Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar
- Konfabulatsioon: asendav, konstruktiivne(realistik), fantastiline konfabulatsioon AMNESTILINE SÜNDROOM Mälu alanemine, eeskätt lühimälu: uue materjali omandamine halvenenud, antero- ja retrograadne amneesia, varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine Ei ole: vahetu mälu defekti, tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist Tajumine tegelikkuse vahetu tunnetamine, st meeleelunditele mõjuvate ärrituste peegeldumine teadvuses . Aisting, taju Taju: Kvantitatiivsed häired aistingute, tajude intensiivsuse muutused aistingute vähenemine, kadu(anesteesia,hüpesteesia) Kvalitatiivsed häired ärritaja peegeldub teadvuses moonutatult meelepetted, psühhosensoorsed häired Tajumishäired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita
(kahjustab närvijuuri). Perifeerne üliväikesed kiud rikutud Tsentraalne valu ,,koht" pea- või seljaajus Neuropaatiline valu Kaasnevad o Paresteesia sipelgad o Düsesteesia vastik tunne o Hüperalgeesia riie tekitab vastikust o Hüperesteesia puudutus tekitab vastikust o Allodüünia o Valu paroksüsmid Valu aisting läheb peaajus laiali Seljavalu definitsioonid: Väga levinud 90% elanikkonnast tunneb seda elu jooksul, neist 10% krooniline Valu või ebamugavustunne roietest allpool ja ülalpool jalgu Jalgade valuga või ilma Uus ägenemine kui sümptomite vahel on 6 kuud Kestvuse järgi o < 6 nädalat o 6-12 nädalat subakuutne o > 12 nädalat krooniline
Hääle omadust, mida iseloomustatakse võnke sagedusega nimetatakse tooni kõrguseks. Mida suurem on sagedus, seda kõrgem on toon. Tämber on hääle värving, mille põhjuseks on peale põhitooni veel niinimetatud ülemtoonide teke. Hääle peegeldumine ja neeldumine. Kui häält peegeldav pind on helilainete levimis sihiga risti, siis tuleb helilaine peale peegeldumist heli allika juurde tagasi. Def. Eraldi kuuldavat heli nimetatakse kajaks. Hääle aisting kestab inimesel 0,1 sekundit peale hääle allika töö lõppemist. Kinnises ruumis peegeldub heli seintelt palju kordi, mis pikendab heli kõlamist pärast heli allika töö lõppemist. Järelkõla tekkimist kinnises ruumis nimetataske reverberatsiooniks. Ultraheli. Def. Mahhaanilisi laineid, mille võnke sagedus on üle 20 000 Hz nimetatakse ultraheliks. Ultraheli võib kanda edasi tunduvalt suuremaid energia kogusi kui tavaline heli ja ta on kergelt suunatav.1. ta
1882 Stewart oletab, et on olemas ionosfäär. 1882 Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil. 1883 Hiram Maxim leiutab kuulipilduja. 1885 William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo. 1886 Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus. 1886 Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting. 1887 Michelson ja Morley ei suuda interferomeetri abil näidata maa liikumist läbi eetri. 1887 Heinrich Hertz avastab elektromagnetlained. 1888 Hetrtz avastab fotoefekti. 1889 Edison leiutab reaalset kasutatava projektori liikuvate piltide näitamiseks. 1891 G. Johnstone Stoney pakub negatiivse laengu kandjale nime "elektron". 1893 Wilhelm Wien avastab, et absoluutselt musta keha kiirgus on
Konfessioonide esindajad nimetavad teda "ateistide isaks". Hobbes'i filosoofia keskmes on 3 objekti: loodus, inimene, ühiskond. Loodusele on õigeks tunnetuseks vaja taju kaudu antud vahetut kogemust. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. Religioon tuleb filosoofiast välja lülitada. Loodusfüüsika. Sensualist. Tunnetuse algelemendiks on meelte vahendusel tekkinud aisting. Kogemus on ajus talletatud tajude summa. Inimene on võimeline mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. Sõnad on konventsionaalsed märgid tajude edasiandmiseks. Sarnaseid tajusid tähistamie ühesuguse sõnamärgiga, tekivad üldmõisted. Üldmõistete õige kasutamine teostub vaid matemaatikas. Tõde peitub vastuoludeta mõtlemises. Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on "kehad". Filosoofia on õpetus kehadest. Kehad jagunevad loomulikeks (nendega tegeleb loodusfilosoofia) ja
Nende taju iseloomustab antud hetkel küll terav tundlikkus, kuid tegelane on võimeline haarama ainult üksikute meeleorganite andmeid, tavaliselt on see mõni konkreetne visuaalne detail, tähtsusetu pisiasi, millel tähenduslik seos situatsiooniga näib puuduvat, ometi dikteerib see sündmuste kulgu. Sellega on autor teo motiivide hulka toonud juhuse, määramatuse. Sündmuste kulgu kirjeldatakse aegluubis, nii et iga pisiasi, iga reaktsioon, aisting või detail tähtsustab ja laseb endast kõnelda kui protsessi osast. Tegelaste käitumist kirjeldatakse välise motoorika tasemel. Teost saab neutraalne akt, otsekui oleks, selle sooritanud marionett, kel puudub inimlik suhtumisvõime ja tahe. Nii ei valitse oma käitumist ka tegelane, kelle seest nagu tõuseks esile mingi temast sõltumatu mehhanism. Vetemaa loodud maailmas ei ole tegelaste käitumine mitte niivõrd tahte ega seesmise veendumuse tulemus
komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. 7.Tunnetusprotsessid-psüühilised protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest · Aisting · Taju · Tähelepanu · Mälu · Mõtlemine · Kujutlus · Keel Aistingute läved: ) alumine absoluutne lävi, ) ülemine absoluutne lävi ) Eristuslävi Adaptatsioon- meeleorgani tundlikkuse muutumine Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise Taju omadused: · Püsivus e. Konstantsus · Valivus e. Selektiivsus
vastuvõtlikkus sisendusele. TAJU Kõiki neid psüühilisi protsesse, mille abil inimene maailma tundma õpib, nimetatakse tunnetus- ehk kognitiivseteksprotsessideks. 10 Nendeks on: Aisting, Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus, keel. Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi. Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud: nägemisaisting
parasümpaatikus. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus, laiendajalihase kontraktsioonil pupill laieneb. Võrkkesta ehitus ja talitlus- Värvuste nägemise trikomaatilisuse teooria-Tundlikke rakke on kolme liiki(sinise,punase ja rohelise valguse suhtes). Rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollane värvus. Sinise, rohelise ja punase valguse korraga ärritamisel saadakse valge valguse aisting jne. Normaalne akomodatsioon ja selle häired-Normaalne akomodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine, mis toimub läätse kumeruse muutumise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. Ripskeha,pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätsekihnule, see põhjustab ripsvöötmekeses pinge, mis venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks
Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab hulga värvusega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse aisting, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel aga valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenomene juba reetinas leiduvate vastandvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste, nn kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.
* Kanti füüsika idee oli ühendada subjekti ja objekti teooriad. -) See mida me vastu võtame objektina on ilmingud, kuid ta jättis Ding an Sich'i. -) Ta uskus, et peaks olema mida a priori'set ehk enne kogemuslikku ning neid fakte töötleme me oma mõistusega, mis koosneb kaheteistkümnest kategooriatest (kirjeldavad kvantiteeti, kvaliteeti, suhteid ja modaalsust). -) Üldiselt inimesed lihtsalt võtavad vastu ilminguid ja tõlgendavad neid oma mõistusega. * Kant ütles, et aisting on korrastatud ärritus; taju on korrastatud aisting; mõiste on korrastatud taju; teadus on korrastatud teadmine; tarkus on korrastatud elu igal järjestikul astmel leiame me rohkem korda ning mida aste edasi, seda üldkehtivam on see kord. * Kord ei tulene mitte maailmast enesest, vaid sellest, et mõtlemine ongi korrastamine. * Ta uskus, et on olemas nelja liiki otsuseid, mida inimesed teevad, mis kõik jagunevad veel kolmeks, mille abil ta tekitaski kaksteist kategooriat:
olema kindlaks määrata, kas ta lisab või välistab mõne või kõik oma reaktsioonid sellest, mida ta mõtleb "tolle maitse" all. Tema tollane ja praegune seisund on erinevad seda võib ta täie kindluse- ga tunnistada kuid tal puuduvad "vahetud" vahendid peenemate eristuste tegemiseks ning tal pole selleks vajadustki10. 10 "Ma pole nii pöörane, et eitaksin seda, et minu punase aisting täna sarnaneb minu eilse punase aistinguga. Ma ütlen ainult, et see sarnasus võib seisneda üksnes füsioloogilises jõus teispool teadvust mis paneb mind ütlema, et ma tun- nen, et see tunne on sama mis eelmine, ja nii ei seisne see aistingute ühtsuses." (Peirce 1931-58: vol. V: 172, märkus 2). 15
jõuame järeldusele: Antitees: "Absoluut on mittemiski". Neist kokku teeme me sünteesi, milles teatud aspektidena säilivad nii tees kui antitees. Süntees: "Absoluut on millekski saamine". (Sks: seinnichts werden; ing: beingnothingbecoming) Olemise ja mitteolemise ühenduseks on saamine. Iga väide osutub mitte täielikult õigeks. Teesi ja antiteesi sünteesides jõuame me ulatuslikuma tõeni. Jne., jne. 26 Teadmine on algul puhtalt aistinguline, kaemuslik. Inimesele näib, et tema aisting on objektiivne. Analüüs näitab, et aisting peab olema midagi subjektiivset. Süntees saavutatakse enesetunnetuse kaudu, kus subjekt ja objekt ei ole eraldi asjad. Eneseteadvus saavutab oma kõrgeima tipu Absoluudis: Absoluudi enesetunnetus on täielik teadmine kõigest, sest väljaspool Absoluuti pole midagi. Mitte mingi meie teadmine pole ei täielikult vale ega täielikult õige. Absoluutne teadmine saavutatakse Absoluudis ja seda nimetab Hegel Absoluutseks Ideeks. See on midagi
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise e...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
"töötlevad" informatsiooni üsna erinevalt. Laps koostab kogutud infost "parima variandi" või sellise maailmapildi, mida ta parajasti teab. Kui ta kogub rohkem infot, saab ta aru, et see pilt peab muutuma. Seega sätib ta asjad keerukamasse skeemi ja seostab juba varem kogutud informatsiooniga (Einon 2000: 122). 4.2 Lapse mõtlemise arenemine Peep Leppik kirjutab mõtlemisest ja selle arendamisest, öeldes, et mõtlemine on kõige keerulisem psüühiline protsess, kui aisting siin kõrval on kõige lihtsam. Maailmakuulus Vene 39 psüholoog Lev Võgotski (1896-1934) on nimetanud mõtlemist inimese eriti keeruliseks käitumise vormiks. Mõtlemine algab aistingutest ja tajudest. Mõtleva olendina saab inimene alati teadvustada oma tegevuse (või tegevusetuse) tagajärgi. Ärgem unustagem ka Endel Tulvingu kuulsat mõtet- inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele.
lainepikkustega vastavalt 430, 535 ja 575 nm. Seega on kolme tüüpi kolvikesi. VÄRVUSTE NÄGEMINE Värvuste nägemist seletatakse preagu trikromaatilisuse teooriaga. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke kolme liiki- sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegselt ärritamisel valge valguse aisting jne. KUIDAS MUUDETAKSE VALGUSÄRRITAJA KEPIKESTES SENSORI-JA AKTSIOONIPOTENTSIAALIDEKS? · Pimeduses on kepikeste Na+ -kanalid avatud, erinevalt teistest närvikoe membraanidest. · Valgus kvantaktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist (glükoproteiin) ja 11-cis-retinaalist (vitamiin-A aldehüüd). 11-cis-retinaal muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nimetada stereoisomerisatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma et aine keemiline koostis muutuks.
Nii kuidas on punase värvusega, on ka teiste värvustega. Värvilise maailma nägemine on seotud meie nägemismeelega ja on ammu teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene erinevate värvustena. Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus. Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega. Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada
oskus hilineb ja erineb kvalitatiivselt normaalsest laste künnist (energiakulu 3x suurem). Lihasjõu nõrkus ja spastilisus, raskused tasakaaluga. - Kognitiivne areng. Sensoorse defitsiidi oht: väheliikuv laps ei saa piisavalt puudutuste kaudu tulevaid aistinguid, seda eriti haaratud jäsemetes ning seetõttu ei arene ettekujutus/taju iseendast ja ümbritsevatest objektidest. Nad ei suuda eristada, mis neid puudutab ja kustkohast. Valesti tajutud aisting võib anda tulemuseks vale motoorse vastuse. Peaaju traumad - nt raputatud lapse sündroom (raputamise käigus aju põrkab kolju sees vastu koljut, õrnad närvirakud saavad kahjustada), avarii, kukkumine, hapnikupuudus, verejooks, kasvajad, põletikud. - Mõjud arengule: kognitiivsed ja kõneprobleemid; liigutusfunktsiooni ja sensoorsed häired; emotsionaalsed ja käitumise kontrolli raskused; väsimus. Spina bifida (seljaaju song)
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
Nii kuidas on punase värvusega, on ka teiste värvustega. Värvilise maailma nägemine on seotud meie nägemismeelega ja on ammu teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene erinevate värvustena. Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus. Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega. Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada
Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest
neid. See on vajalik mitmel põhjusel, eeskätt, et vältida ülekoormusi. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid. Need võivad olla erineva kvaliteedi ja intensiivsusega, nii vaevu tuntavad kui ka sellise tugevusega, et segavad tööd. Kõigepealt tekib nõrk aisting, siis sümptom, seejärel kaebus (vaevus) juhul kui inimene peab abi saamiseks pöörduma teise inimese poole. Hiljem kujuneb välja (tugi- liikumisaparaadi, südame-veresoonte jne) haigus. Tööpäeva lõpul esinevad tavaliselt väsimusaistingud. Väsimuse uurimiseks ettevõttes on soovitatud hulgaliselt objektiivseid meetodeid. Eesti teadlased on näidanud, et jäsemete ümbermõõtude muutuste kaudu töövahetuse kestel on võimalik saada eriti väärtuslikku infot
(kogukiirgus ühelt ruutmeetrilt) kandelat. Energeetiliste ning fotomeetriliste ühikute võrdluseks võib tuua ühe arvu: parima nägemise lainepikkusel (555 nm) vastab valgusvoole üks luumen kiirgusvoog 0.0016 W/ster. Akustika. Ka kuulmisaisting on laine (seekord õhus või vees leviva elastsuslaine) poolt edasikantava energia tajumine. Seetõttu tekib ka siin vajadus taju mõõtmiseks - näiteks töökaitses müra piirnormi rehkendamisel. Nagu valguse, nii ka hääle korral sõltub aisting energiavoost ja sagedusest. Ainult et erinevalt silmast pole võimalik kõrvu ülemäärase heli eest kaitsmiseks sulgeda. Akustika on tehnilise füüsika haru, mis uurib häälelainete levimist. Kitsamas mõttes uurib ta häälelainete poolt esile kutsutavat kuulmisaistingut. Seetõttu piirab kuuldepiirkonda lisaks tundlikkusele (alumine kõver joonisel) veel nn. valulävi, millest suurema energiavoo toimel tekib organismi kaitsereaktsioonina valuaisting (ülemine kõver)
Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest
ette kujutada soojust ilma molekulide liikumiseta. Kripke: ette võib kujutada soojuseaistingut ilma molekulide liikumiseta, end mitte soojust ilma molekulide liikumiseta, kui soojus = molekulide liikumine. Lause (2). kontingentsus on näilik. Kripke samasusteooria vastu. Valu korral puudub analoog lausele (4). Samuti ei saa valu korral anda soojuse ja soojuseaistingu eristusega analoogilist vastet. Valu korral ei saa teha vahet aistingul ning nähtusel enesel, kuivõrd valunähtus ongi aisting. Seega on kujuteldav olukord, kus valu esineb ilma c-kiudude ergastuseta, tõeline vastunäide valu ja c-kiudude egastuse samasuse teesile. See näitab, et valu ja c-kiudude ergastus ei ole identsed kõikides võimalikes maailmades. Järelikult, kuivõrd nad ei ole paratamatult identsed, ei ole nad üldse identsed ning keha-vaimu samsusteooria on väär. Argumendi struktuur. Kripke argument: (1) Kui p tõesus on kujuteldav, siis on võimalik, et p. (2) On
kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise aistingu tekkimise erandjuhuks on nö ,,kunstlik" aisting, mis tekib siis, kui inimese ajukoort otseselt ärritatakse mehaaniliselt või elektriliselt. Seda tehakse neurokirurgilise operatsiooni käigus. Kunstliku aistingu avaldumine ja selle sisu sõltub vastava aju osast, sest erinevad aju osad vastutavad erinevate aistingute avaldumise eest. Ärritajaks nimetatakse mõjujat meeleorganile, ärrituseks aga mõjuprotsessi
Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
tunduvad: Loomulikud (akadeemilisele meditsiinile enamvähem aktsepteeritavad): · Infektsioon (ideed Kochi ja Pasteurini välja); · Stress (füsioloogia nälg, janu vms kui psühhiaatria valdkond), ka ehmatamine; · Orgaaniline mandumine (vanadus või pärilik/kaasasündinud haigus/puue); · Õnnetusjuhtum; · Vägivald. Üleloomulikud: Müstilised tekkepõhjused (umbisikulised seosed ohvriga); · Usk; · Pahaendeline aisting (unenägu ka põhjustab haigust); · Puutenakkus (kokkupuude mingi halva vms objektiga); · Müstiline kättemaks (tabu rikkumine toob iseenesest kaasa tagajärje). Animistlikud tekkepõhjused (selgitavad haigust üleloomuliku olendi tegevusega) · Hingekaotus; · Vaimu agressioon. Maagilised (põhjustatud kadeda / kurja, vastavate võimetega, inimese tegevusega) · Posimine (posida võib põhimõtteliselt igaüks);
- märki. Heli valjus oleneb heli intensiivsusest: I ~ f2x02 , kus x0 on helilaine võnkeamplituud. Valjust K mõõdetakse detsibellides (dB), mis on defineeritud järgmiselt: K = 10 log I/I0 , kus I on antud heli intensiivsus ja I0 on väikseim heli intensiivsus, mis inimkõrvas tekitab heliaistingu ning seda nimetatakse kuuldeläveks: I0 = 10-12 W/m2. Kui heli intensiivsus on väga suur, siis tekib kõrvas heliaistingu asemel valu aisting. Vastavat minimaalset heli intensiivsust nimetatakse valuläveks ja sellele vastav I vl = 10 W/m2. Kõige paremini kuuleb inimkõrv helisid vahemikus 1000 3000 Hz. Heli peegeldub, murdub, difrageerub ja interfereerub nagu iga teine laine. 10.2.2. Elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Näiteks
uurimismeetodite Teoloogiline mõtlemine: · Fetisism ehk nõidus iga asi on hingestatud ja käitub nagu inimene · Polüteism ehk palju jumalaid omav iga valdkonna üle valitseb oma jumal, jumala tahe selgitamaks teatud nähtusi · Monoteism ehk ainus üks jumal, kelle tahtest lähtuvalt on kogu elu korraldatud Metafüüsiline mõtlemine: · Nähtusi seletatakse millegi kaudu, mida ei saa kogeda, nt aisting tekkimine on seotud mateeriaga, asja omadus on seotud tema olemusega. · Võrreldes teoloogilisega abstraktsem, üldised seaduspärasused Positivistlik mõtlemine: · Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas · Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha 16 Auguste Comte 4 Auguste Comte 5 · Iga teadus ei ole jõudnud positivistlikku tasemele
Energia Stiimul Retseptor Meeleelund Füüsika Psühhofüsioloogia/ Psühhofüüsika Füüsikaline protsess Füüsikalis- keemiline protsess retseptoris Stiimulenergia levik Stiimulenergia kvaliteedi ja intensiivsuse sensoorne kodeerimine edasikandeks Aferentsed juhteteed Kesknärvisüsteem Aisting Psühhofüsioloogia Psühhofüüsika Neurofüsioloogilised Psühholoogilised protsessid protsessid Stiimuli kvaliteedi ja intensiivsuse Elektrokeemilised subjektiivne kodeerimine närviprotsessid Johannes Müller (1801 - 1858) esitas spetsiifilise närvienergia doktriini: Aistingute sensoorse kvaliteedi
✄ み がんみ ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosuti on 未, t¨ahendus ‘h¨asti みそ maitsema’ 玩味, Jaapanis oluline toi- duaine hapendatud oapasta kirjutatakse 味噌. 80 1 maitse, maitseline aisting 3 huvi, hinge liigutav 2 hiina ravikunstis [漢 方 医 学] toi- 4 veidi proovima, mekkima tev¨aa¨ rtus 使 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 8 226 270 170 卜文
Algajad teevad siin sageli tähelepanu teadliku koondamisega teatud laadi objektidele, saatuslikke vigu. Nii võib möödasõidu ajal vastutulev auto näiteks liiklusmärkidele. näida palju kaugemana või tee laiemana kui tegelikult. Mooiorrattajuhi tegevuses on oluline tahtlik tähelepanu, Liikumiskiiruse ja -suuna muutumist tajutakse ka tasa- kuid veel olulisem on võime tähelepanu Jaotada üheaegselt kaaluaistingute kaugu. See aisting tekib näiteks järsul mitmele objektile. Nii peab juht korraga nägema sõidu- pidurdamisel, hoovõtul ja kurel sõidul kurvides. Kogenud teed, teisi liiklusvahendeid, liiklusmärke, kuulama mootori juht võib küllalt täpselt kindlaks määrata piirkiiruse, mille tööd jne. Katseliselt on kindlaks tehtud, et inimene võib ületamine võib kurvis põhjustada külglibisemise või välja- üheaegselt, s. o. ühe pilguga hõlmata 4 . . . 6 eset, mis asu- paiskumise
stressinähtudega Migreen Ühe- või mõlemapoolne, pulseeriv, tihti kaasnevad iiveldus ja oksendamine, võimalik aura46 (nt nägemishäired, parestees47) 46 Aura – epilepsiahoo/migreenihoo tekkest märku andev aisting 341 Subarahnoidaalne48 verejooks Äkiline algus (nagu löök pähe), fotofoobia, kuklakangestus. Intratserebraalne verejooks Teadvusehäired, pupillide diferents49 Meningiit Palavik, fotofoobia50, kuklakangestus, Kernigi sümptomi51 esinemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
