Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ainupartei" - 191 õppematerjali

ainupartei – muud parteid keelustatakse.
thumbnail
3
doc

Ajalugu, sisukas konspekt

NSVL ­ nõukogude sotsalistlike vabariikide liit. oli aastatel 1922­1991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolsevistlik diktatuur. ENSV ­ eesti nõukogude sotsialistlik vabariik. oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 1940­1991. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. EKP ­ eesti kommunistlik partei oli Eesti NSV ainupartei. Gorbatsov ­ NSVL juht Jeltsin ­ Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas - on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Tunne Kelam ­ eesti komitee esimees Trivimi Velliste - on Eesti poliitik. Oli aastail 1989­1992 Eesti Kristliku Liidu liige. Lagle Parek - on Eesti ühiskonnategelane...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Demokraatlik eesti

aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
7
doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ­ ühekojaline parlament ­ Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal ­ vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

NSVL

aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu. Demokraatlik Eesti, Autoritaarne Eesti.

1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
3
doc

AJALUGU - Eesti teel iseseisvusele

saj algul? Tartu liberaalid ­ Rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees(1896). Seda asus toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees tahtis edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, olles venestamise ja saksastamise vastu. Postimees sekkus ka kohalikku poliitikasse ning üritas lugejatele selgitada, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste võrdsustamist sakslastega ning maa-ja haridusrehorme. Postimees jättis tähelepanuta ühiskonda lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid ­ Tallinnas alustas ilmumist Teataja(1901), Asjutajaks oli Konstantin Päts. Ning temagi ümber koondusid eesti haritlasi. Erinevalt Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhest...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ühiskonna kursus

puudub, kodanikuideoloogia Liberalism- vaba Erakond ehk partei- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Totalitaarne riik Demokraatlik riik · Ainupartei · Üks ideoloogia · Partei kontroll Seaduseloome, sotsiaalsete suhete üle Parteide klassifitseerimine Tegevushaarde järgi · Kaadripartei ­ väikesearvuline parlamendipartei · Massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti Laiahaarde partei e. Populistlik partei ­ kaadri ­ ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita...

Ühiskonnaõpetus
63 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Demokraatia, riik

Meelsus rohkem intellektuaalne hoiak kui sisu. * puuduvad täpsed ettekirjutused ja põhimõtted. *sotsiaalpoliitika- väga lai. * Väline konformism- autoritaarsus rahuldab elaniku välise rahuloluga- teeb seda, mida nõutakse. Ei pea reaalselt uskuma, mida räägitakse, peaasi et ei muutu diktatuurile ohtlikuks. * autoritaarsuse on rahul, kui hulk on apaatne ja ei huvita, seda vähem inimesi, kes valitsevad. * eksisteeriv ainupartei ei ole nii monoliitne. * võimule tullakse ulatusliku terrori kasutamisega. * repressioonide elluviimine puhtalt armee ylesanne. * tekib riikides, kus puudub arenenud demokraatia, pole olnud õigusriiki. * Kasutati Itaalias(Mussolini) , Hispaanias(Franco), ja Lõuna-Ameerikas(Pinochet) TOTALITAARNE DIKTATUUR: * Ametlik ideoloogia- Katse hõlmata kõike. * üksainus massipartei- pühendunud ideoloogiale, alistuv diktaatorile. Loob poliitilise eliidi,...

Ühiskonnaõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel (lühikonspekt)

Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelati parteid (loodi riiklik ainupartei Isamaaliit) ja meeleavaldused, riigikogu saadet laiali, olulisemate asutuste (sh ülikoolid, kirikud jt) üle kehtestati kontroll, mitu ajalehte suleti. 7. "Vaikiv ajastu". Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. kaitseseisukord rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine (ainupartei ­ Isamaaliit) trükikodade tsensuur ­ opositsiooni suu sulgemine riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kodanikud ja demokraatia

Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike...

Ühiskonnaõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
31
ppt

Demokraatia

klassile 2. Demokraatlik valitsemine Autoritaarne ja totalitaarne riik 2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on demokraatia? diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia, üksainus massipartei, terroristlik salapolitsei, kommunikatsioonivahendite monopol,...

Ühiskonnaõpetus
116 allalaadimist
thumbnail
1
doc

NSVL, Natsi Saksamaa ja Fašistlik itaalia

Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine reklaamid juhist, Juhikultus, Salapolitsei. Ajakirjandust oli riigi kontrolli all....

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Eesti Maailmasõdade Vahel (kokkuvõte, hea õppimiseks)

a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt ­ riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi va...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Eesti Ajalugu

-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöö...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

9 kl II kontrolltöö kordamisküsimused

Seaduslikult kantsleriks ­ peaminister ­ president. Natside populaarsus, rahulolematus Versailles rahulepinguga, solvumine 1ms tulemuste pärast, kehv majanduslik seis 15. Iseloomusta natside ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Natsism ­ rahvuse ülistamine. Majandus ­ sõjatööstus, plaanimaj. , juutidelt võeti ettevõtted ära. Sisepoliitika ­ ainupartei , vastaste arreteerimine, salapolitsei (SA, SS), välispoliitika oli sõjakas ­ saklaste eluruumi lainedamine, taasrelvastumine 16. Võrdle totalitaarseid diktatuure (NSV Liit, Itaalia ja Saksamaa) 2 maailmasõja vahelisel ajal, tuues näiteid erinevatest valdkondadest. Milline neist diktatuuridest oli kõige leebem, milline kõige verisem? Põhjenda oma vastust. 17. Millal ja kelle vahel toimus Eesti Vabadussõda? Nov 1918 ­ 2 veeb. 1920, eesti ja nõukogude venemaa vahel...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Demokraatia

Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtunikud ja kohtud on poliitikute mõju all, jõukatel ärimeestel on rohkem mõju valitsuse üle kui teistel. Totalitaarne reziim ­ mittedemokraatlik valisemisvorm, mida iseloomustab diktatuur. Kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale. Võimulolijate suhtumine rahvasse ja seadustesse on ükskõikne. Rahvas on muudetud valitseja tööriistaks. Inimesi sunnitakse tegutsema valitseja nõudmiste järgi, et need saaks oma ebareaalseid plaane realiseerida. Valitsus jälgib informatsiooni levikut ja ajakirjandust ­ kehtib tsensuur. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnad toimuvat. Konstitutsioon ehk põhiseadus ­ kirjalik akt valitsemise ja seadusandluse üldiste põhimõtetega...

Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vabad valimised ja parteid

· Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei . Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, selleks nimetatakse neid ka vabadeks valimisteks. Naiste osalus poliitikas Austria 31,3% Holland 31,0% Island 33,3% Taani 45,0% Soome 44,4% Norra 42,1% Rootsi 55,5% Saksamaa 35,7% Prantsusmaa 37,9% Valimistel on vaba konkurents · Vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste kohaselt (kartmata survet või tagakiusamist)...

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil 1918-1940

Rahva rahulolematus senise korraga lõi eeldused autoritaarse riigi tekkeks. Sooviti näha riigi eesotsas kindlakäelist juhti . Autoritaarsel perioodil sunniti sisepoliitikas opositsiooni suu lõplikult sulgema, rahvale jagati vaid valitsusmeelset informatsiooni. Keelustati kõik poliitilised erakonnad, loodi valitsusemeelne ainupartei ­ Isamaliit. Välispoliitikat juhiti samuti erinevate vaadetega. Demokraatlikul perioodil panustati välispoliitikas Rahvasteliidule (kollektiivsele julgeolekule) ja ka naaberriikidele, kes olid samuti kuulunud Venemaa koosseisu ja tajusid sellest tulenevalt idast tulevat ohtu. Aastatel 1934 ­ 1939 halvenesid aasta-aastalt Eesti suhted välisriikidega. Põhjuseks võib tuua riigiasjade otsustamine kitsas ringis ja sellest tulenevalt rahva toetuse puudumine valitseva reziimi otsustele...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Vabariik 1917-1940

aastatel 21-30 pidev valitsuse vahetumine? Miks? Põhjenda. Tav. valiti 6 erakonda, koalits 2-3 erakonda. Erinevad huvid. Ei suudetud ühel nõul olla 8. Aastaid 1920-34 on E Sis.pol. iseloom mitmeparteilise dem'na. Iseloom.seda 2 väitega. Erinevad huvid, mitu erakonda, 11 valitsust 9. Otsusta, kas loetletud sündmused Eesti sis pol otsused leidsid aset enne või pärast Vaikiva ajastu algust? a) Vapside aktiivne tegevus - enne b) Loodi ainupartei Isamaaliit ­ pärast c) Suruti maha kommunistide mäss - enne d) Kehtestati laialdased kodaniku vabadused - enne e) Keht.autoritaarne dik - pärast 10. 1929 a.alanud ülemaailmne maj kriis mõjutas otseselt EV sis pol arengut. Tõesta 2 nt. Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad. Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümine. Suurenes tööpuudus. Ing 11. Eesti maakonnad 1939....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Autoritarism üldiselt

Liit ja Ida-Euroopa). Autoritaarseid riike võib liigitada veel järgmiselt: · militaarsed või mittemilitaarsed, · parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei , kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab....

Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun