· peaaegu kõik töötavad vastupidi töötavad paaridena SÜDAMELIHASED: · ei allu tahtele · tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata SILELIHASED: · tõmbuvad kokku aeglaselt · ei allu tahtele ! lihased vajavad töötamiseks energiat ! 3. SÜDA JA VERERINGE · elundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda · kindlustab pideva ainevahetuse · kannab kehas toitaineid ja hapnikku laiali · eemaldab jääkaineid · tähtis osa hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laiali kandmisel · aitab ühtlustada kehatemperatuuri SÜDA · rindkere keskjoones vasakul pool, kopsude vahel, kaitseb luustunud rinnakorv · umbes rusika suurune · süda ümbritseb sidekoest südamepaun · kaks poolt kummalgi poolel vatsake ja koda · töötab rütmiliselt · minutis keskmiselt 60-70 lööki VERERINGE
tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel 2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina 3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. 4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises 5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides 6. kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused. 7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35%, süsivesikutest 55- 65% ja valkudest 15-20%. 10
mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP (2fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4. Miks peetakse piimhappe moodustumist lihasrakkudes ainevahetuse umbteeks? Rakkudes pole ensüüme, mis piimhapet lagundaks, tuleb püroviinamarihappeks muuta, et lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4
See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama
Bioloogia (kreeka sõnadest 'elu' ja 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse).
Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 7. Külmas ja niiskes kliimas, kus mulla teke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Palavas kliimas
g)roosteseened, h)mürkel Kottseened Kandseened Ikkesseened b) c) f) e) h) d) a) g) 6. Sõnasta rakuteooria põhiteesid. 3 p a)Kõik organismid koosnevad rakkudest................................................. b)Rakk on elussüsteemielementaarüksus..................................................... c)Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 7. Too välja järgnevate sõnapaaride erinevused. 5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E
levikuks.vakuoolid on membaaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. nad moodustuvad golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. seetõttu on nad väga sarnased lüsosoomidega. raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli. vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püsti asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul. et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. taime siserõhku nimetatakse turgoriks. veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
Muutlikkus. MÕISTED. Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks i...
(plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Metanool Valem: CH3OH. Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Ohutegur Mürgisus Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud Väga tuleohtlik. Etaanhape Valem:CH3COOH Saamine või leidumine Tööstuslikult toodetud 3080 % kangusega sünteetilise äädikaessentsi või mikrobioloogiliselt valmistatud äädikat Kasutamine
Kottseente poolt moodustunud hallituslaigud on tihti värvilised: kollased, rohelised, pruunid. See tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. - Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. - Üherakulistest seentest on enimtuntud pärmseened, kelle esindajat - pagaripärmi - kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonnatingimustest võivad aga ka pärmseened moodustada hüüfe. Ta eraldab elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi (-> pagaritoodete kergitamine). - Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses.
Elektromagnetlained inimese teenistuses Inimes teenistuses olevaid elektromagnetlaineid on tohutult. Üheks selliseks on infrapunakiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Inimsilmale ei ole infrapunakiirgus vahetult nähtav. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks televisioonis, raadio jms kaugjuhtimispuldi-ning seadme vahel.Samuti ka sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks ning ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Infrapuna tähendab ladina keelest tõlgituna"allapoole punase", sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektrist .Infrapunakiirgus on ligikaudu lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes ning ka e...
asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Metanool Valem: CH3OH. Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Ohutegur Mürgisus Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud Väga tuleohtlik. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad
Ringeelundkond. Selleks, et varustada keharakke eluks vajalike toitainete ja gaasidega on inimestel ringeelundkond. Veri ringleb kehas veresoonte võrgustikus, mis ulatub kõikidesse kehaosadesse. Veri vabastab toitaineid ja hapnikku seal, kus neid vajatakse ning kannab ära jääkaineid. Veri aitab kehasoojusel ühtlustuda ning tagab nii meile püsiva kehatemperatuuri. Veri võitleb ka haigustekitajatega ja peatab verejooksu. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk,kopsud, soolestik ja neerud.Nendest olulisemaks on neerud. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond
· iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega 11. Mis erinevus on prokarüootidel ja eukarüootidel? · Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas · Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum 12. Mis on tsütoplasma? · Poolvedel raku sisaldis 13. Miks tsütoplasma oluline on? · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on? · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole?
Biomolekulid on ained, mis ei moodustu väljaspool organismi. Näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 1. elutunnus on biomolekulide olemasolu. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed. Ainevahetuse moodustavad lagundamis- ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus
Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid. Tsütoplasma ei peatu kunagi, toob organelle kokku. Rakutuumal on kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Poorid on seal ja ega ilma nendeta ained ei pääseks tuuma ega sealt välja. Membraanid muidu on kõikjal sama ehitusega. Tuumas on karüoplasma. Seal on DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid. Kromosoomid väga peened ja tähtsad niidid. Neid on näha ainult raku jagunemise ajal. Tuumas võib olla üks või veel rohkem tuumakesi, piirkondi, kus
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.Iseloomust. tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud (energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub.) ja suletud. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised, kusjuures muutumise kiirus võib olla väga erinev. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem, kuigi mingi ainevahetus ümbritseva maailmaruumiga toimub. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka niitjad bakterid. b) rakukest kaitseb sise- ja välisrõhu muutuste eest c) rakukest osaleb ka ainevahetuse jämeregulatsioonis. Tähendab, sorteerib sisse ja välja liikuvaid aineid. 3) Membraan- on ühe ja kahe membraaniga rakke. Ülesanded: a) reguleerib ainevahetust b) annab sopistisi, mis ei ole seotud sisemembraanistikuga: * fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid * aeroobsetel bakteritel seal hingamisensüümid * mügarbakteritel õhulämmastikku siduvad ühendid 4) Piilid- bakteri rakust välja ulatuvad valgulised torukesed, nimetatakse ka narmastikuks.
METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks(CO2) ja veeks(H2O). Füüsikalisteks ohtudeks on auru segunemine hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Ained võivad imenduda kehasse hingamise, naha ja seedeelundkonna kaudu. Lühiajalise kasutamise mõjudeks teadvuse kadu. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine tekitab peavalusi, nägemise häireid või surmab.
B-rühma vitamiine, karotiini ning foolhapet · Mida tumedamad kirsid, seda rohkem on nendes vereloomele kasulikke kumariine, kathiine ja antotsüaane · Nad aitavad alandada vererõhku ning palavikku · Heksoolinosiidi sisaldus parandab südamelihaste ja aju toitumist, neerude ainevahetust ning seemnerakkude teket ja arengut · Suur kaaliumisisaldus tagab kesknärvisüsteemi normaalse ainevahetuse · korrastavad seedetegevust ning koos piimaga aitavad hästi liigese- põletiku vastu · Maguskirsse kasutatakse väga vähese töötlemisega · Hapukirssidest tehakse pirukaid, kooke, kompotti, moosi, mahla, likööri · Säilitada külmkapis nii, et kirsid oleksid anuma põhjas võimalikult õhukese kihina Kuivatatud puuviljad
23. Mille poolest erinevad algloomad bakteritest? Algloomad on päristuumsed, kuid bakterid on eeltuumsed. 24. Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? Nad toituvad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad. 25. Mis on pelliikul? See on väga õhuke kest mis katab algloomade keha. 26. Kuidas elavad algloomad üle ebasobivad tingimused? Nad moodustavad tsüsti ehk nad muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. See vähendab nende ainevahetuse kiirust ja vajadust toidu järele. 27. Mis on iseloomulik a) Amööbile Ta on 0,2-05 mm suur, liigub kehakuju muutes. b) Silmviburlasele Nad on võimelised fotosünteesima, liiguvad edasi kasutades vibureid. c) Kingloomale On 0,1-0,3 mm suured, liiguvad edasi kasutades ripsmeid.
11.Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond. b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude. 12. Milline tähtsus on platsental? See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone – need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 13.Milline tähtsus on looteveel? kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. 14.Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a
1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke – lümfotsüüte, aga ka makrofaage jm. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid (vt. veri), algselt pärinevad punasest luuüdist, kuid osa liike küpsevad ja paljunevad (kloneeruvad) lümfielundeis. Luuüdis (bone marrow!) küpsevad B- lümfotsüüdid, tüümuses (thymus) küpsevad T-lümfotsüüdid.
Kontrolltöö: Maa kui süsteem. 1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedos...
tema füüsikalised ja keemilised omadused. 2) Reljeef Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. 3) Aeg Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 2) Organismid Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa (huumus). Mullaorganismid kobestavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus mulda erinevaid aineid. 3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. 15.Mida nimetatakse mullahorisontideks? Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunenud ja üksteise peal asuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused
kohta, samas on artiklis detailsemalt välja toodud just nimelt käitumuslikud ning vaimse arenguga probleemid, mis lisaks ülekaalule võivad rämpstoidu ning üleüldse liigselt rasvase ning suhkruterikka toidu tarbimisega kaasneda. Vähem on artiklis räägitud füüsilise arengu probleemidest, mis võivad valkude ning toitainetevaese dieediga kaasneda – see teema on käsitletud jällegi „Areng ja õppimine” seedimise ja ainevahetuse osas. Märkimisväärseid erinevusi või vastuolusid artikli ja loengumaterjalide vahel ei olnud. Allikas: Rachel Lewis. „The National”. May 13, 2013.
Toitumine peab tasakaalus olema ja kõike(vitamiine, mineraale ja energiat) peab saama toitudes mitmekesiselt 11. Päevase energiavajaduse arvutamine. (arvutusülesanne) 3000x30%/100% 900/4,2 12. Mis on ensüümid (ülesanne, omadused, näited)? Näiteks pepsin, lipaas ja amülaas. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad kemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise muutumatuks. Reguleerivad ainevahetuse kiirust. Kindlustavad ainevahetuseprotsesside toimumise. 13. Seedeensüümid (ülesanne, tootmiskoht) Seedeensüümid on nimelt ained, mida üldiselt toodab organism ise ja mis võimaldavad meil toitu seedida. 14. Toidu teekond läbi seedeelundkonna ja seedelundkonna ehitus (võimalik joonis) Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak 15. Seedeelundkonna osade ülesanded Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine.
Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2. Juhib raku elutegevust Tsütoplasma: Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest Tsütoplasma tähtsus 1. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö 2. Tagab toitainete laialikandmise rakus 3. On jääkainete eritumiskohaks 4. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Tsütoplasmavõrgustik: ÜLESANNE: Mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: 1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 2. Lipiidide süntees 3. Bioaktiivsete ainete süntees (steroid hormoonid) Ribosoomid: ülesanne toimub valkude süntees
2 5 ;nahal 5 4 5,6 ; 56; uriinil 4...8 Aluselised: veel 7,2 7,4 ; süljel 7,2 7,4 ;veri 7,3 7,4; piim 7,1 7,3 Vee funktsioonid raku tasandil: · 1 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) · 2. Vesi tagab rakkudes normaalse 2 Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) · 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) (mitokondrite pärast) · 4. Vesikeskkond ja lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e turgori. rakkude siserõhu turgori Vee funktsioonid organismide tasandil : dil · 1. Kaitse ülekuumenemise eest. Loomadel higistamine, taimedel t
1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju.
Heitvesi- on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Kolloid- Mittekristalliline aine , mis koosneb ultramikroskoopilistest osakestest. Pädev asutus- Tavaliselt on see valitsuse osakond või mõni teine organ ,mis on vastutav mingi teatud probleemi eest. Dibromophenol antibakteriaalne esindaja. Dimetüülsulfaanpropanaat(DMSP)- seda leidub teatud taimedes, kaasa arvatud merevetikates ja on vajalik nende ainevahetuse jaoks. Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks. Kuivaine-aine osa, mis jääb järele, kui ainest kõrvaldada vesi Epifüüt-ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Flokuleerimine protsess,mille käigus tuuakse kokku mikro osad ,et moodustada suuremad osad.
seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Kehast eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, soolad ja liigne vesi ning organismi sattunud kehavöörad ained. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. (kopsud, nahk) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab inform. väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot, seaob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitslust. Jaguneb 2: keksknärvisüst.(pea- ja seljaaju) ja piirdnärvisüst.
Vastus: Süsivesikute lagundamine algab suuõõnes sülje amülaasi toimel. See jätkub kaksteistsõrmiksooles soolhappe ja pepsiini toimel. Peensooles lõpeb nende seedimine ja nende koostisosad imenduvad. Rasvade lagundamine algab kaksteistsõrmiksooles lipaasi toimel ja lõpeb peensooles, kus algab imendumine. Valkude lagundamine algab maos soolhappe ja pepsiini toimel ning jätkub kaksteistsõrmiksooles ja peensooles. Peensooles toimub imendumine. 10. Mis on eritamine? Vastus: Ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist. 11. Milliste elundite kaudu mida eritatakse. Vastus: Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja veeauruna vett (u 0,3 - 0,4 l ööpäevas). Neerud eemaldavad suurema osa liigsest veest (u 1 - 1,5 l ööpäevas) kusiainest jt ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis.
· osalemine lipiidide seedimise protsessis · osalemine organismi D3-vitamiini sünteesis · lüpolüüsi soodustamine · luude ja lihaste tugevdamine · stimuleerib organite kasvu · lihaste elastvuse ja liigeste liikuvuse parandamine Organismi talitluse seisukohalt on väga oluline, et naturaalse kasvuhormooni sünteesimine kehas oleks normaalse taseme piires. Nii kasvuhormooni üleproduktsioon kui ka alaproduktsioon toob kaasa raskeid hormoon ainevahetuse haiguseid lastel ja ka täiskasvanutel. Lastel on väga raske haigust diagnoosida, sest alla 6. aastaste tervete ja kasvuhormooni vaegusega patsientide kasvufaktori väärtused testides kattuvad olulisel määral. Ometigi on just laste puhul haiguse varane väljaselgitamine kõige olulisem. Kui organism pole saavutatnud täit küpsust, siis on veel võimalus last ravida hormoonteraapia abil. Kasvuhormooni üleproduktsiooni puhul enne pikkuskasvu lõppemist kujuneb gigantism ehk
Maa kui süsteem 1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest. 2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini
Vorm on ohtlik peremehele. Edasi inimene tarbib kalat. 2 Patogenees. Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning kaalu langus. Parasiidi ainevahetuse produktid võivad indutseerida allergilist reaktsiooni ning sellele võib viidata eosinofiilia. Mõnedel juhtudel võib areneda sooletraktis rohkem kui 10 aastat asümptomaatiliselt. Tüsistuseks on penipernitsioosne aneemia seoses parasiidi poolt B12 vitamiini absorptsiooniga, millega omakorda kaassnevad neuroloogilised häired nagu perifeerne neuropaatia (nõrkus ja tundetus jäsemetes). Harvasti võib massiivne infektsioon põhjustada koletsüstiit, millega võib ilmneda kerge ikterus
SELLEST TULENEV VERERÕHU TÕUS, SÜDAME VERESOONTE LAIENEMINE SEEDIMISEGA. MAO SOOLETRAKTI MOTOORIKA PIDURDUB NÄGEMISEGA- TOIMUB PUPILLI LAIENEMINE 10 VALGUD- 10-15% SÜSIVESIKUD- 55-60% RASVAD- 10-20% MIS TOIMUB LIHASTEGA PEALE TREENINGUT?- PEALE TRENINGUT TEKIB LIHASVALU. LIHASVALU TEKITAB PIIMHAPE LIHASTES, MIS TEKIB SIIS, KUI LIHASED EI SAA PIISAVALT HAPNIKU. ANABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, SÜNTEESIPROTSESSIDE INTEGRATSIOON. KÜFOOS- TAHAPOOLE SUUNATUD KUMERUS. OSTEOBLAST- NOOR LUURAKK OSTEOKLAST- LUUKOERAKUD, MIS OSALEVAD LUUKOE LAMMUTAMISES HEMOLÜÜS- ERÜTROTSÜÜTIDE LAMMUTAMINE HÜPOTOONIA- MADAL VERERÕHK HÜPERTOONIA- KÕRGE VERERÕHK HEMATUURIA- ehk VERIKUSESUS TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS
Organism vajab pidevalt energiat.Energia vajadus tagatakse raku hingamisega.Sellega tagatakse pidev soojustootmine. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv kehatemperatuur. Imetajad on ENDOTERMSED. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond.See tagatakse organismi talitluse neuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. Organismis toimub keha omaste ainete moodustamine biosünteesilistes reaktsioonides. Jääkained eritatakse organismist. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret.
oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse sealt ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid. See toimub hingamiselundite, südame, vereringesüsteemi ning vere kooskõlastatud tegevuse tulemusel. Rakkudes toimuval sisemisel ehk kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisprotsessi kuulub ühelt poolt hapniku siirdumine kopsudest verre, sealt kudedesse ja interstiitsiumi kaudu rakkudesse. Teisalt kuulub hingamise mõistesse ka süsinikdioksiidi eritamine ja elimineerumine organismist koevedelikku, vere ja kopsude kaudu. Kopsude ventilatsioon tähendab õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. Kopsutuulutuse (ventilatio) all mõistetakse välisõhu ja hingamiselundite vahelist gaasivahetust
Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid) Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena. Sapiväljutajad: söödud lipiidid stimuleerivad sapi tootmist, sapp omakorda soodustab lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina. Metaboolse vee tekitamine, organismis tekkib ööpäevas ca 300 ml vett metabolismi e. ainevahetuse käigus. 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 9,3 kcal. 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas
Nad toestavad taime. b)kaitse ülesanne - kest on vastupidav nii kliima teguritele, kui ka kaitsvale korgikihile. Selles kihis ei ole poore. Kestad on üksteise peal väga tihedalt kuid tüve sisemuses on lõved, mis võimaldavad gaasivahetuse. (teiseks) teistest rakkudest on tsentraalvakuool. Need on ühekihilise membraaniga. Väiksemad või suuremad põiekesed tekivad võrgustiku membraanidest ja Golgi kompleksist. TÄHTSUS: a)on vee hoidlaks b)kindlustavad raku siserõhu c)võivad sisalda ainevahetuse jääkaineid, samas aga mürkaineid. Viljade vakoorid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid. (neid on mõnus süüa ning on vitamiinirohked). (kolmandaks) teistest rakkudest on plastiidide olemasolu. Neid on kolme tüüpi: a)kloroplastiidid sisaldavad klorofülli, mis on pigment b)kromoplastiidid sisaldavad samuti pigmenti, kuid need pole rakulised c)leukoplastiidid on värvuseta, sisaldavad tärklist (kartuli leukoplastid)
Inimesel toimub viljastumine kehasiseselt. 15. Mis on biogeneetiline reegel? Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Mis on platsenta ja mis ülesandeid see täidab? Platsenta e. emakakook on lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism ühenduses. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Samuti takistab platsenta uute munarakkude küpsemise rasedusperioodi lõpuni ja tagab raseduse normaalse arengu. 17. Millised on inimese lootelise arengu peamised etapid? Juveniilne staadium(noorjärk) algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Reflektoorse tegevuse areng võib seisneda nt
võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Fotograafias kasutati magneesiumiplahvatust loomuliku valgusallika puudumise korral. Temast moodustub elektron. [1] 6 1. Magneesiumi roll taimses organismis Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. [2] Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile
kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid sisaldavad infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Enamik neist kuulub kapsiidi või ka seda ümbritsevasse koostisse. 2.) replikatsioonigeenid nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise 3.) regulaatorgeenid neilt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. See tagab uute viirusosakeste moodustumise. viroidid sarnanevad RNA-viirustega, kuid neil puudub kapsiid ja ümbris. Nad on RNA rõngasmolekulid ehk taimeviirused. virusoidid paljunevad vaid koos teiste viirustega. Virusoidiosakese moodustamiseks on vaja peremeesviiruse mõnda valku. Seega on nad viirusparasiidid. lüütiline tsükkel paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine
Ilmusid Maale veidi enne Kambriumi, umbes 600 miljonit aastat tagasi. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Edicaria faunaks ja seni pole teada kas neil ka järglasi oli. Veidi sarnanevad nad millimallikatega, mõned ka meriliiliatega ja ussilaadsetega. · Täielik loomahõimkond kujunes Kambriumis. See toimus plahvatuslikult ja põhjuseks peetakse hapniku suurenenud sisaldust keskkonnas, mis võimaldas hapnikul põhineva ainevahetuse arengut. Teiseks põhjuseks peetakse meretaseme langusest tingitud uute ökoloogiliste nisside tekkimist. Igal juhul iseloomustab seda perioodi kiire loomaliikide evolutsioon. Praeguse aja loomariigi eelaseks peetakse Kambriumiaegset väikest lülilise ehitusega organismi Pikaia. Taimi sel ajal ei olnud, küll aga olid fotosünteesivad algloomad ja vetikad. Meres elavate sugukondade arv oli Kambriumi lõpuks 20 ringis.
PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri...
KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
