ensüümide aktiviseerimiseks, pH (veisel >7) taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes, osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes. Kõige rohkem leidub veise organismis mineraalelementidest kaltsiumi. Ta reguleerib närvisüsteemi erutusprotsesse, on vajalik südamelihaste tööks ja võtab osa vere hüübimisprotsessist. Fosforit leidub veise kehas 80% ning see on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline
menstruatsioonitsüklis ning viljastumisvõime langeb. Alkohol põhjustab kesknärvisüsteemi kahjustusi ja vaimse arengu pidurdumist, lisaks loote väärarengut. Alkoholi tarbimisest võib kujuneda väga tugev psüühiline sõltuvus, millega kaasneb isiksuse muutus. Võib tekkida ka mõõdukas või tugev füüsiline sõltuvus, regulaarne kasutamine põhjustab häireid ainevahetuses. Mõju psühhosotsiaalsele käitumisele on väga individuaalne, lisab energiat, seltskondlikkust, aga ka endasse tõmbumist, masendust, ettearvamatut käitumist ja vägivaldsust. Alkohol vähendab oluliselt vastutusvõimet. Alkoholi puhul võivad olla juba 3 promillised kogused tapvad, lastele ja noorukitele on eluohtlikud isegi väiksemad kogused. Maailmas on aastas miljoneid alkoholi põhjustatud surmajuhtumeid. Suur osa
kui ka munasarjade kirurgilise eemaldamise korral. Östrogeenide vähesus võib tekkida ka igas vanuses naispikamaajooksjatel ja ka naistel, kelle söögiisu on häritud - närviline isutus või liigsöömine. Veel ohustab osteoporoos naisi, kellel on mitmesugustel põhjustel menstruaaltsükli häired. 4. Luutiheduse puudulik väljakujunemine noores eas kaltsiumivaese toidu tõttu tüstab osteoporoosi riski hilisemas eluaes. Kuna kaltsium on luude ainevahetuses tähtis, siis on kaltsiumi saamine toidu ja joogiga erakorsdelt oluline igas vanuses. 5. Pärilikkus, rass, sugu, kehaline aktiivsus, kaltsiumi defitsiit toidus need kõik mõjuvad luu massile, samuti suitsetamine. Mõnedes perkondades on tendents osteoporoosi arenguks. See võib olla seotud luu tiheduse geneetiliselt determineeritud puudulikkusega. Naistel on õrnem skelett. Mustanahalistel on tihedamad luud kui valgetel
geneetilise info lahtimõtestamine. vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Üldine keemiline koostis CHNOPS. Makroelemendid. Moodustuvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid. Katioonid. Anioonid. Raud hemoglobiinis. Magneesium, kaalium ja naatrium närviimpulssides ja ainevahetuses. Magneesium ka klorofüllis, fotosünteesis. Kloor maohappes. Kaltsium luudes. Jood kilpnäärme peroksiinihormoonis. Ammooniumioon valkude lagunemiseks. Süsihappegaas hingamiseks ja raku ainevahetuseks. Karbonaatioonid kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku, vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised eelkõige hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide
kool LIIGESEPÕLETIK REFERAAT nimi klass Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 NOORTE LIIGESEPÕLETIK.............................................................................................3 LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS........................................................................... 4 TUNDEMÄRGID................................................................................................................5 HAIGUSE KULG................................................................................................................5 ÄRATUNDMINE..................................................................
· kivimite ja muude raskesti lõigatavate materjalide lõikamises jahutajana; · kõikides tööstusharudes. Veel on oluline roll maailmamajanduses, sest umbes 70 protsenti mageveest kulub põllumajandusele. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. Inimesed kasutavad vett joogiks, söögitegemiseks ja pesemiseks. Põllu kastmine 4 Joogivesi Puhas, värske joogivesi on oluline inimestele ja muudele eluvormidele. Juurdepääs puhtale joogiveele on oluliselt kasvanud viimastel aastakümnetel peaaegu kõikidel mandritel maailmas. Siiski mõned
kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsündinu ja imiku nahk erineb täiskasvanu nahast. Võrreldes täiskasvanutega on imikutel naha pinna ja keha ruumala vahekord suurem (imikutel 700 cm 2/kg ja täiskasvanutel 250 cm2/kg). Samuti on imikute pärisnaha ja marrasnaha vaheline sidekude nõrk, marrasnahk õhem ja vähem elastne, mistõttu on naha kaitsefunktsioon nõrk
5 1.1.2. Lipiidid Lipiidid etendavad organismis eeskätt energeetilist osa. 1gramm lipiide annab organismis keskmiselt 9,1 kcal energiat. Täiskasvanute tasakaalustatud menüü peab sisaldama igapäevaselt 25 30 &% lipiide. Toidulipiidid annavad inimorganismile igapäevaseks elutegevuseks vajalikke rasvhappeid, millest küllastamata rasvhapped on bioloogiliselt suurema tähtsusega kuuludes rakumembraanide ja sidekoe koostisesse. Oluline roll on neil kolesterooli ainevahetuses, aktiveerivad mõningate ensüümide toimet. Toidulipiidid kui lahustid aitavad organismil kätte saada rasvlahustuvaid vitamiine K,E,D,A,Q. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva , amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Pikaajalisel nälgimisel kaotab keha mehaanilist ülesannet omav rasvkude suhteliselt vähe lipiide. Inimkeha lipiididel on ka ehituslik ülesanne. Selle näiteks
molekul transportaabelseks molekuliks. Tuntuim on fosfotransferaasi süsteem suhkrute transpordiks, mille abil toimub erinevate suhkrute, näiteks glükoosi fosforulatsioon ensüümidega. Aktiivse transpordi puhul vajatakse energiat. Rakus võib olla näiteks laktoosi varu, kuid lisamolekulide saabumiseks mikroobirakku on vaja prootonites akumuleeritud energiat, nn. prootonjõudu. Vajalik energia saadakse prootonite väljutamisel rakust. Vesinikioonid tekivad raku ainevahetuses metaboliitide oksüdatsioonil, kus osalevad NADH või ATP. Transport toimub via symport, mis nõuab suhkru ja H2 molekulide kompleksi teket. See esineb eelkõige aeroobsetel bakteritel. Metalliioonide transport. Nende transport kujutab kombinatsiooni ülaltoodud mehhanismidest. Nii on raud, aga ka teised metallid väga tähtsad mikroorganismide kasvuks, eriti mikroobide haigusttekitavate omaduste avaldumiseks.
Esimese staadiumiga võrreldes soojuse äraandmine intensiivistub. See toimub tänu naha veresoonte laienemisele ja hingamise sagenemisele. Seega on suurenenud soojuse äraandmine kiirguse ja juhtivuse teel. 3. Temperatuuri languse staadium. Soojuse äraandmine on ülekaalus. See saavutatakse eelkõige tänu higistamisele ja higi aurumisele keha pinnalt. Muutused organismi talitluses palaviku korral. Palaviku korral leiavad aset muutused toitainete ainevahetuses ning vee- ja mineraalainete ainevahetuses. Muutused on tingitud etioloogilise faktori (mikroobi, toksiini) toimest, kehatemperatuuri tõusust ning nälgimisest palaviku ajal, sest palaviku ajal isu puudub. Palaviku ajal intensiivistub nii süsivesikute, lipiidide kui valkude ainevahetus. See kindlustabki kehatemperatuuri tõusu. Kuna isu puudumise tõttu ei süüa või süüakse vähe, tekib negatiivne lämmastikubilanss, s.o. olukord, kus organismist väljutatud valgu
poolkuuklappidest. Kodade ja vatsakeste vahel olevatele südame hõlmastele klappidele kinnituvad kõõluskeelikud, mille teine ots kinnitub vatsakese seinale. Viimane takistab klapi pahupidi pöördumist. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. 4 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS VERI Veri on vedel sidekude, mis inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses (toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid), hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, osaleb soojusregulatsioonis, mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist) ning teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused.Ta kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku
Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilib ka parem liigesliikuvus . Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu. Mõju ainevaetusele ja kehakaalule Inimese üldine ainevahetus kiireneb. Samuti suureneb võime kasutada ainevahetuses vabu rasvhappeid. Piisav kehaline aktiisus reguleerib energia tarbimise- kulu tamise tasakaalu, mis omakorda aitab normaliseerida kehakaalu ning vältida rasvumisest tingitud terviseproblee me. kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteem ile, vähendades hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerooti liste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalse te häirete tekke riski.
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.................................................................................................. 4 1.2VALGUD.......................................................................................................... 5 1.3LIPIIDID (RASVAD)........................................................................................... 6 2MINERAALAINED JA...
Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteeri. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y Suguliiteline puue - inimese puue, mida määra geen paikneb X-kromosoomis Sügoot - viljastunud munarakk
METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikud...
toitudele. Madala suhkrusisaldusega dieet aitab vältida insuliini ja veresuhkru kõikumist. Stabiilsem veresuhkur aitab hoida organismi energiataseme stabiilsena ja vähendab väsimustunnet DNA toitumine põhineb geenitesti põhjal. . Geenid võivad mõjutada kehakaalu kujunemist mitut moodi – geneetilised variatsioonid võivad tekitada eripärasid ainevahetuses, näiteks rasvade imendumisel, rasva lõhustumisel, rasvarakkude moodustamisel, samas võivad geenid mõjutada ka meie isu, aga samuti ka näiteks seda, kui palju meie keha üldse energiat kulutab. Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalust kuni verise väljaheiteni.
Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit, seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises. Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime. Magneesium reguleerib organismis kaltsiumitasakaalu ning avaldab mõju D-vitamiini, paljude hormoonide toimele ja kaltsiumi omastamisele. Normaalse ja tasakaalustatud toitumise tagajärjel magneesiumi puudust organismis tekkida ei saa
pärm Vask Vask osaleb hemoglobiini Maks, punane liha, kaunviljad, 1,0-1,3mg sünteesis ja soodustab raua täisteratooted, pähklid omastamist. Jood Osaleb kilpnäärme hormoonide Jodeeritud sool, mereannid, piim ja 175-200 g sünteesis ja energia-ainevahetuses piimatooted, pärmi sisaldavad Kilpnäärme hormoonid osalevad leivad. kõikide rakkude ainevahetuses Joodi saamisest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng Seleen On tähtis antioksüdant, ta kaitseb Täisteratooted, muna, kala, liha 55 g rakumembraane 13 Raud Raud on verehemoglobiini moodustaja, kuulub ka iga keharaku tuuma. Seda leidub kehas väga väikeses koguses, kuid see on tervise seisukohalt täiesti asendamatu. Vajadus raseduse ajal 15...20 mg päevas
Vere valkude peamiseks sünteesipaigaks on maks. Vere funktioonid: · Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile. · Kaitsefunktsioon veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest.
Vere valkude peamiseks sünteesipaigaks on maks. Vere funktioonid: · Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile. · Kaitsefunktsioon veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest.
teostada nii looma kui taimerakud. Golgi kompleksist pärit lüsosoom liitub fagotsütoosi põiekesele,ja tekib sekundaarne lüsosoom, mis sisaldab jääke ja ensüüme. * Kõik rakusisesed membraansüsteemid on ehituselt välismembraanile sarnased. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK e. endoplasmaatiline retiikulum läbib kogu rakku. ER moodustab kanalite süsteemi rakus, see on omavahel ühendatud rakus ja selle ülesandeks on transportida aineid ning osaleda ainevahetuses. · Karedapinnalise ER-i pinnal paiknevad ribosoomid (iga ribosoom koosneb kahest osast-rRNA ja valgu molekulist), mille ülesanne ( seega ka karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku ülesanne) on valkude süntees ja transport. (valke ei toodeta lõplikult valmis) · Siledapinnalises võrgustikus toodetakse Lipiide ja sahhariide mis suunatakse sealt võrgustikku. Võrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised METABOLISM KULGEB ÜKSIKUTE, KONTROLLITUD ASTMETENA Glükoosi kontrollimatul lagundamisel vabaneks korraga suur hulk energiat. Paljuastmelises
ee); · E-vitamiini - antioksüdant; kaitseb rasvu rakumembraani väline kaitsev kiht koosneb pooleldi lahustunud rasvhapetest, mis võivad sattuda vabade radikaalide mõju alla, E-vitamiin kaitseb rakukesta selle protsessi eest. Vitamiini toimel tekib vähem pigmendilaike ja kortse, nahk on elastsem ja jume parem. Paraneb ka naha võime niiskust siduda ning hapnikku omastada (www.epl.ee); · B-grupi vitamiine - osalevad süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses reguleerijatena. Nende vaegusel vohab tselluliit (www.epl.ee); · õunhapet - see õrn, kuid efektiivne hape koorib nahka ning soodustab rakkude uuenemist (www.sundari.ee); · oblikhapet - soodustab rasvarakkude metabolismi - "sulatab" rasvu (www.metsamoor.ee). Naha noorus sõltub kollageenist ja elastiinist. Kollageen moodustab naha struktuuri, elastiin on sidekoe koostisosa, mis tagab naha elastsuse. Vabade radikaalide
Turismi õppetool Referaat Saku Õlletehas 2010 Sisukord...........................................................................2 Ettevõtte ajalugu ..............................................................................3 1. Saku mõisa õlleköök...................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?..............................................................
Plii Bensiin, veevärk, akutööstus Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda pliimürgituse tunnused unisus, krambid, koljusisese rõhu tõus. Plii võib tekitada ka Alzheimeri tõbe toksilised ained: Kloorfenoolid Puitimmutusained, põllumajanduse tõrjeainetes, pleegitusainetes, Tööst tingitud ekspositsiooni korral maksa- ja neerukahjustused, osaliselt kantserogeenne. Kroom Kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement, kuuevalentne mürgine. Kroom on vajalik glükoosi ja rasva ainevahetuses ja mõnede aminohapete omastamises. 6-valntne kroomi doos 10 mg põhjustab maksa- ja neerukahjustuste tõttu surma. Vask Vajalik mikroelement Suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda. Nitritid tekivad lämmastikühendite mittetäiliku oksüdeerimise tulemusena, esimene on bakteritegevuse märgiks - võivad põhjustada mao- ja kusepõievähki. Seleen Hädavajalik mikroelement, mille vaegus põhjustab lihasekahjustusi. Suurtes kogustes mürgine: maksa- ja närvisüsteemikahjustused
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
Elva Gümnaasium Vesi imeline aine Tairi Tiimann 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1.Vesi................................................................. .....lk3 2.Kasutamine.................................................. .......lk3 3.Saastamine.............................................. ........lk45 4.Puhastamine.................................................... lk56 5.Joogivesi.................................................... .........lk7 5.1.Kare vesi..................................................... lk8 5.2.Suure rauasisaldusega vesi.........................lk8 5.3.Klooritud vesi.............................................. lk9 6.Kasutatud kirjandus..........................................lk10 2 ...
sümbiontne mikrofoora. Eksogeenne e. transiitne mikrofoora. Probiootkumid. Inimese normaalne mikrofoora on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Mikroorganismide hulk inimese organismis on 10 korda suurem, kui tema keharakkude hulk. Normaalne mikrofoora kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. 1) Osaleb seedimisprotsessis; toitainete lõhustamine. 2) Osaleb ainevahetuses – kasulike bioaktivsetee ainete (vitamiinid, aminohapped, kasvufaktorid, ensüümide väljatöötamine. 3) Stmuleerib immuunsüsteemi. 4) Laktobatsillid, bifdobakterid, reguleerides oks/red-i protsesse, toimivad antoksüdantdena. 5) Tagavad kolonisatsiooniresistentsuse (kolonisatsiooniresistentsus on mehhanismide kogum, mis kindlustab organismi normaalse mikrofoora stabiilsuse ja väldib asustamist juhuslike mikroobidega). JAGUNEMINE 1) Indigeenne e. residentne e
TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustik kaitseb ka mitut õrna elundit (näiteks aju). Lihased võimaldavad kogu elundkonna ja selle osade liigutamist. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel umbes 55% ning naistel 45%. Lihaste mass on 30 - 45% kogu organismi massist. LUUSTIK Luustik ehk skelett moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud. Luid on pikki, lühikesi, lamedaid ja segatüüpi
9.Milline on hüpoksia ja hüperkapnia mõju kopsude ventilatsioonile? Hüpoksia puhul kopsude ventilatsioon suureneb. Hüperkapnia puhul kopsude ventilatsioon suureneb rohkem kui O2 vähesusel. 10. Ainevahetuse mõiste, anabolism ja katabolism? Ainevahetus e metabolismi all mõistatakse neid protsesse kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni käigus muudavad toitainetega (valkude, lipiidide ja süsivesikutsega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energialiikideks. Ainevahetuses vabanevat energiat kasutatakse nii raku struktuuride loomiseks ja säilitamiseks kui ka raku spetsiifiliste funktsioonide tagamiseks (st on eristatavad ehituslikud ja energeetilised funktsioonid). See on kahe prtotsessi anabolismi ja katabolismi tasakaal. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine. Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. 11. Ainevahetuse määramise meetodid?
Täiskasvanu skelett e.toes : üle 200 luu. Skeleti 2 funktsiooni: mehaaniline ja bioloogiline. Mehaaniline toestada, kaitsta, liikuda. Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), et kaitsta seal asetsevaid elundeid. Bioloogiline osaleda mineraalainete(Ca2+, F) ainevahetuses ja vereloomes. Luu on keeruka ehitusega iseseisev elund. Luu koostisosad: plinkaine ja käsnaine.Luu väliskate: luuümbris.(liigesepindadel puudub). Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega.Luu sisaldus: 50 % vesi, 16% rasv, 12% orgaanilised ained, 22% anorgaanilised ained. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Noorukis rohkem, kui vanas.Anorgaanilised ained Ca 2+ soolad annavad kõvaduse. Vananedes väheneb. 4
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
· punane karva-kliiketendustõbi · Prurigo nodularis 8 · süsteemne skleroderma · polümorfne ehk mitmekujuline valguslööve · aktiiniline sügatõbi ehk pruriigo (sügatõbi) · hydroa vacciniforme - eestikeelne vaste puudub - ultraviolettkiirgusest põhjustatud nahahaigus. Nahale tekivad sügavad nahasisesed villid, mis paranevad armiga · Porfüüriad- tekivad organismis mingi kindla ainevahetuses olulise ensüümi defekti tõttu Profülaktilisel eesmärgil kasutatakse väikestes kogustes doose peamiselt suvel (kuid mõnel juhul ka talvel) päiksekiirgusest tekkivate allergiate ennetamiseks, nt · päikseallergia (in k Polymorphic Light Erruption) - noortel täiskasvanud naistel · actinic prurigo - enamasti noored tüdrukud · hydroa vacciniforme · cutaneous porphyrias 9 Valgusravi
organismi vajadustele parathormooni ja kaltsitriooli (vitamiin D3 -hormoon) vahendusel. Kui kaltsiumi puudus toidus kestab pikka aega, suunatakse Ca luukoest verre, see võib mõjutada luukoe struktuuri. Kaltsiumi leidub rohkesti munades, suure karedusega joogivees, piimatoodetes, kusjuures piimsuhkur (laktoos) soodustab ühtlasi Ca imendumist peensoolest. Kaltsiumi imendumist halvendavad liiga kiudainete rikas toit, häired lipiidide ainevahetuses, alkohol, keedusool, sahharoos, tsitrusviljad, äädikas ning toidu kõrge foolhappesisaldus. Kaltsiumi ja fosfori vahekord täiskasvanu toidus peaks olema 1:1. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihase tööks, samuti osaleb ta luukoe tekkes ning aktiveerib valgu sünteesil toimivaid ensüüme. Magneesiumi imendumist mõjutavad kaltsium, valk ja laktoos. Alkoholi tarbimine suurendab magneesiumi vajadust. Suurimad magneesiumi allikad on klorofülli
toodang, väsimus. Loomse päritoluga produktides – kala, kalamaks, kalamaksaõli, piim, koor, või, munarebu, veri. Taimsetes toiduainetes pole!! D-vitamiin – soodustab luukoe protsesse. D-vitamiini vaeguse korral: rahhiit, luude haprus. Leidub rohkesti: kalamaksaõlis, munakollases, ternespiimas, söödapärmis, kuivatatud heinas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin – oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. E-vitamiini vaegusel – valgelihastõbi. Rohkesti taimede rohelistes lehtedes. B-rühma vitamiine (üle 20) sünteesivad vatsabakterid. Tähtis osa kogu organismi ainevahetuses. Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor!! Energia materiaalseks kandjaks on sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin)!! Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest, kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem.
Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid, mis valgumolekule ei kodeeri). Geenid jagunevad: Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Lookus on kromosoomi (DNA) lõik, kus paikneb geen. Tänapäeva geneetikas mõistetakse lookuse all mingil viisil (harilikult alleelse muutlikkuse järgi) iseloomustatavat kromosoomi- või DNA-molekuli lõiku, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus.
tekib glükoosiidside. *Sahharoos = glükoos+fruktoos *Laktoos = glükoos+galaktoos 3) Polüsahhariidid – koosneb suurest hulgast monosahhariididest *Tärklis – taimede säilitusorganiks talletunud glükoos *Tselluloos – taimede rakukesta peamine koostisaine. Taimne toit raskesti seeditav, sest see koosneb tselluloosist. Mida pikem seedetrakt, seda väiksem aju. Hüaluroonhape – glükuroonhappe ja atsetüülglükosamiini plümeer. Katab liigesepindu ja on kõhrkoe ainevahetuses. Kondriotiin – kõhrede ja luukoe osa Hepariin – pärsib vere hüübimist (maksas, arterite ja kopsude seintes). Kasutatakse selleks, et ei tekiks veenilaiendeid. Verevarustus: 70% veenid (et vajadusel verevarustust suurendada saaks), 20% arterid ja 10% kapillaarid (ainevahetus käib kähku). Liigestes pole veresooni, sest need läheks suure koormuse tõttu katki. RASVHAPPED (lipiidid) Orgaaniline aine. Sinna kuuluvad rasvad, õlid, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad
Membraanidest läbi tungides avaldab alkohol neile mõju, muutes nad mitmesuguseid aineid rohkem läbilaskvaks. Alkoholi toimel nõrgeneb membraanide ja barjääride kaitsevõime. Vere ja aju vahelise hematoentsefaalse barjääri läbilaskvus suureneb plii, vismuti, naatriumi, mõnede albumiinide jt. Ainete suhtes, väheneb aga fosfori suhtes. Selle tagajärjel sugeneb häireid närvikoe ainevahetuses. ALKOHOLI TOIME NÄRVIKOES Närvisüsteemi difundeerunud alkohol avaldab närvirakkude ainevahetusele ning funktsioneerimisele mitmesugust ning ulatuslikku toimet. Ta mõjub pärssivalt närvirakkudele, eriti tema jätkete membraani väga olulisele süsteemile, nn. Naatriumpumbale, mille ülesandeks on elektrilise erutusimpulsi liikumise tagamine närvirakus. Järelikult nõrgendab alkohol närviimplusi kulgemist närvirakkudes.
Treenitakse mitte niivõrd südame ainevahetuse kiirust, kuivõrd südame löögimahu suurenemist. Südame töö efektiivsus hakkab langema sagedusel 170 lööki minutis. 13) Luustiku ülesanded: 1) keha ja selle organite kandmine ja toetamine 2) organite kaitsmine (nt rinnakorv, kolju) 3) lihastes genereeritud jõu vahendamine liigutuseks 4) mineraalide varumine nt kaltsium ja fosfor, mida kasutatakse ka ainevahetuses Luud on organid, mis koosneb mitmest erinevast koest: luu-, närvi-, kõhr- ja vedelast sidekoest ehk verest. Sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem. Kõhrkude koosneb kõhrerakkudest ehk Kondriotsüütidest. Kõhres puuduvad veresooned ja närvikiud ning seepärast saab kõhrele mõjuda suure surve - või tõmbejõuga. Kehas esineb 3 tüüpi kõhrkudet: hüaliinne kõhrkude, elastne kõhrkude, kiudjas kõhrkude. Kõhre ainevahetus toimub läbi mehaanilise surve, mis liigutab
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest. Tänapäeval tuntakse mitut viirushepatiitide tekitajat, millest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C- hepatiidi vi...
Nt: Süda, maks, lihased, luud jt. Elundkond Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt: Tugi- ja liikumiselundkond. Tugi- ja liikumiselundkond 1. Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine: Passiivne osa Luustik Aktiivne osa Lihastik (skeletilihastik) 2. Skeleti funktsioonid Mehaaniline-ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda Bioloogiline-ülesanne: Osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses ja vereloomes 3. Luukoe ehitus Luukude koosneb rakkudest, mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 4. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel)
· 80-90 % kogu hapnikust kasutatakse hingamisahelas tsütokroomioksüdaasi poolt SH2 + ½ O2 ------> S + H2O · teine hapniku kasutamise viis on nn. peroksüdaasne tee, mis toimub peamiselt taimedes. Loomorganismides toimub see spetsiaalsetes raku organellides, peroksüsoomides. Siin toimub substraadilt eralduva vesiniku sidumine hapnikuga vesinikperoksiidiks. Selline protsess toimub aminohapete ainevahetuses (aminohapete oksüdaasid, polüaminuooksüdaas, ksantiini oksüdaas, aldehüüdide oksüdaas) SH2 + O2 ------> S + H2O2 · Enamik ülejäänud hapnikust kasutatakse oksügenaassel teel: kus hapnik seostub vahetult substraadiga või jaotub substraadi ja vee vahel: · a) AH2 + S + O2 ------> A + SO + H2O · b) S + O2 -------->SO2 Ensüümid: mono- või dioksügenaasid (türosinaas), protsessid toimuvad
Pärast molekuli sünteesi see aminohape tavaliselt eemaldatakse. Stoppkoodoniteks on UGA, UAA ja UAG neile ei vasta aminohape. Geenide jagunemine avaldumise järgi · kogu aeg kõigis rakkudes ainevahetusensüümid, rRNA, tRNA · avalduvad kindla koe rakkudes insuliin · avalduvad kindlal ajahetkel suguhormoonid · ei avaldu kunagi atavism STRUKTUURGEEN määrab raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi REGULAATORGEEN kontrollib struktuurigeenide avaldumist TRANSLATSIOON TRANSLATSIOON RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel Translatsiooniks vajalik · ribosoomid toimub valgu biosüntees · mRNA, tRNA rRNA on juba ribosoomis olemas · aminohapped · energia (ATP, GTP) · ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, seostumiseks tRNAga ja peptiidahelda sünteesiks TRANSLATSIOON
huulepulkk Võib tekitada astmat ja eluohtlikke allergilisi reaktsioone E124Erütrosiin Võib häirida kilpnäärme ja Keeksid, karastusjoogid, närvirakkude talitlust magustoidud, maiustused Mõjutab hormoone, maksa ainevahetuses Põhjustab käitumishäireid E131Patentsinine Ülitundlikel põhjustab Puuviljakonservid, joogid ja nahapunetust, maiustused E 132Indigokarmiin hingamisraskusi Põhjustab vererõhulangust ja sokki E150Karamell Võib tekitada Õlu, karastusjoogid, kõhulahtisust koolajoogid, maiustused, jäätis
intensiivsuse näitajad on organismi bioloogiliste vedelike katehhoolamiinisisalduse muutused. Inimesed, kellel emotsionaalne stressor kutsub esile adrenaliini suurenenud erituse on kartlikud, hirmunud. Aga need, kellel stressor kutsub esile noradrenaliini suurenenud eritumise, mobiliseerivad kiiresti oma jõud enesekaitseks- muutuvad agressiivseks.Läbipõlemisel häirub erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, tänu millele võib välja kujuneda neuroos. Tervise halvenedes tekkivad muutused ainevahetuses. Märku hakkavad andma valud südame piirkonnas ja kõhus, sagenevad peavalud. Muutub pulsisagedus ja vererõhk. Tavaliselt on sel puhul veresuhkru sisaldus madal- närvirakud ei saa piisavalt toitu- energeetiliselt tähtsaid süsivesikuid. 3 MIKS TEKIB JA KUS SAAB ALGUSE LÄBIPÕLEMINE? On tehtud kindlaks, et inimese psüühikas on nn kontrollkeskus, mille järgi inimesed jagunevad kaheks: 1) seesmise kontrolliga inimesed-kontrollivad end ja teisi
K. E. V. Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku. Järeldas sellest, et loomaorganism saab alguse munarakust. 22. Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele kolm erinevat viisi. Prokarüoodid ehk eeltuumsed ning eukarüoodid ehk päristuumsed. 23. Milline roll on rakus tsütoplasmal? Tsütoplasma ehk pm veri(vesi ja selles lahustunud ained) stabiliseerib, seob tervikuks ning osaleb ainevahetuses. 24. Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomid on rakutuuma kõige olulisemad koostisosad. Kromos Toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Kromosoom koosmeb DNA molekulidest+seotud valkud 25. Milline roll on rakumembraanil, mil viisil erinevad ained läbi selle liiguvad. 1. Piiritleb 2. Toitainete sisenemine ning jääkproduktide väljumine ehk ainevahetus 3
vastupanuvõimet nakkustele. Porgandimahla toimel suudab organism paremini võidelda Porgandimahl silma-, kurgu-, põskkoopa-, bronhi- ja kopsuhaigustega. Maks puhastub ja sapijuhasid ummistavad ained lahustuvad. A-vitamiin on vajalik limaskestade ja naha ainevahetuses, rakkude, luukoe, hammaste, küünte ja juuste korrashoius ja arengus, samuti tugevdab A-vitamiin nägemist. Porgandimahl vabastab organismi toksiinidest ja jääkainetest, aidates ka kaalu langetada. Pidev porgandimahla tarbimine mõjub soodsalt närvisüsteemile ning aitab võidelda stressiga. Saadaval 0,33l ja 0,5l pakendis. Värsketest porganditest pressitud mahl. Pastöriseeritud. Säilitada temperatuuril +2 - +6 ºC. Säilib avatuna külmikus kuni 24h
(7) 7.2 Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: Mangaani defitsiiti täheldatakse organismis väga harva, üleküllust aga üpris sageli. Defitsiiti suudab mineraalidest asendada magneesium. Kroonilise mürgituse puhul koguneb mangaan aga luudesse, kutsudes seal esile muutusi, mis meenutavad rahhiiti. (7) · peapööritus, tasakaaluhäired, krambid, halvatus, kuulmishäired, imikute pimedaks ja kurdiksjäämine, (7) · häired seedimises, kolesterooli ainevahetuses, menstruaaltsüklis. (7) · taimedes kujuneb neist toituvatel loomadel spetsiifilised luude ja liigeste häired. (2) · lindudel deformeeruvad ja murduvad kergesti tiivad. (2) 7.3 Liigtarbimine (7) Eriti ohtlik on mangaani üleküllus ajul, kus võib hakata arenema Parkinsoni tõbi. Väga tundlikud mangaani mürgitusele on inimesed, kelle organism kannatab raua defitsiidi all. Regioonides, kus inimestel esineb endeemiline hõõtsik, kutsub mangaani üleküllus esile
Kool TOITUMINE Õpilane: Õpetaja: Aasta, linn SISUKORD Sisukord...................................................................................................... ..........................................-2- Sissejuhatus......................... ................................................................................................................- ...
liikumatuks. Koljuluudega on kõvakest tihedasti kokku kasvanud ja täidab ühtlasi luuümbrise funktsiooni 160. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest 161. Pea-ja seljaajuu ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad sensoorsed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast. 162. Alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
