valdkonda ja seepärast jäävad formaalses loogikas tahaplaanile. Näiteks, Viljandi asub Tallinnast kolm korda kaugemal kui Rapla, või Ööpäevane temperatuuri kõikumine on sisemaal suurem kui rannikualadel. Komplitseeritum olukord on modaalsust väljendavate otsustustega. Probleem on tingitud sellest, et modaalsusest on loogikas hakatud kõnelema alles hiljuti - möödunud sajandi viimasel veerandil, ja teiseks sellest, et modaalses loogikas puudub ainuisikuline autoriteet, nagu on enamikes loogika haruteadustes: Aristoteles deduktiivses loogikas, J. Mill induktiivses loogikas, Hegel dialektilises loogikas. Samaga on seletatav ja vabandatav mõningane ebaselgus selle loogikaosa ülesehituses ja ebatäpsus terminoloogias. Seega, nimetatud probleemi käsitlusse ei tuleks suhtuda liigse pretensioonikusega 3. 5. Modaalsed otsustused. Probleemi käsitlemise keerukused algavad sellest, et seni
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
Dominantne; Enesekindel; Energiline; Kõrge stressitaluvus; Soov vastutada KÄITUMISTEOORIA:-Püüab välja tuua liidrile sobiva käitumsimalli. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. R. Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine. Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel. Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus 31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil. Tegevus on orienteeritud töötajatele või tulemusele
juhtudel vaidlus jääda potentsiaalseks. Nii näiteks on abielu lahutamisel enamasti poolte vahel kokkulepe ning kohtu roll on pigem lahutuse vormistamine kui ühe poole kasuks otsuse tegemine. 28. juunil 1992 hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Koosseis Kohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume. Kohtute funktsioonid: Rahu tagamine - rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek. Avaliku võimu kontroll - üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu
ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud selged, edasi kaevata ei saa, kohtuniku ainuisikuline otsus, ilma istungita. *Kiirmenetlus- saadetakse kohtusse 48 h jooksul kahtlustatava kinnipidamisest, alates teise astme kuriteost.
Parlamendi ül-d: seadused, riigieelarve kinnitamine, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine. Parlamentarismi printsiip – kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva (eksekutiivorgani) ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla ühe- või kahekojalised. Kahekojaline on föderatiivses riigis, kus kõrgeim riigivõim on mitme riigiorgani käes. Riigipea – kõrgema riigivõimu kandja ja riigi kõrgeim esindaja. Ainuisikuline riigipea – monarh või president. Monarhile kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või võimutäius piiratult ehk konstitutsiooniline monarhia. Parlamentaarses demokraatias valib riigipea parlament ja ta on allutatud parlamendi kontrollile. Presidentaalses on riigipeal seadusandlik ja täidesaatev võim. 4. Õigusriik 4.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost Non rex est lex, sed lex est rex. Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas.
ostetav teenusena .. Pidevalt suureneb ka ühiskonna surve, et kinnisvara omanikud peavad üha enam kasutama pädevaid töövõtjaid erinevate hooldustööde tegemiseks .Ilmselt on vaja teha täpsustus laialt kasutatava termini “isetegemine” osas – jutt saab käia ikkagi eelkõige haldamisest, seega ise vaid korraldatakse korrashoidu. Isehaldamise erijuhtumiks saab pidada ka otsetöövõttu: olukord, kus omanik kasutab töömeest iseenda soovitud idee elluviimiseks. Siin on omanik-haldur ainuisikuline idee autor, kes mõnikord vaid konsulteerib töömehega, üldjuhul aga annab töömehele kõik korraldused, võtab töö vastu ning korraldab ka tasumise. 88. Kinnisvara haldamine professionaalse halduri mudeliga; selle kasutamise võimalused Proffesionaalse halduri kasutamine on õigustatud, kui omanikul puudub võimalus korrashoidu ise korraldada.Põhjuseks võib olla: Oskuste puudumine, Ajapuudus, Korralduslik suutmatus (üldjuhul siis kui omanikke on mitu)
� Enesekehtestav .� Koostöövalmis .� Dominantne .� Enesekindel .� Energiline .� Kõrge stressitaluvus .� Soov vastutada Eduka juhi rollid/juhtimisstiilid Käitumisteooriad .� Milline on sobivaim käitumismall .� Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist .� Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine .� Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim
süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse õigusteoorias organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses, nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu otseselt ehk vahetult. Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: 1) Seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) Riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (üldjuhul ainuisikuline institutsioon: Vabariigi president; dualistlikus monarhias nt kuningas). Teatud juhtudel on riigipea seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 3) Täidesaatva riigivõimuorgan valitsus 4) Justiitsorganid Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm: KOV; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia organisatsioonid; kutsealaomavalitsused; kirikuomavalitsus;
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
soovide kohaselt just nii, s.t. see on üksikisiku vaba tahte akt ehk autonoomne kohustus. 2) Üks inimene annab teisele inimesele kohustuse või veenab teist tungivalt käituma üksnes teatud viisil, mida kohustatu loebki enda kohta kehtivaks ja täidabki ettekirjutise. See on autonoomne imperatiivne kohustus; tegamist on isiklike suhetega kahe või enama subjekti vahel, milles lõpliku otsuse, kas täita või mitte, teeb ikkagi käsu saaja. 3) Ainuisikuline või kollegiaalne objekt, kes on autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse (imperatiivsed ettekirjutused), mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, vaid üldiste huvides. See on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajaduse korral sotsiaalse surve abil. Just siit algab sotsiaalse normi, sh. Õigusnormi tasand, s.t. sotsiaalne norm algab sotsiaalse grupi
· TASUVUSUURINGU TÄPSUSTAMINE ( TÄPSUSTATUD EHITISE EELARVE JA MUUD KULUD ). · VÕIMALIK EHITUSE PIIRHIND · TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE NÕUNIKU VALIK · TÖÖETEVÕTU KORRALDUSE JA HINNAKUJUNDUSE SKEEMIDE VALIK 7 EELKAVANDI MÕJU PROJEKTI EFFEKTIIVSUSELE ON SUURIM JOONIS 1.2 EDASI LÄHEB KIIREKS ! 2.4. TELLIJA TÖÖKORRALDUS TELLIJA PROJEKTIJUHI MÄÄRAMINE. FIRMA AINUISIKULINE JA TÄIEVOLILINNE ( VOLITATUD LEPINGUTE KAUDU ) ESINDAJA · FIRMASISENE . TEMA MEESKOND. KUI ON VABA RESSURSS JA KOMPETENTS · NÕUNIK ( FIRMAVÄLINE ) : TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE SKEEM, LEPINGUTE ETTEVALMISTAMINE, VÕISTUPAKKUMISE DOKUMENDID ( KUI TELLIJAL ON VABA TEHNILINE RESSURSS ). · PROFESSIONAALNE EHITUSE JUHTIMISE FIRMA ( TERVE TELLIJA KOGU TÖÖ PAKETT KAASAARVATUD JÄRELEVALVE) EELPROJEKTI FAAS - MITU ITERATSIOONI
liitumine: senine riik kaob vabatahtlikult iseseisva subjektina devolutsioon: unitaarriik muutub liitriigiks allaheitmine e alistumine: suveräänne riik tunnustab teise riigi ülemvõimu, sellesse inkorporeerudes 63. Tutvusta riigi süsteemi. Riigiaparaadi osad ja nende rolli üldiseloomustus. Riigi süseemi teisased osasid. Riigi süsteemi esmased elemendid: seadusandliku riigivõimu organid (parlament) riigipea, valdavalt täidesaatev organ, üldjuhul ainuisikuline (president, kuningas), aga ka kollegiaalne (presidentuur) täidesaatva riigivõimu organ: valitsus õigus- e. justiitsorganid Riigi süsteemi esmased ja teisased elemendid ning nende seisund (staatus) on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ning teistes õigusaktides. Seisundi sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: a) juriidiline laad: suhe rahvaga ja kuhu element paigutub riigi süsteemis, elementide
loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse vabariike ja monarhiaid, mille peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu, seejuures monarh on ainuisikuline riigipea. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul on riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 3) Riigi korraldus. Riigi korraldus on riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle
ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse riigipea institutsiooni järgi vabariike ja monarhiaid. Monarhia on riigivalitsemise vorm, kus riigivõim on koondunud pärimise teel eluaegse monarhi kätte, monarh on juriidiliselt vastutamatu ning kuna võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramatu- monarhile kuulub kogu võim, riigipea on kõirgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia). Piiratud- isevalitseja võimu kitsendab mingi riigiorgan või sesuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, selle tõttu puudub monarhi võimul absoluutne iseloom (seisuslik-esinduslik, konstitutsiooniline-monarhi pädevus on kindlaks
paarisprogrammeerimine. o Ingrementaalne planeerimine- kus kogu plaan pole ette tehtud vaid plaanime ainult ühe interatsioonii kaupa. o Väikesed tootemustandid, mis välja antakse ja mida klient saab proovida. o Lihtne disain, seda tehakse piisavalt nõuetele vastavalt. o Oluline on testimine ja refaktoorimine. o Oluline on paarisprogrammeerimine ja see, et kogu kood oleks kollektiivne, mitte ainuisikuline. o Interatsioon peab olema jätkusuutlik. o Kindlasti on oluline õige tempo. o Klient peab osalema kogu projekti vältel arendustöös ning pidevalt suhtluses olema. o Scrum- põhiline rõhk projektihaldus, projekti juhtimis metoodikad on toodud tarkvaratehnika süsteemide loomisesse. Eksamil võib eraldi olla küsimus: Kirjelda SCRUMi aluseid Scrum töötab põhimõttel: Jaga ja valitse.
ja viisil. Õigusemõistmine on kohtu ainupädevus. Kohtusüsteemi struktuuri alusel jaotamine: 1) astmetu - üksainus kohus, sisaldab internseid struktuuriüksusi, mis üksteisega koordinatsioonisuhetes; 2) astmeline: a) kõrgema kohtu alluvuses vähemalt üks aste alamaid kohtuid; b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud). Territoriaalsuse alusel kohtute jaotus: a) territoriaalkohtud (lokaalsed);
Kuna uues seaduses nt ei ole enam neid, siis ei pea. võimalik 2 vastandlikku seisukohta milleks on rahvakohtunikud? et oleks kollegiaalne arutamine ja rahvale lähemal mida teha siis, kui oleks olnud 1 asemel 3? o riigi ja rahva raha raiskamine, kui siis tühistada ja tagasi saata o 3 pead on parem kui 1 pea, st ei riku õigusi, vaid annab suuremad õigused RK: kui on ette nähtud ainuisikuline arutamine, aga arutatakse kollegiaalselt, pole probleemi; kui ette nähtud kollegiaalne, aga arutatakse ainuisikuliselt, siis on probleem, sest kollegiaalse eesmärk on täiendav garantii lahendi õigsuseks probleem rahvakohtunikega ei ole professionaalsed o seadusandja tahe oli, et võtta see muutuja ära et oleks kindlam RakS § 2 lg 2 kohtualluvus ja pädevus vana seaduse järgi ilmselt ei ole menetlusnormide rikkumine 13
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ü...
lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalik-õigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid.
sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal
Kriminaalmenetluse subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli terminit „kohus“. Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: * I astme kohtu e maakohtu koosseis: - esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; - ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisel. * Ringkonnakohtu koosseis: - reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; - eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. * Riigikohtu koosseis: - kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega
ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel. RIIGIVORMID Monarhia (kreeka k `ainuvalitsus') - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutses monarhias on monarhil on laialdased volitused seadusandluse, täitevvõimu ja kohtuvõimu vallas. Ta annab seadusi välja oma nimel. Puuduvad valitud esindusorganid. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV ehk Päikesekuningas : "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jurii...
lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalik-õigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid.
vastutus kõige kinnisvara kasutusperioodil tehtu ning selle tagajärgede eest; "odavus" tähendab aga esmajoones, et kõigi tegelike kulude üle omanik-haldur arvestust ei pea, mistõttu on raske anda objektiivselt võrreldavat hinnangut tegelikele kuludele. Isehaldamise erijuhtumiks saab pidada ka otsetöövõttu: olukord, kus omanik kasutab töömeest (s.o tööjõudu) iseenda soovitud idee elluviimiseks. Siin on omanik-haldur ainuisikuline idee autor, kes mõnikord vaid konsulteerib töömehega, üldjuhul aga annab töömehele kõik korraldused, võtab töö vastu ning korraldab ka tasumise. Otsetöövõtu korral jääb omanikule täisvastutus, töömees (tööde tegija) on üldjuhul püüdnud vaid täita neid ülesandeid ja kohustusi, mida tellija on selgitanud ning millega ta seejärel ka rahul on. Töömees vastutab vaid selle eest, et ta suudab kompetentselt ja kvaliteetselt täita talle antud kohustusi. 88
See sootuks keerulisem tööjaotus lubab rääkida uuest staadiumist rezissuuri arengus. Kui varem täitis trupi direktor ühtlasi ka lavastaja funktsiooni, siis nüüd kujutab lavastamine endast juba iseseisvat tegevusala. Lavastaja elukutse tekkimine aga ei tähendanud veel lavastajateatri tekkimist. Truppi juhtis endiselt direktsioon, kes palkas lavastaja vaid proove läbi viima. Lavastajateater on selline teater, mille lavastaja kui kunstiteose ainuisikuline autor loob enda ümber kindlatel ja selgelt sõnastatud esteetilistel eesmärkidel (Stanislavsi ja Nemirovitsi Moskva Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib
aumärkide jagamine, kohtumised kõrgete riigijuhtidega. Üldine suund on, et otse valitakse president seal, kus tal on laiad võimupiirid ja võimalus mõjutada valitsuse tööd (nt Austria, iirimaa, Poola, Prantsusmaa, Venemaa). Eesti Vabariigi Õiguskantsler Praegu Ülle Madise (2015 - ….) Enne teda Indrek Teder (2008-2015), Allar Jõks (2001-2008) ja Juhan-Eerik Truuväli (1993-2001). Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus. Seega õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule, samuti ei tohi ta ise kuuluda riigi, KOV, avalik-juriidilise isiku ametisse, kuuluda erakonda, olla äriühingute juhatuses ja nõukogudes, osaleda äritegevuses – kõik eesmärgiga tagada tema sõltumatus. Samuti ei saa teda poliitilistel põhjustel vabastada.
kuuluda mitukümmend üksteisest lahus seisnud laagrit jne. Suur Terror ei pannud tegelikult alust laienemisele, olulisem oli kulakluse kui klassi likvideerimine- need miljonid, kes kulaklust likvideerides välja saadeti, panid aluse GULag-i laienemisele. 1938 a-l võis Stalin pidada end ainuvõitjaks. Kõikvõimalikud tegelikud, oletuslikud, potentsiaalsed vaenlased olid kõrvaldatud. Välja oli kujunenud ainuisikuline diktatuurivõim. Kedagi teist võrdväärset polnud. Vormiliselt valitses partei KK abil, selle liikmed olid ka tähtsad. Paljuski sõltusid Poliitbüroo otsused just sellest, mida Stalin ütles ja tahtis ja nõudis, teised pidid selle vaid heaks kiitma. Stalini kõrval 30ndate lõpu NL valitsejad olid veel RKN esimees Molotov, Leningr parteiorg juhti Andrei Ždanovit, Moskva parteiorg juhti Kaganovitšit, ilmselt ka NL sõjaministrit Kliment Vorošilovit
Vastsel korral on lojaalsuskohustust rikkuvad tehingud tühised (ÄS § 307 lg 3). Esindusõiguse väliste piirangute võimalused on sätestatud seadusega. Esindusõiguse piirang välissuhtes kehtib juhul, kui piirang on kantud äriregistrisse. Ainsaks esindusõigust välissuhtes piiravaks abinõuks on ühise esinduse põhimõte (ÄS § 307 lg 1), kui see on kantud registrisse. Ühise esindusõiguse põhimõtte korral säilib igal ühist esindusõigust omaval esindajal ainuisikuline passiivne esindusõigus (tahteavalduste vastuvõtmise õigus) (TsÜS § 122 lg 2). Ühist esindusõigust omavad esindajad võivad volitada ühte enda hulgas teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks aktsiaseltsi nimel. Ühise esindusõiguse põhimõtte rikkumisel on tehtud tehing tühine (TsÜS § 128-129). Esindusõiguseta on tehing tehtud ka juhul, kui tehingu teinud kolmas isik teab või peab teadma esindusõiguse kohta registrisse kantud kande ebaõigsusest (ÄS § 34 lg 2).
diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, 3 seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel. RIIGIVORMID Monarhia (kreeka k `ainuvalitsus') - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV: "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, kellele
a revolutsiooni Venemaal. Seda iseloomustab eelkõige riigi kõikidel tasanditel (külast kuni liitriigi kesktasandini välja) rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Nõukogudesse valimised on (1936. aasta põhiseadusest alates) üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid (täitevkomiteed) on nõukogude jauures ja neile aruandvad. Riigipea ülesandeid täidab kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium), ainuisikuline riigipea puudub. Kehtib üheparteiline süsteem. Nõukogude vabariik lakkas olemast.NSV Liidu lagunemisega iseseisvateks riikideks 1991.aastal Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II Maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Nendes riikides säilis tihti suuremas või väiksemas osas senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol, mõnes riigis (nagu näiteks
kriminaalkuriteos. (Lijphart, 2009, lk. 122). USA presidentaalse süsteemi puhul valitakse president küll rahva poolt, kuid valimised ei ole täiesti otsesed. Nimelt langetab lõpliku otsuse valijameeste kogu, kuhu valitud valijamehed hääletavad üldjuhul vastavalt oma osariigi valijate eelistustele. (Jakobson jt, 2011, lk. 385). Kui parlamentaarses süsteemis on mitmeisikuline täitevvõim, siis presidentaalse süsteemi puhul on ainult üks ainuisikuline jajaotamatu võimuga täitevvõim. Seega on USA valitsuse liikmed, erinevalt parlamentaarsest süsteemist, kus valitsus on kui üks tervik, pigem presidendi nõunikud ja alluvad. USA presidentaalses süsteemis mõistetakse võimude lahususe all täidesaatva ja seadusandliku haru vastastikust sõltumatust ning seda, et üks isik ei saa samaaegselt kuuluda mõlemasse harusse. Sellele vastanduvaks näiteks on aga parlamentaarne süsteem, kus täidesaatev võim
mida kohustatu (teine inimene) loebki enda kohta sotsiaalse normi tasand, kehtivaks ja täidabki ettekirjutuse - see on autonoomne imperatiivne kohustus (kohustuse allikas ei ole st sotsiaalsed enam täitja ise, vaid teine subjekt; tegemist on isikliku vahekorra (suhtega) kahe või enama subjekti vahel - normid! käsu või keelu andja ning selle täitjaga, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja); 3) ainuisikuline või kollegiaalne subjekt, kes on NB! Siit algab sotsiaalse normi, autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob sh ka õigusnormi tasand; st kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse sotsiaalne norm algab sotsiaalse (imperatiivsed ettekirjutused), millised reguleerivad grupi tasandist, lõppedes kogu paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, ühiskonnaga vaid üldistes huvides - see on heteronoomne kohustus,
määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega kui maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule. Kohtu koosseis asja arutamisel on kas ainuisikuline või kollegiaalne. Esimeses kohtuastmes menetleb asja kohtunik ainuisikuliselt. Teise astme kohus lahendab kõiki vaidlusi kollegiaalselt, kolmeliikmelises koosseisus . Ringkonnakohtu esimees võib kaasata kohtu koosseisu esimese astme kohtuniku, kes ei tohi olla asjas ettekandja ega eesistuja. Korraldavaid menetlustoiminguid võib ringkonnakohtunik teha ainuisikuliselt .Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.2011.a. määrus Lunjova ja Pilipenko asjas (3-2-1-172-10) rõhutab, et
1.3. RIIGIVALITSEMISE VORMID Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monrhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alamliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada
kohustused. 2. Kodakondsus omandatakse vastavalt Riigi kodakondsusseaduses sätestatule. §2 1. Riigikodanik on ainult saksa verd või sakslastega veresuguluses olev kodanik, kes oma ülalpidamisega tõestab, et ta tahab ja on võimeline truult teenima saksa rahvast ja riiki. 2. Riigikodaniku õigused omandatakse riigikodaniku tõendi annetamisel. 3. Riigikodanik on kõigi poliitiliste õiguste, mida seadus tagab, ainuisikuline kandja. §3 Seaduse rakendamiseks ja täiendamiseks vajalikud õigus- ja haldusaktid annab Riigi siseminister füüreri asetäitjaga kooskõlastades. Saksa vere ja saksa au kaitse seadus, antud 15. septembril 1935 Täies veendumuses, et saksa vere puhtus on saksa rahva edasikestmise eelduseks, ja hingestatuna vankumatust tahtest kindlustada saksa natsiooni tulevik, on Riigipäev andnud ühehäälselt järgmise
absolutistlikku valitsemist, Preisimaa, Austria, ja ka Prantsusmaa, kus 1439 kogu armee saab alluma kuningale, üleriiklik maksustamine, kodanike armee, allutab keskvõimule Burgundia, Anjou ja Britannia, viimased kaotavad kontrolli maksustamise üle ja seega ka võimaluse kuningat mõjutada. Kuningas tugevdab ka oma võimu kiriku üle. Kuni Prantsuse revolutsioonini kuningas sisuliselt ainuisikuline võim... · Religioon ja poliitika (normaalsest suhtest?): kiriku lõhenemisega tegelikult kadus ka üks keskaja olulisi maise võimu ohjeldajaid protestantlikud kuningad selle peale läksidki, et saada poliitilist vabadust. Teiselt poolt olid kloostrid ja kirikud ka majanduslikult hea saak, neil oli maid, varasid, võimu, kuid samas tugevneva kuningavõimu (+ kodanlus) juures, jäi kirik nõrgaks. Nõrk aga rikas, hea saak.
Meeskonnatöö võib pidurdada otsustamist, kui üksikisikud ei või otsuseid langetada või kui ini-mestel puudub julgus neid vastu võtta ilma ametliku koosoleku heakskiiduta. Hea juhtimismeeskonna väljaarendamiseks tuleb meeskonnal läbida neli arengustaadiumi: - mittearenenud meeskond; - eksperimenteeriv meeskond; - ühinev meeskond; - koostöötav meeskond. Mittearenenud meeskonnale on omane juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, te-geldakse konkreetsete ülesannete täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteerivale meeskonnale on iseloomulik rahulolematuse teke ja vastuhakkamine juhile. Aktiivsus kasvab, sekkutakse juhi otsustesse ja tekkivad konfliktid, paljud lahkuvad. Selles faasis meeskonna produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
