Noorte sportimisvõimalused Tere kallid sõbrad! Räägin teile sportimisest, sellega kaasnevatest pingutustes ning ka võimalustest, mis on tänapäeva noortel spordiga tegelemiseks. Teema valisin sellepärast, et olen sellega ise kokku puutunud ja sport on minu jaoks väga huvitav ning oluline. Olen tegelenud spordiga pea 10 aastat. Alustades ujumisega(u. 4 aastat) ning minnes edasi kergejõustikuga(u. 5 aastat). Sellise ajaga olen kogenud, et võib tekkida tüdimus. Põhiliselt tuuakse trenni mittetegemiseks lihtsaid ettekäändeid ja põhjuseid. Küll on liiga palju õppida või paha olla või ei taheta üksi minna. Kuid treening on just see mis viib eesmärgini. Eesmärgini jõudmiseks on vaja vältida ka vastakaid tundeid ja emotsioone, mis takistavad treenimist. Emotsioonid ja tunded, mis seonduvad treeninguga ja spordiga, võivad olla seinast seina. Nii enda treenimisel kui ka spordi jälgimisel tuntakse rõõmu hea soorituse pärast, kuid halb sooritus pige...
Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini ja puhkab seetõttu paremini. Ainevahetus Sporti tehes suureneb happniku vajadus, sellepärast effektiivsem treening on väljas Töötavad lihased vajavad suuremat energiakogust mida nad saavad süsivesikutest Peale trennilihas vajab taastumiseks valke Peale treeningut organism jätab kalorite põletust ( taastumise käigul) Spordi tegevus aitab kiirenedada ainevahetust Optimaalse kehalise koormuse mõju kogu organismile kõrge vererõhuga inimestel hakkab vererõhk langema vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb
....................................................14 4.3 Aed-liivateega ahjukartulid ....................................................................14 5 Kasutatud allikad...................................................................................15 Maapirn - tasub tutvust teha! Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu vähendamisel. Elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirn, topinambur, mugulpäevalill, soomlastel tuntud kui maa- või mugul-artisokk, ladinakeelse nimetusega Helianthus tuberosus. Heal lapsel mitu nime, nii peab see kindlalt paika ka maapirni puhul. Paraku pole see väärtuslik toidutaim eriti tuntud meie aiapidajate hulgas. Lihtne kasvatada Maapirni kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid. Taim on äärmiselt vähenõudlik, ei kannata
Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist. Hüpofüüs paikneb vaheaju põhjas, seal toodetakse kõiki teisi sisesekretoorseid näärmeid stimuleerivaid hormoone ning ühtlasi produtseeritakse ka somatotroopset hormooni ehk kasvuhormooni. Kilpnääre asetseb mõlemal pool hingetoru, seal toodetakse joodi sisaldavaid hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust. Harknääre paikneb hingetoru hargnemise kohal, pidurdab enneaegset sugulist küpsemist ning on väga võimas lapseeas (istub trahhea kohal). Harknäärmes aktiviseeritakse antikehad. Neerupealised istuvad neerude kukil, moodustavad kaks struktuuri koor ja säsi. Koores toodetakse hormoone, mis reguleerivad süsivesikute ja mineraalainete ainevahetust ning omavad ühtlasi ka sugufunktsioone (nais-, meessuguhormoonid). Säsis
paljud toiduained nagu kohvi, tee ja shokolaad. Glükoronolaktoon on süsivesik, mida leidub ka inimorganismis. Siin osaleb ta organismi mürkainetest vabastamisel, toetades inimkeha kahjulike jääkide eemaldamisel. · on ideaalne kui sa oled väsinud ning vajad energiat · annab sulle lisaenergiat · tõstab ja parandab tähelepanuvõimet ning ärgsustaset · tõstab reaktsiooni · suurendab füüsilist vastupidavust · ergutab ainevahetust · abistab lagundada mürkaineid · tagab täieliku värskuse 6 Erinevad spordi- ja energiajoogid Energiajoogid: Firestarter. Koostis: vesi, suhkur, süsihappegaas, happesuse regulaator- sidrunhape, toiduvärvid -karamell ja kinoliinkollane, lõhna- ja maitseaine, tauriin (40 mg/100ml), kofeiin (32 mg/100 ml), vitamiinid, säilitusaine - naatriumbensoaat. Vitamiinid 100ml tootes: C-
Põletikulise haigusega Kui on või on kunagi olnud kasvaja Mis on külmaravi ja millal seda teostada? Külmaravi tehakse kui tekib põletik. Sisesekretsioonnäärmete ehk endokrinoloogilised haigused Mis on sisesekretsioonnäärmete ülesanne? Sisesekretsiooninäärmete ülesanne on toota hormoone, mis imenduvad otse verre. Mis ülesanne on hormoonidel? Hormoonide ülesanne on hoida organismi tasakaalus ja reguleerida ainevahetust Hormoonid reguleerivad ensüümide aktiivust ja hulka Kõige tähtsam sekretsiooninääre on ajuripats sellepärast, et ta juhib teiste sisesekretsioonnäärmete tööd. Samuti toodab kasvuhormooni ja heaoluhormoone. Närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus on hüpotalamus ja tema ülesanne on hoida homöostaasi(organismi parameetrite hoidmist teatud vahemikus), südametegevust, soojusregulatsiooni, ainevahetust, janu, näljatunnet,
silmadele väga koormav ( lendur, vedurijuht, autojuht, toimetaja), suureneb A-vitamiini ööpäevane vajadus 2,5-3 milligrammini. Vitamiin D TEEB LUUD TUGEVAKS E. McCallum tõestas, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. 1913.a suutis T.Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas, tomatis. Organism saab seda ka värskes õhus jalutades ja päikese käes viibides.
Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus. Täiskasvanutel võivad tsingipuuduse tõttu juuksed välja langeda või esineda luumurrud, nahahaigused, väsimus. Meestel esineb sel juhul sagedamini eesnäärmehaigusi. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Eriti oluline mõju on tsingil skeleti ja epiteelkudede arengule. Tsingi transport organismis toimub aeglaselt. Ülearune tsink eraldatakse organismist sapi, kõhunäärme sekreedi ja soolnõrega. Tsingi vaeguse korral tekib mahajäämus kasvus. Kasvava organismi luud muutuvad lühemaks ja hapramaks. Nahal tekib põletikulisi protsesse. Tsink-tsinkoksiid on pehme pulber, mille tera meenutab tugeval suurendamisel laialisirutatud
glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. Valgud ehk proteiinid on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad ühendid. Aminohappejäägid on molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis.
Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs
neuroni puhul? Spermil on taga vibu vms, et ta saaks kiiresti liikuda; munarakk on suur, et sperm ta üles leiaks; punane vererakul pole rakutuuma, et ta saaks võimalikult palju hapnikku transportida LK.70-72 Iseloomusta 4 erinevat põhikude: asukoht, ehitus, ülesanded. 1) Epiteelkude Asukoht: keha ja elundite pinnal Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Ülesanded: eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb, võimaldab ainevahetust keha- ja väliskeskkonna vahel, osaleb haava paranemisel, eritab nõresid(higi, lima, rasu, piim) 2) Närvikude Asukoht: närvisüsteemis Ehitus: keha, pikk jätke ja mitu lühikest mitmeharulist jätket Ülesanded: ärrituste vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine 3) Lihaskude Asukoht: lihastes Ehitus: pikad ja peenikesed, lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest
Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. -peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. -keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. -vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. -piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Seljaaju (seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis.) -seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. -seljaaju ülesanded vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse.
Magneesium Magneesium (Mn) on keeminiline element, mis oma omaduselt kuulub metallide rühma. Ta tihedus on normaaltingimustel 1,74 g/cm3 ning ta sulab temperatuuril 650 Celsiuse järgi. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Keemiliselt on ta küllaltki aktiivne. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Magneesiumi leidub näiteks maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab lausa kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesiumi avastas 1808. aastal Humphry Davy Edinburghis. Ta oli inglise keemik ,...
Organismide koostis - mõisted Aids viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Aminohape- orgaaniline hape, mis on valkude ehitusüksus. Biheeliks - DNA teisene struktuur (kruvikujuline). Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli
Ardu Kool TOITAINED Referaat Kreete Lüll 9.a. klass 29.11.2007 Ardu 2007 Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu makrotoitaineid. Toitainete hulgast sõltub toidu kalorsus. Organismi toitainete vajadus suureneb: treening- ja võistlustegevuse, raseduse, rinnaga toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodusta...
Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis, peamiselt lihastes ja luudes. Magneesiumi varud on praktiliselt piiarmatud.
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede elu...
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt. Ultraheli registreeritakse spetsiaalsete anduritega. Mõned loomad (näiteks nahkhiir ja delfiin) suudavad tekitada ultraheli. Paljud loomad kuulevad ultraheli Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Ultraheli kasutamine Ultraheli kasutatamine põhineb sageli kajameetodil. Ultraheli peegeldub teele jäävalt takistuselt. Kui püüda kinni peegeldunud helisignaal ning registreerida ajavahemik helisignaali väljasaatmise ja vastuvõtmise vahel, saab arvutada takistuse kauguse. Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda
RAKENDUSBIOLOOGIA 1 artikli analüüs Dajana Pärt 1. Aktikkel FUNKTSIONAALNE TOIT Funktsionaalsus on Jaapanist pärit mõiste. Nende ainete valik põhineb laialdastel teaduslikel uuringutel, mis kinnitavad funktsionaalse toidu abil näiteks parandatud kaltsiumi omastamist või lipiidide ainevahetust. Funktsionaalne toit Funktsionaalne on toit, mis lisaks tavapärastele toitelistele omadustele mõjub soodsalt organismi füsioloogilistele funktsioonidele, mis edendavad tervist ja heaolu. Mis teeb toitu funktsionaalseks? · Probiootilised piimhappebakterid · Kiudained · Vitamiinid · Mineraalained · jm Miks kasutada funktsionaalset toitu? · Alati on targem, kasulikum ja odavam tervist hoida ja haigusi ennetada, kui neid hiljem ravida
verre ning vere kaudu kudedesse ja rakkudesse. Soolkanalis allub soolesisu tugevale keemilis-ensümaatilisele toimele ja mõningal määral ka bioloogilisele töötlemisele. Peensooles mõjutavad soolesisu 3 seedemahla: soolenõre; pankrease e kõhunäärmenõre; sapivedelik. Kõik kolm on aluselise reaktsiooniga (pH 7,4-8,3) ja sisaldavad mitmesuguseid seedeensüüme, sapp aga ainevahetusjääke ning ainevahetust soodustavaid aineid. Pankrease- ja soolenõre ensüümide ning sapi mõjul jõuab peensooles lõpule kõikide toitainete hüdrolüüs ja siin toimub ka lahustunud ainete peamine imendumine. Peensoolele järgnevas osas, jämesooles, jätkub seedimine võrdlemisi intensiivselt mäletsejalistel ja hobusel, ainult osaliselt seal. Siin allub soolesisu täiendavalt bakteriaalsele fermentatsioonile, toimub vatsas lõhustumata jäänud toorkiu täiendav
VI vasta küsimustele: Seljaajul on 2 ülesannet : vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. PIKLIKAJU - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. VÄIKEAJU - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. KESKAJU - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. VAHEAJUS asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. TINGIMATUD ehk tahtmatud reflektsid- on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, need on on seotud selja-ja piklikajuga TINGITUD ehk tahtlikud refleksid- kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
· Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. bakterid. 4. Kirjelda rakutuuma ehitust. Mis on tema tähtsus. sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid. Tuumamembraan koosneb 2-st membraanikihist, mille vahel on õõs. Ta eraldab tuumaplasma tsütoplasmast ja reguleerib pooride kaudu tuuma ainevahetust. Tuuma sees on DNA, karüoplasma ja tuumakesed. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 5. Kirjelda inimese kromosoomistikku. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,pooled on ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku on 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1-22 kromosoomipaar on mehel ja naisel ühesugused. 23 paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest. Naistel on kaks X-kromosoomi ( Kromosoomivalem 46XX ) , meestel on X ja Y. ( valem on 46,XY )
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma...
***KeskNS(ajus) ja piirde NS, mis on üle kogu keha ja ühendab kõiki organeid keskNSga Kuidas funktsioneerib NS---jaguneb kaheks, *kehaNS - saab kontrollida, reguleerib skeletilihaste tegevust ning kordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi * siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Parasümpaatiline NS: Soodustab siseelunditepuhkust ja talitusvõime taastumist. Mis on erutus NS?---närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni; närvisüsteemis Mis on pidurdus NS?---puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Mis on refleksid?---vastureaktsioon Kuidas refleksid jagunevad?---kaasasündinud(tingimatud; nt hingamine) ja omandatud(tingitud; nt. kõndimine) Mis on ontogenees?---Indiviidi areng sünnist surmani. Mis on fülogenees
ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes Aaloe: paksud lahed veekaotuse kaitseks, võib kasvada 3-4 meetriseks, mahl tõstab söögiisu ja ergutab ainevahetust. KULTUURTAIMED TAIMEDE KOHASTUMUSED Taime lehed: puuduvad, imepisikesd või nende asemel hoopis astlad, mis ühtlasi kaitsevad januste loomade eest Taimed kaotud vahakihiga, mis vähendab aurumist ja peegeldab päikesekiirgust Lihakad varred sisaldavad vett, mida taimed kasutavad kõige kuivemal ajal Juurestik on laiuv või sügavale ulatuv LOOMASTIK Loomad peavad võitlema ellujäämise nimel
Inimese keha üldehitus ORGANELL on raku osa, mis täidab kindlat ülessannet. Tsütoplasma seob raku organellid ühtseks tervikuks. Rakumembraan reguleerib ainevahetust ümbruskonnaga ja kaitseb rakku väliskeskkonna mõjude eest. Rakutuum sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Mitokondrid tegelavad rakuhingamisega. Ribosoomid toodavad valku. Lüsosoomid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure. Kromosoomid kaitsevad DNA-d ja aitavad seda raku jagunemise ajal kokku pakkida.
alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) 2)lahjad alkohoolsed joogid – alkoholisisaldus 6–22 mahuprotsenti (veinid, vermutid) 3) vähese alkoholisisaldusega joogid – alkoholisisaldus 0,5–6 mahuprotsenti (õlled, siidrid) SÜDA JA VERERINGEELUNDID Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). PSÜÜHILINE SÕLTUVUS Võib kujuneda väga tugev sõltuvus. Kaasneb
Rida üks (II) 1. Tähtsamad E-vitamiinid: nimtetused, kus leidub, funktsioon. Tokoferoolid, tokotrienoolid. Rasvhades lahustuvad õlid(KRITALSED ESTRID). Leidub rikkalikult taimeõlides, eriti nisuidude õlis(130 mg / 100g). Toidu antioksüdant. 2. Kilpnäärmehormoonid: Koostise iseärasus, põhimõte. Joodisisaldavad ühendid. Molekul sisaldab 1 kuni 4 joodi aatomit. Algseks vormiks on I sisaldav valk Türeoglobuliin. Kilpnäärme hormoonid reguleerivad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse käibe taseme. (kõrgem foon kiirendab ainevahetust). Noortel on kilpnäärmehormoonide foon kõrgem, seega f 3. Nukleotiidid ja nukleosiidid Nukleosiidid- Lämmastikaluste ühendid suhkrutega. N alusega seotud suhkur moodustub ribonukleosiid(riboos) desoksüribonukleosiid(desoksüriboos). Side moodustub pentoosi 1,süsinikuga. Adenin-adenosiin, Guaniin-guanosiin. Nukleotiid on esterdatud fosforhappega nukleosiid. Nukleotiidi molekul võib ...
Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju on närvide kogumik. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaaju asub hästi kaitstd selgrookanalis. Ta on meie närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, mis on ühendatud käte, jalgade, lihaste ja siseelunditega
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...
Organismide geenidega manipuleerimist alustati juba pool sajandit tagasi. Sellest ajast peale on seda katsetatud kõiksuguste organismide peal alates bakteritest lõpetatades suuremate imetajatega. Geneetilise muundamise all mõeldakse seda, et ühte organismi viiakse mõne teise organismi geene või lülitatakse mõni geen välja, et muuta selle organismi omadusi. Enamasti kasutatakse GMO'sid taimekasvatuse juures, et muuta taimede ainevahetust nii, et nad oleksid vastupidavamad kas siis kliimale, putukatele või mõnele muule välisele tegurile. Seda tehakse ikka selleks, et toit oleks kvaliteetsem ja saagikus suurem. GMO'sid kasutatakse ka meditsiinis, et ravida mingeid teatud haigusi või siis leidmaks ravimeid nende vastu. Näiteks on geneetilise manipuleerimise teel loodud hiire liin kellel on oluliselt suurem kalduvus jääda vähihaigeks.
organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. Viiruste eluta tunnused: pole rakulist ehitust, puudub tuum ja tsüstoplasma jt., pole iseseivsat ainevahetust ega paljunemist, väga väike. 3. Viiruse ehitus: vt. Vihikut. 4. Paljunemine-ei suuda iseseivsalt, vajab peremeesrakku, rakusisene parasiit N: bakter-, taime-, looma-, seeneviirused. 5.Loomulikud kaitsetõkked ei suuda kõiki viiruseid takistada.Tuleb peiteaeg.Antikehad hakkavad haiguse vastu võitlema ja õgirakud aitavad ka kaasa. 6.Ehitus vt õp 67, Kuuluvus:Eeltuumsed, sest neil puudub selgelt välja kujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsüstoplasmas. 7
jagunevad: 1)kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) 2)lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) 3) vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) SÜDA JA VERERINGEELUNDID Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). PSÜÜHILINE SÕLTUVUS Võib kujuneda väga tugev sõltuvus. Kaasneb isiksuse muutus
Kepikesed-nägema nõrgas valguses. kollatähn-nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt. Nägemisnärv-edastab informatsiooni võrkkestast ajju.Aju nägemiskeskus tõlgendab võrkkestale moodustunud kujutist õiget pidi.Kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest Silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist Pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma Sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust Ajuripats 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut 3)Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees. Kilpnääre 1)Toodab hormooni türoksiin. 2)Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. 3)Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised 1)Toodavad adrenaliin. 2)Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust,
süsivesikutest · ümbrise küljes võivad olla ankurmolekulid e. antiretseptorid, mis on valgulise ehitusega · ümbris ja kapsiid kaitsevad nukleiinhapet välismõjude eest · geenidelt transkribeeritakse rakus mRNA-d, mida kasutatakse viirusvalkude sünteesiks · nukleiinhappes 3 tüüpi geene: 1. replikatsiooni ülesandeks pärilikkusaine paljundamine 2. regulatoori kontrollivad peremeesraku ainevahetust 3. struktuuri vastutavad (kapsiidi) valkude tootmise eest Viiruse genoom Viiruses korraga ainult üks nukleiinhape. DNA-d võib olla 1 molekul, RNA-d lõputult. DNA-viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad olla kas lineaarsed- või rõngasmolekulid RNA-viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad koosneda ühest või mitmest RNA molekulist On veel üks selts, millel on pöördtranskriptsiooni ensüüm(DNA süntees RNAlt). Pöördtranskriptaas on viiruse
Muu toiduga seonduv kuulub juba naise ülesannete hulka ning selleks kulub neil tähelepanuväärne osa päevast, eriti kui arvestada, et kõik maitseained jahvatatakse ja segatakse iga söögikorra jaoks eraldi. Tugevad ja põletavad maitseained ongi see, mida võib lugeda kogu India köögi ühiseks teguriks. Üheks maitsestamise eesmärgiks on inimorganismi tegevuse mõjutamine. Tshillipipar ja mitmed põletavad maitsesegud kiirendavad ainevahetust ja tekitavad higistamise, kergendades kuumuse talumist. Teine, eluliselt veelgi tähtsam on toiduainete säilitamine toidubakterite surmamise abil ning sellega elanikkonna ellujäämise tagamine. Parimateks bakterisurmajateks on sibul, küüslauk, pune ja vürtspipar ehk piment, millest igaüks ka üksinda piisavalt suurtes kogustes kasutatuna tapab kõik toidu riknemist põhjustavad bakterid. Need ja veel mitmed muud vürtsid, mida enamasti pruugitakse
2. Piirdenärvisüsteem kõik teised Peaaju koosneb: (juhib kogu org tegevust) suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju,piklikaju Vasak ajupool(loogiline) vastutab p kehapoole eest. Parem ajupool(kunstiline)vastutav v kehapoole eest Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju- reguleerib tahele allumatuid tegevusi(hingamine, südametegevus) Keskaju- närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi e toonuse Vaheaju- reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri Suuraju- reguleerib kõike seda, mis oled elujooksul õppinud, välispind-ajukoorasuvad erinevad ül täitvad piirkonnad, Nägemiskeskus(kukal), liigutuskeskus(keskel), nahatundlikkuse keskus, kuulmiskeksus. Väliskeskkonna ärritusi võtavad vastu retseptorid-närvilõppmed(kohad).Ärritaja toimel tekib retseptoris närviimpulss, mis liigub kesusest kiirusega 100 m/s Piirdenärvisüsteem-1.kehaline e. Somaatiline-juhib alluvaid 2. Vegatiivne- juhib allumatuid
2 KALA Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, olulisemaid vitamiine ja mineraalaineid ning rasvu. Kalas sisalduvad vitamiinid ja mineraalained mõjutavad tervist ja treeningtulemusi. Näiteks magneesium, mida kalas leidub ohtrasti, on asendamatu mineraalaine, sest kõik lihas- ja närvirakud vajavad seda toimimiseks. Muud kalast saadavad mineraalained on muuhulgas tsink, mis mõjutab hapniku ainevahetust ja immuunsüsteemi, antioksüdant seleen, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest ja mõjutab osaliselt ka immuunsüsteemi, ning elutähtis mikroelement jood. Joodi puudus võib viia kilpnäärme häireteni, millest tuleneb muuhulgas ka väsimus ja ainevahetuse aeglustumine. Kalast saadakse ka rasvlahustuvaid A-, D- ja E-vitamiine ning vesilahustuvat B12-vitamiini. D-vitamiin aitab nimelt organismil imendada ja ära kasutada kaltsiumi, mis tugevdab luid ja
üle, viis minuti kaetult seista lasta ja kurnata. Juua mitu tassi lonkshaaval. Palderjan ei maitse hästi, teesse võib parema maitse eesmärgil näiteks melissi või kannatuslille lisada. Nõges • Nõges annab jõudu ja puhastab verd, tugevdab vereloomet ja parandab vere hüübimist – seda kasutatakse siis, kui verenäitajad on halvad ja väsimus kimbutab. Nõges soodustab seedimist, normaliseerib ainevahetust, langetab veresuhkrut, vähendab turseid ja aitab kaasa kaalust allavõtmisele. Nõges toimib põletikuvastaselt seede- ja hingamiselundite häirete puhul – viies organismist välja kusihapet, leevendab ta reumat, fibromüalgiat ja podagrat. • Nõges sisaldab rikkalikult räni ja atsetüülkoliini, mistõttu teda kasutatakse allergiate puhul nii profülaktikaks kui ka raviks. Nõges sisaldab ka palju kaltsiumi, sobides hästi piima mitte
Eukalüptiõli - Ergutav. Astma, köha, külmetushaiguste puhul. Palaviku ja põskkoopa põletiku puhul. Kõigile meelepärase lõhnaga, mis värskendab ja puhastab toaõhku. Leevendab hingamisteede haigusi ja grippi ning tugevdab organismi vastupanuvõimet. Aitab kõrvaldada lihaspingeid. Apteegitill - Apteegitilli õli on aniisi lõhnaga, antiseptiline ja lihaseid lõdvestav. Kõhupuhituse puhul. Köha leevendav. Üleminekuea vaevusi vähendav. See on vedelikke väljutav ja ainevahetust kiirendav õli. Kasutatakse ka tselluliidi ja rasvumise puhul. Kasutatakse naha noorusliku sära säilitamiseks ja taastamiseks. Greip - Värske tsitruse aroom. Vähendab masendust ja vaimupingeid. Intensiivistab vedeliku eraldumist organismist, vabastab liigsest kehakaalust ja tselluliidist massaazi abil. Ingever - Ingveri juurest destilleeritud eeterlik õli on vürtsikas ja soe. On laialdast kasutust leidnud hingamisteede põletike, köha ja põskkoopa põletiku leevendamisel.
toitainetest. Toitained on valgud, rasvad, vitamiinid jne. Toiteväärtus ehk kalorsus- soojushulk, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil (põlemisel). Rasvad annavad üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariidid või valgud. Valke same me lihast, munast, piimast jne. Osades valkudes on asendamatuid aminohappeid, mida me peame ise toiduvalkude koostises saama. C12H22O11- sahhaas C3H7O2N- valk C57H110O6- rasv Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdavad vastupanuvõimet haigustele. Osa vitamiine ei lahustu vees. A: kalamaksaõlis, võis (nägemise, organismi kasvu jaoks), D: reguleerib kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetust, luustiku arengut, E: reguleerib suguvõimet (taimeõlides) Teised vitamiinid lahustuvad vees. C: tugevdab organismi (marjades, puuviljades), B: soodustab kasvu, reguleerib südame ja närvisüsteemi tegevust (idudes, teraviljade kestades).
a) energeetiline fn. b) kaitse fn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis kuulub organismide koostisesse ja tekib organismide elutegevuse käigus, mille hulka kuuluvad (4) sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad enamjaolt valkude ja lipiidide hulka kuuluvad orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust. (nt. Hormoonid, antibiootikumid, ensüümid ja vitamiinid) 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos – need kõik on monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, kitiin 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) varuenergiline ülesanne b) ehituslik ülesanne 12.Taimne varusahhariid on tärklis, esineb näiteks taime seemnes, viljas (kus) loomne
Kudede tasandil soodustab mangaan vereloomet, side- ja luukoe moodustumist. Co-Koobalt- vajalik erütrotsüütide(punaverelibled, südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk) talitluseks ja vereloomeks. soodustab raua imendumist ning rauasisalduse tõusu erütrotsüütides I-jood-vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks. See kõik on vajalik, et reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust Kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid (millised need on enam-vähem ja mis se tähendab et on kindlapiiriliste funktsioonideta) Ei teata kas neil üldse on mingi funktsioon kehas või nad niisamas sattunud sinna ja jäänd(Al, Ag, Ba, Be, Bi jt.) Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja). Vesi moodustab umbes 2/3 meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60%
Kui imikute kehatemperatuur langeb liiga madalale, siis tekib hüpotermia, mis võib viia lapse haigestumiseni ning isegi surmani (Knobel 2013: 2). Enneaegsetel beebidel on kõrge risk hüpotermiale kuna nende vee tase kehas on suurem, neil on vähenenud nahaalus kude, nendel on pruun rasvkude ning nahk on ebaküps ja ainevahetuse mehhanismid veel väljaarenemata (Turnbull 2013: 18). Imiku kehakaalust moodustub 2-6% pruun rasv, selles on rohkesti närvilõpmeid ja verd, mis kiirendavad ainevahetust, kui imik peaks sattuma külma kätte. Kui laps viibib pikaajaliselt külmas, siis kulub pruun rasv lõpuni ära. Kuna soojaretseptorid näos on eriti tundlikud, tuleks jälgida, et laps ei viibiks kaua tõmbetuules ja et lapse pea oleks kaetud. (Roper jt 1999: 255). Tavaliselt mõõdetakse imikute kehatemperatuuri pärasoolest, seda see tõttu, et termomeeter asetseb seal aktiivse vereringe läheduses ja annab nii usaldusväärseima tulemuse (Roper jt 1999: 260).
Soovituslik tõmbeaeg varieerub selle tee puhul kahe kuni kolme minuti vahel. Pikem tõmbeaeg muudab tee selles sisalduvate tanniinide tõttu kibedaks. Küllap on enamikuni jõudnud teave, et roheline tee see on üks tõsiselt tervislik jook. Häid põhjuseid rohelise teega sõpruse pidamiseks on päris mitu, sest see on: · toniseeriv jook rohelises tees leiduv teiin ehk kofeiin toimib kesknärvisüsteemi ergutavalt, aitab kontsentreeruda ja väsimusega võidelda; · ainevahetust ergutav jook roheline tee suurendab uriini eritumist, elavdab rasvarakkude ainevahetust, takistab rasvade kogunemist; ·"raipesööja" rohelises tees leiduvad võimsad antioksüdandid e.katehhiinid e. tee flavonoidid tegutsevad piltlikult öeldes nagu raipesööjad, sest võitlevad agressiivsete vabade radikaalidega (keskkonnasaaste, sigaretisuits, jms.) neid neutraliseerides, takistavad meie rakkude ja kudede kahjustumist ning on mikroobivastase toimega, ka on teaduslikult tõestatud
hapniku osalusel. Kas hüdroobika on vettehüpped, sukeldusharjutus või veeaeroobika? Hüdroobika on veeaeroobika Milles seisneb tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Miks kehaliste harjutuste sooritamine on inimesele kasulik? Kehalised harjutused aitavad hoida tervist, suurendavad kopsumahtu ja vastupidavust ning kiirendavad ainevahetust. . Seleta lahti tähendus: Tiritamm on seis pea ja käte toetusel Käärhöör on jalgade üle kangi viimine Tireltõus 1) jalahoog üle pea, 2) tugev jalatõuge, 3) kõverdatud kätega tõsta puusad kangi juurde ja viia jalad üle kangi, 4) jalgade viimisel üle kangi sirutada käed ja tulla toengusse.
Elu saab vaid määratleda mitme tunnuse koosesinemise korral. Biomolekulide eluliseks tunnuseks on omadus, et neid aineid ei moodustu väljaspool organisme. Elul on mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub elu erinevate tasemete vahel. Kõik protsessid on reguleeritud ja omavahel seotud eri tasandite vahel. Kõige väiksem ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur) või püsisoojased (imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga
Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3
7. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
