Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aisting" - 243 õppematerjali

aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest – võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest – mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast – kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
thumbnail
6
doc

Empirism

Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting . Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures. Inimese omapäraks on see, et ta on võimeline mälus kätkevaid tajusid...

Filosoofia
37 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Meeleelundid

Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Need kõik on omavahelt tihedalt seotud ja niisugune jaotus seega mõneti tinglik. Kuid neil on igalühel oma seaduspärasused. 2 2 Aistingud. Aisting ­ tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni nähtuste ja esemete...

Psühholoogia
19 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel...

Psühholoogia
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Marc Chagall - "Pariisi aastad"

Chagalli süzee on stuudiostseen, seega tema enda töö meditatsioon, kuid modell hoiab ka ise pintslit ja maalib ka ise pilti, mis loob metafooriliselt atmosfääri levinud loovusest, kunstiline kohustumine, mis ulatub igasse igapäevaelu aspekti. ,,Alustades turuga, kus ma sain osta vaid tüki kurki kuna mul ei olnud raha; kuid tööline oma sinistes tunkedes kuni kõige innukama kubismi jüngrini, kinnitas kõik selget tunnet mõõdukusest ja selgusest, täpne aisting vormist," kirjutas Chagall, kirjeldades oma loomupärast annet. See oli anne, mida ta soovis ka oma töödele kohandada. Kunstnik tegi kõik, et reklaamida legendi oma vaesusest. Mitte ainult kurk, millest ta võis endale lubada vaid tükki, mitte ainult heeringas, millest ta ühel päeval sõi pea ja teisel saba, vaid ka maalid, mis ta tegi oma esimestel kuudel Pariisis, näitavad meile, kui vaene Chagall oli. Paljud neist on mallitud lõuendile, kuhu oli juba varem maalitud...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Psühholoogia

daltonismi põhjus ( kolvikeste töö häiritud)on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. Kanapimedus ( kepikeste töö häiritud)võib olla tingitud teatud koguse vitamiinide puudsest mis on - asendamatuid orgaanilisi ühendeid Kanapimedus võib olla kaasa-sündinud ehk geneetiliste põhjustega Kaasasündinud kanapimedus tähendab, 23.Aistingu ja taju võrdlemine- 2 erinevust, 1 sarnasus Aisting Taju Aistingu liigid- nägemis-, kuulmis-, Taju liigid- ruumi-, liikumis-, aja-, isiku e sotsiaalne taju haistmis-,maitsmis-,kompimis-, ja temperatuuriaisting aisting peegeldab eseme , asja, nähtuse Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte terviklikult üksikomadusi(värv, suurus)...

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Kuidas värvid mõjutavad inimest

Värvid Kuldne Sinine Roheline Oranz kokkuvõtlikult Põhivajadus Kord Usaldavus Ratsionaalsus Vabadus Tugevaimad Abivalmidus Ausus Objektiivsus Tegutsemine väärtused Vastutustund- Kaastunne Terviklikkus individuaalsus likkus Võtmekogemus Otsustusvõime Emotsioonid Loogika Aisting Õppimisstiil Konkreetne Entusiastlik Sõltumatus Käed külge 6 Organiseeritud Koostööaldis Andmetele Oskustel põhinev Praktiline Osalev tuginev Füüsiliselt Analüütiline aktiivne Suurimad Saavutused Vaimne Tarkus Tegutsemisoskus rõõmud...

Uurimistöö
71 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Descartes ja Locke

Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 ­ 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähen...

Filosoofia
16 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Psühholoogia eksami kordamisküsimused (KG)

Nt: muusika jne ·üldvõimed- nt: loovus jne Intelligentus on vaimsete võimete kogum, mille küllaltki kõrge arengutase tagab vaimse tegevuse suhtelise kerguse ja produktiivsuse. 16.Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda eset tervikuna vaid selle üksikuid omadusi. Taju on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikul. Taju koosneb aistingutest. Kogemus. 17.Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu protsessid: meeldejätmine, meelespidamine je meeldetuletamine...

Psühholoogia
93 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Filosoof J. Locke

A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...

Filosoofia
43 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...

Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Psühholoogia koolieksami materjal

Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut....

Psühholoogia
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas mina õpin

Kuidas mina õpin? Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin...

Psühholoogia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Silm

Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting ? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Psühholoogia terve aasta konspek

Siin ühendatakse osad või omadused mõtteliselt üheks tervikuks. Analüüs ja süntees on omavahel tihedalt seotud ja tingivad vastastikku teineteist. Et midagi analüüsida on vaja tervikut, terviku saamiseks on vaja jälle osi. Võrdlemisel kõrvutataks esemeid ja nähtusi, kusjuures tuuakse esile nende sarnasused ja erinevused. Aistingu ja taju võrdlus: Sarnasused ­ Mõlemad on vahetud tunnetus protsessid. Erinevused ­ Aisting peegeldab üksikuid omadusi aga taju tervikut. Abstraheerimine ­ selle abil eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. Üldistamine ­ selle abil ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Aluseks võetakse need tunnused mis abstraheerimise teel on saadud. Töösse: 1.Psühholoogia mõiste: 2.Psüühika (mõiste ja jagunemine) 3.Protsessid (järjekord) 4.Seisundid 5.Omadused 6.Mõisted: aisting + liigid...

Psühholoogia
28 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Kõrge intelektuaalsed. Madalam ­ sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes . Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus ­ info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess ­ aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja ­ Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?)...

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Mis on esteetika?

loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis ­ aisting , meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt ­ reeglina Antiik-Kreekast ­ st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2...

Filosoofia
176 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Isikutaju (referaat)

Hea jätk ­ kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses ­ kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting , taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest...

Suhtlemispsühholoogia
65 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

David Hume elu ja isik

· Hume oli kivikõva radikaal · Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis = emiiriline fakt · Hume arvates, ei saa me kindlad olla, et...

Filosoofia
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Meeled, aistingud

Kuidas tekivad aistingud ? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception)­ protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput ­ mõlema küljel taga pool, magusat ­ keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru...

Tunnetuspsühholoogia ja...
191 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

· Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia ­ teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia ­ viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial ­ õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun