kaelale( kraabib kaela, rinnaesise paljaks). Mercurius solubilis - paha lõhn suus. Kurk punane, peab neelatama. Sülge nagu polegi. Suus ja kurgus võivad olla haavandid. Ninast tuleb rohekat sodi. Kõrvad võivad valutada, näost kahvatu. Vahel külm, siis soe. Võib higistada. Nux vomica - pidevalt külm, külmavärinad, ärritunud. Aeg liigub liiga aeglaselt. On kärsitu, riiakas. Pea võib ringi käia, tunne nagu minestaks. Pohmaka sümptomid. Tugev heli ärritab. Aistingud ülierksad. Nina öösel kinni, päeval jookseb. Kurk kähe, kurguvalu võib ulatuda kõrva. Kuiv köha. Näpitsprillitunne ninal. Rhus toxicotendron - niiske ilm, jalad saanud külma või märga. Kurk läheb valusaks, näärmed paistes. Neelamisel pistev valu. Võib olla palju aevastamist. Lihased liikmed valusad, jäigad. Liikuma hakates valus, liikumise peale valu möödub. Pulsatilla - laps poeb sülle, lähedust tahab ka täiskasvanu - lohutust, pai. On nukker.
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
mina olemas ei ole. Keha ja vaimu interaktsioon. Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Keha kui mehhanism. Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks. Soonte avanemise eri moodustele vastavad erinevad aistingud. Käbinääre. Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist – seal ühendatakse signaalid, mis tulevad kahest silmast, kõrvast jne. Interaktsionistlik dualism. Interaktsionistlik dualism kujutatuna skemaatiliselt: F1 → V1→ V2 → F2 V – vaimuseisund, F – füüsiline seisund
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid...
Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. · · TTL ja Manchester'i kodeerimine:
1.Sissejuhatus Unenäod on minu jaoks olnud alati väga huvitav nähtus. Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades l...
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min),
sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. See on käitumise teadvustamata osa. Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Aistingud Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid järgmiselt: - Sensoorsed tunnetusprotsessid. Nad kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. - Pertseptiivsed protsessid. Toimub tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. - Mnestilised protsessid. Tunnetatust luuakse mälukujund.
· Õige keskendumine Olemise kolm tunnust: · Püsimatus (anitja/anicca) · Kannatus (duhkha/dukkha) · Minatus/Isetus (anatman/anatta) 8 Sõltuvuslik tekkimine (pratitya samutpada) - Põhjuslikkuse seadus · teadmatus/mõistmatus (avidja) · karmamoodustajad - soovid/janunenmised · teadvus · meel-keha · tajud - silm, kõrv,nina, keel, keha, meel · aistingud · tunded/kokkupuude · himu · klammerdumine/takerdumine · tekkimine · sünd · vanadus/surm/kannatus Kolmekordne pühendumistõotus & viis ettekirjutust: · hoidu elusolendeile kahju tegemast · hoidu selle võtmisest, mida pole antud · hoidu väärast sugudevahelisest käitumisest · hoidu valelikust kõnest · hoidu teadvust ähmastavatest ainetest · hoidu valest söögist
Tavaliselt peetakse sünnipäraseks loogikaseadusi, näit. pole võimalik korraga olla ja mitte olla. Jumal on Locke'i arvates andnud inimesele meeled, et ta kõike ise kogeks, seega kõik ideed pärit kogemusest. Berkeley: ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. "Ma näen seda kirssi, ma puudutan seda, ma maitsen seda: ja ma olen kindel, et eimiskit ei saa näha või puudutada või maitsta: seega on see tõeline. Kui me kõrvaldame pehmuse, niiskuse, punase ja magushapu aistingud, kõrvaldame me ka kirsi enda. Sest see ei ole miski neist aistingutest eraldi seisev asi." Seega eitab Berkeley kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. 11. Kanti lähtekoht tunnetusteoreetiline: enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Kanti panus: meie tunnetus ei ole passiivne, tunnetusvormid vormivad mateeriat (aistinguid)
inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ta siiski täiel määral inimesepoolse ökoloogilise nishi täitmist - taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Iseväärtus on liikidel, ökosüsteemidel, biosfääril, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on lihtliige, kodanik. Biotsentrism ja ökotsentrism- kogu loodusrikkuses on iseväärtus 0 ·Väärtus elurikkuses sõtlumata selle utilitaarsest väärtusest 1 ·Oluliselt kohal liikide õigused ja isendite aistingud 2 ·Rõhutab loodusrikkuse iseväärtust 42 43Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. 44Kõik mis Jumal lõi oli hea ( viie päeva jooksul enne inimese loomist). Seega on Jumal ka sidunud tugeva iseväärtuse iga elusolendiga. Inimesed on loodud Jumala kuju järgi selle teooria piires see tähendab seda, et Jumal on inimestele andnud vastutust kõige est, mida nad teevad. Nii et inimene pole omanik ja valdaja nagu
motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõtlemise sisu (kaldutakse mõtlema ainult toidu hankimisele) jne. Seda saab laiendada nii füsioloogilistele kui ka psüühilistele võimetele, oskustele või funktsioonidele. Ehk siis kui inimene on näljane siis ollakse seda läbi ja lõhki ning seeläbi erinevad ka indiviidina sellest, kes nad on tavaliselt.
ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. 7. Unehäired Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks.. Unehäireid ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal- majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel.
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik e...
Lapsed leinavad ebareeglipärasemalt kui täiskasvanud. Öeldakse, et lapse lein on "triibuline", s.t. leinaperioodid vahelduvad mängu- ja rõõmuperioodidega. Sellega kaitseb laps oma psüühikat. See on terve. Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad: ängistus ja haavatavus pimeduse-, üksinduse-, suletud uste hirm, hirm kaotada teist vanemat; elavad mälestused kriitilistes olukordades salvestuvad mälestused ja aistingud võivad muutuda piinavateks mälupiltideks, mis ilmnevad enam õhtuti; lein, kurbus ja igatsus mõttetuse ja tühjuse tunne; unehäired uinumisraskused, hirmuunenäod, pidev väsimus; ärrituvus, raev võib avalduda näiteks vahetundides; võlatunne, enesesüüdistused, häbi; probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni-langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?");
sööb toitu ainult taldriku vasakult poolelt. Kiirusagara kahjustuse korral võib kaasneda võimetus tunda ära objekti mingi teise nurga alt vaadatuna, kuna taju on häiritud. Kuna kiirusagaras toimub sensoorse info töötlus ja koostöös teiste suurajukoore aladega tervikliku tajupildi loomine meist endist ja meid ümbritsevast keskkonnast, siis häired kiirusagara kahjustumisel takistavad ühel või teisel viisil luua endast ja ümbritsevast maailmast adekvaatset pilti ja ühendada erinevad aistingud terviklikuks tajuks. 41. Kuklasagara ehitus ja funktsioonid. Aju kõige suurem osa on otsmikusagar, kõige väiksem kuklasagar. Kuklasagar jääb kiiru-kuklavaost tahapoole. Kuklasagaras toimub visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine, mis kõik on seotud nägemisega. Kuklasagaras asub primaarne nägemisregioon ja selles olevad nägemisvälja osad. Silma võrkkesta tsentraallohu projektsioonialaks on ligi pool nägemiskorteksist. Tsentraallohk on küll väike,
mõjud Ants Laikmaa (1866-1942) ja eriti Paul Burmani (1888-1934) loomingus. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm 10 Tunnusjooned Uuendused töövahendites soodustasid välitöid kerget molbertit ja tsinktuubides värve oli lihtsam kaasas kanda. Kunstnik valis värvikaupmehe juures välja väikesed, juba krunditud lõuendid ning maalis kiiresti mitu pilti järjest, talletades nõnda põgusad aistingud. Impressionism oli prantsuse maastikumaali tugevamaid perioode. Kunstnikud maalisid Pariisis ja selle äärelinnades, Normandias ning Ile-deFrance'is Seine'i ääres, maakohtades ja mererannas. Uute värviaistingute otsingul reisisid kunstnikud ringi (Claude Monet käis Normandias, Londonis, Hollandis). Sageli maaliti ühte ja sama objekti erinevatel aasta- ja päevaaegadel. Teoste pealkirju täpsustasid kohanimed, aasta- või kellaajad.
vormide ja kategooriatega. b) “tegelik” on see, “mis on seotud kogemuse (aistingu) materiaalsete tingimustega”, niisiis mida kogetakse “afektsioonides”; c) “paratamatu” on see, “mille seos tegelikuga on määratletud vastavalt kogemuse üldiseimatele tingimustele”; s.t. paratamatu on see, mis on tegelik ja on ühtlasi mõne põhjuse tagajärg. Kaemuse ja mõtlemise formaalsed tingimused tagavad üksnes (empiirilise või reaalse) võimalikkuse. Alles aistingud saavad meile tõendada, et midagi meie ettekujutustele vastavat tõesti ka olemas on. Kahte viimast printsiipide rühma nimetab Kanti “dünaamilisteks”. Siin on tegu “erilaadiliste sünteesiga”: kogemusanaloogiate puhul erinevate nähtumuste omavahelise suhtega ja empiirilise mõtlemise postulaatide puhul nähtumuste suhtega meie tunnetusvõimesse. Vt. “Prolegomena …”: §§ 24-26. Puhta loodusteaduse võimalikkuse probleemi lahendus ja
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Ref...
Inimene peab allutama oma isekuse ühiskonnale. Religioon, eelkõige kristlus ei saa olla mõistusepärane. Religioon on üks inimese võõrandumise ilminguid. Eemaldumine algsest puhtusest. Leiab, et õnnetused ja hädad sunnivad inimesi välja mõtlema, et taevas on täiuslik riik. Mida vaesemad inimesed, seda rikkam taevariik ja vastupidi. Kõik mida inimene ideelisel pinnal usub olevat, on inimese omalooming. Inimeste põhiline olemus on kehaline olemus. Inimene on tema keha. Kehad ja aistingud on filosoofia eelduseks. Ta ei väida, et religioon ei paku inimesele õnnetunnet. Aga leiab, et kui inimesed lõpuks lõpetaksid uskumisse jumalasse, hakkaks nad uskuma endasse ja siis kaoks tõeline kurjus. Tõeline humanism, viib lõpuks armastava ideaalse ühiskonnani. Tema ideed võetakse Saksamaalt üle. Karl Marx (1818-1883) Rahvuselt juut, aga polnud judaist. Tema isa oli advokaat. Marx õppis ka alguses õigust, aga siis läks Berliini filo õppima
puuteaistinguks. Aisting tekib analüsaatori vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab väliskeskkonnast (aga ka organismist) vastu ärritusi ning milles toimub nende ärrituste analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb retseptoritest e. tundenärvilõpmetest, mis võtavad vastu ärritusi ja muundavad selle närviimpulsiks; närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabuva info töötlemine. Aistingud tekivad samamoodi kõikides meeltes. Aistingu dimensioonid ja seaduspärasused a) Intensiivsus – stiimuli tugevus. Minimaalne vajalik tugevus aistingu tekkeks e. alumine lävi ja stiimuli maksimaalne tugevus samalaadse aistingu tundmiseks (nt kuulmisaistingu muutus liiga valju heli korral valuaistinguks) e. ülemine lävi; b) Kvaliteet - Omavahel ei saa võrrelda erinevaid aistinguid, aga saab võrrelda sama aistingu eri kvaliteete, nt. kollane vs sinine värv;
Psüühika võimaldab tunnetada ja peegeldada objektiivset tegelikkust On närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus ehk selle funktsioon Ilmneb subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimikas jm Psüühiline tegevus jaotub: Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut
12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas ...
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soov...
Hormoonid: Dopamiin- käivitab selle kõik, et edasi kaugemale jõuda, tekib keskendunud tähelepanu, motivatsioon, eesmärgile pühendatus, uudishimu hormoon, rõõmsameelsus Dopamiini puhul tõuseb, annab hea tunde, nii hea mõnus on olla. Serotoniin- see langeb, seostatakse ka sundmõtete tekkimisega, noradrenaliin tõuseb see on seotud dopamiiniga, kui adrenaliin tõuseb, siis elujõud. Unepuudus- armunud ei maga, elavad õhust ja armastusest, liblikad kõhus, kõik kehalised aistingud on tugevamad. Serotoniin mida kõrgem, seda paremini reguleerid enda meeleolu, depressiooni puhul ka see madal. Testostoroon- tõuseb, sest see on jälle dopamiiniga seoses, sest muidu ei saa dopamiini tõusta, innarveerib dopamiini. Kui dopamiin ja adrenaliin tõusevad, siis lükkab serotoniini alla. Need kõik on seotud siin Dopamiiniga. Armunu on sundmõtetes, et äkki ma näen teda. Seal on niivõrd tugevad hormoonid taga, et seda on raske reguleerida, mõttetasandil ei saa.
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja k...
· Parmenidest nimetatakse vahel ka "loogika isaks". tugineks meelelisel kaemusel. · 2. Lendav nool ei lenda. · Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud · Ta lendab vaid näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk meelelisest tunnetusest. seisakuid. Lend on näiline. · Aistingud tekivad kehade pinnalt eralduvatest kujunditest. · 3. Kuhi: Üks nisutera ei ole kuhi ja sa ei saa teha · Kujundid eralduvad kehadelt mingi korrapärusega ja säilitavad sama paigutuse ja korra. mittekuhjast kuhja, lisades sinna ühe ainsa tera. Kuid 3
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
30. Kuidas liigitatakse kõnetegusid kõneakti teoorias? 1. Tõdemused ehk assertiivid 2. Kohustumised ehk komissiivid 3. Juhised ehk direktiivid 4. Kehtestused ehk deklaratiivid 5. Tundeväljendused ehk ekspressiivid 31. Milline loogiline omadus eristab faktiväiteid ja hüpoteese normilausetest ja ettepanekutest? 32. Kirjeldage inimese teadvuse „kategooriaid“ (teadvusseisundite tüüpe). Mis on kavatsus? Teadvuse kategooriad: 1. Meelelised aistingud ja tajud, kehalise tegevuse reflektsioon (sh füsioloogiline vajaduspinge, nt tunnetame gravitatsiooni, kui väsime, kui näljatunne tuleb tunnetame kehaga ajakulgu) 2. Kogemusmälu 3. Kavatsused kui tegevuse põhjused. Kavatsus ja tahe ei lange sageli kokku (nt orjad ei taha põldu harida, kuid tagajärgi teades ta läks ja kõplas põllu ära). Kavatsus - „otsustav otsus“ 4
töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima: koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine. 37. Selgitage, miks pole Descartes’i arvates alust usaldada oma meeli? Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses – me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed. 38. Selgitage, miks on Descartes’i arvates esimene ilmselge tõde (idee). Descartesi arvates on esimene tõde see, et ma mõtlen, järelikult olen olemas. Ta leidis, et mõtlemine iseenesest pole
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi iseeneses" mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas "asi iseeneses" meile aistingute kaudu nähtub on "asi meie jaoks" ja tunnetada saabki "asja meie jaoks" e nähtumusi. Tunnetuses eristab kahte aspekti: 1. tunnetuse mateeria aistingud, mida tekitab "asi iseeneses" 2. tunnetuse aprioorne vorm (aprioorne kogemuse eelne või väline, kogemusest sõltumatu) meie mõistus korrastab aistinguid ja selle tagajärjel tekivadki teadmised. Pöörde sisuks on see, et tunnetamine algab kogemustest e aistingutest ja lõpeb mõistuse tööga, seega on vajalikud mõlemad. Tekib küsimus, miks inimesed tunnetavad maailma siiski ühtemoodi. Kanti arvates on igal inimesel
Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. · Alkoholi tarbimise tagajärjel võib tekkida isheemiatõbi. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). AJU Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused: · halveneb mälu,
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
Trankvilisaatorid ja anksiolüütikumid: ärevuse ja hirmu leevendamiseks (oht füüsilise sõltuvuse tekkimine) SSRI (selective serotonin reuptake inhibitors) – ravikuurid pikaaegsed: Paanikahäirel ~1 aasta Üldistunud ärevushäirel perioodiline? Eluaegne? Postraumaatiline stressihäire Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitavad tugevat ärevust Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired Keskendumisprobleemid Hüperaktiivsus Impulsiivsus Algus enne kooliiga, sümptomid esinevad erinevates keskkondades Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1%
ärritajate või muutumatute pilguga fikseeritavate objektide, väikeste kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil n-ö valvepiirkond ajukoores, mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga. Hüpnoosiseisundis suureneb oluliselt sugereeritavus, sest valdav osa ajukoorest, sh otsmikusagarate mass, on pidurdunud ega saa vahendada enesekontrolli. Hüpnoosiseisundis pidurduvad sageli mõtted, aistingud, tajud ning seetõttu on võimalik tõsta mõnede psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ning sügavusastmedki on erinevad. Nt transis ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele peale hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgrdi andmetel on u 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad. Kergestihüpnotiseeritavate inimese tunnused tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutlusvõime, kalduvus fantaseerida, usaldatavus
Teadvuse käsitlemine mõtleva substantsina tähendab seega seda, et mõtlevat hinge ei saa määratleda ühegi sellise omadusega, millega määratletakse kehalisi asju: mõtlemises ei ole midagi kehalist. Kuna meil tuleb enda mõtlevat hinge käsitleda sõltumatult mõistetest, mis meil on materiaalsete asjade kohta, siis peab hing kehadest ka reaalselt erinev olema. Et mõtlemisest sõltumatu materiaalne tegelikkus üldse olemas on, tõestavad meile meie meelte aistingud ja tajud. Kuna me tajudes oleme tajutu suhtes retseptiivsed, passivselt vastuvõtvad, siis ei saa tajud pärineda meist endist. Määratledes mina mõtleva substantsina, tuleb Descartes`il pidada välistatuks võimalust, et mõtlev hing ise mitteteadvustatult tajusi produtseerib. Substantsina, mille olemus seisneb mõtlemises, s.t. teadvuses, peab subjekt kõikidest oma seisunditest ja aktiivsustest teadlik olema. Toetudes jumalikule tõesusgarantiile arvab
koosmõju kehaliste aistingute tekkes - Käitumuslikud protsessid rahustuse otsimine jm haiguskäitumine, vererõhu mõõtmine - Sotsiaalsed faktorid töövõimetuse kompenseerimise poliitika, lähedase reaktsioon Hüphondria - Jäävad ühe idee juurde nt mul on soolevähk. Käib erinevate arstide juures et probleemile kinnitust saada. - Püsiv hõivaus idees et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus - Normaalseid kehalisi aistingud tõlgendatakse kui kardetud haiguse mrke Diagnostilised kriteeriumid RHK-10: - Vaatamata korduvatele ümberlükkavatele uuringutele, püsib veendumus õhe või mitme raske kehalise haiguse esinemises - Püsiv vastupanu erinevate arstide arvamusele ja veenmisele, et inimesel ei ole kehalist häiret. Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon - Patsient esitab sümptomeid mis jutskui oleksid põhjustatud mõne vegetatiivse
Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes? Lokaalne tasand – universaalsed lokaalsed koodid on defineeritud ühe rakukihi tasandil: sh retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus Globaalne tasand – värvi, suuruse, kauguse rakud, mis koosnevad paljudest rakkudest. Universaalsed globaalsed koodid on defineeritud aju piirkondade tasandil: funktsionaalne spetsialiseerumine (erinev ad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades), hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Ajukoore moodustavad põhiliselt neuronikehad. Välispind on kurruline ja vaoline. Peaajaust väljub 12 paari peaaju närve. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupoolkera aga on seotud lugemise, rääkimise, kirjutamise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Suuraju koorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, aistingud, õppimine, mälu ja sihipärase tegevuse planeerimine. · VÄIKEAJU reguleerib lihaste koostööd ja kordinatsiooni. · KESKAJU edastab infot suurajust seljaajju ning taalamusse ja tagab lihaste toonuse. · VAHEAJU siia kuuluvad taalamused ja hüpotaalamused. Hüpotaalamus on neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni keskus. · PIKLIKAJU ühendab peaaju seljaajuga. Siin asuvad eluliselt tähtsate tahtele allumatute elundite tegevust
Nirvaana vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. Tal on kaks staadiumi: 1. eluajal saavutatu 2. lõplik - pärast surma saavutatu. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega ei ole Jumalat, kellele loota. Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Keha, tunded, aistingud, tajud ja teadmine on ajutised ja pidevalt muutuvad. Seetõttu ei ole ka isiklikku muutumatut mina. Hinge ei ole uude kehasse sünnib ümber surmaeelne teadvusseisund. Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Tegu on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu loodusseadus. Virgumistee
kaudu loob tantsu-ja liikumisteraapia mõistmist meie keha, meele ja tunnete vahel. Tantsu - ja liikumisteraapiat defineeritakse kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks (American Dance Therapy Association). Inimkeha nähakse tantsu-ja liikumisteraapias kui ressurssi, mis ühendab inimkogemuse erinevad aspektid– meie kehades kohtuvad tunded, mõtted, aistingud, mälestused ja kõik see, mis meid inimesena defineerib. Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub arusaamast, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises. Liikumine võib olla mittehirmutav võimalus stressi leevendamiseks, empaatia arendamiseks, enesehinnangu toetamiseks ning teiste tervist ja heaolu toetavate eesmärkide saavutamiseks. Liikumine annab meile võimaluse väljendada seda, mida sõnadesse on raske, või ei saa panna.
seedida.Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada tugevat valu ning põhjustada diabeeti. 2.2.4.Hingamis teed ja kopsud Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi.Pidev alkoholitarbimine kahjustab inimese immuunset süsteemi. See omakorda lihtsustab erinevate kopsuhaiguste nagu näiteks kopsupõletik ja tuberkuloos teket. 2.2.5. Kesknärvisüsteem Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus).Juba enne seda, kui inimene ennast joobes tunneb, on alkohol juba muutnud meie ajutegevust. Nii võibki olla, et Sa ei saa enam aru, mida inimesed Sinu ümber räägivad. Sinu reaktsioonid muutuvad aeglaseks.Ka väikesed alkoholi kogused mõjutavad Sinu
Selle kogumiku alla kuuluvad: Nägemine -nägemisnärv (II) Kuulmine -tasakaalu-kuulmisnärv(VIII) Maitsmine -näonärv (VII),keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) Lõhnatundlikkus -haistmisnärv (I) Motoorikaga seotud süvatundlikkuse süsteem. Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5 Tundlikkuse juhteteed juhib erutust nahalt (perifeerselt närvilt) seljaajusse. Saab alguse perifeerselt närvilt, liigub närvipõimikusse ja sealt tagumisele juurele. Sealt seljaaju segmenti ning siis I neuroni kehale spinaalganglionis.
Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused peegeldavad asjade ja nähtuste paljusid väikseid omadusi- vorme, värve, lõhnu- siis sõnaline mõtlemine toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega
püsimine teatud normi piires. Organism töötab kõige paremini kui evolutsiooni vältel on välja kujunenud tasakaalu punktid. HÜPOTAALAMUS - Sisekeskkond – rakuväline vedelik (valgud, süsivesikud, lipiidid, hapnik, CO2, ioonid, vesi, pH, temperatuur) - Haigused põhjustavad homöostaasi häireid, tavaliselt organism suudab ise taastada - Homöostaasi kõrvalekalded aktiveerivad organismi – käivituvad korrigeerivad protsessid või tekitavad ebamugavad aistingud mis tõukavad tasakaalu taastamise nimel tegutsema - Tasakaalupunkti saavutamine toimub negatiivse tagasiside abil nt joostes on ajul vaja südamele ja kopsudele saata signaal et töötage rohkem, siis tekib higistamine ja ainevahetuse ületöötlus Allostaas – tasakaalupunkt viiakse teise kohta. Näiteks loomad kes peavad talve üle elama – temperatuur viiakse madalamale, kõik protsessid aeglustuvad. Rändlindudel kes peavad suure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
