jõgede suudmealad. Tiigikarpkaladele on parimaks kudemispaigaks väikesed, rohukamaraga kaetud tiigid, mida muidu hoitakse aasta ringi kuivad, kuid kudemisajaks täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. Praegu on karpkala tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu. Looduskaitse alla ei kuulu
p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised. PEAJALGSED ------------------------------------ Peajalgsete hulka kuuluvad:kalmaarid, seepiad,kaheksajalad.Vline toes puudub, Osadel seljal 6huke plaatias toes. Jsemed puuduvad=muundunud iminappadega varustatud kompitsateks(paiknevad meelerakud=mille abil tajutakse lhna ja maitset)Suured silmad,sarnanevad selgrooksete omadega.eristavad esemete kuju.T2iuslikum n2rvisysteem=kiire liikuda ja muuta keha v2rvi.Tagasoole lhedal tindin22re.Lahksugulised.
Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. 19. Mäletsejaliste eesmagu on vajalik toidu segunemiseks, rasvade imendumiseks. 20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse
Loodus ei andesta vigu Miljoneid aastaid tagasi algas meie koduplaneedil elu- ainuraksetest organismidest alates läbi keerukate muundumiste ja uuenemiste kõrgemate eluvormideni.Läbi ajalooetappide võib jälgida looduse imepärast võimet saavutada täiuslikkus ning elimineerida kõik, mis takistab selle saavutamist. Loodus on harmooniline tervik, inimene kuulub siia maailma ühe tema osana. Inimese arengulugu on planeedile Maa esitanud mitmeid väljakutseid. Primitiivses ühiskonnas elati kooskõlas loodusseadustega, elulaad oli maalähedane, inimkond
Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu. Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt. Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti. Tähtsus looduses: 1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi. 3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi. 4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust looduses. Tähtsus inimeste elus: 1
taevakehadeks ) * 4,5 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine * 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi elu teke Maal * 3 miljardit aastat tagasi 3 suurt organismirühma eraldusid ( bakterid, arhed, eukarüoodid- taimed, seened, hulkraksed loomad * 500 miljonit aastat tagasi esimesed selgroogsed * 4-7 miljonit aastat tagasi tekkisid inimahvid, hominiidid * 200 000 aastat tagasi homo sapiens sapiens * Kõik Maa organismid põlvnevad ainuraksetest, millest tänu DNA mutatsioonidele on välja kujunenud mitmekesine organismide kogum. Inimkonna tulevik * Inimesest on saanud Maa looduslikku tasakaalu mõjutav ja ohustav liik. * Maa rahvastik on kasvanud väga kiiresti suureneb vajadus vee ja toidu järele. Ülerahvastatud piirkondi Aafrikas ja Aasias ähvardab veepuudus -> nälg -> haigused -> suurem suremus. * Suureneb energiavajadus. 80% kasutatavatest energiaallikatest on taastumatud fossiilkütused, millest energia
Kõikjal. 1-rakulised, koloonialised, hulkraksed. Mõned viburitega liigid meenutavad teiste sugurakke. Magevetes niitjad rohevetikad (“vesijuuksed“) eelkõige puhtamas vees, meres suhteliselt reostunumas. Üks põnev rohevetikas on Acetabularia, kelle keha koosneb ühest vihmavarjusarnasest 5-10cm suurusest rakust. Kasvavad kobaratena koos Vahemere rannikul.Ladestunud lubja tõttu on valget värvi. Koloonialine kerasviburlane on kui mudelorganism, mis selgitab hulkraksete tekte ainuraksetest. Koloonia rakkude sees esineb tööjaotus. Vee õitsemine on vetikate vohamie toitainete rohkuse tüõttu. Erinefvatel aastaaegadel on erinevad liigid ja rühmad. Eriti ohtlik on fosforireostus. See põhjustab veekogu gaasireziimi halvenemist(kaovad nõudlikumad kalad jt. loomad), mudastumist, on ebameeldiv inimesele. Inimese tervist ohutavad Läänemeres mõned sinivetikate liigid. Vetikaste omapära on see, et peaaegu kõik nende rakud on fotosünteesivõimelised.
Evolutsioon on Maa elusa looduse poordumatu ajalooline areng. Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. ...
See on muide õige vaid osa planktoniliste organismide koht, sest paljud neist suudavad sooritada sadadesse meetritesse ulatuvaid ööpäevaseid vertikaalseid rändeid. Mere fütoplanktonis on eriti väljapaistval kohal üherakulised vetikad ränivetikad, vaguviburvetikad, sinivetikad jt -, 5 Tarmo Tuuling Atlandi ookean zooplanktonis aga ainuraksetest kambrilised ja 3 kiirloomad, hulkraksetest ainuõõssed, mõned usside ja mantelloomade rühmad, vähid ning mitmesuguste selgrootute ja kalade vastsed(bio.edu.ee). Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat(www.miksike.ee). 6. KESKKONNA PROBLEEMID Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre
katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhappebakter), kes koosnevad ühest tuumata lihtsa ehitusega rakust, toituvad valmis orgaanilisest ainetest, pooldub. 2. algloomad (amööb), kes koosnevad ühest rakust, toituvad teistest organismidest ja ainuraksetest, pooldub. 3. seened, kes on hulkraksed, paljunevad eostega, söövad teiste organismide toodetud toitaineid. 4. taimed, kes on hulkraksed, paljunevad seemnetega e suguliselt, va samblad ja sõnajalg eoseliselt. Fotosünteesivad, kus nad muudavad vee ja süsihappegaasi hapnikuks ja glükoosiks. 5. loomad,kes on hulkraksed, söövad taimi või loomi. Enamik paljuneb suguliselt. Ptk. 4 Ühte liiki kuuluvad sarnased isendid, kes annavad omataolisi viljakaid järglasi
13) Selgitage, millest on tingitud veresoonte lupjumine. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. Kõik need faktorid toetavad teineteist ning suitsetamine suurendab haigestumise riski veelgi. 3.RAKK 1) Tooge näiteid eeltuumsetest ja päristuumsetest ning ainuraksetest ja hulkraksetest organismidest. Eeltuumsetest bakterid; päristuumsetest - taimed, seened, loomad; ainuraksetest - pärmseened, osad hallitusseened, algloomad; hulkraksetest taimed, enamik seeni, loomad 2) Selgitage loomaraku rakuorganellide tähtsusi. Rakumembraan ümbritseb rakku, see eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast. Läbi rakumembraani toimub aine-, energia- ja informatsioonivahetus. Membraan täidab ka kaitseülesannet.
ökoloogiliste tingimustega. Mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid, näiteks Vindid, Darwin uuris oma ümbermaailmareisil 13 liiki vinte, kes erinesid keha-ja nokakuju ning eluviiside poolest. Kõik need vintide liigid pärinevad tõenäoliselt ühest lähteliigist. 19. Evolutsiooniline täiustumine olemus, põhjused, tulemused Senist keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teket ja arengut, näiteks arenesid ainuraksetest hulkraksed. Täiustumine võimaldab uutel organismitüüpidel tõhusamalt kasutada oma elukeskkonda, neil on lihtsam levida uutesse elupaikadesse. 20. Väljasuremine Väljasuremine toimub põhimõtteliselt kogu aeg, kõigist Maal elanud liikidest on tänapäevaks arvatavasti 99% välja surnud. Põhjuseid võib olla palju, näiteks keskkonnatingimuste muutumine või konkurents teiste liikidega. Tänapäeval surevad liigid välja põhiliselt inimtegevuse tagajärjel.
taevakehadeks ) * 4,5 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine * 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi elu teke Maal * 3 miljardit aastat tagasi 3 suurt organismirühma eraldusid ( bakterid, arhed, eukarüoodid- taimed, seened, hulkraksed loomad * 500 miljonit aastat tagasi esimesed selgroogsed * 4-7 miljonit aastat tagasi tekkisid inimahvid, hominiidid * 200 000 aastat tagasi homo sapiens sapiens * Kõik Maa organismid põlvnevad ainuraksetest, millest tänu DNA mutatsioonidele on välja kujunenud mitmekesine organismide kogum. Inimkonna tulevik * Inimesest on saanud Maa looduslikku tasakaalu mõjutav ja ohustav liik. * Maa rahvastik on kasvanud väga kiiresti suureneb vajadus vee ja toidu järele. Ülerahvastatud piirkondi Aafrikas ja Aasias ähvardab veepuudus -> nälg -> haigused -> suurem suremus. * Suureneb energiavajadus. 80% kasutatavatest energiaallikatest on taastumatud fossiilkütused, millest energia tootmine
hulk isendeid rajavad uue populatsiooni. Jõgeva linna elanikega läheme koos asustamata saarele ja rajame uue riigi. Väljasuremine- paljude liikide ja ökosüsteemide kadumine suhteliselt lühikese aja jooksul. Toimu kogu aeg. Ühe liigi väljasuremine annab paremad võimalused allesjäänutele ja sellele järgneb intensiivne uute liikide teke. Täiustumine- senisest keerukama ja täiuslikuma egitusega organismitüübi teke ja areng. Ainuraksetest arenesid hulkraksed. Mitmekesistumine- organismide kohastumine uute elupaikade ja tingimustega. Selle tulemusena tekivad uued liigid. 2. Küsimused Millised on evolutsiooniteooria seisukohad? 1. Suur sigivus- populatsioon peaks kiiresti kasvama, kuid säilitab siiski enam-vähem püsiva suuruse. 2. Ressursside vähesus- toit ja elukohad. Ressursid on piiratud. 3. Olelusvõitlus konkurents piiratud ressursside ja suure sigivuse pärast. 4
Hingamisel tarbivad lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad ületsüstidena- muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. Tsüstidena levivad ka teistesse veekogudesse. Paljunevad pooldudes. Amööb 0,2-0,5 mm värvusetu. Muudab pidevalt kehakuju. Elab mageveekogudes. Toitub bakteritest ja teistest ainuraksetest. Soodsates tingimustes pooldub mitu korda ööpäevas. Ebasoodsetes tingimustes moodustab tsüsti. Silmviburlane 0,05 mm. Elavad lompides ja tiikides. Liigub viburi abil. Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees. Pimedas omastab vees lahustunud toitained läbi keha pinna. Ebasoodsates tingimustes muutub tsüsdiks. Paljuneb pikipooldudes. Kingloom 6
Järv on hinnatud kalapüügikoht, kus elab 170 liiki kirevahvenlasi troopikakalu. Järve sissetoodud Niiluse ahvena aktiivse elutegevuse käigus on välja surnud sajad väiksemad kalaliigid, sest Niiluse ahvena põhitoiduks on väiksemad kalad, samuti ka plankton ja teolised. Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud, kellest tuntuim on Flamingo. Toiduks on flamingodel pisemad kalad, vähilaadsed ja limused, kes omakorda toituvad vees hõljuvatest ainuraksetest ja planktonist. Limused toituvad ka taime lehtedest ja lehtedel elavatest bakteritest ning rohevetikatest Suurematest loomadset pesitseb Järves ka krokodill, kelle põhitoiduks on suuremad loomad ja linnud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valguskiirgus: Troopilises keskkonnas on väga palju päikesekiirgust, mille tõttu on ka õhk soe ning päikesekiirgus soendab ka järve veetemperatuuri. Vesihüatsint on varjulembene
Tiigikarpkaladele on parimaks kudemispaigaks väikesed, rohukamaraga kaetud tiigid, mida muidu hoitakse aasta ringi kuivad, kuid kudemisajaks täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. ( Väike- Emajõgi 2003-2005) 1.5Vanus ja kasv Karpkala võib elada 3540 aastat vanaks. Rekordisendid on üle 1 m pikkuse juures kaalunud 2530 kg. Kirjanduse andmeil on vanim karpkala olnud 47aastane, üksikud isendid 42 44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest
· · Areng emaüsas 2 miljonit aastat tagasi INIMENE Vanaaegkonna eel ja algusel arenes elu vees. Ka praeguse Eesti alasid kattis sel ajal meri Paleobalti meri. Ordoviitsiumi ja siluri ajastutel meres elanud vetikatest, ainuraksetest, käsijalgsetest ning teistest organismidest moodustusid põlevkivi, fosforiit ja lubjakivi. Devoni lõpust kuni kvaternaari ajastuni puuduvad Eestis aluspõhja kivimid. Sellest ka suur lünk Eesti paleontoloogilises kroonikas. Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus elu levis maismaale (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel
tähtsusest nii looduses kui ka inimeste igapäevases elus. 2 Bakterite üldiseloomustus Bakter tähendab kreeka keeles ,,kepp", ,,sau". Bakterid on tillukesed, mikroskoopilised organismid. Nad koosnevad ainult ühest väga väikesest rakust. Selle tõttu paigutatakse tihti bakterid ja väga lihtsa ehitusega vetikad eraldi riiki eeltuumsed. Ainuraksetest eristab neid see, et neis puudub membraaniga ümbritsetud tuum. Bakteritest veelgi väiksemad on viirused, milledest mõned elavad bakterite sees. Baktereid eristab viirustest see, et nad suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Osa bakteritest elab teiste elusolendite peal või sees ja saab sealt ka oma toidu. Baktereid leidub igal pool ja neid on väga palju. Näiteks inimestes elab palju kahjutuid baktereid. Meie soolestikus elab tuhandeid tillukesi baktereid. Bakterid toituvad,
-nn. kosmilisest tolmust. Kosmilise tolmu tekkeni võib Päikesest enam kui 5 korda massiivsemate tähtede areng , mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb,
17.21.Terve organismirühma kindlasuunaline pöördumatu muutumise peamiseks teguriks on olelusvõitlus õige 17.22. Loodusliku valiku tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima liigiomased tunnused ja tekivad ka uued liigid ÕIGE 17.23. Liigiomadused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega, on kohas kohastumus. VALE – on ristumisbarjäär 17.24. Eukarüootide teke prokarüootidest ja hulkraksuse teke ainuraksetest on näited evolutsiooni divergentsusest. VALE- on progress 17.25. Imetajate divergents väljendub hammaste ja jäsemete mitmekesisuses, mis on kujunenud kohastumisena erisuguste toitumis- ja liikumisviisidega samasugustes tingimustesÕIGE 17.26. Ühel niidul kasvavad kelluka, ristiku ja võilille taimed moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.27. Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal
materiaalse tõlgenduse katseid. Darwini tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli vabastada uusaegne mõtlemine asjade finaalsete põhjuste illusioonist. Orgaanilise looduse struktuuri tuleb mõista ainult materiaalsete põhjuste kaudu. Aristotelese arvates pole elu võimalik juhuslike põhjuste varal mõista. Uusaegsed mõtlejad aga väitsid, et juhuslikud muutused, mis iga organismi juures aset leiavad, on piisavad seletama järk- järgulist teisenemisprotsessi, mis viib lihtsaimatest ainuraksetest kuni kõige kõrgemate ja keerukamate eluvormideni (Cassirer, 1999, lk.38). Evolutsiooniteooria kaotas orgaanilise elu erinevate vormide vahelised meelevaldsed piirid. Ei ole üksteisest eristatud liike, on vaid üks- pidev ja katkematu eluhoovus. Aga kas seda printsiipi võib rakendada ka inimelule ja kultuurile? Kas kultuurimaailm rajaneb juhuslikel muutustel? Filosoofide ees seisis uus probleem. Oli vaja tõestada, et kultuuriline
79. Alamvähkide hulka kuuluvad seltsid 1) O. Copepoda aerjalgsed 2) O. Branchiopoda lõpusjalgsed 80.Aerjalgsed ja lõpusjalgsed vähid on kalade toiduks, ülemvähkide toiduks 81.Aerjalgsete vähkide keha jaguneb kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks 82. Aerjalgsetel vähkidel on 1 silm 83. Alamate vähkide suurus on 0,4 - 1,3 mm 84. Laiussi vaheperemees on Mesocyclops sp. 85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest 86. Ämblikulaadsetel on 8 jalga ja 2 paari suiseid 87. Ämblikulaadsete keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige 89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale 90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid: 1. O. Araneae ämblikulised 2. O. Opiliones koibikulised 3. O. Scorpiones skorpionilised 4. O. Acarina lestalised 91. Kõik ämblikulised koovad saagi püüdmiseks võrgu vale 92
pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu. Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
aeroobse metabolismi teke. Suureks täiustumiseks elu evolutsioonis oli eukarüootse rakutüübi kujunemine. Geneetiline kood päriti otse, kuid fotosüntees ja aeroobne hingamine kõrvalt ,,kodustades" vastavad bakterid ja muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Sellist evolutsioonilist täiustumist organismide liitumise teel nimetatakse sümbiogeneesiks. Suureks täiustuseks oli hulkraksete organismide teke ainuraksetest eukarüootidest. Järkjärgulise täiustumis-tendentsi näited : peaaju suurenemine, käitumise keerustumine selgroogsete evolutsioonis. Eriliseks näiteks peetakse kahejalgse, mõtleva ja kõneleva inimese teket. --- Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Hulkraksed said maale minna, kestadega ja toiduvarudega muna võimaldas paljunemise sõltumata veekeskkonnast
Uute keerukamate, Eri elupaikades algtüüpide Eri päritolu organismid sarnastuvad täislikumate lahknemine uuteks liikideks. sarnastes tingimustes. organismitüüpide teke. · Prokarüootidest · Eukarüootide lahknemine · Vaalal ja kalal on eukarüoodid. seenteks, taimedeks, voolujooneline keha. · Ainuraksetest loomadeks. hulkraksete teke. · Organismide kohastumine · Uute kudede, elus vees, maismaal organite areng. Kasutatakse paremini Sültub organismitüübi keskkonda. arenemisvõimest. Elupaikade mitmekesisusest. Mikro- ja makroevolutsiooni võrdlus SARNASUSED: ERINEVUSED:
Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. Seeneriik hõlmab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, elutsüklite ja välimusega alates ainuraksetest vees hõljuvatest organismidest kuni suurte kübarseenteni. Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maailmas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on formaalselt kirjeldatud üksnes 5%. Seeneliike hakati formaalselt kirjeldama juba 18. sajandi lõpul. Seda tehti esialgu välimuse põhjal, näiteks eoste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi. Molekulaargeneetika areng võimaldas taksonoomiasse kaasata DNA analüüsi,
tekkisid polümeerid (valgud, sahhariidid). Keemilisteks reaktsioonideks andsid energiat päikesekiirgus, radioaktiivne kiirgus, soojuskiirgus. Keemilise evolutisooni käigus tekkisid eeldused elu tekkeks. *bioloogiline evolutsioon elu tekkis vees 3 miljardit aastat tagasi. Esimesed elusorganismid olid prokarüoodid (tuumata bakterid). Edasi eukarüoodid. Eukarüootide fotosünteesi käigus tekkis hapnik (O2). Ainuraksetest tekkisid hulkraksed organismid. *sotsiaalne evolutsioon - 2 miljonit aastat tagasi tekkis Aafrikas esimene inimene. Evolutsioonilised tõendid: *paleontoloogilised ehk fossiilid Maa koores leidub väljasurnud organismide kivistusi. Mida sügavamal on kiht, seda primitiivsema ehitusega on organismid. *organismide homoloogilisus elundite põhisarnasus ehituses (kopsud hingamiseks) *rudimendid elundid, mis ei täida oma funktsioone (silmahambad, kolmas silmalaug)
söö misest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad ps ühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui m uudel otstarvetel. Se ened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loo made ja inimeste haigusi. Se entest põhjustatud viljasaagi vähene mine ja saagi rikne mine v õib oluliselt m õjutada majandust. Se eneriik hõl mab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, elutsüklite ja välimuse ga aladeks ainuraksetest vees h õljuvatest organis midest kuni suurte kübarseenteni. Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maail mas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on for maalselt kirjeldatud üksnes 5 %. Se eneliike hakati for maalselt kirjeldama juba 18 sajandi l õpul. Seda tehti esialgu väli muse põhjal, näiteks e oste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi.
Algstaadiumiks on sügoot, mille mittesugulisel jagunemisel tekivad vegetatiivsed vormid. Järgneb suguliste (haploidsete) vormide (isasja emasgameetide) teke ja uue sügoodi moodustumine. Tsüstide moodustamine on protistidele iseloomulik viis ellujäämiseks ebasoodsates tingimustes. Enamik vabaltelavaid protiste on kas kiskjalise eluviisiga või kommensaalid (neutraalsed kaaslejad). Kiskjalise eluviisiga protistid toituvad bakteritest, sinivetikatest, ainuraksetest vetikatest, mikroseentest, teistest algloomadest ja isegi väikestest hulkraksetest organismidest. Kuigi protistide biomass koosluses on väike, on nad tänu kiirele ainevahetusele tähtsad aineringe mõjutajad, suutes lagundada olulise osa orgaanilisest ainest. Protistid on head veekogude seisundi indikaatorid. Puhtas ja hapnikurikkas vees elavad ühed liigid, suurema reostusastmega vetes aga hoopis teised. Osa protistidest on parasiitse eluviisiga ja võivad muudel
3.7. Kokkuvõte Evolutsiooniteooria sõnastamisest alates on teadlased uurinud inimeste ja loomade arengulisi seoseid. Väiteid, mis põhjapanevalt kinnitaks, et inimese kultuuriline ja sotsiaalne loomus muudab tema loomse alge olematuks, pole kunagi veenvad. Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud. Aeg näitab, milliseid tõendeid on inimkond oma bioloogilise päritolu uurimiseks edaspidi võimeline leidma ja kasutama õppima. 4. Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused 4.1. Ülevaade inimese närvisüsteemi üldisest ehitusest Käitumise kõrgeimaiks juhiks on peaaeju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
hoiatavad tormi eest ette 15 h. Elektrivoolu suhtes on ainuraksetel väga erinev afiinsus (vastuvõtlikkus)- võivad liikuda anoodile, katoodile, risti vooluga. Merekalad liiguvad elektrivoolu peale, magevee kalad sellest eemale. 9 Meres tajutakse rõhku mõne cm täpsusega (0,01 at e 10 cm). Tajumiseks kaladel gaasiruumid (ujupõis), elektripotensiaali muutumine kehapinna erinevates kohtades (krevetid). Lahustunud aineid vees tajuvad kõik ainuraksetest kaladeni. Bioloogiline kell- nägemise, kuulmise ja tasakaalu meele põhjal. Tuunikaladel on pidev liikumine eluliselt tähtis- hingamiseks, muidu lämbuksid. Lõpusekaas avaneb ainult keha paindumisel. Pisiolenditel liikumiseks viburid ja ripsmed, kui juba 1,5-2 mm pikkused olendid ei saa enam nendega liikuda. Kaanid ja kärssussid vingerdavad vertikaalselt, kalad horisontaalselt, surusääse vastsed mitmes tasapinnas. Kalmaarid liiguvad reaktiivjõul ja tagurpidi.
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...
vähetoitelistes järvedes toitainete hulk. Plankton. Bakterite arv väga suur - 1...3 miljonit isendit 1 ml vees. Seeni mõnikümmend liiki. Taimse planktoni (vetikate) biomass kõigub olenevalt veekogu tüübist, on minimaalne talvel ja hakkab järsult suurenema kevadel, sõltuvalt toitainete olemasolust vees. Loomne plankton on kõige rikkalikum suve keskel, kui vetikate arvukus on kõige suurem (toit), reeglina veekogus suurim arvukus ja biomass pinnakihis. Koosneb valdavalt ainuraksetest organismidest, hulgaliselt ka vähilisi. Loomne plankton on järve ökosüsteemi ja toiduahela keskne ja oluline lüli. Selle koostisest ja hulgast oleneb, kui palju fütoplanktoni (vetikate) poolt toodetust läheb kalade produktsiooni koosseisu, kui palju kuulub lagundamisele. Loomse planktoni koostis ja hulk peegeldab ka järve troofsustaset. Neuston on rikkalikum kui teistes maismaaveekogudes: lutikad, mardikad, kahetiivalised, molluskid, vähilaadsed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
