· uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 18. Aistingud Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
filosoofe. Uuris paljusid psühholoogilisi teemasid ja tema üks lemmikutest küsimustest oli see, et miks me ei näe maailma ümberpööratult. Tema lähenes sellele nii, et kust me teame, kas asi on ümberpööratud või mitte. Ta küsib, et kui kõik on ümberpööratud, siis millega seoses me võrdleme, kas asjad on ümberpööratud või ei. Ta väidab, et sellist probleemi psühholoogilises mõttes ei ole see on pseudoprobleem. Teiseks ta esitas küsimuse, kust me teame, kas meie aistingud on õiged või ei ole, sest me saame oma aistinguid kontrollida vaid mõne teise aistingu kaudu. Sellest tulenevalt tekib tema jaoks probleem, et kas me siis nüüd ikkagi teame, et kas maailm on olemas või ei ole seega ta arvas, et maailma olemasolu vajab veel tõestamist. 18.-19. Sajand * 1879 aastat võib lugeda tänapäeva psühholoogia alguseks, kus Wundt lõi esimese psühholoogia labori. * Rousseau 1712-1778 a
luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: - retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; - närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; - vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine Adaptsioon võime kohaneda. Näiteks kui lähed valgest ruumist hämarasse ruumi, siis algul ei
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
Lapsed leinavad ebareeglipärasemalt kui täiskasvanud. Leinaperioodid vahelduvad mängu- ja rõõmuperioodidega. Sellega kaitseb laps oma psüühikat. See on terve. 5 Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad: · ängistus ja haavatavus pimeduse-, üksinduse-, suletud uste hirm, hirm kaotada teist vanemat; · elavad mälestused kriitilistes olukordades salvestuvad mälestused ja aistingud võivad muutuda piinavateks mälupiltideks, mis ilmnevad enam õhtuti; · lein, kurbus ja igatsus mõttetuse ja tühjuse tunne; · unehäired uinumisraskused, hirmuunenäod, pidev väsimus; · ärrituvus, raev võib avalduda näiteks vahetundides; · võlatunne, enesesüüdistused, häbi; · probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni-langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?");
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad kui keskeas. Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vananedes üha enam. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste tek...
ajupiirkonda, kus ühinevad temporaal- ja parietaalsagarad (Blanke, Shahar, 2005) Arvestades, et enamasti kogetakse kehaväliseid kogemusi väga ekstreemsetes olukordades, tundub tõenäoline, et aju on mõjutatud erakorralisest elektriaktiivsusest või hapnikupuudusest. Samas on ajus mitu piirkonda, mis vastutavad kehalise teadlikkuse eest ning selleks, et tekiks tunne kehavälisest olekust, peaks stimuleerima mitmeid aju osasid, et meeltelt tulevad aistingud üksteisega kooskõlas oleks. Statistika kohaselt on 10-20% Ameerika rahvastikust tajunud kehavälist kogemust (Alvarado, 2000) ning ilma põhjalikumaid uuringuid tegemata tundub, et sääraste elektriimpulsite esinemisarv on kordades väiksem. Seega ei pruugi temporaal- ja parientaalsagara ühinemiskoha stimuleerimine olla peamine põhjus, miks kehavälised kogemused esinevad. Madli Uutma
Aruka käitumise seletamine peaks hülgama tavapärase mõistestiku, see on rahvapsühholoogilise ehk intentsionaalse mõistestiku. Selle asemel tuleks kasutada neuroteaduslikku mõtlemist. Kasutatud kirjandus: E. J. Lowe; Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, 2008 Gilbert Ryle; Descartes'i müüt. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1666–1680 Hilary Putnam: Vaimuseisundite loomus John Jamieson Carswell ehk Jack Smart; Aistingud ja ajuprotsessid Paul M. Churchland; „Eliminatiivmaterialism ja propotsioonilised hoiakud“ René Descartes; Meditatsioonid esimesest filosoofiast. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1642–1666. Thomas Nagel; Mis tunne on olla nahkhiir? – Akadeemia, 1996, nr 10, lk 2090–2109. http://et.wikipedia http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm
Tuli, tuul, veoloomad, puit, vesi, 3. Inimkonna eksistentsiks ning arenguks on vajalikud komponendid - Aine(vahetus) - toidu omastamine ja seedejääkide ning muude keha jääkproduktide eemaldamine. - Energia(vahetus) - toidus sisalduva energia omastamine ja selle arvel nt inimkehas tekkiva soojuse eemaldamine. Osa energiat kulub ka füüsilise tööna, igasuguse füüsilist jõudu nõudva liikumise näol. - Info(vahetus) - kõigi meelte vahendusel saadavad aistingud, inimese poolt kõne, kirja, žestide ja miimika abil ümbruskonnale (sh teistele inimestele) edastatav info. 4. Energeetika mõiste ja energia avaldusvormid (-liigid) Energeetika - majandus- ja teadusharu, mis tegeleb kõige sellega, mis teeb võimalikuks energiaallikates (nt kütustes sisalduva) oleva energia viimise tarbijateni tarbijate poolt soovitud vormis, nõutava kvaliteediga ning neile kõige sobivamas kohas ja vajalikul ajal.
Selline käitumine põhjustab kergesti konflikte lähedaste, sõprade, õpetajatega. Kuna noorukil puudub oskus kriisidega toimetulekuks, siis vajavad nad kindlasti vanemate inimeste abi Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad: ängistus ja haavatavus pimeduse-, üksinduse-, suletud uste hirm, hirm kaotada teist vanemat; elavad mälestused kriitilistes olukordades salvestuvad mälestused ja aistingud võivad muutuda piinavateks mälupiltideks, mis ilmnevad enam õhtuti; lein, kurbus ja igatsus mõttetuse ja tühjuse tunne; unehäired uinumisraskused, hirmuunenäod, pidev väsimus; ärrituvus, raev võib avalduda näiteks vahetundides; võlatunne, enesesüüdistused, häbi; probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni- langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?");
teadvusesarnast. e) Kas materialist peaks väitma, et aju eritab mõtteid samuti, nagu maks eritab sappi? Ei pea. 7.Lugege fragmente iiri filosoofi George Berkeley teosest „Traktaat inimtunnetuse printsiipidest“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkeley? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Idealism. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses. Aistingud või ideed ei saa olla mujal kui tajuvas hinges. 4 b) Kuidas kritiseeris Berkeley üldlevinud arvamust, et asjad (nt majad, mäed) on olemas reaalselt, mõistusest (vaimust) sõltumatult? Mis on ülalmainitud objektid, kui mitte asjad, mida me tajume oma meelte abil. c) Miks pole mõttekas oletada väliste kehade (materiaalse maailma) olemasolu? Pole olemas muud substantsi peale vaimu või selle, kes tajub. d) Mida nimetas Berkeley loodusseaduseks?
homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel:
Käitumispsühh-Tiia Tulviste William Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) G.Stanley Hall (1846-1924) Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, inimsuhted) küsimus on koi sour on roll pärilikkuses või siis kasvamis keskonnas muutuv areng. Mõlemad tegurid on olulised ntks geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik on inaimene). Teismeea alguses vibe tekkie depressioon ja üldiselt ka kaob afjaag aga ei pruugi. -George Butterworth ja Margret Harris (2002) Arengupsühholoogia alused [email protected] - kodutööd Rakendusvõimalused-mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist kools vanemate ja õpeta...
(nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) TAJU MÕISTE JA LIIGID; TAJU OMADUSED Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks. Taju omadused: - Esemelisus ei ole täielikult sündides kaasa antud vaid kujuneb tänu kompamisele ja liikumisele omandatud kogemustele - Terviklikkus aistingud peegeldavad esemete ja nähtuste üksikuid omadusi, taju on tervilik kujutis. - Struktuursus me tajume erinevate aistingute üldist struktuuri, süsteemi nt muusika kuualmisel meloodiat ja rütmi - Konstantsus meid ümbritsevad esemed esinevad sellises tingimuste mitmekesisuses (erinev valgustatus, asend ruumis, kaugus vaatlejast jms), et peame tunnistama, et nad vahetavad alatasa oma välimust ja kuju. Tänu taju konstantsusele tajume me
teatud tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Seadumused varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele,n ähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Käitumise teadvustamata alus, kus ei tunnetata ei tegevuse eesmärki ega vajadusi, mille rahuldamiseks tegevus toimub. TUNNETUSPROTSESSID Teema 6 Aistingud Tunnetusprotsessid : Aisting psüühiline protsess,mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole
Sellise tõlgitsusega vastandub ta empiristidele, kes väidavad, et inimene on puhas leht kõik meie teadmised kujunevad kogemuse kaudu, kusjuures kogemus on kokkupuude välise maailmaga. Samuti erineb see Descartes'i ideest, et keha ja vaim on rangelt lahutatud, kusjuures, vaim on kehalisest ülem ja tõetunnetus on saavutatav üksnes läbi mõtlemise, mistõttu tuleks kõrvale heita esimese asjana kõik meelelised aistingud. Lühidalt, kaks eri arvamust tõest: tõde pärineb välise maailma kogemisest, tõde saab leida oma mõistusest. Merleau-Ponty ühendab kaks vastandlikku arusaama ühe tervikliku tajuteooria alla. Enne kui asuda täpsemalt Merleau-Ponty tajuteooria juurde, tuleks natuke analüüsida tema filosoofilist arusaama maailmast ning maailma ja inimese vahelisest seosest, kunstifilosoofiast lähtuvalt loomingu ja looja suhtest. Nagu juba eelnevalt mainitud, ei
09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused { Psühholoogia on teadus hingeelust ehk { Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju psüühikast, mille aluseks on tunnetusprotsessid mõtted, tunded, { Igasugune käitumine eeldab siiski mälestused, aistingud ja tajud. kesknärvisüsteemi (central nervous { Psühholoogia on teadus käitumisest ja system) ehk pea- ja seljaaju ning käitumise aluseks olevatest protsessidest. perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi { Mõistus ja tunded tekivad inimese ajus ning (peripheral nervous system) lakkavad toimimast koos ajutegevuse kustumisega
koostisosadest ning on võimalik uurida edasi erinevaid ideede koostisosasid osadena. 8. Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Vastsündinud laste jaoks on kõik uus ja huvitav, seda just välismaailma näol. Uued objektid ärritavad ja tõmbavad nende vaimu enda poole ning lapsed hakkavad erinevaid objekte nautima ja tekib aistitavate objektide mitmekesine maailm. Kuna pideva tähelepanu all on aistingud ja ei pöörata tähelepanu vaimu sisemistele tegevustele, siis inimese kasvades ei taju nad ära seda hetke, mil peaks märkama ka vaimu sisemist tegevust. Sageli inimesed ei jõuagi sinna, sest uute väliste tegurite tajumine on palju huvitavam ja neid tuleb pidevalt juurde.
Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute aluseks, mis kajastavad väliskeskkonda meie teadvuses. Sellele vastupidiselt siseelundite retseptoritest pärinev informatsioon organismi sisekeskkonna seisundi kohta ei ole normaalselt tajutav (me ei tunne maksa, südant jt. siseelundeid). Ainult mõningate patoloogiliste seisundite korral kaasnevad siseelundite retseptorite ärritusega teatavad aistingud (valu). Meelerakkude ja -elundite tähtsus organismi tegevuses on suur. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. Kui mingi meeleelundi talitlus välja lülitatakse, siis lülituvad välja vastavad erutused ja sellest tingituna jäävad ära vastavad refleksid. Et kogu närvisüsteemi talitlused on reflektoorsed, siis ei ole ilma meeleelundite ja -rakkude talitluseta närvisüsteemi talitlused mõeldavad.
propositsioonide abil). Olulised mõtlemis-operatsioonid on induktsioon (liikumine üksikult üldisele) ja deduktsioon (liikumine üldiselt üksikule). 3. Tunnetuslik kontiinum Kanti tunnetusteooriast subjektiivse idealismini (I.Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria) I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an sich ) ja nähtumust (asi meie jaoks ehk fenomenon). Aistingud annavad tunnetuse sisu, mõistus annab aga vormi "taju ilma mõistuseta on pime, mõistus ilma tajuta on tühi". Seega mõistuses on aprioorsed teadmise vormid (näiteks teadmine põhjuslikkusest). Tunnetusvõime astmed: 1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3
elementidest, mis pärineb meeltega kogetust · ,,Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest" · Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega (tabula rasa). Locke eitas kaasasündinud ideede õpetust ükskõik millisel kujul tema meelest ei olnud midagi sellist olemas · Kogemuse allikaid on kaks: aistingud ja reflektsioon; samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest (liitidee all üldidee need moodustab mõistus abstraheerimise teel) · L järgi jagunevad keha omadused primaarseteks (need omadused on alati) ja sekundaarseteks (need omadused on vaid teatud tingimustes) · L järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus · Kõike ei ole võimalik tunnetada, kus tunnetus osutub abituks, aitab meid otsustusvõime (judgement)
Aasta 2000 Nobeli meditsiinipreemia anti ühele aju-uurijale Eric Kandelile, kelle elutööks on avastus, kuidas saab sünapseid muuta, kuidas sünapsite olukord mõjutab õppimivõimet ja mälumehhanisme. Ta oli esimesi, kes avastas lühiajalise ja pikaajalise mälu mehhanismid . 5 1.4 Naiivne realism, agnostitsism, sensualism, ratsionalism Naiivse realismi jaoks on aistingud samad, mis reaalsus. Ühesõnaga asjad on täpselt sellised nagu me neid tajume. Kas ikka on? Vastaand on aga agnostitsism. Agnostikud väidavad, et kõiges tuleb kahelda. Välismaailm võib küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja harjumustega. Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et mõistuses pole midagi sellist, mida pole varem olnud aistingutes. Kõige lähedasem oma ideelt
käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka mitmesuguseid arvamusi psüühika suhtes, sõltumata nende teaduslikkusest. Psühholoogia ainestikuks on psühholoogilise elu faktid. Leiame palju erinevaid mõisteid mis seonduvad psühholoogiaga nagu näiteks emotsioonid, mälu, taju, mõtlemine ,motivatsioon, isiksus, keel, intelligentsus, aistingud ja õppimine. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia üks filosoofia alavaldkondi, kuid 19. sajandi teisel poolel sai ta iseseisvaks teadusharuks. Willhelm Wundt rajas 1879 aastal Leipzigi esimese eksperiment labori. On olemas sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogias on palju erinevaid valdkondi, mida iseloomustavad erinevad olemused. Saab eristada viit teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, biheivioristlik ehk käitumuslik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline
Omal tööl ma proovitasin kujutada mälu struktuur ja ümber kirjutada põhilised mõtted, mis koosneb mälu. Mälu on kõige olulisem meie ogranismi funktsioon. Mälust rääkides tuleb silmas pidada, et mälu on tegelikult mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. Funktsiooni ja mälus säilinud materjali järgi eristatakse semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Säilitamise aja alusel eristatakse lühimälu ja pikaajalist mälu. Mäluta meie aistingud ja tajud kaosid tekkimisel järjetult. Ajaloos ja kirjanduses leiame piisavalt andmeid inimeste kohta, kes tänu oma suurepärasele mälule on jäädvustanud igavesti oma nimed ajalooraamatusse (Julius Ceasar, Napoleon, Kasparov jt), kuid kõrge intellekt ei tähenda alati head mälu, polüglottidel ei ole arenenud kuulmismälu jne. 9 Kasutatud allikat 1. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BC%D1%8F%D1%82%D1%8C 2
Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid
Treeningumeetodite kasutamise spetsiifilisus vastupidavustreeningus. Vastupidavusvõimete testimine. 1.7. Painduvus ja osavus ning nende arendamise metoodika (2 tundi) Aktiivne ja passiivne painduvus, anatoomiline liikuvus. Staatilised ja dünaamilised painduvusharjutused. Painduvuse arendamise metoodika. Koordinatsioon, harjutuste sooritamise täpsus ja harjutuste omandamise aeg. Ruumiline orienteerumine, nägemis-, kuulmis- ja kinesteetilised (lihastunnetuse) aistingud, liigutuste rütm, lõdvestusoskus. Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. 1.8. Treeningu juhtimine ja kontroll (2 tundi) Juhtimisprotsessi operatsioonid ja informatsiooni saamise teed. Etapiline- , jooksev- ja operatiivne juhtimine. Etapiline, jooksev ja operatiivne kontroll. Pedagoogiline, sotsiaal-psühholoogiline, meditsiinilis-bioloogiline kontroll. Kompleksne kontroll, treeningu- ja võistluskoormuste kontroll.
Alkoholis on 5 palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, näiteks vitamiinipuudus. Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus. Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust ja liigutuste koordinatsiooni. Samuti nõrgenevad aistingud. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, hiljem depressioon. Pikaajaline rohke alkoholi kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi, näiteks jäsemete närvide kahjustused ja nõdrameelsus
kogemus kirjutab oma märgid. Kõik ideed pärit kogemusest. Locke eristab: 1) välist kogemust (aistingud); 2) refleksiooni (mõistuse tegevuse jälgimine). Ka eristab lihtideid (passioonid): nende suhtes aru passiivne (kollase idee, kõvadus jms). Liitideed kujunevad aga lihtideede kokkuliitmise teel. Mõistus Locke'l nagu ideede "logistik". Berkeley (1685-1753) väiteks on aga, et ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas (kirss, kui kõrvaldada aistingud, mis me sellest saame, siis kõrvaldame ka kirsi). Seega eitab Berkeley kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Kuid kust tuleb korrapära ideede vahele? Miks meie aistingud on korrastatud, võimalik on intersubjektiivsus? See saab olla üksnes aktiivse ideid korrastava Jumala teene! (nt laud jääb alles ka siis kui me toast väljume). 6 12. Kanti tunnetusteooria pöördelisus, tunnetuse aktiivsus
meeltega tajuda. Näiteks on laud klassis konkreetne objekt, mida saab näha ja käega katsuda, kuid samas võib ju rääkida lauast üleüldse. Kõigil laudadel on midagi ühist. Universaalide probleemi suhtes kujunesid 11.-12. sajandil kolm seisukohta realism, nominalism ja kontseptualism. idee Uusajal tähistas sõna idee mõtteid, mõisteid, kujutlusi, aistinguid jms. John Locke nimetas ideeks kõike seda, mida hing vahetult tajub (näiteks aistingud, kujutlused, mõtted). Sarnases tähenduses kasutasid seda sõna René Descartes, Leibniz, ja Berkeley. David Hume eristas ideed muljetest: mulje on aisting (ja aistingute kompleks), idee aga selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust.
2006:37) Samuti peab Norman inimese mälu imetlusväärseks, sest tema võimsus ja puudujäägid on vapustavad. Näiteks toob ta, et kui 30 sekundit mõelda mõnele emotsionaalsele juhtumile, siis segab see oluliselt igasuguse materjali omandamist 4 sel ajal. Väga raske on õppimine erutatud või ärritatud olekus. Õppijad ei tohiks õppimise ajal ,,tabada" meeleorganite vahendusel saadavad erinevad aistingud. Omandamine on häiritud, kui meie vaateväljas on näha midagi põnevat, kui tunneme häirivaid lõhnu, kui kuuleme hääli jne. On inimesi, kes suudavad end kontsentreerida ja välja lülitada. Kui see ei õnnestu, siis tuleb leida õppimiseks häirimatu paik. See on omandamisprotsessi väga oluline eeltingimus. (Ibid:38) Koos taju ja mõtlemisega on mälu alustalaks arukale elule. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi
Nägemiselundid: Silm: laud, silmamuna (sarvkest, kolvikesed, kepikesed, kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas. Ülesanne on välismaailma tajumine silmadega- nägemise taganemine. Ereduse, värvide, vormide, esemete suuruse eristamine. Keha asendi reguleerimine kauguste määramine. Haistmis- haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas. Ülesanne on erinevate lõhnade tajumine. Kompimise- närvilõpmed nahas, moodustavad sidekoelises pärisnahas närvipõimikuid. Aistingud võtavad nahas vastu retseptorid, sealt läheb see seljaaju. Maitsmise -- maitsmispungad paiknevad pehme kurgulae ja keele limaskestas, ül on erinevatele maitse ärritajatele reageerimine ( magus soolane) Inimene kui tervikMis on homöostaas? Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja
lagunevad. Mürgistus avaldub kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisusena. Värske taime suures koguses söömine võib lõppeda surmaga. Välispidine kokkupuude taimemahlaga võib põhjustada nahapõletikku, ekseemi, sügelust (Kaur jt, 2010). Nõges. Eestis väga mürgiseid nõgeseid ei kasva. Kõrvenõgest või raudnõgest katsudes pääseb kõrvetava toimega vedelik karva tipus olevast mahutist välja ja põhjustab kihelust, punetust, valu, ja kuplasid. Need aistingud mõne aja pärast mööduvad. Toore nõgese söömine võib esile kutsuda allergiat ja seedehäireid (Kaur jt, 2010). Harilik jõulutäht ehk piimalill. Taim on ohtlikult mürgine, sisaldades vähki tekitavat ja nahka ärritavat piimamahla. Sattudes nahale, limaskestadele või silma, võib tekitada kohalikke kahjustusi. Jõulutäht on põhjustanud raskeid mürgistusi lastel, kes on taime lehti närinud (Kaur jt, 2010). Alpikann
geomeetrilised omadused, mitte essences (olemused), nagu arvati keskajal ja nagu arvas ka veel Fancis Bacon. THOMAS HOBBES (1588 - 1679). Materialist. On lihtsalt füüsikalised osakesed, mis liiguvad füüsikaseaduste järgi. Seega on ükskõik mille käitumine määratud lõppkokkuvõttes füüsikavõrranditega. Kõik, mis inimeses toimub, kõik, mida inimene teeb, on füüsikaliselt paratamatu. Mingit vaba tahet ei ole. Aga mis asjad on aistingud, aistingu kvaliteedid (nt värvus)? Need on fantasmid. Kuidas aga saab mittefüüsikaline mõjutada füüsikalist? Religioon on praktiliselt kasulik eelarvamus. Tekkis probleem: kuidas leida materiaalses maailmas koht eesmärkide reaalsusele, inimkäitumise vabale algele, inimelu tähtsusele, mõtte hindamisele. RENE DESCARTES (1596-1650) oli ratsionalist - filosoofia alused on mõistuses. Mitte ainult filosoof, vaid tuntud matemaatik, analüütilise geomeetria leiutaja. Mis on tõene tunnetus
mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b. Filosoofiline 1 c. Teaduslik 5. Psühholoogia peamised ülesanded. Psühholoogia üldine ehk tunnetuslik funktsioon on mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jüude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid
Kuid ma ei või kahelda, et mul on sellest aisting. Ta iseloomustab kogemusel põhineva meelelise teadmise loomust üksikasjalikumalt kui keegi teine enne teda. Tema empirism sisaldab ratsionalismi. Descartese ratsionalism sisaldas empirismi. Berkley 1685-1753 Fanaatiline idealism – tegelikkuse vaimne käsitlus viiakse ennekuulmatule tasemele. Ta oli iirlasest geenius. Tema arvates ei ole mateeriat olemas. Ta väidab, et esemed ei ole midagi muud kui aistingud. Kui talle näidata üksikuid esemeid näiteks õuna, kohvitassi ja tooli, siis ta väidab, et need on vaid üksikud esemed, mitte mateeria. Ta väidab, et kõik omadused on oma päritolult hingelised. Esse est percipi – eksisteerida tähendab olla tajutav. Ta mõõdab eksistentsi empiirilise kogemuse mõistega. Sellist seisukohta filosoofia ajaloos nimetatakse fenomenalismiks. Kogu maailm ei ole muud, kui tohutu kogum fenomene, hinge ideid. Tema mõttekäik on teravmeelne
Selles töös teen ülevaate erinevatest hallutsinogeenidest, nende ajaloost, päritolust ning mõjust inimorganismile. Töös keskendun rohkem sellistele nii öelda võõrapärastele hallutsinogeenidele, ehk siis ainetele mille kohast informatsiooni jagatakse vähe. 1 HALLUTSINOGEENID Hallutsinogeenideks nimetatakse uimastite rühma, mis päritolult küll erinevad üksteisest, kuid on oma toime poolest vägagi sarnased.Nende mõjul aistingud väärastuvad,suurtes annustes põhjustavad nad eeskätt tugevaid hallutsinatsioone, st tekitavad muljeid ja elamusi, millel ei ole midagi ühist tegelikkusega. Hallutsinogeensed elamused sarnanevad vaimuhaige elamustega ning ägedas faasis on neid raske psühhoosidest eristada. Seepärast kasutatakse ka nimetust psühhotomimeetikumid. Enim levinud on psüühootikumid, mis muudavad sensoorseid tajusid. Need ei tekita mitte joobeseisundit, vaid
tajumusest ehk, nagu ta ise ütleb, „kaemusest“. “Puhta mõistuse kriitika” (1781) uurib puhta süstemaatilise tunnetuse võimalusi ja püüab anda mõistusele (aprioorsele) kindla koha tunnetuses. Kant leiab, et meie tunnetusvõime on jagatud kaheks: alamaks - meeleliseks (võime meelelisteks kaemusteks) ja kõrgemaks mõistuslikuks (võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid on ruuma ja aeg. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis-ajaliseks ühtsuses. Tänu neile on võimalikud sellised teadused nagu matemaatika ja füüsika. 2. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. Kategooriaid on 12. Need jagunevad kvantiteeti, kvaliteeti , relatsiooni ja modaalsust kirjeldavaiks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed on hing, maailm ja jumal). Neil ei ole
vanemorganismist. Arengu käigus täiustub organismi välis- ja siseehitus ja toimub kohanemine ümbritseva keskkonnaga. Areng lõpeb surmaga.Organismi eluea pikkus on pärilikult määratud ja mõjutatud ka keskkonna tegurite poolt. Võimelised reageerima ärritusele Vastus ärritusele väljendub liikumisena. Loomad võtavad informatsiooni väliskeskkonnast vastu meeleorganitega. Närvisüsteem töötleb ümber aistingud sise- ja väliskeskkonnast. Ka taimed liiguvad pööravad lehti valguse suunas. Ainuraksed kingloomad ujuvad soolakristallist eemale. Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest. Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1
olukorras -- ,,mees lamab ja kaifib, sina aga teenindad teda..." Loomulikult on olemas kõikide pooside puhul partnerite vastastikuse aktiivsuse võimalus. Olgu või erinevas astmes: poosis ,,mees peal" saab naine teatavasti soodustada vastastikust (ja eelkõige iseenese) rahuldamist. Täpselt samuti, kui partnergi ,,naine peal" poosis pole ilma jäetud võimalusest liikuda, oma kaaslast enese vastu surudes. Kui aga peamist osa hakkavad taas etendama mitte füsioloogilised aistingud, vaid psühholoogilised, ning kui peamiseks muutub sugude suur vastasseis -- tekivadki konfliktid. Poosid istudes See grupp asendeid on mõnevõrra erandlik, ja nimelt seetõttu, et seksuaalsete vajaduste tarvis on need kõige ebamugavamad. Seepärast praktiseeritakse neid harva ja seda siis rafineerituma seksi puhul. Sellised asendid kindlustavad partneritevahelise võrdsuse -- esmalt just kasvus. Ja kuigi annavad mõlema partneri puusadele minimaalse liikumisvabaduse, võimaldavad
närvikius edasi rangelt isoleeritult ja mis ei levi naaberkiududele. Erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub ja ta läbib närvirakukeha polaarselt, s.o. ainult ühes suunas - dendriidilt neuriidile. Koostanud M. Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Aferentsete ehk tundenärvide kahjustumisel tekivad ebameeldivad aistingud (paresteesia) või tundetus (anesteesia). Kestva surve puhul vastavad kehaosad "surevad" ära. Valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (näiteks närvipõletike puhul). Anesteetilised ained halvavad ajutiselt tundenärvide lõpmeid, mistõttu kaob vastava kehaosa tundlikkus või valulikkus. Motoorsete närvide kahjustumisel tekib lihaste nõrkus (parees) või halvatus (paralüüs) - vastav kehaosa jääb liikumatuks.
mingis erilises, kõige sagedamini negatiivses ühenduses temaga. b) Jälitusluul haige on veendunud, et tal on vaenlased, kes teda jälitavad, ja tahavad talle liiga teha. 18 c) Füüsiline mõjutamise luul haige on veendunud, et teda mõjutatakse kiirte, elektrivoolu või hüpnoosiga, teda valdavad ka igasugused ebameeldivad aistingud. d) Hüpokondriline luul haige on veendunud, et tal mädanevad kopsud, sooled. e) Enesesüüdistusluul peavad ennast süüdi kuritegudes ja tunnevad et väärivad karistust. f) Suuruse, rikkuse, ilu luul haige peab ennast väga rikkaks, ilusaks ja mõjuvõimsaks tegelaseks. g) Kahjustusluul arvab, et on paljaks varastatud, riided, raha, toit ära viidud. 5
Ühiskond tekib vajadusest. KIERKEGAARD-OLEMISE TASANDID Kierkegaard tahab, et inimene muutuks. Ta ei taha luua oma õpetust. Tähtis ei ole esitada võimalikult tõepärast teooriat; tähtis on tuua, muuta ja sundida iga inimese eksistents tema enda ette. Teeline tegu on sisemine otsus, millega üksikisik viib lõppfaasi potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga, et saavutada seal olemasolu. Kolm olemise tasandit: esteetiline olemine, kus inimest suunavad tema aistingud, impulsid, tunded, tema oma meeleolud ja naudinguihad. Esteetiline elu on alati olevikus. Kõik toimub hetke ajendil. Esteetiline inimene on oma meelte kammitsas. Eetilise olemise võtmemõisteks on tasakaal. Põhiraskus on jätkuvuses, üldisuses, põhimõttes. Eetiline inimene peab jälgima, mida moraalikoodeks parasjagu ütleb. Religioosne olemine. Seda iseloomustab usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike
valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv - närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemine on kõige tähtsam meel, infot võetakse kõige tõesemana (kui see seda ka tegelikult pole). ajusse. Kas sina oled ülimaitsetundlik
erinevat sisu. Võrreldes Epikurose ja stoikute eetikat torkab muidugi silma, et nende hüve- käsitused on vastandlikud. Stoikute jaoks oli hedone üks pahelistest afektidest, mis seadis inimliku õnnelikkuse-püüdluse just saavutamatuse riski. Epikuurlaste jaoks seevastu on nauding nagu öeldud õnnelikkuse tingimus. Samas väljendub epikuurlaste hüve-määratluses hellenismiaja eetika individualistlikkus. Nende käsituse kohaselt on naudingute allikaks eelkõige nauditavad aistingud, aistingud on aga inimesel alati individuaalsed. Enne kui minna üksikasjalikumalt Epikurose arusaama juurde nauditavast elust, vaatame seda, kuidas ta põhjendab, et nimelt nauding on õnneliku elu tingimus. Oma eetilist positsiooni argumenteerib Epikuros kahe sammuga. Esiteks olevat võimalik kindlaks teha, et iga elusolend tunneb sünni hetkest peale naudingut millegi eelistatavana ja valu millegi sellisena, mida ta soovib igal juhul vältida. See elusolendi loomulik afekt, läbielamine
1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest
keskkonnast. Inimene on keskne. Ergosüsteemide analüüsiks tuleb süsteeme kirjeldada, leida, millised on kasutuspiirkonnad, seejärel modelleerida. Võib tekkida probleem, kuidas optimeerimise puhul arvestada inimorganismi keeruka füsioloogiaga, leida, mis on organismile soodsaim variant. Selleks on mitu võimalust. · Inimene on võimeline tunnetama üliväikesi muutusi oma kudedes. Ergonoomika kasutab selliseid ülitundlikke infoallikaid nagu inimese aistingud ja tundmused · Sageli tuleb lähtuda seisukohast, et inimene on füüsikalise maailma osa ja allub põhiliselt samadele seadustele nagu teised eluta või elusad objektid. Ergonoomika probleemide puhul võib väärtuslikku infot saada mitmesugustest ajakirjadest. 1957. aastal hakkas Inglismaal ja ühtlasi maailmas ilmuma esimene teaduslik ajakiri Ergonomics. Tänapäevaks on ergonoomika- ja inimfaktorite alaste ajakirjade arv maailmas kasvanud sajakonnale.
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioo...
Descartes'i meelest oli võimalik kindel olla vaid kolmes asjas, milleks on kolm ilmselget tõde: 1) ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito, ergo sum)" See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. 2) ,,On olemas jumal" Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. 3) ,,Materiaalne maailm on olemas" Meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm puud, majad, inimese keha jms. Descartes oli dualist uskus kahe maailma olemasolu ehk kahte
info on tähtis ning taoline sildistamine paneb paika info kättesaadavuse ja kasutusvõimaluse edaspidi. Samuti peab Norman inimese mälu imetlusväärseks, sest tema võimsus ja puudujäägid on vapustavad. Näiteks toob ta, et kui 30 sekundit mõelda mõnele emotsionaalsele juhtumile, siis segab see oluliselt igasuguse materjali omandamist sel ajal. Väga raske on õppimine erutatud või ärritatud olekus. Õppijad ei tohiks õppimise ajal ,,tabada" meeleorganite vahendusel saadavad erinevad aistingud. Omandamine on häiritud, kui meie vaateväljas on näha midagi põnevat, kui tunneme häirivaid lõhnu, kui kuuleme hääli jne. On inimesi, kes suudavad end kontsentreerida ja välja lülitada. Kui see ei õnnestu, siis tuleb leida õppimiseks häirimatu paik. See on omandamisprotsessi väga oluline eeltingimus. Koos taju ja mõtlemisega on mälu alustalaks arukale elule. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus tal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
