kreeka tragöödias avaldub tihe seos oma kaasaegse mõttelaadiga. Näiteks kirjeldab Herodotos Kreeka-Pärsia sõjasündmusi tragöödiale omasel toonil. Hellenismiaeg Kreekas tõi kaasa tragöödiate filosoofilise uurimise koos tekstide kommenteerimise, interpreteerimise ning lavastuse üksikasjade selgitamisega. Tänu sellele on tänapäeval andmeid tragöödiate sisu ja vormi kohta, ilma milleta oleks teoste mõistmine palju keerulisem. Kolmik Aischylos, Sophokles, Euripides olid riiklikult heakskiidetud tragöödialoojad. Tragöödia ei piirdunud ainult Kreekaga, vaid levis juba 5.saj e. Kr. Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Lõuna Itaaliast jõudis tragöödia ka roomlasteni. Draamazanr võeti üle, seda kohandati kohalike olude ja maitsetega. Tragöödiate populaarsust Roomas näitab ka see, et riigitegelased tsiteerisid kreeka klassikuid ja üritasid tragöödiaid kirjutada. Näiteks kirjutas Julius Caersar tragöödia kuningas Oidipusest
atika),atika, dooria ja aioolia. Joonia (joonia-atika) murre: Väike-Aasia ranniku lõuna- ja keskosas (Smürna, Ephesos, Mileetos kuni Halikarnassoseni ning Küklaatidel). Räägiti väga kinnise suuga. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad". Esimesed filosoofid, Anakreon ja Herodotos. Atika murre: joonia omale lähedane. Kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai Kreeka proosa, kõnekunsti ja filosoofia keeleks. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon. Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga.
valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Kreeka kunst Muistsed kreeklased armastasid ilu
ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga -- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk? 5. sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk? 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud
instinktide vallandumine. Kreeklastele olid iseloomulikud ratsionaalsed jumalad, dionysos erines neist. Võib näha naiste vastandamist meestele. Pentheus seisis Dio kultusele vastu. Uudishimu sai temast võitu. ( tahtis teada mida naised teevad ). Pentheus leiti märatsevate naiste poolt tapetuna. Tegelased on kõik pigem negatiivsed. Tekib küsimus, kelle käitumine on õige. Jumalad samal tasemel, mis inimesed. Nende kõigi kolme looming on seotud Kreeka-Pärsia sõjaga. Aischylos sõdis ise selles sõjas. Ta mõjus arhailisena. Temal on kooriroll keskne, kõige olulisem. Religioosne temaatika on tema jaoks väga oluline. Sophokles laulis võidukooris. Euripides sündis Salamise lahingu ajal. Phrynichos- säilinud katkendid tragöödiast ,,Mileetose vallutamine", esitati a 492. Agathon- omal ajal populaarne,kuid ainsatki tema näidendit pole säilinud. 16. Kuidas saate aru tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? Põhjendage oma arvamust. 17
vahendiks. Kreeks peeti igal aastal muusika pidustusi jumalate auks ja need jumalad oli Apollon (lüüra) kunstide jumal, Dionysos( aulos ) eluröömu ja viljakuse jumal ja nende pidustuste raames tõimusid teatri etendused ning koooride võistlused ja teatri etendustest arensesid sanrid. Neid esitati amfiteatris. Tragöödias on liitunud sõnaline kunst, muusika, näitlemine, tants ja isegi arhitektuur. Tuntumad tragöödiate autorid: Aischylos, Sophekles, Euripides ja komöödia Aristophanes. Rooma impeeriumi muusika lähtus vana-kreeka muusika pärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Rooma hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest, pillimäng ja laulmine oli levinud ka lihtrahva hulgas. Pillimuusikat kanti ette suurte koosseisudega. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) 24.01.07
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
Veenmisjõu, aga ka võrgutamiskunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes - jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ja seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Retoorika tekkis Antiik-Kreeka V saj. eKr. Ateenas, mis sai suureks kultuurikeskuseks. Kõnekunst Ateenas arenes Vana-Kreeka kirjanduse VI-III sajandil. eKr. põhjal: Aesop valmid, lüüriline luule, tragöödia, Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, ajaloolased Herodotos, Thukydides, Xenophon. (Udalõh 2010: 7) Alates 5. saj. teisest poolest hakkasid Kreeka linnriikides, eelkõige Sürakuusas ja Ateenas kujunema avaliku kõne kindlad põhimõtted. Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. (Aava 2003: 9-10) Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 9. Vana-Kreeka teatri põhiplaan Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros , 3. saj. eKr.) Skeene lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. 10. Vana-Kreeka jumalad
Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Kreeka haridussüsteemi reguleerivad mitmesugused seadused ja õigusaktid. Riiklikku hariduspoliitikat viib ellu riiklik haridus- ja usuasjadeministeerium, mis vastutab kogu valdkonna eest
Sai selle eest trahvi. Müütide kaudu kõneletakse kaasajas, ei räägita otse tõsistel teemadel, mis ühiskonnas valitsevad, sest muidu tunneb rahvas end puudutatuna. 53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. peripeetia (kr peripeteia `pöörak'): pööre tegevuse arengus (hea v halva poole 54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos (525456 eKr) Aristokaatlikust suguvõsast, tema sõprade hulgas demokraatlike reformide läbiviijad. Osales suures konfliktis, Kreeka-Pärsia sõjas(esimene suurem välisoht Kreekale) ja Maratonisõjas,merelahingus. Need sõjad mõjutasid ka tema loomingut. Ta kaasas ka teise näitleja. Tema stiil on raskepärane, kangelaste isikuarengut ei toimunud. Kirjutas u 90 draamat, säilinud 7 tragöödiat: Pärslased - ajaloolisetemaatikaga, etendus 472. ekr
Mitteabiellumine vääritu, kuid kodus palju eemal. Türann Pesistratos (546-527 eKr) Türanne esile ei kerki. Demokraatlik Ateena meelitas kohale Domineerivad riigi huvid ning seetõttu ka pole vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, kaunite kunstide silmapaistvaid viljelejaid. Sophokles, Aischylos 2. Mille poolest erines Idamaade despootlik ja Vana-Kreeka orjanduslik ühiskond? 10 .............................................................................................................................. ............................................................................................................................... 3. Too kreeka abielu kohta neli iseloomulikku joont. ........................
Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kreeka ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kreeka näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. Euripides keeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta
Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Kreeklaste usk Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka
Vana-Atika komöödia naeruvääristab inimesi, kus keelepruuk oli vaba, rövetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Käsitletakse kaasaega. Erilise pilke alla langesid vöimukandjad, nt Perikles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid surelikud möistma jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas käituma, et jumalad ei vihastaks ega saadaks hukatust inimesele endale vöi kogu riigile. Aischylos ,,Oresteia" ja Sophokles ,,Kuningas Oidipus". §19 Filosoofia ja teadus Filosoofia tuleneb kahest vanakreekakeelsest sönast PHILIO armastus ja SOPHIA tarkus. Filosoofia on tedus, mis tegeleb köige üldisemate probleemidega, nt kuidas on maailm ja kogu loodus tekkinud; inimeste ja jumalate vaheline suhe; inimese koht ühiskonnas; milline on öiglane riigikord; kasvatusprobleemid jne. TV. LK 60 TABEL
Veriseid stseene laval ei etendatud. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb ditürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad olid: Nende tragöödiad erinesid üksteisest temaatikalt, suhtumise poolest jumalatesse, koori osatähtsuselt. · Aischylos (525456 eKr) - Aischylos oli aktiivne ja populaarne atikalane, kelle tragöödiaid hinnati kõrgelt: oma eluajal saavutas ta nendega 13 võitu ja pärast tema surma lubas rahvakoosolek ta teoseid polise kulul ette kanda. Aischylose uuendus oli teise kõnetekstiga näitleja toomine tragöödiasse (lisaks esinäitlejale). Aischylose looming mõjus juba 5. sajandi lõpus arhailisena, millele aitas kaasa koori keskne roll tragöödias
türannide ning nende lähikondsete auks, ja naases Kreekasse pärast Sitsiilia türanniate langust. Erakordne kuulsus tõi poeedile tellimusi aristokraatidelt üle terve Kreeka. Pindaros ülistas koorilauludes aristokraatiat kui jumala täiust. AISCHYLOS: Ateena oli klassikalise kreeka teatrikunsti tähtsaim keskus ja kõik selle perioodi autorid, kelle tööd meieni jõudnud, on ateenlased. 5. sajandi esimesel poolel eKr. tõusis kuulsuse tippu Eleusise preestrisuguvõsast põlvnev Aischylos (loe: Aishülos) (525 - 456), kellelt on säilinud 7 tragöödiat. SOPHOKLES: Aischylose noorem kolleeg Sophokles (496 - 406 eKr) ületas edukuselt oma kuulsat eelkäijat. Sophokles paistis silma ka muus avalikus elus, olles vähemalt korra valitud Ateena strateegiks ja tegutsedes Ateena mereliidu laekurina. Sophokles loobus temaatiliselt seostetud tetraloogiatest - neisse koondatud näidendeid ühendas tal ideeline, mitte temaatiline seos. Ka puudus tal Aischylosele omane positiivne ülevus
teatris. Selle keskel asus poolringi või ringikujuline näiteplats orkestra (lava), selle taga lavakonstruktsoon skenee (taustdekoratsioon ja kuliss). Esinesid ainult mehed, kes kandsid maske. Olid zanrid komöödia ja tragöödia. Komöödiad pilasid tavaliselt igapäevast poliitilist elu; tragöödiad põhinesid aga tuntud mütoloogilistel süzeedel. Tragöödia sisu oli seega üldjoontes teada, kuid oluline oli hoopis inimestele anda õpetlik iva. Kuulsaim 5. saj kirjanik Aischylos pani oma tegelased olukorda, kus neil tuli oma eellaste kuritegude eest makses ise uusi kuritegusid täide saata. Teine mees kes sarnaste probleemidega maadles oli Sophokles, kelle tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" peetakse selle aja täiuslikemaks. Kreeka kirjandus maadles põhiliselt moraaliprobleemidega. FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest.
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Vana-Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. See oli balletitaoline etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult aulose saatel, vaid teda saatis eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Läbi pidustustel korraldatud näidendivõistluste kasvas välja antiikteater. II. Väga suur osakaal oli kooril, kes oli dialoogis ühe näitlejaga. Hiljme toodi juurde ka teine ja kolmas näitleja. Näidend algas alati proloogi ehk eelmänguga. Etendused vabas õhus. Kõige olulisemaks kohaks oli orkestra – koht, kus asus koor. Nende taga oli skeene – telgitaoline moodustis, kus näitlejad said riideid vahetada. Kanti konturne – paksu tallaga kingi – ja maske. Aischylos, Euripides, Sophokles. III. Keskaja teater – 6-16. sajand. Teater oli tihedalt kirikuga seotud. Tekkisid uued žanrid: müsteeriumid ja miraaklid, mis räägivad pühakute elust ja kannatustest. Mängiti linnaväljakutel ja laadaplatsidel. Kujuneb välja simultaanlava – kolmest küljest korraga sai jälgida, laval oli kolm tegevuspaika: maa, taevas ja põrgu. Tegevus toimus igas küljes kogu aeg. Olulisem esindaja Pierre Gringoire. IV. Renessansi teater – 16-17. sajand
Põhiküsimuseks oligi, kuidas kaasaeg segada kõigile tuntud müütidega. Suurte dionüüsiate ajal toimusid draamavõistlused, kus konkureerisid kolm kirjutajat. Kirjutaja pidi looma muusikalise saate, koreograafia, lavastuse, sageli oli ka näitleja. Algul oli üks näitleja ja koor, hiljem kolm näitlejat; koori osakaal vähenes. Algul kandsid näitlejad maske, näitleja võis olla vaid mees. Tähtsamad draamazanri uuendajad olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga
Ta oli kakskümmend aastat Lääne.rooma riigi mõjuvõimsaim mees, riigi tegelik valitseja. Tolla rahvaste rändamise aja jooksul hoidis ja Galliat roomlaste käes. Aastal 452 võitis ta koos läänegootidega Katalaunia lahingus hunne ja germaanlasi eesotsas Attilaga. Aetiuse poeg Gaudentius kihlus keiser Valentinianus III tütrega. Petronius Maximuse intriigi tagajärjel mõrvas keiser Valentinianus III Aetiuse oma käega. Aischylos – Vana-Kreekas tegutsenud tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks pärast Kreeka-Pärsia sõdasid. Ta oli esimene, kes tõi lavale kaks näitlejat. Teda on peetud tragöödia isaks, sest tema uuendused tähistasid rituaalse mängu arenemist draamaks. Aischylos kasutas näidendites nukke, kes kujutasid surnuid või tummi. Aischylos kirjutas
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
Ka kõige populaarsemad poliitikud, näiteks Perikles, ei leidnud komöödiakirjanike silmis armu. Tragöödiad seevastu põhinesid enamasti tuntud mütoloogilistel süzeedel. Nende sisu oli seetõttu vaatajatele üldjoontes ette teada. Autori ülesanne polnud mitte publikut senitundmatu süzeega põnevil hoida, vaid tuua tuntud loost välja kodanike jaoks oluline õpetlik sõnum. V sajandi esimesel poole Ateena kuulus traagik Aischylos (loe: Aishülos) pani oma tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima?
Dionysus ajas ta hulluks. Tütar Autonoe poeg oli kütt, kes suri noorelt hirmsasse surma. Ta läks kaljulõhesse ojasse vett jooma. Sel hetkel oli seal pesemas aga jumalanna Artemis, kes solvus ja muutis ta hirveks, ka südamelt. Hirv loomulikult kartis. Ta enda koerad ajasid looma taga ja tapsid ta. Kadmos ja Harmonia pagesid peale Pentheuse surma. Jumalad muutsid nad aga madudeks. Nende suguvõsa õnnetuim liige oli aga Kadmos lapselapselapselaps Oidipus. 6. Aischylos – – teda peetakse tragöödia isaks. Aischylos oli käinud sõjas (Kreeka-Pärsia sõjad) ning ta pooldas kreeka demokraatiat. Ta puudutas tavaliselt ühiskondlikke teemasid ning tema tragöödiates mängib olulist rolli ka see, et ta usub, et jumalad on olemas. Arvas, et jumalad on tähtsamad kui üksikinimesed. Ta uskus maailma harmoonilisusesse ja stabiilsusesse, mida traagilised konfliktid vahel rikuvad, kuid mis jumaliku sekkumise läbi jälle taastub. Tema stiil oli pidulikult ülev
Ka kõige populaarsemad poliitikud, näiteks Perikles, ei leidnud komöödiakirjanike silmis armu. Tragöödiad seevastu põhinesid enamasti tuntud mütoloogilistel süzeedel. Nende sisu oli seetõttu vaatajatele üldjoontes ette teada. Autori ülesanne polnud mitte publikut senitundmatu süzeega põnevil hoida, vaid tuua tuntud loost välja kodanike jaoks oluline õpetlik sõnum. V sajandi esimesel poole Ateena kuulus traagik Aischylos (loe: Aishülos) pani oma tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima?
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Tragikomöödia Jant Vodevill Stsenaarium Ajalugu: Antiikteater Vabaõhuteater (staadion). Kõige tähtsam osa Orkestra koori jaoks altar Dionysosele. Orkestra taga asetses Skena ( telk, garderoobina kasutusel). Näitlejad kandsid koturne (poolemeetrisi tallaga jalanõusid), maske (karakterile omased näojooned peal). Osi mängisid mehed. Naisi ei lubatud ka vaatama. Vaadeldakse kahesuguseid vastuolusid: jumalad ja inimesed; ühiskond ja inimesed (Aischylos) Sophakles, Aischylos, Aristophanes. keskaja teater (6-15 saj) domineerisid usulise sisuga näidendid müsteerium (piiblisündmused) moralitee e. karnevalijant (lustlik, kuid õpetus sees) Renessansi teater (16 saj) Sellest kasvab välja kaasaegne teater Commedia dell``arte (karnevalipidustus, millest on välja kasvanud rahvakomöödia) Selles on alati 2 armastajapaari ( esipaar ja subretipaar kõrvalrollides). Alati veel ka koomiline vanamees ( nt. Pantalone, sakslastel Hanswürst) Parim esindaja Lope de Vega,
Antiiktragöödia lugu, mis räägib kannatustest, õnnetu lõpp ei pruukinud olla, võis ka õnnelikult lõppeda. Tragöödias max 3 näitlejat, kooris 12-15 inimest. Vaheaegu polnud, mäng katkematu. Tegevus toimus ühes kohas ja kestvus oli üks päev. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? · Aischylos ,,Pärslased" (tegelased reaalselt elanud isikud, pole mütoloogilisi tegelasi), ,,Seitse Teeba vastu", ,,Palujannad", ,,ORESTEIA", ,,Agamemnon", ,,Eumeniidid", ,,Aheldatud Prometheus". Religioosne autor, jumalad positiivsed ja korra tagajad. Koori osatähtsus väga suur, dialoog koori ja näitlejate vahel. Arhailine, religioosne temaatika, veresüü teema, õnnetused, mida pole võimalik ära hoida.
tragöödiaks. Tekkimise osas on võimalik teha ainult oletusi. Ühe levinuma teooria kohaselt kujunes välja sokuohvri toomistest. Samuti seotakse tragöödiat saatürdraamaga (satüür hobusetaolised inimesed, Dionysose kaaslased). Tragöödia põhines ditürambidel (ülistuslauludel Dionysosele), mida esitas koor. Ühtlasi põhines tragöödia eeslaulja või esinäitleja ning koori vahelisel dialoogil. Esinäitlejale e protagonistile tõi Aischylos juurde ka teise näitleja ning Sophokles omakorda kolmandagi tegelaskuju. Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad. Sellest kujuneski pilkeline ning mõnitav zanr, kus kasutati vaba keelepruuki (kõnes sisaldus nii roppusi kui erootilisi nalju). Eelkõige oli tegemist poliitilise satiiriga. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda e agoon. Komöödia oli mõneti revolutsiooniline: väljuti lavalisest tinglikkusest.
Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, vaid tähtis koht selles kuulus ka muusikale. Mehed esitasid ka naiste osi. Esineti maskides, valju, tugeva häälega ja ilmekalt zestikuleerides. Ette kanti lõbusama sisuga näitemänge komöödiaid ja tõsisema sisuga tragöödiaid. 5.sajandi kuulsamad tragöödiakirjanikud olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Sophoklese tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanris. Peakangelane püüdis siin vältida kuritegusid, mille sooritamist Delfi oraakel oli talle ette kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks - tappes oma isa ja abielludes oma emaga. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikult pagendusse. Nagu näha, pani kreeka kirjandus suurt
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
kära ei millestki", ,,Kuningas Heinrich IV". Suurejooneliselt lavastab ,,Fausti" 1901 ja 1911, I ja II osa. 1909 / 1910 laiendab tegevuse Münchenisse ja rendib Müncheni Kunstiteatri. Ta lavastab Hofmannstahli ,,Kuningas Oidipuse" 1910 Areenteatriga. Ta kavatses suurlavastuste mõõtu laiendada, enam ei ole piiratud traditsioonilist lava. Vonnmoelleri ,,Miraakel" 1912 suurejoonelisemaid Londoni Olympia-Hallis. Müsteeriumimäng. Suurejoonelisi projekte tal selliseid terve rida: Hauptmann, Aischylos, Hofmannstahl Berlinis Schumanni tsirkuses. Olulised ka Salzburgi lavastused, kus ta asetas teatri vahetult linnamaastikku: kolleegiumikirik, toomkiriku plats, ratsutamiskool. Vaataja jaoks kippus kaduma piir tegelikkuse ja teatri vahel. 19151918 oli kunstiliselt viljakas ja mitmekesine. Juhtis ka Berliner Volksbühnet. Shakespeare'i ja ekspressionistlikke näidendeid lavastas Berliinis, Viinis, Salzburgis. 1920 lõi kultuurifestivali
Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas) Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius. Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog
Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas) Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius. Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi Antiikaja oli tal 9 pead. Tema ning üks pea oli tänapäeva teater jasurelikud surematu, ülejäänud teatri külastaja. Teater
Need oli võistulaulmised. Esimesel päeval oli Dionysuse auks peetavad koorid ehk dithyrambos, siis kolm päeva tragöödiatele ja üks päev komöödiat (5tk). Järjekord on vaieldav. Tragöödiad omasid mütoloogilisi süzeesid. 5. saj olid komöödiad aga päevakajalised, ehk poliitilised. Aristophanes oli üks kirjanik. Lisaks poliitilisusele olid nad ka nilbed. Tragöödiates on poliitiline taust vaid aimatav. Aischylos oli ka kirjanik. Filosoofia. Sokrates, Platon ja Aristoteles on just sellest ajast. 5. saj tegeles maailma üldise ülesehitust puudutavate probleemidega, aga seletaine läks arhailise ajaga võrreldes rohkem loogilisele pinnale. Parmenides- olev on ja olematut ei ole. Parmenidese arvates on ainuke asi, mida on võimalik ilma endaga vastuollu minemata ütelda: "Olev on ja olematut ei ole". Selle eelduseks on, et olev on muutumatu ning
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
