täiuslik konkurents Turul on palju müüjaid ka neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. monopolistlik konkurents- Iseloomustab turgu, kus on palju müüjaid, kelle toodang on küll sarnane, aga mitte identne. oligopol- konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Oligopson-ostja monopol- turg, kus on ainult üks müüja. Sarnased asenduskaubad puuduvad. Monopson- ühe ostjaga turg turule sisenemise barjäärid: seaduslikud piirangud (litsents, patent- seaduslik õigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Kaubamärk- spetsiaalsed kujundid, nimed või sümbolid, mis tähistavad toote teenust või firmat. Autoriõigus- õigus ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.), loomulikud monopolid- elektri- ja veevarustusettevõtted. ressursside ainuomandus- majanduslikud pii...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. suurendada tootmist Kui täiendava ühiku tootm...
asenduskaupu ning turule sisenemiseks on barjäärid. Sisenemise barjäärid on juriidilised või lihtsalt takistused, mis kaitsevad ettevõtjat uute konkurentide eest. Juriidiliseks piiranguks võib olla valitsuse antud litsents. Lisaks sellele on oluline juriidiline piirang ka patent, mis on üks leiutise kaitsmise vormidest. Selle omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, mis annab talle monopoolse staatuse. Loomulikuks piiranguks võib olla ainuomandus mingi tooraine suhtes, mis annab ka monopoolse staatuse. Selle staatuse võib anda samuti mastaabisääst. See avaldub siis, kui tootmise laienedes kulud ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisääst Marion Pärtin, 11b avaldub nt autotööstuses. Mastaabisääst on loomuliku monopoli tekkimise põhjuseks. Loomulik monopol on üks monopoli eriliike. See kujuneb sellisel turul, kus ilma kahjumit
varakult. Perepiires antakse edasi tootmissaladused, meil on olemas orelehitajad, kirikukellade valamine pärandatud saladused. Miinused Kõik peavad pereettevõttes töötama, ei ole võimalik palgata tööjõudu, on probleem järgmisele põlvkonnale ettevõtmise üleandmisega: a) ei ole kellele anda, b) ei ole tahtjat, c) tahtjaid on palju aga kellele. Üldjuhul on probleem puhkuseajaga, maailmas on palju uusi ahvatlusi e. võimalusi e. variante. OMANDUS 1) Ainuomandus 2) Partnerlus 3) Ühisettevõte 4) Aktsiaselts 5) Aktsiad 1) Omanduse loomisega seotud probleemid 2) Ettevõtte jaoks vajaliku kapitali suurus 3) Jagatava kasumi suurus 4) Võimujaotus ettevõtte juhtimisel 5) Ettevõtte eluiga ja vajadus järjepidevuseks 6) Omanike vastutuse ulatus 7) Seaduslikud piirangud omandivormile 8) Maksustamine 9 asutamisprobleemid vajaliku kapitali suurus
kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi: Ainuomandus Partnerettevõte ehk täisühing Aktsiaselts Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub sellest, kui palju makse peab ettevõte ja tema omanikud maksma. Ühtlasi määratakse kindlaks, kes saab endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest. Ainuomandus. Ainuomanikega on meil näiteks tegemist programmeerijate ja kunstnike puhul. Samuti on
Mida rohkem objekte süsteemiga ühineb, seda enam väheneb keskmine kulu. Loomulik monopol, sest selle teke on seotud tootmise iseloomuga. · Seadusandlikud piirangud 1) patent lubab selle omanikul teatud aja jooksul oma leiutist ainuõiguslikult kasutada. 2) Litsents annab firmale õiguse teatud toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Nt lennuliinid. · Oluliste ressursside ainuomandus kui firmal on täielik kontroll mõne olulise ressursi üle, võib see teda kaitsta konkurentide juurdetuleku eest. Nt üheainsa firma kontroll teemandivarude üle. Puhas monopol püsib pikemat aega küllaltki harva, sest monopoli suur kasum stimuleerib teisi firmasi hüvisele lähedast asendajat välja mõtlemaja seda tootma hakkama. Ka tehnoloogilised muutused kalduvad sisenemisbarjääre lõhkuma. 9.2 MONOPOLI TULU- JA KULUKÕVERAD
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
Teisisõnu nendega konkureeritakse kõige enam. 6.Milles avalduvad turule sisenemise ja väljumise barjäärid? Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet uute konkurentide eest. Üheks selliseks juriidiliseks piiranguks on näiteks valitsuse poolt antud litsents. Lisaks juriidilistele piirangutele võivad turule sisenemist takistada ka mitmed loomulikud piirangud. Siinjuures võib põhjuseks olla ainuomandus mingi tooraine osas. Ühesõnaga mida väiksem on konkurents seda suuremad on ka sisenemise ja väljumise barjäärid. 7.Milliseid turukonkurentsi liike te teate? Täiuslik konkurents - konkurents väga suur. Monopolistlik - konkurents suur. Oligopol - konkurents väike. Monopol - konkurendid puuduvad. 8.Millisesse kolme rühma jagunevad huvigrupid ? 1. Esiteks, need, kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega (ettevõttesisesed hg:
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
Firmateooria Firmateooria on paljuski majapidamisteooria analoog. Uurimisobjektiks on siin aga ettevõte ja selle käitumine turul. Ettevõte on majandusüksus, millel on ühine eesmärk, mis toodab ühise otsuse kohaselt hüviseid ja pakub neid teistele majandussubjektidele. Ettevõtete põhitegevus ongi tootmine ehk ühtede hüviste muutmine teisteks. Firmateooria peaeesmärk on prognoosida ettevõtte käitumist turul. Peamiselt saab eristada 3 ettevõtluse vormi: 1. Ainuomandus - Ainuomandus tähendab, et ettevõttel on ainult 1 omank. Omanikul on piiramatu vastutus. Ainuomanduses oleva ettevõtte kasumit käsitletakse kui omaniku sissetulekut ja maksustatakse tulumaksuga. Nt. kunstikud, programmerijad. 2. Täisühing – Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. See on teine enamlevinud ettevõtluse vorm. Selle juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomandi puhul, kuna omanikud peavad otsustes omavahel kokkuleppele jõudma. Nt
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Milliseid korraldajale Väikeettevõtte tegurid, mis Tegelikult on Juhtimine on baasteadmisi on kindluse, et ostjal määratlus ..4 mõjutavad see akordseks, keerukam. ... ettevõtjal vaja? on ka kogu kriteeriumi partnerluse konkreetseks - eelised Ettevõtja peab ülejäänud raha. järgi: valikut, kas majandusüritus Võime oskama: Tagatisraha jääb *juhtimine ja ollakse valmis e tegemiseks koguda *ettevõtte esimeseks majandamine kasumit mõeldud. Nt "piiramatult" asutamist sissemaksuks on sõltumatud jagama, mitme mõne maantee, kapitali, *maj.tegevuse sellele, kes selle omanikud on inimesega, ehitise, raudtee, eluiga on alustamist objekti lõpuks ka tavaliselt ...
kogukulusid ja kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi: · ainuomandus · partnerettevõte ehk täisühing · aktsiaselts Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub sellest, kui palju makse peab ettevõte ja tema omanikud maksma. Ühtlasi määratakse kindlaks, kes saab endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest. 40 Ainuomandus
Põhijoonised: monopoli sarnased. Ta saab ka oma hinda mõjutada, aga mitte nii suures ulatuses (joonis nr 28). Täielikule konkurentsile sarnased jooned: pikal perioodil ainult 0 majanduskasumit, seal on palju firmasid. Monopol · Kreeka keeelesr 1 müüja · Müüb ainulaadset kaupa · Turukaitsetõkete olemasolu(barjäär) · Mastaabisääst (loomulik monopol) · Seaduslikud piirangud · Oluliste ressursside ainuomandus · Monopoli tulu ja kulukõverad · Joonis 9.2 kaotus ja võit · Joonis 9.2 a ja b · Monopoli nõudluskõver on turunõudluskõver · Monopoli MR
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi: · Ainuomandus · Partnerettevõte ehk täisühing · Aktsiaselts Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub sellest, kui palju makse peab ettevõte ja tema omanikud maksma. Ühtlasi määratakse kindlaks, kes saab endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest. Ainuomandus. Ainuomanikega on meil näiteks tegemist programmeerijate ja kunstnike puhul. Samuti on
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ett...
4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus o...
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
kaitsevad ettevõtet konkurentide eest. Üheks juriidiliseks piiranguks on nt valitsuse antud litsents (nt arstipraksise asutamiseks). Litsentside jagamine tavaliselt monopoli ei tekita, kuid konkurentsi piidav on see siiski. Teiseks juriidiliseks piiranguks on patent – leiutise kaitsmise vorm st patendi omanikul on ainuõigus patendeeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse staatuse. Loomulikud takistused monopoli tekkimiseks on nt ainuomandus mingi tooraine osas. Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst – sellisel juhul suudab üks ettevõtte pakkuda odavamalt kui kaks (nt autotööstuses, kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse). 49. Nõudlus Kõik, kes midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise. Nõudmine on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest.
Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mil...
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
MC = AVC min KASUMILÄVEL e. TASUVUSPUNKTIS on ATC minimaalne. Firma saab normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid. TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA PAKKUMISKÕVER: see osa firma piirkulukõverast, mis on ülalpool piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti MITTETÄIELIKU KONKURENTSI TURG I MONOPOL TURUKAITSETÕKKED: 1. Mastaabisääst 2. Seaduslikud piirangud 3. Oluliste ressursside ainuomandus MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = turunõudluskõver MONOPOLI KESKMINE TULU = tooteühiku hind MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = keskmise tulu kõver MONOPOLI MR < p NÕUDLUS on ELASTNE, kui hind alaneb, on MR positiivne ja TR kasvab NÕUDLUS on MITTEELASTNE, kui hind alaneb, on MR negatiivne ja TR väheneb MONOPOL on HINNAKUJUNDAJA MONOPOLI OPTIMAALSE KOGUSE korral: 1. TR ja TC vahe = maksimaalne 2. MR = MC
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
Vali üks või enam: iga oligopol toodab oma konkurentidega identset kaupa iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma hinnapoliitikale iga oligopol toodab oma konkurentide toodangule sarnast, aga mitte identset toodangut oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne Küsimus 11 Valmis Hinne 0,8 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on Vali üks või enam: oluliste ressursside ainuomandus patendid litsentsid mastaabisääst Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis Vali üks või enam: firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma mastaabisääst võib olla sisenemisbarjääriks Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
kehanormide tõttu kaaslast leida; kui keha ei muuda, siis tööd ei saa ilusad inimesed leiavad kergemini tööd; jne Lisaks eelnevale on keha muutmine seotud ka staatusega: - Mis klassi me kuulume - Mida me endale lubada saame Samas võib see olla seotud ka protesti ja võitlusega: - Seotud indiviidi toimetulekuga// eneselõikumine, augustamine jne - Protest ühiskonna vastu // punkarid Keha on midagi, mis on iga indiviidi ainuomandus vähemalt peaks seda olema keha kujundatakase vastavalt sellele kui palju soovitakse tähelepanu, kuidas end mugavamalt tunda jpm. Eelkõige on keha sõnumikandja ja identiteedi osa. 23. Tooge näiteid kuidas erinevad sotsiaalsed faktid on seotud kehaga? Nt kas religioon mõjutab keha kujundamist? Kas keha kujundamine ja majandus on seotud nt spordiklubid, iluoperatsioonid jms kui tootmine; kosmeetikumid kui tarbimisharjumustega seotu jne
Üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Sisenemise barjäärid on juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet uute konkurentide eest. a) Juriidilised piirangud. Valitsuse litsents-luba antud valdkonnas tegutsemiseks. Näiteks arstipraksise alustamiseks. Patent on üks leiutise kaitsmise vormidest. Patendi omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse õiguse. b) Loomulikud piirangud. Ainuomandus tooraine osas loob ka monopoolse eelise. Monopol tekib seoses mastaabisäästuga. Üks ettevõte suudab pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laiendades kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Näiteks autotööstus. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mille tekkimine on seotud tootmisega. Mastaabisääst või väga suured algsed investeeringud loovad nn loomuliku monopoli. (Näiteks elektri tootmine, telefoniteenused.)
seaduslikud piirangud · Patent lubab selle omanikul teatud aja jooksul oma leiutist ainuõiguslikult kasutada. See võimalus julgustab firmasid oma aega ja raha uuringutegevusse investeerima. · Litsents annab firmale ainuõiguse teatud toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. ressursside ainuomandus · Kui firmal on täielik kontroll mõne ressursi üle, võib see teda kaitsta konkurentide juurdetuleku eest. · Kui firma omab tehnoloogiat, mida teised ei oma, see kaitseb teda konkurentide juurdetuleku eest. · Lühiperioodi kasumi maksimeerimine: o Monopol on hinnakujundaja, sest monopol võib valida hinna, kusjuures selle
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: a) jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks; b) alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks; c) tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks; d) tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu; e) alandama hinda ja suurendama tootmismahtu. 5. Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri? a) mastaabisääst; b) patent; c) mitteelastne nõudlus; d) oluliste tootmistegurite ainuomandus. 6. Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: a) 2 krooni; b) 3 krooni; c) 4.70 krooni; d) 4.80 krooni; e) 5.20 krooni. 7. On antud monopoli: tootmiskogus (q) 1 2 3 4 5 6 tooteühiku hind (p) 30 25,75 23,50 20,25 17 13,75 Joonistage monopoli nõudlus- ja piirtulukõver . 8. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral:
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
