Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv on närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemist peame me ise kõige tähtsamaks ja võtame seda informatsiooni ajusse kõige tõesemana ( kuigi see vahel ei pruugi nii olla ja nägemine võib meid petta). Küsimus: Millisest meeleelundist tulevat informatsiooni peab aju kõige tõesemaks? 1
motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l
Subjektiivne tõde on selle mõistmine, mida saatus on määranud just minu jaoks. See on idee, mille nimel ma elaksin ja oleksin valmis surema. Kierkegaard peab objektiivset (meist sõltumatu) tõde tähtsusetuks, sest: inimene ei saa objektiivsete tõsiasjade suhtes ise kaasa rääkida; inimesel puudub paratamatute nähtuste suhtes võimalus otsustada. Olemise tasandid Filosoof jagab olemise kolmeks tasandiks: 1. ESTEETILINE OLEMINE see on olemine, kus inimest suunavad tema aistingud, impulsid, tunded, meeleolud ja erinevad naudingud. Inimesele on kõige olulisemad tema enese soovid ja veidrused. Selle tasandi inimene elab ainult iseendale ning teda ei puuduta ei moraal ega ka religioon. Näide: Don Juan 2. EETILINE OLEMINE ellusuhtumine siin tasandil on tõsine, intelligentne ja kohusetundlik. Tähtsal kohal on moraalist kinnipidamine ning oma rolli sisseelamine. Näide: Sokrates 3. RELIGIOOSNE OLEMINE iseloomulikuks on siin usk ebakindluse ees. Siin paljastub
Augustinus Õpetus. Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Filosoofia alane töö tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tähtsamad teosed. "Pihtimused" nimetatud ka maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Psühholoogiline kirjutis tugeva ja kompromissitu inimese võitlusest oma elu mõtte leidmisel- liiderlikust ja patusest elust kuni kristlaseks saamiseni 386.a. (kuulus stseen tema maja aias. Teisel pool müüri hüüdis keegi laps mitu korda "Tolle lege! Tolle lege!" ("Võta, loe!"), mispeale Augustinus, kes pidas seda sõnumiks endale, tegi Uue Testamendi huupi lahti ja luges: "Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte prassimises ega purjutamises, mitte riius ega kadeduses, vaid rõiva...
mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. Passiivne ehk kaudne suitsetamine Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi
1895 sai kirjanduse litsentsiaadiks. Sekkus Dreyfusi afääri. Sealt on ka ta päris palju ainet loominguks saanud. Kannatas astma all. Pärast ema surma 35-aastaselt loobus salongi elust ning sulges ennast korkvooderdusega tuppa, et kirjutada "Kadunud aega otsides" . 1913 avaldas mees teose oma kulude ja kirjadega. Proust kirjutas enda läbielatud sündmusi. Lõi läbielatud aega emotsionaalse ja initiimse mälu kaudu. Tähtsad olid meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed. Tähtsamad teosed: ,,Kadunud aega otsides" ja selle erinevad osad näiteks ,,Soodom ja Komorra" ,,Kadunud aega otsimas" Koosneb 7-st osast 1. Swanni poolel 2. Noorte õitsvate varjus 3. Guermantes´i pool 4. Soodom ja Komorra 5. Naisvang 6. Kadunud Albertine 7. Taasleitud aeg Teos räägib ise Minategelase Marceli elust, tema õnnestumistes ja ebaõnnestumistes naistega. Proust toob mängu oma eluaja sündmusi näiteks Dreyfusi afäär. Swanni iseloomustab ta iseendana
tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!).
on matemaatika objektiks, kuna siis on nad selgelt tajutavad. Teised asjad peale kehalise loomuse on pigem meelte kaudu tajutavad ning see tõttu pole nii täpselt tajutud. Keha kuulub meie juurde ning kõiki tajutud ja aistitud asju oleme tundnud tema jaoks ja tema erinevates osades. Loodus on õpetanud meid tegutsema just nende tunnete järgi. Samas ei saa alati looduse õpetust usaldada, kuna vahel ajab see meid just sinna poole, millele meie mõistus on vastu. Seega ei sõltu aistingud meie tahtest. Meeltega haaramine on alati seotud meie mõtlemise ja aistimisega. Keha saab olla ilma nendeta, kuid need ei saa eksisteerida ilma kehata. Seega saab järeldada, et meeleaistingud tulevad kehast või lihtsalt Jumal paneb meile sellise mõtte pähe. See aga ei ole Jumala headusega kooskõlas. Järelikult peavad materiaalsed asjad eksisteerima. Keha ja vaimu erinevusi otsides on välja toodud erinevaid võrdlusi.
ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus Kognitiivne lähenemine inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites TEEMA 5- VAJADUSED JA MOTIIVID TEEMA 6- AISTINGUD Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.)
näärmeid; 9. innerveerib kõrvasüljenääret; 10. innerveerib (peaaegu) kõiki rindkere- ja kõhuõõneelundeid. Meeleelundid: 173. Analüsaatori mõiste, analüsaatori osad. Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati 3 osast: a) Retseptoorne osa vastuvõttev osa b) Juhtiv osa pea- või seljaaju närv, juhtija c) Tsentraalne osa - suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 174. Kõrva ehitus: välis-, kesk-, ja sisekõrv - joonis Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)->tasakaaluelund, esik, 8. peaajunärv, tigu, kuulmiselund. 175. Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni TV20 Kõrvalest-välimine kuulmekäik-trummikile-vasar/alus/jalas-sisekõrvaesikusse-esikuastrik-helikotreema- trummiastrik 176
psühholoogiliselt-käitumuslikult eksplitsiitseteks ning mitteteadvustatuid implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile.
, kas saab välistada seda, et meie elu ongi ainult üks suur uni?) ■ ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis- et mädaseid õuni välja noppida on kõige õigem korv teistpidi kallata ja ükshaaval kõik üle kontrollida) ■ kindel saab olla vaid kolmes asjas 1)ma mõtlen, järelikult olen ma olemas (cogito, ergo sum) 2)jumal on olemas 3)materiaalne maailm on olemas (meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad) ■ Descartes on dualist- usub kahte substantsi- mõtlevat hinge ja materiaalset keha (keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) 7.BENEDICTUS SPINOZA- hollandi (1632-1677) ■ leiab Descartese filosoofias küsitavusi, kui kõik on paratamatu kuidas saab üldse vaba tahet olla, kus on sellises süsteemis jumal?
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega...
Suremise protsessi kujutatakse raamatus "Elu pärast surma" järgnevalt: 1) Füüsiline keha lõpetab funktsioneerimise. Surev inimene võib seda mitte teada, aga viimaks ta mõistab, et see on toimunud. 2) Füüsiline maailm kaob. See võib toimuda järk-järgult, surev inimene võib tunda, et ta lendab ülespoole või vaatab alla tuttavatele kohtadele ja näeb neid eemaldumas. 3) Surev inimene tunneb end kergemalt, olles äkki piirangutest vabanenud. 4) Meel ja vahel ka aistingud jätkavad oma tööd. Aga see, mida need tajuvad, ei ole füüsiline. 5) Tugevneb jumaluse ligioleku tunne. See ligiolek võib olla rüütatud valgusesse või esineda inglite või jumalatena. See võib surijaga suhelda. 6)Isiksus ja mälu hakkavad tuhmuma, aga "mina"-tunne jääb alles. 7)Sel "minal" on kõikehõlmav tunne, et ta liigub teise eksistentsifaasi. Kokkuvõtteks Võiks öelda seda, et mis siis ikka, kui meie arusaamu ja uskumusi elu
kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) Tajutavad lõhnaaistingud; Retronasaalsed aistingud – nina kaudu õhuvooluga toodud maitse-ja lõhnaaistingud suulae ja kurgu tagumises osas toidu mälumisel. Toidus olevad lõhnaained Tajutakse söögi nuusutamisel, mälumisel ja allaneelamisel. Paljud aroomid on tajutavad üksnes siis, kui toimub ensümaatiline reaktsioon toiduaine pinnal, näiteks sibula vahetul lõikamisel. Harjumine lõhnaga on eri lõhnade puhul erinev, näiteks
toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. Alkoholi tarbimise tagajärjel võib tekkida isheemiatõbi. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). AJU Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused: halveneb mälu,
surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud. Amfetamiini toime Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodustab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Mõned arstid on amfetamiine soovitanud kehakaalu vähendamiseks, kuid enamik seda ei tee, sest pikaajalisel kasutamisel nende ainete toime nõrgeneb kiiresti. Amfetamiinide kuritarvitamine ongi tavaliselt seostatud kaalust mahavõtmise sooviga. Kuid nad nõrgendavad algul küll söögiisu näljakeskuse pärssimise teel, kuid mõne aja möödudes minetavad selle toime
mõtted jne) · Head tulemused on usaldusväärsemad kui halvad tulemused · Testutulemust mõjutav testitegemise kogemus · Test on abivahend võimete tundmaõppimisel · Ainul testi põhjal ei saa teha järeldusi inimese intelligentsuse kohta · Tulemused peavad olema konfidentsiaalsed ÕPPIMINE Õppimine on seotud kõikide käsitletud psüühiliste protsesside ja omadustega: · Aistingud ja taju · Tähelepanu · Mälu · Mõtlemine · Motivatsioon, vajadused · Emotsioonid · Võimed · Isiksuseomadused(teperament, huvid, hoiakud, veendumused, iseloomuomadused) Õppimine- protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine ja harjutamine- kui inimene puutub pidevalt mingi stiimuliga kokku, tekib kogemus(nt laps saab selgeks koolitee)
nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Mida suitsetamine teeb organismiga: 1. Süda ja veereringeelundid Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. 2.Hingamisteed ja kopsud Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamine põhjustab
mõistuse praktilist rakendust). Mõtlemine on kõigepealt vorm vaid niivõrd, kuivõrd sel on sisu, mis seda täidab; see ei ole mõeldav (analoogiliselt Aristotelese hülemorfismi printsiibiga) ilma sisuta: see peab selleks, et olla tunnetus, toetuma meelelisusele. Vastasel korral oleks see “tühi” mõtlemine: “Mõtted ilma sisuta on tühjad […]” (A 51 / B 75). “Materiaalse” momendi inimtunnetuses moodustavad aistingud: värvid, helid, kujud, lõhnad jne. Niivõrd aga kui vorm iseendast jääb oma sisu suhtes autonoomseks, saab inimlik tunnetus- võime teha mõtlemise enda kui muutumatu tunnetusvormi oma uurimuse esemeks ning kujundada selle kohta aprioorseid, seega universaalseid, paratamatuid ja apodiktilisi väiteid. Vormina mõistetud mõtlemine võib saada range teaduse esemeks. Kuid vormina mõistetud mõtlemine jääb alati toetuma meelelisusele, kust pärineb selle sisu, ja seetõttu ei saa too
asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.) - Aju on psüühika organ - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt ehk patsiendid kellel olid psüühilised häired, olid
ja perifeerias. Suudab reageerida vaid teatud kindlatele ärritajatele; Tallinn · Juhtiv osa vastav peaaju- või seljaajunärv, mis toob informatsiooni meeleelundist; · Tsentraalne osa ehk peaajukoor suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 126. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv: Joonis 15 I 127. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte: (Joonis 15 II) Väliskõrva juurde kuulub kõrvalest, välimine kuulmekäik ja trummikile. Sealt edasi tulevad keskkõrva kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, mis on omavahel liigestega ühendatud. Keskkõrvast lähtub kuulmetõri, mis ühendab teda neeluga (õhurõhu tasakaalustamiseks kahel pool trummikilet). Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Ta paikneb oimuluus
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud. Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt mingitest teistest raamatutest kokku kirjutatud, ning need teised raamatud põhinevad kellegi vaatlustel. Empiristid esitavad palju küsimusi, et allikani jõuda, kuid Popper'i arust on selline lähenemisviis vale. Keegi...
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme, kus lisaks retseptorrakkudele arvatakse meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ja närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad aistingud ja tajud. 2. Kirjelda valu Valutundlikke närvilõpmeid, mille ÕO2 tekkemehhanismi. Kas ärritamine annab valuaistingu, L2 valutunnet nt nimetatakse notsitseptoriteks ehk nõelatorkest on valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui võimalik ise mehaanilised, termilised või keemilised vähendada, kuidas? tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid
Toitumine Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid. Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus. Kesknärvisüsteem Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). Suguelundid Väikese koguse puhul vähendab tõkkeid, suurte koguste
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate
produktsiooni maksas. Seega on nad eriti toimiva hüpertriglütserideemia ravis. Fibraadid tstavad HDL-kolesterooli ja langetavad fibrinogeeni taset. Näidustused: Fibraadid on näidustatud hüpertriglütserideemia ja kombineeritud hüperlipideemia ravis, eriti patsientidel, kellel on tarvis saavutada suuremat TG taseme langust ja HDL-kolesterooli tusu. Krvaltoimed: Fibraadid on üldjuhul hästi talutavad. Krvalnähtudest on sagedamad gastrointestinaalsed nähud nagu maohaavandi valu meenutavad aistingud, khukinnisus vi khulahtisus. Neerupuudulikkuse korral tuleb fibraate kasutada ülima ettevaatlikkusega. Sapikivitvega haigetel on nad vastunäidustatud. Vastunäidustused: Raske neerupuudulikkus, raske maksapuudulikkus, sapikivid Ei kasutata koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega. Lihaskahjustuse oht. 3 4.Nikotiinhape on efektiivne lipiidelangetav aine, mida on kasutatud umbes veerand sajandit
(Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolled Õpetajakoolituse osakond Katrin Hildunen AP II B kõ Kognitiivne areng Kodutöö areguõpetusest Juhendaja: Merle Rohtla Rakvere 2008 KOGNI- TIIVNE ARENG Intensiivs ed Arengu arengu- ...
Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi seda kõrgem tundlikkus. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab nimetatakse eristusläveks. Kvaliteet Kvaliteet on täpsus aistimisel. Kvaliteet näitab, kui täpselt oleme võimelised erinevate meelte kaudu aistinguid vastu võtma. Aeg Aistingud tekkivad suhteliselt kiiresti. Näiteks võtab puuteaistingu teke aega umbes 130 millisekundit. Ruum Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta ruumis. Aistingute ükdised seaduspärasused: Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes
Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3. Sarnasus – Ühesuguseid bjekte eristatakse teineteisest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. 4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted: Lähedus - ühtse ter...
1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elutegevust. Hallaine - kesknärvisüsteemi materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid. Neuroni kehad
Nad küll tunnevad ebamugavust muutuste suhtes, kuid piisava ettevalmistuse korral suudavad nad nendega hästi toime tulla. Ka reeglite järgmisel võib tekkida raskusi, kuna olles harjunud lahendama mingit ülesannet kindlal viisil, võib uus lähenemine tekitada segadust ning autistlik inimene peab varasemalt õpitud lahendusmeetodit ainuõigeks. (Autismist, 2014) Sensoorne ülitundlikkus Autistlikel inimestel võivad olla mingit liiki aistingud kas ebatavaliselt intensiivsed (hüpersensitiivsed) või väheintensiivsed (hüposensitiivsed). Tavaliste inimeste jaoks häirimatu taustaheli võib autisti jaoks osutuda väljakannatamatult valjuks ning häirivaks ning seetõttu võib autistlik inimene väga kergesti endast välja minna, ärevaks muutuda või isegi füüsilist valu tunda. (Autismist, 2014) Autistlikel inimestel võib olla ka raskusi enda keha tajumisega. Seetõttu on neil keeruline
aeg, koht jne. Olev tervikuna on lõplik ja lõplikult kirjeldatav. Põhimõtteliselt on võimalik ka teadus lõpuni viia. Teadus on tõde. 3.Inimhing: Aristotelese eetika on seotud tema õpetusega hingest. Kõigel, mis on elus on Aristotelese arvates hing, ainult et erinev hing. Kui miski on elus, siis on tal vähemalt üks järgmistest tunnustest: mõistus, aisting, liikumine ( ruumis või toitumise, kasvu või languse mõttes). Seega on ka taimed elus. Loomi eristavad taimedest aistingud. Hing ei saa Aristotelese arvates eksisteerida kehast eraldi, ta ei ole asi. Hing on hoopis elusa keha olemus. Inimese hingel on kolm alget: taimne (vegetatiivne), loomne ( afektiivne) ja mõistuslik, mis omakorda jaguneb aruks ja mõistuseks. Loomade hingedel on kaks alget: taimne ja loomne. Inimestel on erinevalt loomadest veel mõistus ehk mõtlemisvõime. Skeem: Taimed: 1.) Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine. Loom: 1.)Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine ning 2
Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
......................................18 3.4 Väikelapse arengu kontrollimine N.Bayley testi järgi.................................................... 20 3.5 Suhtumine lapse edasijõudmisse.....................................................................................25 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................27 Vastsündinul on arenenud: aistingud, haistmis-, maitsmis ja kompimismeel, värviline nägemine ning kuulmine on tundlik eelkõige inimhääle eri varjundite osas....................28 ALLIKAD................................................................................................................................29 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogias räägitakse normidest, mida teatud vanuses lastelt eeldatakse. Esimesel eluaastal on lapse areng väga kiire, sest laps areneb iga nädalaga.
(Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nägemistaju olemuse üle on olnud vaieldused juba ammust ajast. Pikka aega püsis filosoofiline arusaam, mis ilmnes nii prantsuse filoosofi Jean Jeaques Rousseau kui ka 18. sajandi inglise filosoofi piiskop Berkley arutlustes, et visuaalsed aistingud ei saa anda teavet reaalsuse kohta, välja arvatud juhul, kui nad on seotud inimeste enda liikumise ja puuteaistingutega. Paradoks seisneb selles, et kuigi silma võrkkest on kahemõõtmeline ekraan, kuhu visuaalsed kujutised projitseeruvad, ning sellel puudub kolmas mõõde, tajume me ometi maailma kolmedimensioonilise ja ruumilisena. Filosoofid on selle vastuolu üle kaua pead murdnud ning jõudnud järeldusele, et visuaalse ruumi kogemine peab olema seotud puutemeele ja motoorsete tegevustega
võimed, töö liik, tasu, vanus jm. **Individ omadused= Temperament- in psüühika dünaamika, avaldub psüühiliste protsesside tugevuses-põhiom=tundlikus, reaktiivus, aktiivus. Tüübid= sangviinik, koleerik,fleg, melan. Iseloom= eluting mõjul kujunenud kindel käitumislaad. Iseloomujooned- suhtumine teistsse,endasse,töösse, tahe. Kuj koolkodusõbrad,ühisknd. Erivõimed=sõltub tegevuse edukus-intelligentsus, taju, aistingud, füsiolog talitlus, mälu, mõtlemine. Väärtushinnangus=üldised tõekspidamised, juhivad in tegevusi ja otsustusi erinevates situat, need omandatud. **Motivatsioon=motiivide kogum, ajendab inimest kindlal viisil toimima. Kogu teadlik käitum on motiveeritud. Motiveering-tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, soodsad tingimused. Saavutamine- asjade lõpuni viimine, Sotsiaalsus-inimestega seotus, Kompetentsus-soov jõuda asjade sisuni, võimaid arendada, Võim-tung mõj inimesi
· Mõttetusele reageeriti mõttetusega Sürrealism · Sai alguse 1919a, kui ilmus Andre Breton'i ja Philippe Soupault' luulekogu ,,Magnetväljad" · Breton, Louis Aragon, Raul Eluard, Tristan · Lähtub Freudi teooriatest: · Inimeste sügavam olemus peitub nende alateadvuses · Kasvatus ja ühiskond on sügavama loovuse alla surunud · Sürrealistid: mõistus peab taanduma ja andma teed alateadvusele ja vabadele tungidele. Ootamatud aistingud on loomingu eeldus. Allasurutud sekusaalenergia on kunsti lähtekohaks. Sügavad instinktid ilmnevad unenägudes, aga ka palavikus, joobes. · Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema. Kirjutab üles alateadvuse mõtted. · Keelekasutus luules: · Olulisel kohal alateadvusimpulsside kirjapanek · Sõna abil jäädvustatakse mõttekäik
nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. (2) Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. (2) Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks
● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/ ● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/ ● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid; ● psühhootilised häired /skisofreenia/ 9 ● mania ● depressioon ● ärevushäired 2.1.9 Kehalised haigused: ● ebameeldivad aistingud: valu, õhupuudus ● haigusprotsessi mõju / nt unisus infektsioonide korral on seotud tsütokiniinidega. Need on ained, mida produtseerib immuunsüsteem ● und mõjutavad ravimid /nt antihistamiinsed 10 Kokkuvõte Unenäod on kujutluste ilmumine magava inimese teadvusesse ja need põhinevad iga inimese enda elul. Inimesel ei ole võimalik näha unes midagi, mille olemasolust tal
vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid. Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle või alakaalulisus.
ebamugavustunne, mis tekivad mingi mõtte puhul. 6.) See, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat on põhjendatud sellega, et kui inimene sünnib ei ole tal olnud veel mingit kokkupuudet välismaailmaga ja selle erinevate asjadega (aistingutega), mis temas erinevaid ideid esile kutsuvad. Kui last hoida peale sündi kohas kus ta näeks vaid musta ja valget ei oleks tal helepunase või rohelise ideed. Ideede allikaks on aistingud ja reflektsioonid - arus ei ole jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas ühest või teisest allikast. Välised objektid täidavad vaimu meeleliste kvaliteetide ideedega, milleks on kõik need erinevad tajumused, mis nad meis esile kutsuvad. Vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. 7.) Kui laps ilma sünnib ei ole tal välismaailmast mingit kogemust. Kui ta neid kogemusi kasvades ei saa siis ei ole tal ka mingeid ideid (kui ta ei puutu kokku asjadega, mis talle need
tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. II osa TUNNETUSPROTSESSID AISTINGUD Teema 6 Tunnetusprotsessid e psüühilise tegevuse vormid: Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. On meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia
põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. II osa TUNNETUSPROTSESSID AISTINGUD Teema 6 Tunnetusprotsessid e psüühilise tegevuse vormid: Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. On meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia
ümbristeb inimest suhteliselt muutumatuna, ilmneb lapse jaoks erinevatel perioodidel täiesti erineval kujul ja mõjutab erinevaid omadusi ning võimeid. Esimesed seitse eluaastat on füüsilise kasvamise aeg. Eelkooliealine suhtleb maailmaga vahetute aistingute kaudu, mis kujundavad ja vormivad tema organismi. See on tahte, elujõu ja liikumise aeg. Kooliküpsuse saabudes muutub lapse suhe maailmaga - laps vaatab ümbritsevat uute silmadega. Aistingud kutsuvad nüüd esile tundeelamusi ja elavaid kujutluspilte. Maailma tajumisega seotud liikuvus säilib, kuid on läbi teinud esimese suure metamorfoosi - välisest liikuvusest sisemiseks tundeelu liikuvuseks. Murdeeas muutub aistingukogemus ja sellest tulenev kujutlus või tundekogemus mõisteks. Värvikad ja meeleolukad kujutluspildid taanduvad külmalt täpseteks abstraktsioonideks. Alles lapse- ja noorukiea viimasel etapil murdeea järel kujuneb välja iseseisev ja
triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne. 2. Perekond a)skisofreenne ema b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid, mis pole empiirilist kinnitust leidnud. c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni. 3. individuaalsed tegurid a) kongitiivne elevatsioon, aistingud ja tajud tekivad ka välise stiimulita, võimatu on eristada tajuelamusi mälust või kujutlusest b) inimene kui mõtestamist püüdlev olend: otsib seletust ka ebatavalistele elamustele, kui tavalised seletused ei sobi, leiab luululised. c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust
Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandmine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Aistingu eeldused on sel ajal reaalselt olemas , kuid tedvustamatta, see sõltub nüüd aistingu varjatud perioodist, erinevatel aistinguliikidel on see erinev NÄITEKS: Puudutuse puhul on see keskmiselt 130 millisekundit ja valu puhul 370 millisekundit, kuid ka see näitaja on igal inimesel erinev. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm- see tähendab,et ärritajatel peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused.-alles siis muutub ärrituse energia teadvusefaktiks. Näiteks: Nägemisaistingu adekvaatsete ärritajaks on elektromagnetilised lained 380-770 nanomeetrit (lainepikkus) , kuulmisaistingul helilained sagedusvahemikus 16- 20 000 Hz (võnkesagedus) Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest,näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
