasi kõrvalekalded aktiveerivad organismi – käivituvad korrigeerivad protsessid või tekitavad ebamugavad aistingud mis tõukavad tasakaalu taastamise nimel tegutsema - Tasakaalupunkti saavutamine toimub negatiivse tagasiside abil nt joostes on ajul vaja südamele ja kopsudele saata signaal et töötage rohkem, siis tekib higistamine ja ainevahetuse ületöötlus Allostaas – tasakaalupunkt viiakse teise kohta. Näiteks loomad kes peavad talve üle elama – temperatuur viiakse madalamale, kõik protsessid aeglustuvad. Rändlindudel kes peavad suure
eraldi piirdub ühe süsteemi komponendiga. Nüüdisajal modelleeritakse üha rohkem arvutiga. Võib tekkida probleem, kuidas optimeerimise puhul arvestada inimorganismi keeruka füsioloogiaga, leida, mis on organismile soodsaim variant. Selleks on mitu võimalust. · Inimene on võimeline tunnetama üliväikesi muutusi oma kudedes. Ergonoomika kasutab selliseid ülitundlikke infoallikaid nagu inimese aistingud ja tundmused diskomfort, väsimustunne jne. Seda võimaldab ajukoorde saabuv info peaasjalikult organismi perifeeriast, tundlikest rakkudest ehk retseptoritest. · Sageli tuleb lähtuda seisukohast, et inimene on füüsikalise maailma osa ja allub põhiliselt samadele seadustele nagu teised eluta või elusad objektid. See printsiip võimaldab kasutada infot ja seaduspärasusi, mis on kogutud asjade ja loomade
vallanduda, emboli vabanemiseks on oht südame rütmihäirete esinemisel; 4. Hüpotoonia meetod võib vererõhku veelgi alandada (sealjuures mõõdukalt alanenud arteriaalse vererõhu puhul võib VAT toimel vererõhk normaliseeruda); 5. Psühhoosid võib juhtuda, et psühhootilises seisundis inimene ei saa aru, milles ravi seisneb (näit. madalsagedusliku heli taktiilse tajumisega võivad kaasneda indiviiditi varieeruvad subjektiivsed aistingud, eriti esimeste seansside puhul: näit intensiivne soojus- ja raskustunne erinevates kehaosades või kerge keha õõtsumise tunne - Koostaja). Ravi on võimalik, kui kohal viibib keegi, kes patsienti hästi tunneb ja oskab talle arusaadavalt seletada, mis toimub; 6. Rasedus puuduvad uurimistulemused VAT mõjust raseduse puhul; 7. "Rändav" neer; 8. Ülemäärane vibratsioonitundlikkus; 9. Subjektiivne vastumeelsus (hirm) teraapiameetodi suhtes.
See teooria mõjutas ka nt haridussüsteemi. Nt igasugused vabakoolid ja nende ideed. Hinneteta koolisüsteem pole aga motiveeriv. Kuna kui kogu ühiskond ühtede reeglitega, on raske tekitada koolis teistsugust tunnet. Parem maailm hakkas juba inimese enda muutmisest. Inimesed kasutavad enesemääratluseks kogemust. Igal on oma unikaalne kogemuse väli – kordumatu. Sisaldub kõike, mis käesoleval hetkel organismis toimub ja mida oleme võimelised teadvustama. Nt aistingud, tajud, sündmused. Inimene ei pruugi teadvustada kõike, aga oleks võimeline kui sellele tähelepanu juhiks. Kogemuse väli on piiratud nii bioloogiliselt kui psühholoogiliselt, pööratakse tähelepanu neile, mis seotud nende turvalisusega. Suur osa jääb teadvustamise alt üldse välja. Siit saabki alguse self (isesus, inimese omanäolisuse telg, mina ise). Võrreldes paljude teiste samade terminitega, ei mõtle ta seda kui muutumatut vaid pidevas muutumises ja arengus. Sõltub olukorrast
muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud si...
inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks. o Taju maht 4-8 elementi korraga o Taju omadused: Esemelisus ei ole täielikult sündides kaasa antud vaid kujuneb tänu kompamisele ja liikumisele omandatud kogemustes. Terviklikkus - aistingud peegeldavad esemete ja nähtuste üksikuid omadusi, taju on terviklik kujutis. Struktuursus me tajume erinevate aistingute üldist struktuuri, süsteemi nt. muusika kuulamisel meloodia ja rütm oleme kuskil varem sarnast muusika tuulnud jne Konstantsus Meid ümbritsevad esemed erinevad sellises tingimuste mitmekesisuses (erinev valgustatus, asend ruumis, kaugus vaatlejates),
· keskendumine ainulaadsetele sündmustele: mis on erandlik, toimub esimest korda jms · huvi põhjustagajärg seoste vastu, tulemuse vastu; tsükliline ajatunnetus; lineaarsus · terava tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus ja mitte protsess informatsiooni talletamine jne on suulises ja kirjalikus kultuuris erinev: mälu võime midagi talletada vs info realiseerimine kultuurilises mõttes(mälu realiseerub suhtlemises). Episoodiline mälu aistingud üleminek suuliselt kultuurilt kirjalikule on sujuv: 19. sajandi lõpuks ei tahtnud abielunaised enam tanu kanda. Suuline ja kirjakultuur Orienteeritud tulevikku(ennustused ja ended) Orienteeritud minevikku põhjustagajärg seosed, kroonikad, ajaloohuvi Inimene suhtleb endast väljapoole jäävate Inimene otsustab ise, arvestades põhjustagajärg
meeleelundite närvid, reguleerib skeletilihaste tööd. II.II Vegetatiivne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite tööd, siseelundite, silelihaste ja näärmete töö, reguleerib paljunemist ja ainevahetust. Peaaju: Otsaju: mälu, õppimisvõime, meeleelundite talitus, aistingud, tegevuse kavandamine. Vaheaju: reguleerib sigimist, ööpäevarütme, ainevahetust, keha temperatuuri (homöostaasi). Keskaju: reguleerib lihaspingutust ja toonust. Väikeaju: reguleerib lihaste tööd, liigutuste täpsust, koordinatsiooni ja tasakaalu. Piklikaju: südametegevuse-, hingamis- ja seedimiskeskus. Seljaaju on automaatsete reflekside keskus.
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). slaid 4: John Locke (1632 - 1704). Materialistliku sensualismi peaesindajaid. Tegelt oli arst. Tema peateos.. alustas 1671, lõpetas 1690, "Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja sünnitistest. Üks peamiseid kriitikaobjekte oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks, ehk siis see oli üldine arvamus siis. Locke aga arvas, et teadmistes on aistingud ja reflektsioonid. Teine arutlusteema oli primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide teooria. Jagas mateeria omadused kahte liiki: objektiivsed (ehk matemaatilised) ja mitteobjektiivsed (ehk näiteks värvus, lõhn, temperatuur kuna neid ei saa katsuda). Iseloomustab teda veel, et tsiteeris teisi harva ja ülistas oma ideid. Selline kirjutamisviis tegi tema ideede ümberlükkamise keerukaks. Tunnetusteooria põhitees: "Mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes
ajupoolkeras). Otsmikusagara eesmine osa vigastused toovad esile erinevaid planeerimise ja sotsiaalse tunnetuse häired, nt. ei suuda plaane koostada, agressiivsuse ja enesekontrolli talitsemise võimetus. Aju plastilisus. ● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta ● Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda – ka traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi kontakte (nt. PTSD) ● Aju võib ka uusi neuroneid kasvatada Tunnetusprotsessid: aistingud ja taju ● Aisting – väliste signaalide resitreerimine meelte abil. Meelte sisend eneriavormis (footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on
Samuti on küsija valmis enesekriitiliseks suhtumiseks, tunnetades eksistentsiaalsete küsimuste. Siinkohas tunnetatakse kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. 9. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Lasi lugeda inimestel tekste, mis olid vähetuntud usulisi tekste. Peale lugemist pidid kirjeldama on tundeid ja läbielamisi. Analüüs hõlmas kolme suurt kategooriat tunded (meeldivad ja ebameeldivad, kehalised aistingud ja intuitsioon), kujutlused (vaimusilmis toimuv) ja tahe. Esmased komponendid on intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarsed komponendid on kujutlus ja tahe. Kaks viimast on usulise kogemuse jaoks määratleva tähendusega. Intuitiivne mõtlemine sarnaneb loovkogemusele, milles adutakse jumalikku tegevust. Karli arvates oli intuitiivne mõtlemine tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir
nagu õelus. Pooldasid võrdsust ning anarhiat. Epikuurlaste rajajaks on Epikuros. Elufilosoofia eesmärgiks on vabaneda kannatustest. Filosoofia jaguneb eetikaks, füüsikaks ja tunnetusteooriaks. Eetika on õpetus õnnest, selle tingimustest ja saavutamise takistustest. Füüsika on teadus maailma loomulikest alustest ja nende seostest. Tunnetusteooria on õpetus tõe kriteeriumitest. Kõik teadmised tulevad meelte kaudu, aistingud ei eksi kunagi, ent neid tõlgendatakse valesti. Füüsikas pooldasid Demokritose atomistlikku õpetust. Olid veendunud, et maailmas valitseb paratamatus ja juhuslikkus. Tähtsaim oli vaimne nauding, mis jagunes kolmeks loomulik hädavajalik nauding, loomulik mittevajalik nauding, ebaloomulik ja mittevajalik nauding. Kutsusid elu nautima 'Carpe diem!'. Iga mahasurutud kirg on mürk hingele. Stoikude filosoofia jaguneb loogikaks, metafüüsikaks ja eetikaks. Inimene sünnib tabula rasa ning
TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II
Tähtis koht kõnesuhtlemises. Haistmisaistingud – tekivad siis, kui õhus lendavad aineosakesed mõjuvad ninakoopas olevatele haistmisrakkudele. Lõhnade nimetused on seotud mingi objekti või protsessiga. Maitsmisaistingud – kutsub esile süljes lahustunud ainete mõju maitsmisrakkudele, mis asuvad keele pinnal (magus, hapu, soolane, kibe) Temperatuuri-, puudutuse-, liigutus-, tasakaalu-, valu- ja orgaanilised aistingud. *sisekeskkonna aistingud. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkimiseks, on aistingu absoluutne lävi. Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
suletud e toskaana novelli viljeldakse tänini. Selle kõrvale tekkis ka teine, vabama ja lõdvema struktuuriga nn cervanteslik novell ( M.de Cervantes Saavedra järgi ). 19.saj lõpul tekkis traditsioonilise novelli kõrvale tsehhovlik e avatud novell ( A.Tsehhovi järgi), mille süzeearendus ei pruugi viia puänteeritud lõpuni. Selleasemel annavad seal tooni pinnaalused peidetud värelused, argipäevased toonid, impressionistlikud ( subjektiivsed, kiiresti möödalibisevad aistingud ja muljed, mänglevad, varjundirohked ) meeleolud, kuna sündmused võivad koguni puududa. Pärast II maailmasõda on novellivorm muutunud veelgi avatumaks suurenenud on huvi inimsuhete, ka kaasaedsete poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu, novellides esineb argipäevast dialoogi, kõnekeelt, sisemonoloogi. Oluliseks võtmeks on montaaz, fragmentaarsus, esineb groteski, satiiri, eluprobleemide põhimõttelist lahendamatust. Eriti lühikest novelli nim novelletiks.
otsingus millegi järele. • Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga Maslow motivatsiooniteooria põhialused (9) • Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa ehk ei ole genitaalset vajadust või kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg või kui inimene on keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele. • Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena.
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreegli...
George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed. Muljed on fundamentaalsemad meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja immanentsed tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Kõik meie ideed on muljete koopiad. Kui tekib küsimus, kas mõnel ideel on tähendus või mitte, peame küsima: millisest muljest see väidetav idee on tekkinud? Rene Descartes Cogito, ergo sum. II meditatsioon. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha
põhjustada tõsiseid häireid organismi elutalitluses või isegi enneaegset surma. 8. Meeleelundid Funktsioonid: Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskkonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Retseptoritele on iseloomulik suur tundlikkus. Suuraju poolkerade koores kutsuvad retseptoritelt tulnud erutused esile vastavad aistingud: Silmad – nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Kõrvad – kuulmiskeskus paikneb oimusagaras. Sisekõrvas asub tasakaalu- e vestibulaaraparaat. Haistmisretseptorid – nina limaskestas, keskus paikneb oimusagaras. Maitsmisretseptorid – asuvad keele maitsmisnäsades. Erinevate keelepiirkondadega tajutakse erinevaid maitseaistinguid: magusat keele tipus, mõru keeletagaosas, soolast kogu keele pinnaga, haput keele küljel. Maitsmiskeskus asub oimusagaras.
Siis nägime, et ühel tüdrukul oli rist kaelas. Siis ta võttis selle ära ja kohe hakkas taldrik liikuma. M. Tõrva (1985) Üleloomuliku elamuse kogeja võib kontakti üleloomuliku olendiga tajuda mitmeti: • visioonina, s.t. teda nähakse • auditsioonina, s.t. teda kuuldakse • kehalise kontaktina, s.t nad võivad inimest puudutada, liigutada esemeid jms. !15 Need aistingud võivad esineda omaette, aga ka omavahel kombineeruda. Visioone võib omakorda liigitada kahte rühma: 1) nähakse vaimu ennast, 2) vaim pole nähtav, kuid võib jälgida tema tegevust või tegevuse tulemust. Suhtlemine surnud esivanematega oli vanarahva hulgas laialt tuntud. Kuigi üht-teist sellest on kandunud ka tänapäeva traditsiooni, on kontakti eesmärk ja tõlgendus tunduvalt teisenenud.
meeleoluhäiretele või muudele raskematele psüühikahäiretele ning ei ole seotud orgaanilise ajukahjustusega. Skisofreenia psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus. Põhjused ja tekkemehhanism pole täpselt teada. Skisofreenial võib esineda mitmeid alavorme, mis avalduvad väga erinevalt: luulud, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased aistingud. Skisofreenial on 4 alavormi: paranoidne inimene arvab, et teada kiusatakse taga või jälitatakse; hebefreenne seosetu kõne, arusaamatu käitumine, palju veidrusi; katatoonne ei reageeri millelegi, püsib tardunud kehaasendis, lihtne aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. 35. Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja
näited meile viisi, kuidas nähtused olla saavad. Hinnaks on see, et teadus ei kirjelda asju iseendast, vaid asju meie jaoks. Aritmeetika puhul on tegemist järjestustega ehk aeg ongi järjestus, aeg on see üheteisele järel eksisteerimise dimensioon. Aritmeetika on arvujajadega kirjeldav järjestus. Vorm on aeg ja ruum, aga sisu on aistinguline. Võtta puhas meelelisus, kaemuses on materiaalne objekt. Kui võtta kõik aistingud ära, siis jääb alles puhas vorm ja aeg. Matemaatiline aeg on homogeenne ehk püsiv, kus igahetk on teisega võrdne(seda kasutab füüsika) ja aritmeetika kirjeldab seda suktsessiooni. Puhtad meelelisuse vormid, mis rakenduvad üldiselt ja paratamatult asjadele ja mis on kogemusest sõltumatud. Lk 46, märkused. Võtab väited, mis teda pahandasid ja vastab neile märkustele. Need puudutavad aja ja ruumi ideaalsust. 4. Seminar. 14 prg. 14. prg. Loodus nagu teaduses käsitletuna
nägemine ja kuulmine. 1860ndatel avastati ajukoore primaarsed motoorsed väljad. Inimesel tuvastas sarnase ajukoore ülesehituse Wilder Penfield. Tsentraalvaost eespool motoorne ja tagapool sensoorne homonkulus. Kiirusagar asub kuklasagara ja keskvao vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik aistingud erinevate kehapiirkondade puudutusaistingute kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine.
Esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada. 61. Mis on kognitiivsed protsessid? Aistingut, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist nimetatakse tunnetuslikeks ehk kognitiivseteks protsessideks. Need on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 62. Mida nimetatakse aistinguks? Aistinguks nimetatakse ümbritseva maailma üksikomaduste tunnetamist (nt heli kuulmine, värvuse nägemine, puudutuse tundmine, valu). Aistingud jõuavad inimeseni läbi meeleorganite. 63. Millised on erinevad inimese meeled? Inimesel on 5 meelt ja seega ka 5 erinevat tüüpi aistinguid: 1. Nägemine - nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna slle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni (kuni 90%). 2. Kuulmine - võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja liikumise. Väga tugevad helid ja pidevas müras viibimine võivad tekitada kuulmiskahjustusi, koormata psüühikat ja tekitada stressi
Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Kirjelda epileptilise hoo avaldumist? Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud. ● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aju piirdunud alal. ● Ulatuslikud hood – algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega
Aisting (sensation) Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju - Psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju on protsess, mis organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks Aisting (sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Taju on protsesside hulk, mille abil me tunneme ära, organiseerime ja saame aru väliskeskkonna stiimulite tekitatud aistingutest Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
Locke'i järgi on selleks objekti võime takistada teisi objekte võtmast enda alla seda ruumi, milles ta asub. Tahkuse kohta saame teadmisi oma tajumuste ja tunnete kaudu: "Kui keegi küsib minult: Mis on tahkus, siis juhatan ma tema meelte juurde, et need talle ütleksid."Ibid. II, iv, 1-2 George Berkeley (1685-1753): Kui me saame tahkuse kohta teada ainult oma meelte vahendusel, mille poolest siis erineb tahkus soojusest, värvusest, lõhnast? Kui need aistingud ei anna meile edasi asjade tõelisi kvaliteete, siis miks peaks tahkusega olema teisiti? Berkeley vastuväited: Kui maailmas puudub tahkus, mis seal siis on? Berkeley: Mitte midagi. Subjektiivne idealism. Nagu sekundaarsed kvaliteedid, nii asuvad ka primaarsed kvaliteedid vaimus. Locke'i järgi oli võimalik kujutada maailma ette nii nagu ta tõeliselt on kujutada ette maailma, kus on vaid primaarsed kvaliteedid. Berkeley ja Hume
Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki.Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aja piirdunud alal. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda
.. Eesti keeles: A. Maslow. Motivatsioon ja isiksus. OÜ Mantra Kirjastus, 2007 (A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970) Maslow motivatsiooniteooria põhialused: • Holistlik lähenemine - motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa ehk ei ole genitaalset vajadust või kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg või kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk - meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele ihadele. • Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid. Ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena.
,,Tirano Banderas"- 1926. Ladina- Ameerika teema, täpsemalt pole määratletud, mis maal tegevus toimus. Paneb aluse türanniteemalisele romaanile Hispaania kirjanduses. Tal on ka katse Hispaaniat mõtestada ja kujutada selle voorusi. Algul on tsükkel näidendeid ,,Barbaarsed komöödiad" Tragikoomiline grotesk. 23.11.10 Azorin (Jose Martinez Ruiz) Sündis Alicantes, hiljem kolis Madridi. Erinev varasemast impressionismist, peenendatud aistingud ja muljed ümbritsevast. On mitmeid hispaanialikke teemasid käsitlenud. Nt on tema teos ,,La ruta de Don Quijote". Pio Baroja (1872-1956)- õppis arstiks, kuid ei praktiseerinud seda. Hakkas üsna vara kirjutama, ka ajakirjanikutööd tegema. ,,Camino de perfeccion" Peamiseks hoiakuks sai mäss. Püüab olla vaba kõigest, mis võõrandab inimese teadmisi. Ristiusu vastu väga ebausklik. Otsib vabadust, et säilitada endas inimlikkust. Äärmiselt lähedane Unamunole ja
"Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg." Võitlus inimese-inimese, mehe-naise, rahva-rahva vahel kujundab maailma täiuslikuks tervikuks. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit. Kõige ise on võitlus. Halvaga mõõtes mõõdame head. Loominguliste pingete lakkamisel tuleks surm. Dialektika esimene ilming. - algne tähendus on kahekõne pidama (vastandid peavad kahekõne). Noseoloogia ehk tunnetusteooria. Tunnetuse aluseks on meelelised aistingud. Kõrvad ja silmad on halvad t,nnistajad kui neid kasutavad barbaarsd hinged (loodus armastab end varjata). Et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja jõuda tõelise tunnetuseni, mis baseerub mõistusel. Subjekti-objekti suhe: subjektobjekt; mõistusaisting. Palju teadmine ei kingi meile mingit mõistust. Alles asjade/nähtuste seoste mõistmine annab meile tunnetuse. "Riigi poolt kehtestatud seadus on püha ning selle eest tuleb võidelda nagu kodulinna müüride eest." Dialektiline relativist
Valu liigid: pindmine valu – saab alguse nahast või pindmistest limaskestadest. Esmavalule (terav, torkav või lõikav valu) järgneb ebamäärasem nüri, kibelev või põletav valu. Süvavalu – saab alguse lihastest, luudest, luuümbristest, liigesekihnudest. Kirjeldatakse kui tuikav valu. Näiteks pea-, hamba- ja reumavalud. Siseelundivalu – raskesti lokaliseeritav. Sellega seotud higistamine, pulsi ja vererõhu kõikumine. Valu komponendid: Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud Afektiivne komponent: negatiivseid emotsioone vallandav mõju Vegetatiivne komponent: autonoomse närvisüsteemi vahendusel toimuv teatud organite talitluse muutus Motoorne komponent: teatud motoorsete reaktsioonide (reflekside) käivitamine Komponendid on enamasti konkreetses valureaktsioonis tihedasti läbipõimunud Valu- ehk notsitseptorid: Notsitseptorid on vabad närvilõpmed. Termotundlikud notsitseptorid (>45° ja < 5°), ühenduvad A-delta kiududega
lainepikkusega kiirguse suhtes (roheline valgus). Ühesugused kiirgusvood, mille laine pikkused on 555 nm suuremad või väiksemad, tekitavad nõrgema valgusaistingu. Võtame ühesuguse võimsusega ( näiteks 1 W ) erineva värvusega kiirgusallikad ja hakkame neid samades tingimusets võrdlema 555 nm lainepikkusega valgust kiirgava allikaga, mille võimsust saab muuta. Sel juhul saame iga valgusallika puhul valida selle etaloallika võimsuse, et nende allikate poolt tekitatud aistingud oleksid ühesugused. 555 nm lainepikkusega etalonallika ja temaga võrreldava valgusallika võimsuse suhet nimetatakse suhtelise nähtavuse ehk efektiivsuse koefitsiendiks. Osutub, et oranzi värvi valgus ( = 610 nm) võmsusega 1W tekitab niisama tugeva valgusaistingu nagu 0,5 W võimsusega roheline valgus. See tähendab, et lainepikkusega =610 nm kiirguse suhtelise nähtavuse koefitsient V = 0,5. Helendavate kehade kiirguse analüüs näitas, et kiirguste jaotus sageduse järgi pole
(suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. John Locke (1632-1704)- filosoof, materialistliku sensualismi esindaja. Meedik 1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas ,,Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest. Üks peamiseid kriitika objekte Locke'il oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks. Teadmisteks on aistingud ja reflektsioonid. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteetide teooriad. Ta jagas mateeria omadused kahte liiki: 1. Objektiivsed ehk matemaatilised. 2. Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur ei saa katsuda. Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu (meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes
kõrvalekalded) · siseelundite tüsistused tingituna välismõjudest (põletikuline kops, lahtine neer) · amputatsioonid (jalg, käsi, sõrmed jne.) Peamaisteks teguriteks, miks vigastused tekivad on üleväsimus, üleväsimusest tingitud vale kehakasutus, ebapraktilised treeningvõtted, juhendaja küündimatus, võimekuse ülehindamine, lihaslõtvusest tingitud valed aistingud, eelneva närvikahjustuse tõttu valed signaalid või välised tegurid (libe pind). Sageli on treeningtunnis juba sisse harjutatud vead, mis viivad liigeste ja lihaste vale mehhaanikani. Raamatus "Anatomy, dance technique and injury prevention" on välja toodud olulisi aspekte, miks kehahoiakust lähtuvalt vigastused tekivad. Kui tantsija pidevalt treeningutel "...seisab ühel jalal valesti, vaagen ja kere on kõverdunud" (Howse, McCormack 2009, lk
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
loodusteaduslik külg ära ja piirdutakse täppisteaduslikuga. Aga seda pole võimalik saavutada, kui enne pole omandatud loodusteaduslik külg. Informatsiooni ümbritsevast saame oma meeleorganite abil. Kui neid ärritada, tekib aisting: nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine või haistmine. Aisting on tegevus: me näeme, et mingi valgus on punane, kuuleme, et hääl on vali jne. Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele. Tajude sisu võib esineda ka ilma meeleorganeid ärritamata. Sel juhul räägitakse kujutlusest. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud.
Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Ärritaja- Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja. Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine)
autonoomne regulatsioon 6) düsfunktsioon: teadvuse hägunemine, kooma/hüpervigiilsus Aisting ja taju. Tajumisega seotud ajukoore piirkonnad Tajumine on tunnetusprotsess, mille kägisu füüsilised ärritajad (valgus, heli, temp jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Aisting üksikomaduse peegeldus teadvuses. Taju objekti terviklik peegeldus teadvuses. Piirkonnad: Somatosensoorine koor somatosensoorsed aistingud, nt valu, temp, puutetundlikkus. Ajukoore kuklasagar nägemistaju ja -mälu. Temporaalsagar Kuulmistaju Tajumise vormilised häired (anesteesia, hüposteesia, hüperesteesia) Tajumishäired jagunevad kvantitatiivseteks tajumishäireteks (hüperesteesia ja hüpesteesia, anesteesia) ja kvalitatiivseteks tajumishäireteks (meelepetted ja psühhosensoorsed häired). Hüperesteesia sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse
entiteedile selle vaimsete ja füüsiliste omaduste kaudu (tuvastame selle entiteedi kui valu ning kui c-kiudude ärrituse). Ent see toob kaasa kahte liiki omadused, omadusdualismi. Siis on need ajuseisundid, mis on identsed vaimuseisunditega, erilised selle poolest, et neil on ka vaimseid omadusi. Smarti teemalt neutraalne identifitseerimine: aistinguraporteid saab tõlkida teemalt neutraalsesse keelde, mis ei võimalda öelda, et aistingud on vaimsed või füüsilised. Putnami mitmeti realiseeritavuse argument: neuraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad neurofüsioloogilised seisundid. Miks eeldada, et vaimuseisundeid võivad omada üksnes need olevused, kellel on meiega sarnane keemiline koostis? Putnami järgi pole oluline sinu koostis, vaid see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll terves organismis
Ta peab õppima isetust ja kuuletumist ja reeglitega arvestamist. 125 aastat tagasi tahtsid lapsed suureks saada. Ühiskond eeldas seda neilt ja nõudis juba varakult arusaamist. Praegu tõstetakse väärtuseks laps-olemist, eriti veel noor olemist. Täiskasvanuks saada on nõme. Ehk sellepärast on nukktegelased, mida aeg edasi, seda enam, rahul sellega, et nad on igavesti nukud ehk siis igavesed lapsed? Ka puunukk Buratinol on tunded ja aistingud nagu igal lapsel, nagu Pinocchiol. Ta teab, et on puunukk, aga lubab papa Carlole, et hakkab targaks ja mõistlikuks poisiks („Kuldvõtmeke”, lk19). Buratinol ei ole nii palju hingelisi läbielamisi kui Pinocchiol. Tal ei ole ka mingit soovi saada päris poisiks. Koos teiste nukkudega avavad nad oma teatri Välk ning leiavad kõik meelepärast rakendust. Päeval lubavad nukud viisakalt koolis käia ja õhtuti mängivad nad teatris omaenese elulugu. Kõik on rahul ja rõõmsad
meetodile, mille aluseks on katse. Kuidas füüsika kogub infot loodusest? Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. Nendeks on nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine. Aisting on tegevus: me näeme, et mingi valgus on punane, kuuleme, et hääl on vali jne. Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele. Tajude sisu võib esineda ka ilma meeleorganeid ärritamata. Sel juhul räägitakse kujutlusest. Kujutlus eeldab eelnevat teadmist või kogemust. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud.
Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole. Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest mitte? · Mõtlemisvõime ainult inimesele omane · kahel jalal kõndimine ei ole olemuslik · aistingud inimesel ja loomal ühine · paljunemine inimesel ja loomal ühine Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et · teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. · teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
