Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kelleks tahan saada Hanson 4a klass Ei ole mina veel mõelnud sellele, et kelleks ma saada tahan. Praegu käin alles neljandas klassis ja huvitatud olen ainult jalgpallist. Ise arvan, et kui jalgpallurina minul häid saavutusi saamaks elukutseliseks jalgpalluriks ei tule siis esimese ametina torkab minule pähe politseiniku amet. Selleks et saada politseinikuks tuleb algul lõpetada gümnaasium. Arvan, et selle elukutse tarvis pean õppima kõike mida gümnaasiumis õpetatakse. Politseinik peab palju suhtlema inimestega, seega peab eiriti palju õppima võõrkeeli, et tööalaselt suhelda ka välismaalastega ja vanemate korrutamise järgi ei jookse ühegi võõrkeele oskus mööda külgi maha. Põhilisteks võõrkeelteks on vene keel, soom...
als develop the film if they haddeveloped if they had time. time. Modals Must+I pv They must Must+be+III pv The film must be develop the film by noon developed by noon. 1.All-loendamatute nimisõnadega. Somebody has drunk all the coffee. He spends all his free time in the library. 2.All kasutatkase ka tähenduse ,ainult see,mitte midagi muud' .All i know,is that he's not coming. All we need is some paper and scissors. 3.Loendavate nimisõnadega ainsuses kasutatakse every,mitmuses all. Every person has the right to freedom. All people have the right to freedom. Every student in our class studies hard. All the students in our class study hard. 4.Eestikeelset sõna ,kõik'(tähenduses ,igaüks' või ,iga asi') tuleb tõlkida kasutades everyone,everything või all+loendatav nimisõna mitmuses. Kõik olid kohal. Everyone was present. All the students were present. Kõik oli määrdunud. Everything was dirty. All the things were dirty.
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostridm kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni, kes elasid hilise Rooma keisririigi ajal selle idaosas. Kõrgkeskajal arenes kristlik Euroopa jõudsalt. Kiire kasv tõi kaasa läänekristluse piiride laienemise nii rahulikul kui ka sõjalisel teel. Selle ekspansiooni üheks osaks olid ristisõjad. Keskaegse Euroopa kultuur oli väga kirev ja ainsuses saab sellest rääkida vaid tinglikult. Valdav osa keskaegsest kultuurist, suhtlusest ja teabevahetusest oli suuline. Väga vähesed olid võimelised lugema. Kirjakultuur oli kaua aega seotud kiriku ja vaimuliku seisusega. Võib öelda, et feodaaltsivilisatsioon oli väga mitmekesine ja mõningatel perioodidel ebastabiilne, kuid kõik, mis on toimunud, on meid väga palju mõjutanud ja eluteel edasi suunanud. Ühiskond oli üheltpoolt värviline, teisalt aga üksluine ja pigem ühevärviline.
kvaliteetsem, kuna C-vitamiini anioonrühm on tugevaks redutseerijaks, mis hoiab ära või tasakaalustab oküdeerumist ja tagab sellega mugulate kvaliteedi püsivuse ning pikema tarbimisperioodi. Kartuli säilitamisel on tema kvaliteedi muutuste üheks põhjustajaks C-vitamiini sisalduse vähenemine. C-vitamiini sisalduse vähenemine toimub ka toiduks valmistamisel. Kartulitärklis ja selle saamine Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülope ktiinist. Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20
Tüdrukuni Tüdrukuteni käänded 12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega PÖÖRAMINE: Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. 3
Ökoloogilised globaalprobleemid Prügi Prügi Inimtegevuse üheks kaasnähtuseks on prügi teke. Prügi ehk jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud, kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille lagunemine võtab palju aega ja mis saastavad keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei tö...
.., one ..., any...! Tegusõna BE Tegusõnal BE on olevikus kolm vormi: I am He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were Must , mustn´t , have to , don´t have to . Modaalverb must väljendab käsku või kohustust . Endast rääkides väljendab must rääkija sisemist veendumust . You must learn this poem by heart . I must go now , it´s late . (Antakse käsk) (Sisemine veendumus) Kui räägitakse kellegi teise poolt antud käsust , reeglitest , olukorrast tingitud asjaoludest siis kasutatakse have to.
8. Alalütlev Kellel? Millel? Põõsal 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Põõsalt 10. Saav Kelleks? Milleks? Põõsaks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Põõsani 12. Olev Kellena? Millena? Põõsana 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Põõsata 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga 8) Pöördsõnad Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus. Ainsus Mitmus 1. pööre Mina Laulan 1. pööre Meie Laulame 2. pööre Sina Laulad 2. pööre Teie Laulate 3. pööre Tema Laulab 3. pööre Nemad Laulavad 9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga
to take a bath vannis käima in a low voice tasase häälega half a minute pool minutit half an hour pool tundi half a mounth pool kuud half a year pool aastat I am in a hurry mul on kiire What a pity! Kui kahju! as a rule harilikult Määrav artikkel Määravat artiklit tarvitatakse ainsuses kui ka mitmuses oleva nimisõnaga. 1) kui jutt on mingist kindlast, vestlejaile teadaolevast esemest või olendist: He has bought a new handbag. Ta on ostnud uue käekoti. The handbag is black. Käekott on musta värvi. 2) kui kõne all olevast esemest või olendist on varem juba juttu olnud või seda on varem kirjeldatud: They are in the garden. Nad on aias. The dog is in the kitchen. Koer on köögis. 3) kui nimisõna ees esineb järgarv või omadussõna ülivõrdes:
· Vältida võõrsõnu. · Ühes sättes esitada üks ettekirjutus või mõte. · Õigustloovates aktides mitte kasutada käskivat ega möönvat kõneviisi. Tava kohaselt kasutatakse kindlat kõneviisi ja sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses. · Üksikaktis (indiviudaalses käitumiseeskirjas) sisalduvas ettekirjutuses kasutatakse käskivat, lubavat või keelevat sõnastust. · Käändsõnad üldjuhul ainsuses. · Vältida lühendite kasutamist. · Vältida nominaalstiili. Seaduskeele terminoloogia Õigusaktis kasutatakse: · Üldkeelesõnu ei võimalda alati mõtet ebamäärasuse või mitmetähenduslikkuse tõttu edasi anda, ei saa kasutada stiililise sobimatuse tõttu, võivad erineda tavatähenduses õigusaktis antavast tähendusest. · oskuskeelesõnu valdkonnatermineid · õigustermineid Terminid
· situatsioonil on mingi piir, mis eraldab teda vaatluspunktist · situatsiooni määratlevaks piiriks võib olla kas ajalisus, tegevuse lõpetatus, vms · vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon terviklik Näiteks: Tüdrukud uisutasid õhtuni. Mees ehitas maja valmis. 11. Kuidas ühildub öeldis alusega, kui aluseks on hulgafraas või rindühend? 1. Hulgamäärsõnade, samuti tervikut väljendavate hulganimisõnade puhul on öeldis ainsuses. Nt Palju inimesi sai surma. Jagu sõdureidmarssis üle silla. Öeldis on enamasti ainsuses ka kogust väljendavate hulgasõnade osa, enamik, hulk, muist, mitu, paar või tosin puhul. Kuid kui selline hulgasõna paikneb lause algul ja teda laiendab loendatav nimisõna (nt inimene, raamat vms, mitte aga vesi, mure vms), pole päris võimatu kasutada ka mitmust. Nt Ilutulestikku jäi ootama enamik inimesi. Enamik inimesi jäi (jäid) ootama ilutulestikku
mitmuslikud sõnad enamasti pikemad, kuna neile liidetakse mitmuse tunnus. Nii on ka eesti keeles: ühte tüdrukut tähistab 6 häälikut (t-ü- d-r-u-k), mitut aga 8 (t-ü-d-r-u-k-u-d). Loomulikult on sellest printsiibist erandeid: on keeli, milles mitmust üldse ei ole, mõnikord aga on ka mitmuse vormi omavates keeltes ainsus ja mitmus sama pikad või mitmus isegi lühem, näiteks: eesti keeles jõud (ainsuse nimetav) ja jõud (mitmuse nimetav) vene keeles ('lamp' ainsuses ) ja ('lamp' mitmuses) vene keeles ('ei ole lampi') ja ('ei ole lampe') 2.3.3. Metafoorid Metafooriks nimetatakse tähenduse ülekannet, mille puhul ühe valdkonna mõistet mõistetakse teise valdkonna mõiste või mõistete kaudu. Lihtne on seletada näiteks selliseid metafoore nagu siga tähenduses 'halb inimene': loomade valdkonnast võetud mõiste on üle kantud inimeste valdkonda. Kui siga tähenduses 'teatud
Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e lapikusse kontserdisse e kontserti ohtlikku kontsertide ohtlike (-likkude) lapikute kontserte ohtlikke lapikuid kontsertidesse
kaotusevalu- kaotusvalu Raskolnikov'i- Raskolnikovi _ ülesse kerkinud- üles kerkinud teise külje alt- teise külje pealt/ teisest küljest videosi- videoid 2.6. Ühildumine Siin tuleb teha oma viimased jõupingutused, sest riigieksamite tulemusest sõltub, kuhu edasi õppima minna saab. Kui neile öeldakse, et elu on kui muinasjutus, siis rahvas ei teegi selle saavutamiseks midagi, vaid lihtsalt ootab, et kõik nii läheks. Rahvas on ainsuses. Meie ümber leidub paljusid, kes usuvad oma saatusesse. Osa inimeste jaoks ongi see võib- olla võidu märgiks, teadmine, et ta on oma elus midagi saavutanud. Osa on alati ainsuses. Iga noor inimene teeb endale mingil ajal tulevikuks plaane, kujutab vaimusilmas ette, mis tööd ta teeb ning milline pereelu välja näeb. Sõltuvusained võivad rikkuda kõigi meie elusid. _ Juba Nõukogude Liidu ajal, kui Eesti veel iseseisev riik polnud, oli meie isamaa kõva tegija
pärast. *Ta on tegelemas maalimisega. Umbisikulisust ei topeldata (*ollakse lauldud > on lauldud, *oldi õpitud > oli õpitud). ollakse/oldi + tud-kesksõna on võimalik vaid sihiliste verbide puhul, kui tud- kesksõna väljendab seisundit ja on lähedane öeldistäitele. ollakse üllatatud, oldi vaimustatud, ollakse sunnitud lahkuma, oldi hõivatud töödega ÖELDIS JA ALUS Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses. AINSUS MITMUS Kui hulgafraas on lause lõpul või Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab ebamäärast hulka. väljendab täpset hulka. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes Kolm meest lükkavad paati vette. kümme meest lükkab paati vette. Muude hulgasõnade korral on öeldis Kui arvsõna juures on täpsustav harilikult ainsuses. laiend, on öeldis mitmuses.
Prosubstantiivid viitavad esemetele, isikutele ja nähtustele nt mina, sina, tema, igaüks. Proadjektiivid viitavad omadustele nt selline, säärane, too. Pronumeraalid viitab hulgale nt mitu, mitmes. Verbid Shilha verbid on on kombinatsioon PNG afiksist. Verbid jaotatakse kolmeks: imperatiivid, indikatiivid ja subjektsioonid. Verbidel esinevad käänded ja pöörded. Käändeid on neli. Imperatiivid on markeerimata ning ainsuses, markeeritud pannakse mitmusesse sooliselt. Verbid järgivad arvu, sugu ja markeeringut nimisõnast. Eesti keeles jaotatakse verbid morfoloogiliselt viieks: pööre, tegumood, aeg, kõneviis, kõneliik. Kõik viis ei saa kunagi ühes tegusõnavõrmis esineda. Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja sõnavormi süntaktiliste kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid finiitseteks ja infiniitseteks. Pöördeline ehk finiitne
võtta ja kuidas oma ühiskonna käekäiku mõjutada. Kui aga tuleb valida kahe termini hetkel rohkem kasutust leidnud "kodanikuühiskonna" ning sellele lähedase "kodanikeühiskonna" vahel, eelistan siiski viimast. Põhjuseks on veel üks lootus, mida mõned kõnealusele sfäärile asetavad: et tema rüpes toimuks kodanikevaheline dialoog ühiskonna tulevaste arengusuundade üle. Seega ei peaks ta väljendama ühiskonna ühistahet, mida "kodanik" oma abstraktses ainsuses kehastab, vaid peaks juba definitsioonikohaselt olema mitmekesine, erinevate arvamuste ja püüdluste jaoks avatud. Niisiis kodanikeühiskond. 1. Mis on "kodanikeühiskond"? 2. Milliseid termineid kodanikeühiskonna kohta toob autor veel näitena? 3. Millistel põhjustel peab autor terminit "kodanikeühiskond" kõige sobivamaks? 3. ülesanne: Milline on Sinu arvamus kodanikualgatust toetavast veebilehest Täna Otsustan Mina. Ja kodanikuportaalist
eristada, kuna teatud silpide erineva rütmi ning rõhuga ütlemisel muutub ka sõna tähendus. 10) Sõnaliigid. Eestikeeles on muutuvad(käändsõnad ja pöördsõnad) ning muutumatud (sidesõnad, kaassõnad, määrsõnad, hüüdsõnad) 11) Vormitasand: 14 käänet/tegusõna muutmine viies kategoorias (pööre ja arv, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik). Vormimoodustus toimub kas käänates või pöörates. Pööre on kas mitmuses või ainsuses, ehk mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Aeg jaguneb olevikuks ja minevikuks, minevik jaguneb omakorda lihtminevikuks, täisminevikuks ning enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv. Tegumood on kas isikuline, st poiss viskas kivi üle oja või umbisikuline, st kivi visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav. 12) Lauseliigid: liht- ja liitlause ning nende jagunemine.
(kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa) Naissoost nimisõnade lõpud: 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня (saun), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) (Runeberg, 2016). Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi. Ainsuse või mitmuse kasutamine sõltub nimisõnast (Taskutark, s.a.). Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses (Vikipeedia, 2017). Ainsus Mitmus Meessoost null-lõpp -ы nimisõnad -ь -и -а -е -о -(ь)я Naissoost -а -ы, -и nimisõnad -я -ь Kesksoost -о -а, -я
He asks me: "What time is it?" He asks me what time it is. Passiiv Passive voice Be + mineviku kesksõna (3. pv) Brunch is eaten at the weekends. Paper was invented in china. The bully should be punished. Loendatavad nimisõnad Countable nouns 1. Loendavatel nimisõnadel on ainsus ja mitmus. We have a cat. I like cats. Buy me a hamburger. You can boy hamburgers at McDonald's. 2. Ainsuses kasutatakse nende ees artiklit a, an, the või omastavat asesõna. Mitmuses on nad ilma artiklita. Artikliga the, omastava asesõnada, arvsõnaga või hulgimäärusega ( some, any, many, lots of, several) Give me an apple. I like apples. Give me the apple. The apples on that tree are very sweet. My dog is black. Their dogs are brown. My sister is a pupil. There were lots of pupils in the playground. 3
He asks me: "What time is it?" He asks me what time it is. Passiiv Passive voice Be + mineviku kesksõna (3. pv) Brunch is eaten at the weekends. Paper was invented in china. The bully should be punished. Loendatavad nimisõnad Countable nouns 1. Loendavatel nimisõnadel on ainsus ja mitmus. We have a cat. I like cats. Buy me a hamburger. You can boy hamburgers at McDonald's. 2. Ainsuses kasutatakse nende ees artiklit a, an, the või omastavat asesõna. Mitmuses on nad ilma artiklita. Artikliga the, omastava asesõnada, arvsõnaga või hulgimäärusega ( some, any, many, lots of, several) Give me an apple. I like apples. Give me the apple. The apples on that tree are very sweet. My dog is black. Their dogs are brown. My sister is a pupil. There were lots of pupils in the playground. 3
endale suunatud valed - nende korral soovib inimene ennast paremas valguses näidata või karistust vältida . Fraasi `tänu millele?' sobib kasutada siis, kui on põhjust tänulik olla. Muul juhul kasutatagu `mille tõttu?' v `mille pärast?'. Kui lauses on alus ainsuses, siis on ainsuses ka öeldis. Mitmusliku aluse puhul on ka öeldis mitmuses. Kõrvallause eraldatakse pealausest komadega. Levinud, aga halba stiili esindab sõna `osa' kasutamine mitmuses. Õige on öelda `osa inimesi' või `mõned inimesed'. Vigane Õige Kahjuks tänu ühiskonna survele teevad Kahjuks ühiskonna surve tõttu teevad need antud tööd nagu eelpool mainisin ära tööd, nagu eespool mainisin, ära
otstarvet (koolimaja ehitamiseks),mööndust (raskustele vaatamata). Seega tähitsab määrus tegevuse kaudseid osalisi või asjaolusid. NB! Pea meeles, et määruse käänded on kõik alates sesseütlevast. Pea meeles, et viisi ja hulgamääruse vormistamine lt-liitelise määrsõnaga on tarbetu ja mõjub kirjandis halvasti. Pea meeled, et seisundimäärus olevas ja saavas käändes on ainsuses ka siis, kui alus või sihitis märgib mitut. TEGUMOOD Lauset, mille alus märgib tegijat nim aktiivseks. Aktiivset tegumoodi nim iskuliseks tegumoeks. Lauset, kus tegija puudub nim passiivseks lauseks. Tegija ebamääraseks jäämist umbisikuliseks tegumoeks. Olevik loetakse Lihtminevik loeti Täisminevik on loetud Enneminevik oli loetud AEG Olevik tegevuse toimumine kõnehetkel. (poiss sööb) Minevik tegevuse toimumine enne kõnehetke
pealtvaataja, etteütleja, vastuvõtlik, kokkupandult · Kui kahest määrsõnast moodustub aga uus määrsõnaline mõiste, kirjutatakse nad kokku, nt läbisegi, uisapäisa, hiljaaegu; · pool, poole, poolt, moodi, viisi, kombel, pidi kirjutatakse käändsõnast lahku, nt igal pool, lõpu poole, varga viisi, teed pidi; aga määrsõnaga kokku, nt sealtpoolt, kuhupoole, niimoodi, nõndaviisi; · kaupa, viisi kirjutatakse mitm omastavast lahku, nt kuude kaupa, ainsuses aga kas kokku või lahku, nt tüki viisi=tükiviisi, kolme kaupa=kolmekaupa; 4. nimetav +alaltütlev kokku, nt päev-päevalt, järk-järgult, aga päevast päeva; paaris- ja kordussõnade vahel, nt õed-vennad, tahes-tahtmata, tere-tere ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Väikese tähega: Suure tähega: pühad, tähtpäevad ehitajate päev, mardipäev, jõulud isikud, olendid Jaroslav Tark, Kaval-Ants, Ristija
Moodustades kohanimest Wales selle koha asuka saame waleslane. 1.2 Millise kuju võtab võõrsõna On laensõnu, mis tulevad eesti keelde otse mõnest teisest keelest ja võtab siin omale sobiva kuju, kuid on ka sõnu, mis tulevad meie keelde läbi mitme keele ja millele on õiget kirjapilti raske anda.Palju on selliseid laensõnu võetud inglise keelest. Tihti juureldakse, miks kasutatakse eesti keeles sõna baarmen just nii. Inglise keeles tähenda sõna men mehi mitmuses, ainsuses peaks olema man. Siinkohal tulevad mängu varasemad laensõnad gentleman(dzentelmen) ja businessman(bisnismen). Baarmeni puhul on lihtsalt järgitud eelnevate sõnade eeskuju ja sobivust eesti keelde.Sarnane probleem on ka vene keelsete sõnadega. Näiteks võib tuua sõna sovetlik. Sõna sovetilk puhul tuleb järgida transkriptsioonireeglit, mis ütleb, et vene keele e annab eesti keelses sõnas kaashääliku kõrval edasi tavalise e mitte ühendeid ie või je. 1.3 Häälikute õigekiri 1
Arusaadavuse tagamiseks on lisatud võimalikult täpne tõlge eesti keelde. Kõike siiski ei ole võimalik tõlkida, sellepärast siinkohal lühike seletus. Salatsiliivi keeles esineb vormide lühenemise tõttu palju mitmetähenduslikkust, seda kõige sagedasemate sõnade puhulgi. Näiteks om tähendab nii 'on' kui 'oma', vald on 'valge, valgus' ning ka 'vald, jõud; vabadus', ürg 'aeg', 'algus' ja 'hetk'. Sarnased on paljude sõnade nimetava ja omastava käände vormid, seda nii ainsuses kui ka mitmuses, nt nurm võib tähendada nii 'nurm, põld' kui 'nurme, põllu', pilud 'pilved' ja 'pilvede', nänt 'nemad' ja 'nende'. Salatsiliivi keeles on hulganisti omapäraseid hääliku- ja vormiarenguid. Järgneva silbi i on eelneva silbi tagavokaali võinud muuta eesvokaaliks ning iseloomulikud on hilisdiftongid, nii on saadud näiteks tüömki 'toomingas', hilisdiftong on ka sõnas üöl 'hääl'. ü ja ö on salatsiliivi keeles olnud veel enamasti säilinud, nagu oli
Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse miljonit, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma
ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (16411652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Sotimaal (Esimene piiskoppide sõda 1639, Teine piiskoppide sõda 1640, sotlaste osalemine kodusõjas parlamendi poolel 16421646 ning rojalistide poolel 1647/1648 ja 16501652). Kuigi sõdu oli tegelikult mitu, kasutatakse terminit 'Inglise kodusõda' siiski enamasti ainsuses. Mõned ajaloolased, eriti marksistid, on kasutanud ka mõistet 'Inglise (kodanlik) revolutsioon', mis hõlmab tavaliselt laiemaid ajalisi piire: Pika parlamendi kokkukutsumisest (1640) kuni Restauratsioonini (1660). Et konfliktid haarasid kõiki Briti saari, siis on välja pakutud ka mõiste 'Briti kodusõjad'. Esimene kodusõda (16421646) Vaenuleeride väljakujunemine Esimese Inglise kodusõja alguseks peetakse tihti 1642. aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu ...
Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 1. Erialagrupid infojuht (Chief Information Officer) infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer) infosüsteemi projektijuht infosüsteemi rühmajuht süsteemianalüütik süsteemiarhitekt ja -disainer süsteemi administraator andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide j...
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
- Muutumatud sõnad(kaas-ja määrsõnad) kirj tavaliselt muudest sõnadest lahku: väga väike. - Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline mõiste, siis kirj nad kokku: läbisegi, tasapisi - Lahkukirjutatult ei ole neil sõnadel mõtet(aegamööda, ilmaaegu) või tähendavad nad muud (kahevahel- kahe vahel) - pool, poole, poolt kirj käändsõnast lahku(vasakult poolt, lõpu poole), määrsõnaga kokku (sealpool, kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi) - Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui me suulise kõne puhul räägime häälikutest, sest need saavad kuuldavaks tänu hääldamisele, siis kirj kasutame tähti. - Kui sõna on esimeses vältes, siis kirj pearõhulise silbi täishäälik ja sellele järgnev kaashäälik ühe tähega või sulghäälik g,b,d: i-lus, to-re, ke-na
kaasaütlev** -ne- 14. lahjakkai/ne tyttöi/ne/en komitatiiv (+ poss. suf.) viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb
vilt- ja karekarvu. *Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. *Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. *Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. *Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma). Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. *Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest. Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks. *Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda (põhiliselt
Mõiste avalik huvi on kasutusel kõigis õiguse valdkondades, nii eraõiguses, avalikus õiguses kui kriminaalõiguses. Mõiste avalik huvi, lisaks mõiste erinevates variatsioonides (avaliku huviga, avaliku huvi, avalikule huvile, avalikele huvidele, avalikes huvides) esineb 69-s seaduses. Mõiste loetletud esinemisvormidest on kasutusel kaks või enam 18-s seaduses. On seadusi, mille normi koosseisus nimetatakse avalikku huvi ja neid, milles avalikke huvisid, ehk mõistet kasutatakse nii ainsuses kui mitmuse vormis. Reeglina on ühe seaduse piires kasutatud, kas avalikku huvi 15 ainsuses või avalikke huvisid mitmuses, erandina on riigihangete seadus, mis käsitleb nii avalikku huvi kui avalikke huvisid. AvTS käsitleb: Avalikud institutsioonid Avalikke ülesandeid täitvad eraettevõtted Erandlik: eraettevõtted monopoolse äri või riigi raha kasutamise osas.
Nende sõnadega väljendatakse, et miski on terviklik või et esindatud on mingi hulga kõik liikmed või osa neist. Käänamises on nad erandlikud. Igaüks (käändub viimane osis) Igaühe : igaüht või igaühte: igaühesse: igaühes jne. Emb-kumb (käänduvad mõlemad osised) emma-kumma: emba-kumba: emmasse-kummasse: emmas-kummas jne. Igaüks viitab hulga igale liikmele eraldi, emb-kumb aga ühele kahest võimalusest. Ühine on igalühel ja emmal-kummal see, et nad esinevad põhiliselt ainsuses. 19. keskvõrre ja ülivõrre. ( ja) 20. Vokaalivaheldus Eks ämm söö kodus sütt. Kass kõrtsis ei käi. ( (õp lk113, 117 ja 141) Mitmuse osastava tunnud -id liidetakse sõna A-tüvele. Pikk vokaal lüheneb, kui sõnale lisada -di lõpp: Suu + id -- > suid idee + id -- > ideid Kui A-tüve lõpus olevale -i tunnusele liita -id, siis lisandub ka -e:
pööre ning mitmuse 1. pööre (ela, elage, elagem). Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde vorm kuulub pidulikku stiili, nt Mingem üles mägedele! Neutraalstiilis kasutatakse selle asemel kindla kõneviisi mitmuse 1. pööret, nt Lähme mägedesse! Kolmandale isikule suunatud käsu korral on teatelaad kaudne ja seda väljendab möönev kõneviis, nt Jüri olgu selle koha pealt täiesti vait. Käskiva kõneviisi tunnusel on kolm kuju: ge, ke ja 0. Morfeemivariant 0 esineb ainsuses (ela/0). Mitmuses kasutatakse kujusid ge ja ke (ela/ge, haka/ke, ela/ge/m, haka/ke/m), mis valitakse da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial. · ge kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da ela/ge, `juu/a joo/ge · ke kui da-tegevusnimes ta, nt hüpa/ta hüpa/ke 7 Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet, nt Jüri olevat endale uue maja ostnud
he him. : het,.'ii - ii we - us, vou',. tali,,'lhay:,-, thein: !;fu.hiu.'He say'.me Enesekohaste ases6nade l6pp ainsuses on -sefi mitmuses -selves. Nad "peegeldavad" nimi- vdi asesdna, mis esines lauses eespool Tom washed himself. They washed themselves. Niiitavad asesdnad viiljendavad kontrasti ainsuse ja mitmuse ning liihedal- ja eemalasuvate asjade vahel: this/the,re, that/tho,se
плечо – плечи - õlad берег – берега - kaldad NB!человек – люди - inimesed 1 Существительные,которые употребляюся только в форме единственного числа или множественного числа. Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses. Только в форме единственного Только в форме множественного числа. Ainult ainsuses. числа. Ainult mitmuses. 1.Названия овощей:(juurviljad) 1.Названия игр: (mängud) зелёный горох – roheline hernes новые шахматы –uus male
kirjutama. 4 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 4 Pean meeles ja arvestan järgmisi grammatilisi pisiasju: · enamik = suurem osa (kasutatakse ainult ainsuses: enamikule inimestest); enamus = arvuline ülekaal (poiste enamus, häälteenamus jms) · enne = varem (ajaline mõiste; Enne II maailmasõda...); ennem = pigem (Ennem loen raamatut kui koon) · kellelegi , millestki (-gi ja -ki on alati sõna viimane silp) · igaüks käändub ainult tagumine sõnaosa (igaühele) · põhiline = baseerub millelgi peamine = kõige tähtsam (õigem kasutada) · peale = ainult kohamäärus (laua peale)
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja oskab sellele sobivalt reageerida; 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi pöhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses; 7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; 8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sönade kordamisel õigesti köiki emakeele häälikuid. 9) tunneb tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sönad; 10) kirjutab joonistähtedega 1-2 silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega; 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule. 3. Kõnekeskkond, selle mõju lapse keele ja kõne arengule.
.. 7) icus, ulus, -ula, -ulum on alati ... 1) Nimisõna põhivorm koosneb ... 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? 4) Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5) Kuidas määrata sugu? 6) Mis soost on kõik -a-lõpulised nimisõnad? 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. 8) Mis soost on enamik us-lõpulisi nimisõnu? 9) Mis lõpud võivad olla us-lõpulistel nimisõnadel genitiivis ainsuses? 10) Nimetage us-lõpulisi kesksoost nimisõnu. 11) Mis soost on u-lõpulised nimisõnad. Mis on nende genitiivi lõpp? 1) Millest koosneb omadussõna põhivorm? 2) Kui omadussõna meessoo lõpp on us, siis naissool ja kesksool on need ... 3) Kui naisoost omadussõnal on lõpp is, siis meessoost ja kesksoost omadussõnal on lõpud ... 4) Us, -a, -um ja er, -a, -um-lõpulised omadussõnad kuuluvad ... rühma. 5) -Us-lõpulistel omadussõnadel Gen.Sing. lõpp on ..
10 Olevik (Präsens) ich komme wir kommen ich spreche wir sprechen du kommst ihr kommt du sprichst ihr sprecht er,sie,es kommt sie kommen er,sie,es spricht sie sprechen Sie kommen Sie sprechen Lihtminevik (Imperfekt) NB! Lihtminevikus on 1.ja 3.isik ainsuses (ich, er, sie, es) ühtemoodi - lõputa. Ich kam wir kamen ich fragte wir fragten du kamst ihr kamt du fragtest ihr fragtet er,sie,es kam sie kamen er,sie,es fragte sie fragten Sie kamen Sie fragten Imperfekti kasutatakse teadaandes või jutus, mis puudutab mineviku ." Pikem jutustus" sellest, mis toimus minevikus. Näit. ka muinasjutud.
Võiks öelda isegi nii, et mõtlemine peegeldub keeles või ka vastupidi, et keel peegeldub mõtlemises. Cassirer'iga saab olla täielikult nõus, kui Ta ütleb, et Herder'i keeletekketeooria on jäänud täiesti spekulatiivseks. [Cassirer, E., 1999, lk. 66] Herder eitab Jumala osalust keeletekkes. Kuid keel on n.ö. jumalik, ja seda saab väga hästi seletada ka loogiliselt mõtelgem näiteks Paabeli torni ehitamise loole ,,Piiblis" ja et Jumal segas seal keeled (võiks öelda ka ainsuses ,,keele," sest siis rääkisid kõik inimesed ühte keelt). Inimesed olid täielikus segaduses ja paanikas ning ei omanud kontrolli toimuva üle. Vastupidine nähtus toimub nelipühipäeval, kus Jumal annab inimestele rääkida keeles, millest kõik aru saavad. Siinkohal oleks tarvilik veel sügavamalt järele mõelda, mida Piiblis on tahetud öelda selle kohta, et ,,nad hakkasid rääkima teisi (võõraid) keeli" [Piibel, 1968, Apostlite Teod 2:4, lk
Loendatav Loendamatu Countable Uncountable I eat an apple a day. I like apples. I drink water every day. I like water. Apple (õun) on loendatav. Seda saab lugeda: 1 õun, 2 õuna jne.Ta võib olla nii ainsuses kui Water (vesi) on loendamatu. Seda ei saa loendada: 1 vesi, 2 vett. mitmused. Mitmuse moodustamine · Tavaliselt lisatakse sõna lõppu s. a car cars a bird birds a book books a day days · · kui ainsuse lõpus on s, ss, sh, ch, x, siis lisatakse mitmuse lõpp es. a bus buses a class classes a beach beaches a box boxes ·
suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb aimata, et tee ainsuses on surutis, tee mitmuses vabadus, võimalus (vabadus) valida mitme tee vahel. Minu meelest oligi filmis "Nipernaadi" tegu looga, kus räägiti vabadusest. Seda läbi erinevate tegelaskujude, nii aimatavate kui ka selgelt välja joonistet ja piiritlet kaudu. Vabadus jaguneb teatavasti välimiseks ja sisemiseks. Väliselt ei ole me kunagi päris vabad. Kuid kui tahame, siis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
Klass 4- klassi tunnuseks sonorant (l, m, n, r), pikenenud ē- aste mitmuse minevikus bairan bar bērum baurans i+son a+son ē+son ø+son Klass 5- klassi tunnuseks obstruent (k p t b d g ). pikenenud ē- aste mitmuse minevikus mitan mat mētum mitans i+obs a+obs ē+son Klass 6- kvalitatiivne- kvantitatiivne ablaut, pikenenud ō-aste mineviku mitmuses ja ainsuses faran fōr fōrum farans ō ō 7 Klass 7- reduplikatsioon haldan haihald haihaldum haldans redup. redup. Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas dentaal ning see sõltub allomorfidest. Neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud.
Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised sõnad 33. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on morfoloogia põhiüksus, väikseim tähendusega keeleüksus; morfeemide omadused: * harva lisandub uusi liikmeid * fikseeritud positsioon * üldine tähendus * kohustuslikkus (rääkimine ainsuses või mitmuses) * seotud morfeemid Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles: talu, talu-sse, talu-st, talu-gi . Morfidel on iseseisev tähendus või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Allomorfid on eri morfeemide variandid e teisendid; eesti keele osastava (partitiivi) eri lõpud 34. Vaba ja seotud morfeem Seotud morfeemid on afiksid: * prefiks - tüve ees; eba-, re- jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
