Taivanil, Filipiinidel, Jaava saarestikus, Malaisias – Okeaania haru — 300 keelt, miljon in — melaneesia, polüneesia, mik- roneesia • Paapua keeled (740 keelt, 3 milj in) • Austraalia aborigeenide keeled (260 keelt, 45 tuh in) 4. Sugulasteta keeled • Sumeri e. etruski k — välja surnd • Jaapani k — 120 milj in • Korea k — 60 milj in • Baski k —1 milj in • Ainu k — Hokkaido saarel • Zuni k — indiaanlased 30 Peatükk 6 Kultuurökoloogia 6.1 Kultuur ja keskkond Kultuuriökoloogiaks nimetatakse etnoloogia haru, mis tegeleb inimkultuuride ja nen- de elukeskkondade vaheliste suhete uurimisega. Näiteks Komantšid elades Idakos olid kütid-korilased. Edasi rännates preeriasse sai esmatähtsaks piisonite küttimine. Šamaanide asemel asusid etteotsa edukad kütid, tänu
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb k...
Tsüanobakterid ei ole suguluses teiste vetikateks nimetatavate organismidega, mis erinevatest prokarüootsetest bakteritest on kõik eukarüoodid. Ent eluviisilt, välimuselt ja ökoloogiliselt rollilt sarnanevad nad rohkem vetikatega, mistõttu ökoloogiaalases kirjanduses kasutatakse väga tihti terminit "sinivetikad", vaatamata nende taksonoomilisele kuuluvusele. 82. Ühist ja erinevat soontaimedel võrreldes punaja pruunvetikatega? Punavetikad (Rhodophyta). Ainu ja hulkraksed, on ka suuri. Vibureid pole ühelgi (kadunud?). Primaarsed kloroplastid. Klorofüllid a ja d, lisaks punane fükoerütriin. Kasvavad ka õige nõrgal valguses sügaval meres. Vähesed ka magevees. Taimeriigi alamriik. Pruunvetikad (Phaeophyta). Suured hulkrakse tallusega, põhjale kinnituvad merevetikad; mõni kuni 25 meetrit pikk (Macrocystis). Mitmeid liike kogutakse ja kasvatatakse inimtoiduks kui “merikapsast”. Isasgameedid ja zoospoorid viburitega.
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
soovi, mis teeb meeletult haiget ,,Imelik...et saab surra...kui armastad." Tapmine patt või kergendus? Sõda võib inimese viia haigutava meeleheiteni, et mõtteis taob vaid üks ilmavalgust kartev sähvatus: teha tagasi kõik, iga hinnaga. Ka Ravic soovis kättemaksu. Ravic oma teos pattu ei näinud, tema jaoks oli see kergendus, vaimne vabanemine, pääsemine meeletut valu tekitavast mädapaisest. Kuigi tapmine polnud lahendus, oleks see ainu õige sammuna tundunud igaühele, kes taolises olukorras viibinud. Surm võis ka Haakele isemoodi vabanemise tuua, taoliste tegude korda saatmisel võib vaimne kannatus olla meeletu. Mingisugune headuse alge pidi Haakes ikka leiduma. Armastusega või armastuseta kummaga on lihtsam? Ravici jaoks oli sidumine ohtlik ja ta püüdis armastust vältida. Kellestki ei tohtinud sõltuda, sest elu oli ebastabiilne, üksi oli parem. Ravic ei tahtnud püsivat suhet, sest see võis ohtlik olla
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja...
Nende teisendamisel arvuks peavad valem arvestama ka sellega, et mõned väärtused on miljonites. Töölehel 'Worldbank' on SKP elaniku kohta maailma riikides erinevatel aastatel. 3. Koostage töölehele D_tabel VBA toega rakendus, mis võimaldab valida loenditest (lahtri valideer kuvab valitud riikide kõikide aastate andmed tabelist Worldbank eraldi diagrammilehel joondiagram täislausena, kummas riigis oli 2013. aastal SKP elaniku kohta suurem ja mitu korda. Aga seda ainu on sellel aastal andmed olemas, muidu tuleb väljastada tekst 'andmed ebapiisavad'. Protseduur(e) peab saama käivitada käsunupu või klahvikombinatsiooni abil. 4. Importige töölehele Bussiajad veebilehelt https://transport.tallinn.ee/ bussi nr 36 tööpäevane sõiduplaan Tehnikaülikooli peatusest Väike-Õismäe suunas. Harjutus12 näitel leidke kõik väljumisajad, järjestage nad ja leidke valemite abil järgmise sõiduki vä
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Praht... Sõbrad on need kes ei räägi taga. Sõbrad on need kes hoolivad . Sõbrad on need kes aitavad kui midagi on juhtunud. Sõbrad on need kes ei räägi saladusi välja. Sõbrad on need kellele saab rääkida oma saladusi. Sõbrad on need kes muretsevad. Sõbrad on need, et kui tüli tuleb, siis nad proovivad selle ruttu ära lahendada, mitte ei hakka vaidlema. Alati on olemas keegi kes sinust hoolib, aga kunagi ei näita seda, ning kui sa kaod, siis on teada, et see üks ja ainu,s kes hoolis sinust, sosistab need sõnad läbi pisarate, kui on juba hilja ! Sooja südamega inimesi ei tunne ära mitte välimuse ,vaid sisemuse järgi, Sa pead suutma lihtsalt temast läbi vaadata. Sõbrad jooksevad üle tänava taldrikutäie värskelt küpsetatud pannkookidega. Sõbrad kutsuvad su vastsündinud kassipoegi vaatama. Sõbrad lõikavad sulle ajalehest huvitavat lugemist. Sõbrad jätavad sinu läveesisele õunakotte. Sõbrad roogivad lund ka sinupoolselt sõiduteelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
