Kanti arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me ei saa midagi konkreetset väita. See on asi iseeneses (Ding an sich). See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab Kant asjaks meie jaoks (Ding für uns). Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on selles, et tunnetuses eristab Kant kaht aspekti: 1. Tunnetuse mateeria aistingud (neid põhjustab asi iseeneses). 2. Tunnetuse aprioorne vorm inimese mõistus vormib (korrapärastab) tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. Me tajume maailma ajas ja ruumis, avastame maailmas seaduspärasusi (põhjuslikke jm seoseid) ainult tänu sellele, et inimmõistus on just niisugune ja mitte teistsugune. Asi iseeneses ei eksisteeri ei ajas ega ruumis, teda ei iseloomusta ei
Ta nimetas vahemaad Maast Kuuni üks ,,intervall", Kuust Merkuurini pool intervalli, sealt Veenusele samuti, Veenusest Päikeseni poolteist intervalli, sealt Jupiterini pool, Jupiterist Saturnini pool ja sealt sodiaagini üks intervall. Kokku seitse heli oktaaviharmoonia. Kogu looduse helisüsteem sisaldub neis seitsmes helis, mida seetõttu nimetatakse ,,looduse hääleks". Pythagorase meelest olid inimesele kõige olulisemad tema aistingud ja seetõttu oli tema arvates muusika kõige tähtsam õppeaine. See sisaldab teatud meloodiaid ja rütme, mille abil valitsetakse inimese tegusid ja tundeid. Pythagorase jaoks oli arv ja geomeetria omavahel seotud. Tuli tetraeeder, maa kuup, õhk oktaeeder, vesi ioksaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav.
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule ke...
objektiivse sisu, teooriat ja üldistuste maailm. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley Milline filosoof väitis, et kuna kõik meie teadmised tulenevad aistingutest, siis tuleb järeldada, et olemas on ainult tajuv Mina ning aistingud, aga mitte mateeriat? Vastus: Berkley Ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Eitab kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia),
kujutleda, nagu värve, helisid, maitseid, valu ja muud sellelaadset, aga mitte ühtegi neist nii selgelt ja täpselt, ja kuna ma tajun neid pigem meelte abil, kustkohast nad, nagu näib, mälu abil kujutlusse jõuavad, siis tuleb käsitleda aistimist sama hoolikalt ja tuleb vaadata, kas on võimalik leida mõnd kindlat põhjendust kehaliste asjade eksistentsile sellest, mida tajutakse tunnetusviisiga, mida nimetatakse aistimiseks. [1652] Ja esiteks meenutan enesele uuesti, millised aistingud need nimelt olid, mida ma varem tõeseks pidasin ja mis põhjusel ma seda arvasin; seejärel kaalun põhjusi, miks ma nendes pärast kahtlema hakkasin; ja lõpuks vaatlen, mida ma neist nüüd pean uskuma. Kõigepealt niisiis aistisin, et mul on pea, käed, jalad ja muud liikmed, millest koosneb see keha, mida nägin justkui enese osana vai isegi pigem endana tervikuna; ja aistisin, et see keha viibib
keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus.
surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. Öeldakse, et siiski on paljud inimesed midagi unes näinud ja see on pärast täide läinud. Kas siis unenäod siiski ennustavad tulevikku?. Peab mainima, et sageli seal, kus jutustatakse sellistest tõsiasjadest, neid ei ole üldse olemas, et tihti keegi usub, et teatav unenägu on täpipealt täide läinud, kuid seejuures aina petab iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse
2. Ruumitaju- selle kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise pildi. 3. Liikumistaju- annab meile infot objektide liikumise kohta. 4. Ajataju- kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju erineb isikuti ja ei pruugi olla kooskõlas tegeliku ajaga (nt. heade sõpradega koosviidetud aeg läheb kiiremini, noortel on aega küll). 18. Tunnetusprotsessid- aistingud (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine) 19. Mälu Protsessid- · Meeldejätmine- Võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus. · Meelespidamine- aktiivne protsess, mille käigus toimub mäletatava infoga mitmeid muutusi. Näiteks muutub info lühemaks, mäletatakse vaid peamist, info muutub isikupärasemaks hoiakute põhjal, loogikavastane info ununeb. Unustamine
Esimesi võime esile tuua omal soovil, teised kujutlused tekivad meist sõltumatult ja seda teatud reeglipärasusega. Kuna me ise ei saa luua aistinguid peab neil olema mingi põhjus meist väljaspool. See põhjus ei saa omada mingit materiaalset iseloomu. Nii peab neid põhjustama mingi vaimne substants. Täiuslik kord ja reeglipärasus, mida kohtame aistingute maailmas, viitab sellele, et seda põhjustab kõrgeim mõistus. See on Jumal kes otseselt kutsub esile aistingud meie hinges. Kõik mida me tajume on "Jumala väe väljendus". Objektid eksisteerivad niisiis ka siis kui me neid ei taju kuid kõiketeadva Jumala teadvuses. Berkeley kahtleb, kas "aeg" ja "ruum" on üldse absoluutselt või iseseisvalt olemas. Berkeley mõjutas tugevalt D.Hume. Hinnang: Tänapäeva seisukohalt on G.Berkeley vaated äärmiselt ühekülgsed. Tema tähendus oma kaasajale seisnes eelkõige olemasolevate süsteemide kriitikas. Ta aitas tasakaalustada üha
ja sibulahais. Mida rohkem lugeja meeli autor kaasab, seda lihtsam on tal publikut manipuleerida. Öeldakse, et kui üks meel on kasutusest ära, teravneb teine. Et pimedad kuulevad rohkem ja täpsemalt nii on ka selles raamatus lugeja vahepeal kas Hansuga kapptoas või Zaraga bordellis luku taga või Aliidega kott peas. Või seljaga kellegi poole või pimedas või eemal. Ning kuulmisele, maitsmisele, haistmisele, nägemisele lisaks ka muud füüsilised aistingud: südame pekslemine, külm, valu, enamasti esitatud metafooridega, mis toovad tunde lähemale kui ,,mul oli valus" või ,,mul on külm". Tõelise härdameelse patrioodina oli minul uhke lugeda meie luuletajate ja laulude ridu raamatust, mille esikaanel ilutseb INTERNATIONAL BESTSELLER ja taga ülemaailmselt tunnustatud kriitiku prognoos, et see Soome-Eesti autor saab ilmselt paari aasta jooksul Nobeli preemia. Mul oli uhke tunne lugeda Viru väravast ja Koluverest ja Ristist (ise elasin
mõttetud. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et asjade taga mida me näeme leidub tõelisus. Esse est percici- olla tähendab tajutud olla. Asjade tajumisel omistame me neile teatud omadused, nagu vormi, värvi, raskuse jne. Kuid nende eksistents, seistes eraldi sellest, mis on tajumisel antud, on tühi sõna ilma sisuta. Materiaalseid objekte ei ole olemas, olemas on vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Meie aistingud ei sõltu meie endi soovist, olles järelikult loodud väljastpoolt meid ja on põhjustatud mingi vaimse substantsi poolt. Objektid eksisteerivad ka siis, kui me neid ei taju, ja nimelt kõiketeadva jumaluse teadvuses. Ei ole olemas ühtegi abstraktsed ideed. Sõnad on petlikud ja loovad barjääri meie vaimsusega. Ka tajud eksisteerivad meie vaimus, sest valuaistinguid ei suuda me sõnadega edasi anda. Kasutatud kirjandus: 1
omistatud reaalne identiteet. Ei suudeta ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on mõistuse kategooriad, ilma milleta ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei osata kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende
elustiilile või intelligentsiturismile - turismivormile, mille käigus on huvi reisimise jooksul midagi uut õppida või teada saada. (Petroman jt: 2013) Teisalt on kultuuriturismi defineeritud kui olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud. Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud kultuuriturismi ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest siiani on sellele võrreldes muu turismiga pööratud vähe tähelepanu. (Hinsberg) Käesoleva referaadi teises osas toetutakse teisele definitsioonile ehk eksisteeriva kogukonna jälgimisele ja tundmaõppimisele
Eferentsed neuronid alfamotoneuronid, gammamotoneuronid, vegetatiivse ns neuronid. Aferentsed neuronid kehad ei paikne seljaajus, vaid spinaalganglionites. Preganglionaarsed närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvikiule, mille akson – postganglionaarne närvikiud – jõuab innerveeritava elundini. Meeleelundid on organismi välis- või sisekeskkonnast tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid e analüsaatorid. Meelelendite teel saadud info põhjal tekivad aistingud ja tajud, mis võimaldab organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Somato- ja vistserosensoorne analüsaator naha (taktiline, valu, temp), liigeste (taktiline, valu), lihaste ja siseelundite tundlikkus. Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets.
keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus.
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsitee...
Vt töölehte Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Optilisel ristmikul. Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Frontal lobes(otsmikusagar) Parietal lobes (kiirusagar) Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses) Occipital lobes (kuklasagar) Temporal lobes (oimusagar) Inferotemporal cortex (ajukoor) Cerebellum (väikeaju) V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud ajus erinevates piirkondades Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid? Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud hüpoteesidele vastavate madalamate töötlustasandite represenatsioone. Tulemuseks kiirem tajumulje loomine. Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus?
3.) On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. Maslow motivatsiooniteooria põhialused • Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele. • Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ..
kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine tunnetus ja kognitsioon - Vastsündinul on väga vähe skeeme nt refleksid
Inimese võime ise suunata oma mõtlemist. G. Berkeley Kõrge inglise vaimulik. Tundis huvi filosoofia vastu. Uuris palju ja tegi tähelepanekuid inimese taju kohta(miks me ei näe maailma tagurpidi? võrkkest). Huvitus ka psühholoogiast, uuris, kas on mõistlik mõelda, et silm pöörab kõik tagurpidi (võrk või mitte). Kõik teabe saame välisilmast. (kuidas saan kontrollida, et aistingud on õiged). Oleme ainult oma aistingute maailmast. Psüh ideed 19.sajandil Rousseau, Helvetius. I. Kanti mõju teadusliku Psüh tekkimisele Rousseau uued vaated kasvatusele, laste arengule. Arvab, et inimene on sündides loomupäralt hea. Temas on loomupärane hea alge, rikuvad kasvatus ja ühiskond. Inimene peab elama ühiskonnast eraldi metsas. Arvas, et lapsi ei peaks kasvatama, siis tuleb hea alge välja.
arvestades põhjuslikke seoseid. • Kuidas füüsika kogub infot loodusest? • Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. • Aistinguteks on • Nägemine -90% • Kuulmine • kompimine, • haistmine, • maitsmine. • Aisting on tegevus: • me näeme, et mingi valgus on punane, • kuuleme, et hääl on vali jne. • Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. • Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju.
kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos NS-i kujunemisega. Aistingul on enamasti oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.Nt roheline ja teatud kindel roosa toon rahustavad, punane ergutab. Meeline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud , kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev.Erinevus seisneb: · Tunnetuse sisus-inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad , mis on seotud keelemõistetega; · Füsioloogilises mehhanismis inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade analüüsiks on olemas ajukoore vastavad keskused;
kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos NS-i kujunemisega. Aistingul on enamasti oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.Nt roheline ja teatud kindel roosa toon rahustavad, punane ergutab. Meeline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud , kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev.Erinevus seisneb: Tunnetuse sisus-inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad , mis on seotud keelemõistetega; Füsioloogilises mehhanismis – inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade analüüsiks on olemas ajukoore vastavad keskused;
Referaat Epikuros Epikuros Epikurose elu ja tegevus Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlast...
seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. mõistuse kategooriad, ilma milleta me ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei oska me kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad. mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Kant defineerib, et mõistuse ideed on tunnetusevälised regulatiivsed printsiibid, "mille eesmärk on viia meie arurakendus kõikeläbiva kooskõla, täielikkuse ja sünteetilise ühtsuseni". Varasema metafüüsika kriitika
Skeptilise empirismi alused. Kogemus on kõigi teadmiste allikas. Hume suhtub kahtlevalt meie tavapärasesse arusaama teadmistest. Ta tahab välja selgitada nagu Descartes, et mis asjadest meil võib olla kõige rangemaid nõudeid täitev teadmine (mis on see, mida saame nimetada teadmiseks). Hume tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eritamisega. Mõlemad on meie teadvuse seisundid, aga mulje on kõige põhilisem (kõige alus, vundament)- ta on meie teadvuse vahetu kujutlus, aistingud ja tähelepanekud meie oma meele tegevusest (näeme loojuvat päikest: punakat ja kuidas ta tasapisi vajub - ning tekibki mulje sellest) Ideed moodustavad teadvuse sisu s.t mõistus on nad muljetest vorminud. (muljed päikeseloojangust tekitavad päikeseloojangu idee ehk veel lihtsamalt näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) Iga idee, millel on sisu, koosneb muljetest. Et idee oleks mõistuspärane, peame olema
Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Haapsalu 2009 Motivatsioon 17 väidet motivatsiooni kohta, mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniooniteooriad Holistlik lähenemine Inimene on ühtne tervik. Kui inimene on näljane, ei muutu ainult tema seedefunktsioonid vaid ka paljud teised. Näiteks aistingud (toitu tajutakse rohkem kui muul ajal), mälu (meenutatatakse head söömaaega), tundmused (inimene on pinges ja närvilisem), mõtlemise isu (mõtleb rohkem toidu saamisele kui millelegi muule). Kui inimene on näljane, siis on ta näljane kogu oma olemusega. Motivatsiooniliste seisundite paradigma Motivatsiooni püsivaks ja üldtunnustatud näiteks ei saa võtta nälga, sest see on ebatavalisem ja harvemini esinev kui teised motivatsioonid
Karl Marxi materialism. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus. Ta ei arenda materialistlikku ajalookäsitlust süstemaatiliselt. Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema ...
Depressandid( alkohol, rahustid, opiaadid: oopium, morfiin ) Stimulandid( kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiinid:ectasy, MDMA) Hallutsinogeenid( marihuaana, meskaliin LSD) 20.Aistingute liigid ja tekkimine ( tabel vihikus !!)( tulebki tabelina , tüüpi pole vaja , on antud üks , teised täita) Välisaistingud- nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-,kompimis-, ja temperatuuriaisting Siseaistingud: Tasakaalu, valu, orgaanilised(iiveldus, nälg, janu) aistingud 21.Aistingu allumine, ülemine ja eristuslävi( antud ülesanne, otsusta kas ülemine, alumine või eristuslävi) Tundlikuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne tugevus, mingi aistingu tekkeks Tundlikuse ülemine absoluutne lävi-ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub 22.Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Värvipimeduse e
varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib
Võõrutusravi: Antidepressandid: SSTI, teised NB!suurenenud tolerantsus psühhofarmakonide suhtes Psühhosotsiaalne toetusravi HALLOTSINOGEENID mõju 5-15min 4-12(24)tundi Looduslikud: meskaliin , psilotsübiin Sünteetilised: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid) MDA(metüleendioksüamfetamiin) MDMA(metüleendioksümetüülamfetamiin) TMA(trimetoksüamfetamiin) PCP(fentsüklidiin) ketamiin Mõju *Tunnetuse muutumine aistingud intensiivistuvad, mina võib ''lahustuda'', täituda m ´kummaliste piltide või helidega, elamused võivad muutuda ängistavaks *Kesknärvisüsteemi stimuleerimine pulsisageduse suurenemine, pupillide laienemine, pupillireaktsioon aeglane Võõrutusperioodis esinevad põhiliselt psüühilised kõrvalekalded. MDMA-Ecstasy Kehalised mõjud: suured pupillid, aeglane reaktsioon, pulsisageduse tõus, kehatemperatuuri tõus, mõnikord oksendamine
· Kuidas füüsika kogub infot loodusest? · Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. · Aistinguteks on · Nägemine -90% · Kuulmine · kompimine, · haistmine, · maitsmine. Reemo Voltri · Aisting on tegevus: · me näeme, et mingi valgus on punane, · kuuleme, et hääl on vali jne. · Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. · Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Reemo Voltri Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Reemo Voltri Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Reemo Voltri Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting
Ainete manustamisel pataneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Siia alla kuuluvad kofeiin, nikotiin, kokaiin ja anfetamiinid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. N: marihuaana, meskaliin ja LSD. 13. Tunnetusprotsessid (mõiste) Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 14. Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad. 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine. (näiteks päikesevalguse käest tuppa minnes ei näe eriti midagi, peagi suudab inimene aga näha korrektselt). 17. Taju omadused.
Aisting annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. (tavaline tool. Näeme selle pruuni värvust (nägemisaisting), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna). Jaotatud meeleelundite järgi – puuteaisting, nägemisaisting jne. Lisaks temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingud. Taju peegeldab meid ümbritseivaid objekte ja nähtusi terviklikult. Töötleb meeleelundistest saadud inf põhjalikumalt. Tervikliku tajupildi tekkeks on 4 omadust: lähedus (lähedal asetsevaid objekte tajutakse tervikuna), suletus (suletud kontuuriga objektid või subjektiivsed kontuurid), sarnasus (ühesuguseid objekte eristatakse värvuse, suuruse, paiknevuse jne järgi) ja hea jätk (joone kõveruse muutumatus või
Aristoteles oli pedantne korraarmastaja, kes soovis luua korda inimeste mõtetes. Temast sai loogika kui teadusharu rajaja. Ka Aristoteles otsis midagi igavest ja muutumatut. Tema arvates peituvad inimese hinges üksnes loodusesemete peegeldused. Seega moodustab tegeliku maailma loodus. Ta arvab, et kõik meie ideed ja mõtted on tulnud meie teadvusesse selle kaudu, mida oleme kuulnud või näinud. Kuid meil on ka kaasasündinud mõistus. Meil on kaasasündinud võime paigutada kõik meelelised aistingud mitmesugustesse rühmadesse ja klassidesse. Aristoteles nendib, et tegelikkus koosneb mitmesugustest üksikasjadest, mis kujutavad endast ühtset vormi ja tervikut. Aine on materjal, millest asi on tehtud, vorm on aga asjale iseloomulikud omadused. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 98-104) 11 Hellenism 4. saj lõpp e.Kr- 400 a p.Kr. Hellenismi iseloomustas see, et maade ja kultuuride vahel kadusid piirid
retseptor ->analüsaator Ärritaja miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine
retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine
Tähtsad mõisted: Nirvaana vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. Tal on kaks staadiumit: eluajal saavutatu; lõplik pärast turma saavutatu. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega ei ole Jumalat, kellele loota. Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Keha, tunded, aistingud, tajud ja teadmine on ajutised ja pidevalt muutuvad. Seetõttu ei ole ka isiklikku muutumatut mina. Hinge ei ole uude kehasse sünnib ümber surmaeelne teadvusseisund Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Tegu on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle kas järgmine sünd on võrreldes eelmisega halvem või parem. Karma on vääramatu loodusseadus.
auku läbi pea. (Thomas, 2001). Enne migreenihoogu võivad esineda ebamäärased tundmused. Esineda võivad närvilisus, meeleolu langus, eufooria, teravneb lärmi ja lõhnade tajumine, suureneb magusaisu, sageneb haigestumine. Veel võivad eelneda tajuhäired ehk aurad, milleks on kõige sagedamini nägemishäired. (Terviseportaal...., 2010). Enne migreenihoogu tekivad tegelikkusele mittevastavad aistingud, hallutsinatoorsed elamused. Kannatanu tunneb külma, olematut lõhna ja müra, esinevad krambid isoleeritud lihasrühmades, täheldatakse südamepekslemist, näljatunnet, higistamist, veretungi pähe, pisaratevoolu jne. Kuigi migreen areneb skeemi järgi, on ta erinevatel inimestel väga individuaalne. Prantsuse filosoof M.Labroch ütles, et ,,Igaüks kannatab migreeni all omamoodi". (Loogna, 1987). Kõige sagedamini esinevaid nägemishäireid iseloomustavad sikk-sakk joonte, täppide
.. Eesti keeles: A. Maslow. Motivatsioon ja isiksus. OÜ Mantra Kirjastus, 2007 (A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970) Maslow motivatsiooniteooria põhialused · Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. · Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele. · Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
VT VIH!!! Spetsiifilisuse teooria erinevatest sensoorsetest omadustest annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud, see teooria kehtib vähestel juhtudel, nt valu Mustri teooria erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt. Sensoorne adaptsioon nt kuuma vanniga ära harjumine, lõhnaga harjumine Tasakaalumeeled sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile infot meie pea asendist ja selle liikumisest. Notsitseptorid nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest A-delta kiud-kiire info edastamine, vastutab valu eest, mida inimene kogeb kohe pärast vigastuse saamist. C-kiud-ilma müeliinita, seega aeglasemad, allikaks tuimale valule, mis püsib kaua pärast vigastuse teket Nägemine. Trikromaatiline värvuste nägemine-põhimte, mis on inimese
Väravakontrolli teooria – teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku „värava“ ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. Valu kogemine on mõjutatud inimese uskumustest ja emotsioonidest. 5. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinesteesia – lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitavad aistingud, mis annavad meile infot meie keha liikumisest ja meie keha ruumis paiknemisest. Mõned reaktsioonid on automaatsed ehk refleksid (seljaaju juhitud). Põlverefleks 1. Põlvekõõluse stimuleerimine 2. Lihaskäävi rakkude aktiveerumine 3. Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse?
levik ajju, ajupiirkonna aktivatsioon. Aisting on taju üks osa. (nt see, et tomat on punane ja ümmargune). Taju - psüühiline protsess ajus, olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine. (nt et see ongi tomat mitte õun vms). Tajuelamuse tekkeprotsess - esmalt tekib aisting (retseptorid aktiveeruvad meeleorganil, närviergastuse levik ajju ja ajupiirkonna aktivatsioon) ja siis toimub objekti kui terviku äratundmine. Taju organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks. St taju on protsess, mulle kaudu meeleorganitelt saadetud andmete põhjal luuakse terviklik pilt. 15. Tooge näiteid tajuvigadest. Valestikuulmine, väljendusväärtõlgendus -ä. 16. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus. Tervikuks sidumine - mingi sõlmimis teema. Alt-üles töötlus teooria - James Gibson (20.saj), kirjeldas otsese taju teooriat, st kõik mis
kohustuste täitmisega ja need, kes on juba suuremad tarbijad, hakkavad end turgutama ka päeval. Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata
pinged. Aga minu naisel on teised huvid: sõbrannad, diskoteegid, väljaskäimised. Muidugi, viimasel ajal on seda asja vähemaks jäänud. Aga eks ole näha, mis elu toob.» Mis tunne on mehel siis, kui oma naine läheb teiste meeste ja sõbrannadega diskoteeki, hoolimata mehe arvamusest? «Väga raske tunne on. Tekivad igasugused hirmud ja hakkan elukaaslase pärast väga muretsema, nii et vahel tekivad isegi pöörased iiveldustunded, füüsilise valu aistingud. Kõige hullem on siis, kui naine valetab kojutulemise kohta: selle asemel, et tulla õigel ajal koju, tuleb 12 tundi hiljem, pärast väidab, et ööbis sõbrannade juures. Viimasel ajal seda pole olnud, aga vahepeal oli. Siis üritasin ennast sundida rahulikuks jääma. Ja kõik muretsemise mõtted peast välja visata. Väga harvadel juhtudel see ka õnnestub, kuid mitte alati. Kui ta palus mul endale pärast 12-tunnist hilinemist järele tulla, helistas, siis mõtlesin, et see oli
kuulmishallutsinatsioonid. Ajataju moondub (minutid võivad tunduda tundidena), ruumitaju muutub ebareaalseks. Piir iseenda ja ümbritseva vahel ähmastub ja võib üldse kaduda. Mõtlemis- ja keskendumisvõime on häiritud. Tajud segunevad: muusikat võib näha ja värvid hakkavad kõnelema. Minevikupildid võivad väga eredalt esile kerkida ja seguneda olevikuga. Kõik aistingud võimenduvad. Provotseerib tõsiseid psüühilisi haigusi: skisofreeniat, paranoiat. Tavaliselt väheneb huvi seksuaalsuhete vastu. Vahel võimendab seksuaalkogemust. avalised mõjud on raseduse katkemised, enneaegsed sünnitused ja alakaalulisena sündivad lapsed. Suureneb kaasasündinud väärarengute võimalus. Arvatavalt põhjustab ka häireid kromosoomide talituses. Mõned kasutajad jäävad psüühilisse sõltuvusse.
põhjustavad aeglase kaalu suurenemise, mille tulemusena koguneb rasv - toiduga manustatud kalorite hulk - ületab märkimisväärselt põletatud kalorite hulga. Kehakaal ja enesetunne kõiguvad teataval määral kogu menstruaaltsükli vältel, ka siis, kui ei kasutata hormoonidel põhinevat kontratseptsiooni. See on normaalne tsükli teises pooles, mida kutsutakse premenstruaalseks sündroomiks. Aastatega intensiivistuvad PMS-le omased ebameeldivad aistingud see kehtib peaaegu kõigi naiste puhul. Naissuguhormoon östrogeen stimuleerib soolade ja vedeliku peetust organismis, takistades nende eritumist neerude kaudu. Teisel naissuguhormoonil, progesteroonil, mida produtseeritakse munasarjades tsükli teises pooles, on absoluutselt teistsugune toime ta soodustab liigse vedeliku ja 2 soolade eritumist. Kui kahe hormooni kogus on hästi tasakaalustatud, tunnevad naised (eriti noored
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
