* Aju uurimiseks kõige kuulsamad võimalused on: -) EEG Elektro Entsefalogramm mis registreerib elektriimpulsside muutumist inimese ajus. -) CAT kompuuterdomograafiline meetod. Põhineb mitmemõõtmelistel röntgenpiltidel. Aistingud * Psüühilisprotess ehk tunnetusprotsess, mille abil õpib inimene maaila tundma. * Aisting peegeldab mingisuguste objektide või protsesside üksikuid omadusi. -) Selleks, et aisting tekiks peab olema mingi energia füüsiline või keemiline energia. -) Teatud närvirakud ehk retseptorid on kohanenud selleks, et võtta vastu neid energiaid, mille tagajärjel tekib aiting. -) Retseptorid muudavad selle energia närviprotsessiks, mis liigub mööda meie närvisüsteemi peaajju, kus seda analüüsitakse. -) Peaajus tekib pärast analüüsi aisting....
Kihtsruktuuriga e kihtsilikaadid Kaoliniit Peitkristalsed Valge Fe3+- Matt L ülitäiuslik K 2 rasvase MUR Halluasiit Al4Rk*4H2O Al4(Si4O10)(OH)4 agregaadid, lisandiga pruun, ühes suunas pinna aisting alumosilik. hüdratiseer. kaoliniit Trikliinne kristallide punakas M T 2,6 murenemisel; diameeter < 10m agregaatides HT karpjas alumosilik....
Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting . Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas...
Paneel- Sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp. Kvaliteet- toote või teenuste omaduste kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaks määratud või eeldatavaid vajadusi. Retseptor- meele elundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevalt ärritajale. Taju- üksiku või mitme sensoorse ärritaja mõju teadvustamine Maitse- Kindlate lahustuvate ainetega esile kutsutud maitse aisting Kompimine- puute aisting, võime puudutamisega kindlaks teha toote kuju ja olekut Visioon- näemis aisting; välismaailma erinevuste tajumine sensoorseste muljete tulemusena, mis kutsutakse esile valuskiirte sattumisel silma. Tundlikkus ehk sensitiivsus- on võime kindlaks teha või eristada kvalitatsiivselt või kvantitatiivselt ühte või mitut ärritajat meeleelundite abil. Hapu- on haistmis või maitsmisaistingu kogum, mis on tingitud tavaliselt orgaaniliste hapete olemasolust....
Taju on aistingute teadvusesse jõudnud koondnähtus, mis sisaldab nende interpretatsiooni, arvestades sealjuures ka varasemaid kogemusi. Aisting on närviprotsesside vahendatud teave muutusest organismi sise- või väliskeskkonnas. Sensoorsed impulsid võivad käivitada spinaalrefleksi või ajutüve alaossa välja jõudes komplekssema kraniaalrefleksi. Kui sensoorne impulss jõuab ajukoorde, saab võimalikuks teadlik aisting stiimulist, selle lokalisatioonist ja spetsiifikast ning tähendusest tajukogemusena. Aistingu tüüp on sensoorne modaalsus, iga üksik sensoorne närvirakk (meelerakk) kodeerib vaid üht sensoorset modaalsust. Meeled jagatakse: 1. üldkehalisteks tuginevad kõikjale üle keha laiali hajutatud retseptoritele, nende signaalide töötlusprintsiibid on vähem spetsiifilised ja eelkõige enesekohased. Ülesandeks on keha...
076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke...
Valguslaine faasiks on siinusfunktsiooni argument. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained on näiteks gammakiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, infrapunakiirgus, mikrolained ja raadiolained. On kindlaks tehtud, et erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Näiteks kui inimese silma sattuva valguse lainepikkus on 650nm, tekib punase värvuse aisting . Silmale nähtavad elektromagnetlaineid on elektromagnetlainete skaalal väga kitsas riba, kuid sellest on enam kui küll, et täita maailm meie silmade jaoks valguse ja värvidega. Kui valguskiir langeb kahe erineva läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva murdumisnäitajaga (ehk optilise tihedusega) ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise...
Selle teosega näitas Jung, et igal inimesel on olemas erilised ja hästi äratuntavad iseloomujooned. Alguses oli vastuvõtt jahe, möödus paarkümmend aastat enne kui teised uurijad tema loodud süsteemi omaks võtsid. Jungi tüpoloogia Jung karakterisüsteem tugineb neljale psühholoogilisele põhifunktsioonile ehk neljale põhilisele maailmaga seostumise viisile. Nendeks funktsioonideks on mõtlemine, aisting (sensoorika), tunnetus ja intuitsioon. Need neli funktsiooni paigutab ta paarikaupa teljele aisting/intuitsioon, mõtlemine/tunnetus. Paari aisting/intuitsioon nimetab Jung tajulisteks funktsioonideks, sest peab neid kaheks võrdset objektiivseks viisiks, kuidas reaalsuse kohta andmeid koguda üks meetod teadvustatud, teine teadvustamatu. Paari mõtlemine/tunnetus nimetab ta otsustamise funktsioonideks, sest peab neid kaheks viisiks, kuidas kogutud...
Selles esses tahan arutleda postoperativsest valust. Eelkõige tahan kirjutada selest, mis on valu? Valu see on organismi kaitserefleks, mis annab impulsi meie ajju, et organismis on mingi viga. Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. ( kirurgilise haige õendus) .Samuti see on enesekaitsemehhanism ning aitab elus püsida. Kui seda mehhanismi ei oleks, tekiks rohkem vigastusi ja varajane surm. Nagu räägitakse rahvas kui inimene tunneb oma valu see tähendab, et ta elab, siis kui inimene ei tunne valu siis tuleb surm. On väga palju erinevaid valuvaigisteid , kui on nõrg valu siis inimesed tarbivad tavalised tablette nagu naiteks...
Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud , tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaator selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud...
Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed....
Valuravi ja valuõendus TTK Jelena Shefer 2013 Valu mõiste ja klassifikatsioon Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. Rahvusvaheline Valuuuringu Ühing on määratlenud valu järgnevalt: "valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või potentsiaalse koekahjustusega". Kliiniliselt on eristatavad kolm peamist valu liiki: äge, krooniline ja onkoloogiline valu. Äge valu tuleneb kehavigastusest, sõltumata sellest, kas on tegu traumaatilise,...
Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud...
Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus...
See on vajalik mitmel põhjusel, eeskätt, et vältida ülekoormusi. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid . Need võivad olla erineva kvaliteedi ja intensiivsusega, nii vaevu tuntavad kui ka sellise tugevusega, et segavad tööd. Kõigepealt tekib nõrk aisting, siis sümptom, seejärel kaebus (vaevus) juhul kui inimene peab abi saamiseks pöörduma teise inimese poole. Hiljem kujuneb välja (tugi- liikumisaparaadi, südame-veresoonte jne) haigus. Tööpäeva lõpul esinevad tavaliselt väsimusaistingud. Väsimuse uurimiseks ettevõttes on soovitatud hulgaliselt objektiivseid meetodeid. Eesti teadlased on näidanud, et jäsemete ümbermõõtude muutuste kaudu töövahetuse kestel on võimalik saada eriti väärtuslikku infot...
uurimismeetodite Teoloogiline mõtlemine: · Fetisism ehk nõidus iga asi on hingestatud ja käitub nagu inimene · Polüteism ehk palju jumalaid omav iga valdkonna üle valitseb oma jumal, jumala tahe selgitamaks teatud nähtusi · Monoteism ehk ainus üks jumal, kelle tahtest lähtuvalt on kogu elu korraldatud Metafüüsiline mõtlemine: · Nähtusi seletatakse millegi kaudu, mida ei saa kogeda, nt aisting tekkimine on seotud mateeriaga, asja omadus on seotud tema olemusega. · Võrreldes teoloogilisega abstraktsem, üldised seaduspärasused Positivistlik mõtlemine: · Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas · Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha 16 Auguste Comte 4 Auguste Comte 5 · Iga teadus ei ole jõudnud positivistlikku tasemele...
Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid...