Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja riigiasutustes alustati puhastustööd. Vaikiv ajastu (1934- 1940) Septembris 1934 tuli Riigikogu jälle kokku ja nõudis tagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamenti enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei - Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadel. Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga. Paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritlased protesteerisid selle vastu, kuid kaitseseisukorra oludes ei suudetud demokraatiat taastada. Võimu kindlustamiseks laskis Päts 1937. aastal koostada kolmanda põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse
ametliku ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda- kui teabevahendid. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli NSV Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Boriss Nikolajevits Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president 19911999. Riigipöördekatse vastane. Jeltsin tunnistas Baltimaade iseseisvumist (20.08.1991 Eesti!) Bush George H. W. 41. USA president aastatel 1989-1993. Lahesõda - külma sõja järgne maailma suurim sõjaline konflikt, mille põhjuseks sai Araabias juhtivale positsioonile pürgija Iraagi diktaatori rünnak Kuveidi vastu 1990. a augustis
nõudmisi. Valimised on ka rahva usalduse indikaatoriks, saame teada kodanike suhtumist senisesse poliitikasse. Valimistel on hariv funktsioon, kuna valimiskampaaniate ajal jagatakse rohkem poliitilist teavet ja inimesed saavad teadlikumaks oma kodanikuõigustest. 2. Vabade valimiste põhimõtted Valimise hinnatakse selle järgi, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus poliitilist elu kontrollib ainupartei. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sp nimetatakse vabadeks valimisteks. 2.1 Valimisõigus on üldine: Arusaam demokraatiast on tinginud kodakondsuspiirangu. Kohalikul tasandil loetakse liikmeteks kõik vastava piirkonna alalised elanikud, kuid parlamendi ja presidendivalimistel on kodakondsuse nõue olemas, kuigi kodanik ei pea elama oma kodakondsusriigi territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuse nõuet oluliselt vähendanud kandidatuuri ülesseseadmisel teises
Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934a. 6.AUTORITAARNE EESTI- TV HARJ.Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks-AEG-12.märts 1934a. PÕHJUSED-Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte.TAGAJÄRJED-Tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. HINNANGUD-Rahvale see ei meeldinud. VAIKIV AJASTU- Iseloomulikud jooned- Riigikogu saadeti laiali, seadusi anti Pätsi dekreetidena, parteid keelustati v.a.riiklik ainupartei Isamaaliit. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. MIKS NEED EI SOBI KOKKU DEMOKRAATIAGA?PÕHJENDA.-Kuna demokraatlikus riigis oli igaühel õigus mõelda ja öelda enda arvamust. III PÕHISEADUS- Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust,lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele.1937a. põhiseadusega loodi presidendi ametikoht.Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võestud seaduste jõustumist ning saata
ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal loodi põhiseadusega riigipea ametikoht, esimeseks riigipeaks valiti Konstantin Päts (1874 – 1956). Majanduse areng
moodustada üheparteivalitsust?Põhjenda. Ei oska vastata c)Missugune erakond oli sinu avates sel ajavahemikul Eestis kõige mõjukam?Põhjenda Põllumeestekogud,kuna nemad on esindatud kõikides Riigikogu koosseisudes. 4. Ülesanne-Otsusta,kas loetletud sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne või pärast vaikiva ajastu algust Eestis 1934. Enne 1934.aastat:a,c,d Pärast 1934.aastat:b,e a)Vabadussõjalaste aktiivne tegevus-enne b)loodi ainupartei Isamaliit-pärast c)Suruti maha kommunistide mäss-enne d)kehtestati laialdased kodanikuvabadused-enne e)kehtestati autoritaarne diktatuur-pärast 5. Ülesanne-1929.aastal alanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas otseselt Eesti Vabariigi sisepoliitilist arengt.Tõesta kahe näite varal selle väite paikapidavust. Talud sattusid raskustesse,mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad.Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümineSuurenes tööpuudus.
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pika...
Veidi hiljem otsesed jõuvõtted: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutatu valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ajakirjanduse kontroll laienes ka teistele elulaadidele. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Mõjutamiseks kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Märts 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus , uued hindud- isamaaliit ja kutsekojad. Isamaaliit- valitsuse tahet elluviiv tsentraliseeritud ainupartei. Kutsekojad- erinevad elualade esindajad, pidid mobiliseerima oma liikmeskonda valitsuse sihtide saavutamiseks. Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks ja muud takistused. 8 dets 1935 valmistuti relvastatud riigipöördeks, kui jõuti ennem arreteerida vabadussõjalased. Siitpeale muutus opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu, mis liberaalse intelligentsi koondumiskohaks. Autoritaarse režiimi vastaste võitluse sünonüümiks kujunes Tartu vaim.
Keelati poliitilised koosolekud ja meele avaldused. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistusid ette riigipööret. Riigikogu ja presidendi valimised lükati tagasi. 19.Vaikiv ajastu poliitiline ja ühiskondlik olustik. Detsembris piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti mõned opositsioonilised ajalehed, ülejäänud alluati otsesele riigi kontrollile. 1935 – keelati kõik erakonnad, tekkis ainupartei – Isamaa Liit 8.detsembris. 1935 valmistasid vapsid ette riigipööret, kuid enne seda arreteeriti kõik nende juhid. 20.Baaside aeg ja Eesti okupatsiooni algus : olustik, põhjused, baaside lepingu kuupäev, MRP(kuupäev) Baaside aeg sai alguse 1939 ja lõppes 1940 aastal. 1940. aastalsai alguse Eesti okupatsioon. 23.septembril. 1939 sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise pakt ( nn baaside
a. Brenevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 3. Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143) · Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas- vanameelsed ja rahva silmis ennast kompromiteerinud juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu uuendusmeelsed kommunistid alustasid ettevaatlike reformide ning sõnavabaduse järk-järgulise laiendamisega esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainuparte...
Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Autoritaarne ja totalitaarne riik 2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on demokraatia? diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia, üksainus massipartei, terroristlik salapolitsei, kommunikatsioonivahendite monopol,
EESTI VABARIIK 1918-1940 Majandusolud 1920. aastatel Millised muudatused toimusid majanduses pärast iseseisvumist? Vähenes Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, Eesti oli seotud Venemaaga, osaliselt halvenenud sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja ...
tahtis vältida vapside võitu, teostasid Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Just Pätsi ärisuhted N Liiduga on tekitanud ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi. Magnus Ilmjärv arvab, et N Liit rahastas Pätsi ja et 12. märtsi riigipööre oli N Liidu kavandatud. Jaak
Vabad valimised Valimiste peamised funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse seetõttu korralisteks · vahendada võimudele kodanlike nõudmisi. · rahva usalduse indikaator · hariv funktisoon Valimisi hinnatakse selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei . Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond.Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad ka teatuid piiranguid: · Valimisõigus on üldine valimisõigus on kõigil, v.a kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Et valida peab olema kodakondsus, v.a kohalikul tasandil valimised.Vanusepiirang kehtestab nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse.
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...
1) Ühiskondlik poliitilised suunad 20.saj algul? Tartu liberaalid Rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees(1896). Seda asus toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees tahtis edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, olles venestamise ja saksastamise vastu. Postimees sekkus ka kohalikku poliitikasse ning üritas lugejatele selgitada, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste võrdsustamist sakslastega ning maa-ja haridusrehorme. Postimees jättis tähelepanuta ühiskonda lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid Tallinnas alustas ilmumist Teataja(1901), Asjutajaks oli Konstantin Päts. Ning temagi ümber koondusid eesti haritlasi. Erinevalt Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhest...
eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Valimisi hinnatakse eeskätte selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimudatotalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei, Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sellepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad ka teatud piiranguid. Demokraatia laienedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privilege, 21.
Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike
krooni devalveerimine. 1933. aastal võimule tulnud Jaan Tõnisson devalveeris krooni ja majandus hakkas tervenema, kuid samas hakkas pead tõstma sisepoliitiline kriis. Nõuti põhiseaduse muutmist, eriti populaarseks muutusid sellel perioodil vapsid. 1934. aasta 12 märtsil koondas Konstantin Päts koos Johan Laidoneriga võimu enda kätte. Vapside tegevus livideeriti. Riigivanem Päts asus valitsema ilma Riigikoguta. Erakondade tegevus peatati ning neid asendas ainupartei Isamaaliit. Ajalehed allutati tsensuurile ning moodustati riiklik propagandatalitus. Algas vaikiv ajastu. 1930ndate teine pool kujunes Eestile majanduslikult vägagi edukaks. Suur osa oli selles riigi seinisest suurem sekkumine majandusse. Arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus ning puidutööstus. Kultuuri edendamisele pöörati samuti Eesti Vabariigis suurt tähelepanu. Alguse sai see juba rahvusliku liikumise ajal, niisiis tundub see olevat igati loomulik jätk. Rajati Kultuurkapital,
teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt
SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ...
TV vahendusel. Eesti NSV väline "läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu "hankimises", mis omakorda meelitas siia hulgaliselt immigrante. Paremad majanduslikud olud soodustasid samas ka eestlaste noorema ja keskmise põlvkonna süvenevat mugandumist nõukoguliku süsteemiga. Poliitika EKP oli Eesti territooriumil aastail 1920-1990 tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940-1990 ka ainupartei. EKP oli 20. sajandil Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond. Nõukogude Liidu KP territoriaalse allüksusena oli EKP eesmärk üles ehitada kommunistlik ühiskond. EKP kõrgeim organ oli EKP Kongress, millel valiti kongressi saadikute seast EKP Keskkomitee ja EKP revisjonikomitee. Jooksvate ülesannete täitmiseks valis Keskkomitee EKP Keskkomitee büroo. Parteid juhtisid EKP Keskkomitee esimesed sekretärid Karl Säre, Nikolai Karotamm, Ivan Käbin, Karl Vaino ja Vaino Väljas.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
1920 Riigikogu(101 kohta ), 2 kõige tähtsamat asutava kogu seadust mis vastu võeti oli : Maaseadus 1919 mõisamaad jaotati asundustaludeks , Esimene põhiseadus (1920) määrati kindlaks EV valitsemiskord . tunnusjooned Eesti 1918-1934 : Mitmeparteiline demokraatia , koalitsioonivalitsus (valitsust moodustab mitu parteid ) , Asutav kogu , majanduskriisi algus , demokraatlik Eesti 1934-1940 : Ainupartei ( Isamaa liit ) , tsensuur , majanduskriisi , poliitiliste koosolekute ja meeleavalduste keeld , president , parlamenti ei kutsutud kokku , autoritaarne , Mis ajavahemikku paigutad järgmised sündmused või nähtused : Eesti 1918-1940 - Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12.märts 1934 , vapside liikumine , baaside leping (28 sept 1939 ) Eesti 1944-1985 Kolhooside massiline moodustumine , metsavendade tegutsemine ,
Valitsust hakkas juhtima Konstantin Päts, kes koos Johannes Laidoneriga 1934. sõjalise riigipöörde korraldas. Kehtestati üleriigiline sõjaseisukord, mis väikeste vahedega kestis kuni 1940ndani. Sama aasta sügisest algas ,,vaikiv ajastu" parlamenti ei aetud küll laiali, kuid ei kutsutud ka enam istungitele, see jäi nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei. 1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus.
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
Tava ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ning mida edastatakse põlvest põlve Teabenõue inimese kirjalik informatsioonipäring riigi- või omavalitsuse asutuselt, millele vastav asutus on kohutatud vastama seadusega määratud aja jooksul Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avalikustamine Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu
Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu algab K. Päts ja J. Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Ta kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitilise kursi määramisel. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3 Võitlus opositsiooniga Opositsiooni tegevus oli raskendatud. Uut elujõudu saadi 1935, kui vabanesid arreteeritud vabadussõjalased
keelatud, parlamendid enamasti ei tegutsenud, seadusandlus anti riigipea kompetentsi, ajakirjandus allus tsensuurile, kontrolliti seltside tegevust. Leedus o jätkasid poliitilised erakonnad siiski tegevust kuni 1936. a.ni. Lätis ja Eestis o üritati asendada parteid kutseesindluslike kodadega, mis koondaks valitsuse seljataha erinevate elukutsete esindajaid. Eestis loodi ka lisaks kodadele Isamaliit, valituse suunamisel tegutsev ainupartei. Lätis laienesid oluliselt presidendi õigused. 1938.a. kehtestati uus konstitutsioon, mis laiendas tema õigusi veelgi. Samal aastal jõudis uus põhiseadus ka Eestisse, millega loodi presidenti ametikoht ning parlament muudeti kahekojaliseks. Uus parlament o Eestis(1938) ja Leedus(1936) loodi uus parlament. Lätis mitte. Parlamendil oli võim vähemtähtsaid seadusi välja töötada, olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidega. Opositsioon
Johan Laidoner ning siseminister Kaarel Eenpalu (Einbund). Ajakirjandusele pandi pähe suukorv, keelati valitsuse tegevuse kritiseerimine ja kodurahu rikkumine, trükitooted allutati järeltsensuurile, suleti opositsioonilisi väljaandeid, sõnakuulmatuid toimetajaid trahviti. Ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934. aastal Riiklik Propagandatalitus. Valitsuse poliitiliseks abiorganisatsiooniks oli 1935. a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid. REFORMID JA KAMPAANIAD Pätsi juhtnööride kohaselt asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda (koos varem loodutega 17), kuhu inimesed olid koondatud mitte maailmavaate, nagu parteide puhul, vaid elukutsete järgi. Kutsekojad pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid. 1935. a moodustati kodade tegevuse koordineerimiseks ja majanduse riiklikuks planeerimiseks Riigi Majandusnõukogu. Valitsus organiseeris mitmeid
Itaalia. Benito Mussolini. Fasism I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing Caporetto (1917) sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rah...
filosoofia. Midagi ei tulnud välja. Endiselt nimetati fasismi kord vasakpoolseks, kord parempoolseks liikumiseks. Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole täpsemalt konkretiseeritud, võib alati tõmmata lubatu ja keelatu piiri suvalisse kohta. 1926. a kujunes Rahvuslikust Fasistlikust Parteist ainupartei. Sellele olid eelnenud mitmed atentaadikatsed Mussolinile (osa neist olid kindlasti lavastatud). Need katsed said ettekäändeks totalitaarse diktatuuri kehtestamiseks. 1926.a novembris anti välja seadus, et möödakäijad pidid andma au, kui neist möödus kolonn partei lippudega. 1926. aasta detsembris lülitati fasci liktori vitsakimp riigi ametlikku sümboolikasse. Mussolini mõtles ise välja fasistliku noorsooliikumise
ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese käes; vastand demokraatlikule valitsemisele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: o Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte o Võitlus monopolidega ka mis tahes majandusharus
suudetud toime tulla võidurelvastumisega, arenguriikidele polnud nende enese poole meelitamiseks enam meelehead anda, koos sotsialistlike riikide ja NL mõju lagunemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Eur riikide mõju. -Muutused Idabloki riikides 1980 lõpul: muutused toimusid nii: rahva rahuolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks, rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas(vanameelsed juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu), uued juhid alustasid reformide ning sõnavabaduse laiendamisega, esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli, moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja käsumajanduselt turumajandusele. -Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Sks ühendamine(1990): kui teistes Ida-
5. Eesti Vabariik NB! Eesti 64 riigi hulga elanike arvult 51., pindalalt 52. NB! Eesti-Läti piir paika alles 1927 (sõjaohtki!) NB! Alles 1928 Eesti kroonid/sendid (enne margad ja pennid) NB! Päts presidendiks alles 1938.a. NB! 3 põhiseadust: 1920; 1933; 1937 NB! Võidupüha tähistama alles 1934.a. NB! Vabadussõja ausamba konkurss 1931; 1937 NB! Riigipöörded: 1924.a.; 1934.a.; 1940.a. NB! 1922.a. Peeter I kuju eemaldamine NB! Alates 1934 tsensuur, ainupartei, parlament "suletud" NB! Õnnetusi: 1937 Kilingi-Nõmme tulekahju (17+70) NB! Mittekallaletungi leping Venemaaga 1932; 1934 1. Ajalised piirid · algus: 15./28.nov. 1917 (Maapäev kõrgeima võimu esindajaks Eestis) 24.veebr. 1918 (Eesti iseseisvuse väljakuulutamine) 11.nov. 1918 (riigi reaalse ülesehituse algus) 2.veebr. 1920 (Tartu rahu, riik saab rahuaja tingimustes normaalselt eksisteerima hakata) · lõpp: 23.aug. 1939 MRP sõlmimine, Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri 28.sept
puudub, kodanikuideoloogia Liberalism- vaba Erakond ehk partei- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Totalitaarne riik Demokraatlik riik · Ainupartei · Üks ideoloogia · Partei kontroll Seaduseloome, sotsiaalsete suhete üle Parteide klassifitseerimine Tegevushaarde järgi · Kaadripartei väikesearvuline parlamendipartei · Massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti Laiahaarde partei e. Populistlik partei kaadri ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita
märtsil 1934.aastal · Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte Selle käigus asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga ja see periood on nimeks saanud vaikiv ajastu: · Riigis kuulutati välja kaitseseisukord · Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast · Lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda · Loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) · Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti · Kõigi olulisemate asutuste (nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt) üle kehtestati range kontroll · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasid nad koostada uue ps-i, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht.
1922 · Prantsusmaa järgi DIKTAATORID KONSTANTIN KARLIS ULMANIS ANTANAS PÄTS president SMETONA peale riigivanem/president 1934 40 riigipööret 1934 40 Puudus parlament ja 1926 40 Ainupartei puudus partei (riigipööre toimus parempoolsed vasakpoolsete vastu) Laiapõhjaline valitsus BALTI RIIKIDE AJALUGU 6.oktoober.2011 Teema Eesti Läti Leedu KOMMUNISTID 1989 108 000 Juuni 1940 967 Juuni 1940 1741
Ei tea mis see siin on.. - Itaalia oli pettunud I MS tulemustest, kuna ei saanud sõjast mingit kasu; 1922 tulid võimule fašistid (Mussolini juht) o nad tulid võimule varem kui samalaadsed venemaal ja saksamaal, aga olid leebemad - Saksamaa ja hitleri kohta mingit jama täiega, peab ise lugema.. juudid on päh o 1933. tuli Hitler võimule ja sai Saksamaa kantsleriks, 2a pärast kehtestas ainupartei võimu (lk 91 mainiti, SS ja Gestapo) II MS ALGUS (1939-1945) II MS alguse põhjused: - poliitilised o Saksamaa rahulolematus Versailles’i rahulepinguga o Rahvasteliit ei täitnud oma ülesannet - majanduslikud o Saksamaal raskused reparatsioonide maksmisel o Hitler soovis tööstust laiendada - ideoloogilised o natsid tahtsid teha puhast rassi ja neile oli vaja eluruumi
järglasena näha ka Andropov. Detsembris 1984 suri Ustinov, märtsis 1985 ka Tsernenko. Poliitbüroos oli alles 10 liiget ja 6 kandidaati. Gorbatsovi kõrval oli kaalutud ka Grisini ja Romanovi valimist, ent Gromõko asus nüüd noorema mehe poolele ja sellega oli asi otsustatud. Alates 11. märtsist 1985 oli Gorbatsov NLKP KK peasekretär. Partei struktuur Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) oli NSV Liidu ainupartei. Selle ametlikult kõrgeim otsustusorgan oli kongress, mis käis koos kindlaksmääratud aegadel: 1934 (17. kongress), 1939 (18. kongress), 1952 (19. kongress), 1956 (20. kongress), 1959 (21. kongress), 1961 (22. kongress), 1966 (23. kongress), 1971 (24. kongress), 1976 (25. kongress), 1981 (26. kongress), 1986 (27. kongress). Kongresside toimumise vahel oli ametlikult tähtsaim Keskkomitee, mille pleenumitel otsustati olulisemaid küsimusi
o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus) o 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama o 1970. Aastad suurmajandid ja ääremaad o 1981 Agrotööstuskompleksid o 1982 toitlusprogramm Riigihoiukassad kuulub riigipanga osakonna alla. 10. NLKP, EKP, ÜLKNÜ, ELKNÜ, keskkomitee, poliitbüroo, sekretär · NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Tegutses 1952-1991. Ainupartei, riigi tegeliku võimu kandja. Seda juhtis NLKP KK peasekretär või I sekretär. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses 1920-1990. Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond. Eesmärk oli üles ehitada kommunistlik ühiskond. Allus EKP Kongressile. · ÜLKNÜ - Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ÜLKNÜ) oli NLKP noorteorganisatsioon. Ühing asutati 1918. Komsomoli allorganisatsiooni sai moodustada
sõltumatu kohtuvõim. EELTINGIMUSED 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; 3. Kodanikuühiskonna kujunemine, st inimeste massiline koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju alt üles. (Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad civis kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik ühinemine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisat sioonid); 4. Kaasaegsete omavalitsuste kujunemine; 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte; 2. Võitlus monopolidega kõigis majandusharudes; 3. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning alalise kontrolli kehtestamine
K.Päts kuulutas et rahvas on haige ja vajab ravi vapsid ja nendega seotud isikud eemaldati riigiaparaadist esialgu kiitis riigikogu pätsi ja laidoneri tegevuse heaks kui sügisel riigikogu kogunes kritiseerisid nad pätsi ja laidoneri tegevust tulemus riigikogu enam kokku ei kutsutud algas vaikiv ajastu riiki hakkasid juhtima kolm meest Kaarel Eenpalu siseminister kehtestati tsensuur 1934 loodi riiklik propaganda talitlus mis edastas ametlikku informatsiooni keelati parteid 1935 loodi ainupartei Isamaaliit 1 nimede eestindamine 2 igasse peresse sinimustvalge 3. kodu kaunistamine Kt küsimused ev 1. põhiseadus 1 dets 1924 1918 eesti majandus vapsid riigi pööre 1934 ümberkorraldused autoritaarsel ajastul esimese maailmasõja võitjad tahtsid süüdlasi, sakslasi karistada jaanuar – juuni 1919 toimus pariisi rahu konverents, mis lõppes versailles rahu lepingu sõlmimisega versailees rahulepingu tingimused prantsusmaa sai tagasi elsaslotringiˇ
poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostööleping Brüsseli pakt e. Lääneliit *SAKSAMAA LÕHESTAMINE Läänetsoonid: Mitmeparteisüsteem Vabad kohalikud valimised Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele 1946 USA & SB ühendasid majanduslikult oma tsoonid, varsti ühines Prmaa Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21juuni 1948 rahareform Idatsoon: Punaarmee survel koondati võim ainupartei kätte (kommunistid+sotsdem) Valimised surve õhkkonnas Demokraatlike vabaduste piiramine Ulatuslik natsionaliseerimine Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23juuni 13. Rahvusvahelised pingekolded 1950.-ndatel 1960.-ndatel aastatel. Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Kriiside puhul on olulised põhjused, toimumise aeg, osalejad, tulemused, mõju rahvusvahelistele suhetele.
tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu · Poliitika ajamisel arvestakse ka vähemuste huve. Mittedemokraatia peamiseks tunnuseks on võimulolijate hoolimatu suhtumine rahvasse ja seadustesse. Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Reziim mida iseloomustab diktatuur Siirderiik üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Eesti kui parlamentaarne demokraatia.
infoühiskonnas on uudistetarbimine niigi enamiku inimeste harjumuspärane tegevus, samuti tehakse poliitilist reklaami pea pidevalt. 6 Kodanikud, huvid ja demokraatia 2.2 Vabade valimiste põhimõtted Valimisi hinnatakse eeskätt selle järgi, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel nad järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste
Toetus kandidaatidele toetusallkirjade järgi A.Larka 51% J.Laidoner 30% K.Päts 15% A.Rei 4% 12.märt 1934 Kehtestati kaitseseisukord Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati Valimised lükati edasi Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud Võim koondus kolme isiku kätte: Konstantin Päts Johan Laidoner Kaarel Eenpalu 8.dets 1935? Väidetav vabadussõjalaste riigipöördekatse Isamaliit 1935 erakondade tegevus peatati Nende asemele loodi riiklik ainupartei Riikliku propaganda talitus Kontrollis ajakirjandus Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine: Riigilipu kampaania Kodukaunistamiskampaania Nimede eestistamise kampaania Riigi roll majanduses suurenes 1930 aastae keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima Majanduselu stabiliseerus Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 1937 aasta põhiseadus Loodi presidendi ametikoht Riigikogu oli kahekojaline: Ri0iginõukogu ja Riigivolikogu (40+80) 1938 Presidendi- ja Riigikogu valimised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
