d Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. (sisetemperatuur, varustamine vajaliku hulga energiaga, vere PH tase jne) 15. Millised on inimese 16. ,bilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib(säilitab,salvestab). Komponendid: ainevahetus, kasv, tavaline energiakadu, väljaheited, uriin(kehtib puhkeseisundis). Inimese päevane energiavajadus sõltub: vanusest, aktiivsusest, kaalust, pikkusest, soost. 17. Millised on peamised toitained ja miks meil neid vaja on? Valgud, rasvad, süsivesikud. Meil on neid vaja, et energiabilanss oleks tasakaalus. 18. Millised on igapäevase toitumise rusikareeglid? Söö vastavalt vajadusele, tarbi organismile vajalikke toitained õiges vahekorras, söö
transpordi ülesannet keha eri osade vahel · Kõik teevad oma tööd · Kõik kulutavad energiat! Energia + aine · Lisaks energiale vajab keha ainet · Keha "kulub" ja olemaolevate struktuuride taastamiseks on vaja "ehitusmateriali" · Keha areneb ja uute struktuuride tarbeks on vaja "ehitusmateriali" · Osa materiali saab keha "enda seest" rakud vahetavad omavahel ainet · Osa materialist tuleb väljast poolt keha toiduga · Kehas toimub ainevahetus CO2 Glükoos Toitained · Toitainedid on kuus: Vesi Vitamiinid Mineraalained · Ning tänu aine ja energia vajaduse rahuldamisele on põhitoitained: Süsivesikud (60 E%) Rasvad (30 E%) Valgud (10 E%) Toitainete energia sisaldus · Süsivesikud (glükoos,glükogeen, suhkur, tärklis jmt) Maks 451 kcal (110g) Lihased 1025 kcal (250g) Vedelikud 62 kcal (15g) Kokku: 1538 kcal = ca 30
Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel RAKUMEMBRAANI EHITUS Rakumembraan koosneb bromolekulidest: fosfolipiidid ja valgud. Need püsivad koos tänu keemilistele sidemetele. RAKUTUUM Rakutuumas on DNA. DNA pakitakse kokku kromosoomideks siis kui rakud jagunevad. Kui rakk elab oma igapäevast elu, siis DNA on biheeliksi kujul, sest toimub aktiivne ainevahetus, mida tuum korraldab. Kromosoome on kergem jaotada, DNA ei lähe kaduma.
*rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud maksas) *veeslahustuvad B,C,P (varud puuduvad, liig ealdub uriiniga) 3.saamine ?taimed |seened |bakterid |loomad <--toit soolebakterid(vitK,B15) nahas vit D<-UVK, B5 4.häired hüpovitaminoos- organismi häired(vit vähesus) avitaminoos- org häired(vit puudumine) hüpovitaminoos-org häired (vit üledoseerimisel) 5.häirete põhjused *vit vaene toit *mistahes ravimite kasut *rasedus *imetamine *kasvav väikelaps *antibiootikumide kuur *vit ja ainevahetus häired *imendumis -||- *alkoholism 6.vit C säilitamine toidus *söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav Bkompl-nt pärmis, maksas- närvisüst kahjustused,naha kahj, aneemia C-värskes puu ja köögiviljas, sirdunis- skorbuut D-kalamaksaõlis, piimas- rahiit E-taimeõlis, nisuidudes- potentsi mõjutav K- maksas, taomatites-vere hüübimine
teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. * Hingamise(H) ja fotosünteesi(F) võrdlus.- sarnasused; + H2O; +ATP;+ energia muundumine, erinevused: -mitokonder(H) kloroplast(F), - vajab valgust (F), (H) ei vaja valgust, - vabaneb(H) neeldub (F) * Ainevahetus ehk Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Jaguneb assimilatsioon ja dissimilatsioon * Assimilatsioon - a) süntees b) lihtsamad ühendid läehvad keerukamateks ühenditeks c) vajab energiat. Assimilatsioon moodustab organismi kõik sünteesiprotsessid. Saadused sahhariidid, valgud, lipiidid. DNA, RNA süntees * Dissmilatsioon - mood kõik organismi lagundamisprotsessid. a) lagundamine b) keerukamad ühendid
päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koorion). Veel kujunevad sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion). 6- 7 päeval on embrüo lõpuks kinnitunud emaka limaskestale. Emaka limaskestast ja kõldkestast kasvab kokku platsenta, mille kaudu varustatakse loodet hapniku ja toitainetega, lisaks toimub selle kaudu ka ainevahetus. Järgneb karikloote moodustumine, mis algselt koosneb kahest lootelehest: välimine (ektoderm) ja sisemine (entoderm). Embrüogeneesi arengus järgneb ürgjuti areng, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osadest ürgjuti rakkudest moodustub ka keskmine looteleht (mesoderm). Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad, näiteks välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele.
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...
osast Pedosfäär- e.mullastik, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Hüdrosfäär- osa maast, mis on täidetud veega Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mullastiku tekkeks. Atmos. 1000-1200 km kõrgusele
Aju osa Suuraju Vaheaju Keskaju Piklikaju väikeaju Iseloom Kõige väike Kukslasasuv utus suurem,mood ajuosa ustub 70% peaajust. Ülesann Ajukoore Asuvad Edastab Ühendab Reguleerib lihaste e närvirakud ainevahetus,palju infot peaaju koostöööd,kooskõ juhivad nii nemine suurajust seljaajuga,m lastab erinevaid inimese Eritamine, ja seljaajju,va itmed liigutusi,tagab kehalist kui keha stutab ka elulised tasakaalu ja ka vaimset temperatuuriga keskaju tähtsad tasakaalutunde.võ tegevust
riikiides kadunud, olles sõilinud veel vaid suurematel metsaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 3. Arvukus üle 500 isendi. 4. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiivne, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. 5. Toitumine Karud on segatoitulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad segedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, neeti, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega. 6
juba välja kujunenud Verest ja uriinist määratakse kalatooted, sealhulgas MIS ON RAHHIIT luumuutused. kaltsiumi ja fosfori sisaldus ja kalamaksaõli. Piim ja Esimene sümptom imikul nende ainevahetuse näitajad, piimatooted on kindlalt Rahhiit on luu ainevahetus- võib olla krambihoog mille põhjal saab hinnata tähtsaimaks kaltsiumiallikaks haigus, mille põhjuseks on kas varakevadel. Tüüpiliseks on kaltsiumi ja D-vitamiini toidus. D-vitamiini või kaltsiumi ja randmel ja roietel tuntavad vajadust. Eelistama peaks ka fosfori puudus. Nende luumügarikud, mida randmetel Võidakse teha ka röntgen- magedamat toitu ja vältima mineraalide ja D-vitamiini nimetatakse rahhiitiline ülesvõtted ra...
soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse - rakumembraan kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele, süsihappegaasile) - tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid: kloroplastid moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed kromoplastid sisaldavad pigmente leukoplastid värvitud, ei sisalda pigmente amüloplastid ladestavad tärklist kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks
Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. Apelsinipuu Eebenipuu Mullastik Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad e. punakaspruunid mullad.Mullad on enamasti vanad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. Tingimused muldade tekkeks: rohkelt niiskust, rohkelt soojust, igati soodsat keskkonda lagundajate eluks, kiire ainevahetus, mineraalainete välja uhtumist ei toimu. Inimene vihmametsas Kliima pole eriti tervislik, Külad on jõgede ääares või rannikul, Põliselanikud, Peamiselt arengumaad, Algeline alepõllundus, Eksporditakse väärispuitu, Arendatakse maavarade kaevandamist, Keskkonna probleemid Igapäev hävitatakse minutis ~20 ha vihmametsa Vihmametsadel on oluline koht : *fotosünteesis *süsihappegaasi kasutamises *hapniku tootmises *suures veeringes
2500 inimest. 2) ,,perekondlik unetus" - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused:tunnused,millepoolest on viirused elutud.Tunnused mille poolest elusorganismid.Viirusosakese ehitus. Viiruse elutsükkel. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus, 2. puudub iseseisev paljunemisvõime, 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest,
Bioloogia 123 Rakk- organismi väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Leiutajad: Jannsenid- 1580.a panid kokku esimese mikroskoobi. Hook- circa 1660 panid kokku korrapärase valgusmikroskoobi. Van Levenhoek- 17.saj teisel pooolel vaatles baktereid Von Baer- 1826 avastas imetajate munaraku (see sama vend oli kahe kroonise peal) Schleiden- 1838 avastas, et taimed koosnevad rakkudest Schwann- 1839 avastas, etka loomad on rakulise ehiutsega. Virchow- 1858 pani kirja teesi, et rakud saavad alguse olemasolevatest rakkudest. Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega - Rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel - Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (Närviraku näide) Rakkude uurimine * valgusmikroskoop- vaadeldav ese peab olema õhuke * elektromikroskoop- pommitatakse elektronidega, ekraanile joonistatakse kujutis Prokar...
Elu maal tekkis 3 – 4 miljardit aastat tagasi 2 hüpoteesi selle kohta: 1. Panspermia – Elualged teistelt taevakehadelt 2. Elu on tekkinud elutu aine evolutsiooni tulemusena. Maa ürgatmosfääris süsivesinikud + NH3 + H2O -> orgaanilised ühendid, seal hulgas aminohapped Ürgookeanis aminohapped -> valgutaolised ühendid (mis modifitseerusid kiirguse ja laengute toimel valkudeks ja elusaineks.) Esialgu toimus ainevahetus hapnikuta keskkonnas. Hiljem tekkis fotosüntees. Organismide edasise arengu O2-sisaldavas keskkonnas Erinevate kiirguste (UV + kosmiline lühilaineline) toimel tekkis atmosfääris O3 -> atmosfääris ülakihtides osoonikiht. Osooni teke on suuresti tasakaaluline protsess. O2 + hv -> O + O O2 + O -> O3 (Teke kiirguse alpha>242nm juures) Lagunemine toimub kiirguste, vabade radikaalide ja paljude ühendite toimel. O3 + hv -> O2 + O
RAKUD Organismid koosnevad rakkudest Organismid võivad olla ainuraksed või hulkraksed. Rakud võivad olla erineva suurusega. Maailmas on kõige suuremad rakud aafrika jaanalinnu munarakud (3x10cm). Suured rakud on ka apelsini, greibi viljaliha rakud. Pikimad rakud on närvirakud. Kujult võivad rakud olla mitmesugused. Enamik rakke on väikesed ja nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. ORGANELL Loo Tai ÜLESANNE m m 1. Rakumembraan + + Katab rakku ja tema kaudu toimub ainete sisenemine ning väljumine rakust (ainevahetus). 2. Rakutuum + + Juhib ja kontrollib kogu raku elutegevust. 3. Tsütoplasma + + Tsütoplasmas paiknevad organellid. 4. Lüsosoom + - Selles lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
Anorgaanilised ja orgaanilised ained organismis 1. Nimeta elu tunnused (5tk) 1) Rakuline ehitus - rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, milllel on kõik elu tunnused (ainuraksed ja hulkraksed) 2) Aine- ja energiavahetus - toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine (autotroofid ja heterotroofid) 3) Paljunemisvõime - suguline —> viljastumine; mittesuguline —> pooldumine 4) Arenemis- ja kasvamisvõime - otsene areng —> järglased sarnanevad sündides vanematega; moondeline areng —> järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 5) Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematele. ((( 6.) Stabiilne sisekeskkond - püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH)
Elusorganismid on nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne , bioomne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Autotroofid Heterotroofid organismid, kes toodavad organismid, kes saavad orgaanilist ainet energiat väliskeskkkonnast fotosünteesi käigus tulevast orgaanilisest ainest päikese valgusenergia rakuhingamise käigus. abil. Paljunemisvõime
Geograafia KT Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel
kudedesse, vererõhk on kõrgeim Veenid- seinad on pehmed ja õhukesed, mitmekihilised, veri liigub aeglasemalt kui arterites, klapid takistavad vere tagasivoolu-veri liigub ühes suunas, veri liigub kudedest südamesse. Kapillaarid- väikseimad veresooned, ühekihiline rakusein(hõlbustab ainete vahetust), toimub gaasi, toit-ja jääkainete vahetus, võrgustik on väga tihe, veri voolab väga aeglaselt, toimub vere ja keharakkude vahel ainevahetus. Suurvereringe-algab südame vasakust vatsakesest- mööda veresooni elunditesse ja kudedesse-paremasse kotta. Ül- varustada toitainete &hapnikuga. Väike vereringe- paremast vatsakesest-mööda kopsuartereid-läbi kopsude, verekappillaaride, kopsuveenide-südame vasakusse kotta. Ül- hapnikuga rikastamine ja süsihappegaasi väljaviimine. erütrotsüüt- punalible, hemoglobiin - punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku, leukotsüüt vere valgelible,
alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6. Lühiajaline treening : (anaeroobne) O2 tase organismis väheneb, CO2 tase suureneb, piimhape suureneb, veresuhkur alaneb ja glükogeen väheneb, Vesi ja soolad vähenevad Pikaajaline treening: (aeroobne) lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, ainevahetus kiireneb, südamelihase ja löögimaht tugevneb, vaimne töö paraneb sest aju verevarustus muutub paremaks 7. POOLELI VEEL 7. Energiakulu organismis, millest sõltub : sõltub: soost, füüsilisest koormusest, kehamassist, pärilikkusest, vanusest 8. POOLELI 8. Vananemisel toimuvad muutused kehas : 9. 9. Maksa ülesanded : * glükoosi sidalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon, * veres leiduvate
bakterid, niitjad bakterid. · Kasutamine: bakteriaalsete haiguste ravi, antibiootikumid (kiirikbakterid), vitamiinide, puhastusvahendite ja hormoonide tootmine, toiduainetööstus (juust, keefir, jogurt), aminohapete toomine (lõhna- ja maitsetugevdajad), põllumajandus (bakterväetised), tagavad ainete ringlemise Maal (süsinikuringe, lämmastikuringe) · Kasv ja ainevahetus: mõjutavad temp, soolsus, pH, kiirgus, hapnik, rõhk. Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised
Lülidevahelised kettad toimivad amortisaatoritena ja võimaldavad liigutusi, mille käigus säsituum paikneb diskis ümber selle ulatuse nagu seda võimaldab fibroosne rõngas, mille toeks on rohked sidemed. Skeleti muskulatuur katab ja stabiliseerib selgroogu kui liikuv lihaskorsett. Püsivad lihaspinged võivad tekitada füüsilise ja vaimse stressi, valu, põletiku, külmetuse ja traumad. Ülemäärasest lihaspingest, valest liigutusest ja puudulikust taastumisest häirib ainevahetus, kuhjuvad laguained, tekib hapniku ja toitainete vaegus, mis kokku kutsuvad esile valu. LIHASPINGE VALU LIIKUMISE PIIRATUS 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 VEREVARUSTUSE JA AINEVAHETUSE HÄIRED LOENG 26.08.2009.a.
naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Saun. Eestlane on saunas käinud juba ajast aega, nautides soojust ja higistamist. Teatakse, et temperatuuri lühiajaline tõstmine mobiliseerib kogu organismi kaitsesüsteemi ja taastab tema looduslikku energeetilist tasakaalu ning parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas mõjub saun meie kehale? Nahk reageerib kõigile väliskeskkonna muudatustele esimesena. Soojuse mõjul naha uuenemise protsessid kiirenevad, naha ainevahetus paraneb ja inimene näeb noorem välja, sest kudede vananemise esimene tunnus on loid ainevahetus. Higistamine aitab nahka puhastada nii seest kui ka väljapoolt. Saunas olles ja lavalkäikude vahepeal ei tasu juua, sest sel juhul eemaldab organism vaid viimati omastatud aineid, ent mitte küllaldaselt organismi ladestunud vedelikku ja mürkaineid. Küll aga tuleks juua pärast saunaskäimist, et taastada organismi vedelikuvarud.
Koaalad tarbib toiduks vaid 20 eukalüptiliigi lehti, kusjuures neid on kokku 300 koaalad põevad ka haigusi, nendest tavalisemad on tsüstiit, sinusiit ja konjuktiviit koaala kukkur avaneb tahapoole koaalade suur hävitamine viis selle liigi väljasuremisohtu koaala ei joo midagi koaala lõhnab muskuse ja eukalüpti järele Vombatid Vombatid esineb kolme liiki vombateid neil on väga aeglane ainevahetus seedivad toitu kuni 14 päeva vombatitel puudub saba äsja sündinud vombad kaalub 2 grammi ema lähedusse jääb poeg 11 kuuks ühe öö jooksul võib vombat läbida 3 km Vombatid vombatitel on oma lemmiktaim Xerotese nimelise perekonna tarnud vombatitel on närilistega sarnased hambad Tasmaania vombatid elavad 5-aastaseks Tasmaanias tehakse vombati väljaheidetest paberit Tasmaania vombati põhitoiduks on rohi Opossumid
· Moodustavad poore · Omavad rakukesta Päristuumne -Tuum olemas ----- Päristuumsed -Protistid · Üherakulised · Autotroofid · Vetikad · Hetrotroofid · Limaseened · algloomad -Seened · Paljunevad eostega · Liikumisvõimeta · Sarnane loomarakuga · Omab rakukesta -Taimed · Piiratud liikumisvõime · Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad · Liikumisvõimelised · Ei oma rakukesta · Pajunevad suguliselt sugurakkude abil Kõigusoojased/Püsisoojased Kõigusoojaste ainevahetus e isaärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Sõltub ümbritsevast temperatuurist-kahepaiksed Pärilikkus -Pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele -Pärilikkuse kandjateks on geenid , mis paiknevad kromosoomides Paljunemisvõime(elutunnus) -Suguline- kudemine,õun,tomati vili, ise tolmlemine. Toimub sugurakkude abil. Rakkudel on võime ühineda. -Mitte suguline- küüslaugu sibul, kartuli mugul, maikellukese risoom, tammetõru, maasika tütartaim
suguelundkond tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsü...
SÜSIVESIKUD Süsivesikud on orgaanilsed ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Väga energiarikkad ained, inimene saab põhiosa päevasest energiast ja tööjõu just süsivesikutest. Kuid ei saa toituda ainult süsivesikutest kuna need annavad ainult energiat ja isoleeritud süsivesikud on B1 vitamiini röövlid ning organism vajab tahestahtmata kõiki vitamiine ja sealhulgas siis ka B1. Seega ei saa süüa ainult süsivesikute rikast toitu energia saamiseks. Süsivesikuid leidub kõige rohkem looduses ehk taimedes on 75-90% süsivesikuid, loomades 2%, seentes 3% ja mikroorganismides 12-30%. põhiosa süsivesinikke koos valemite, nime ja otstarbega. 1) glükoos - C6H12o6 viinamarjasuhkur. imendub väga kergeseti ja seega kasutavad sportlased seda peale raskeid treeninguid, et taastumine oleks efektiivsem. 2) fruktoos - C6H12o6 puuviljasuhkur. Leidub valmis marjadesja puuvilj...
Maavälise elu otsingud ja SETI programmi ülevaade Maavälise elu otsingud · Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasvamine, keskkonnaga kohastumine,keskkonnateguritele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid
Müra Vibratsioon Valgustus Mikrokliima Ventilatsioon Närvisüsteemi häired peavalud uimasus nägemishäired väsimus tähelepanuvõime langus Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Töökoha ja töö organiseerimine Eraldada mürarikas töö ja vaikne töö Küllaldane kaugus müraallikast Individuaalsed kaitsevahendid Tööaja vähendamine Sageduse järgi
1) Vereringeelundkond Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Jelena Babi, Kela 2 AÜ EALINE FÜSIOLOOGIA JA HÜGIEEN Hormonaal süsteem Juhendaja: Marge Grauberg NARVA 2015 Kehahormoonid ja neid eritavad näärmed moodustavad hormonaal- ehk endokriinsüsteemi. Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. 1. Epifüüs 2. Hipofüüs ...
ladestada rasvlahustuvaid vitamiine Vitamiin B1 1,4 mg Süsivesikute Teised B- Beribeeri, Rafineeritud (tiamiin) täisteratooted, ainevahetus, rühma väsimus, süsivesikutega sealiha, kala, energia tootmine, vitamiinid, depressioon, liialdamine, maks närvikude vitamiin C söögiisu langus alkohol, kohv, suitsetamine, stress
NB! Mida väiksem on laps seda väiksem ka vererõhk, kuna pole suuremat perifeerset vastupanu, sest neil veresooned elastsed. VERERÕHU MUUTUSED KEHALISEL TÖÖL - Vererõhu suurus sõltub kehalisest aktiivsusest VERE LIIKUMIS VERESOONKONNAS ISELOOMUSTAVAD Arteriaalne pulss – süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine Sfügmogramm – pulsilaine levikuüleskirjutis VERERINGE KAPILLAARIDES Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel Jõudeolekus toimub ainult osa kapillaare Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x) Vere liikumisel: - Veri surutakse edasi raskustungi toimel - Vere tagasiliikumist takistavad klapid
Bakterid väiksemad organismid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad väiksed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole väljakujunenud tuuma, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest. Limakapsli lima aitab säilitada niiskust ja siduda üksikuid rakke kokku kolooniaks. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke. Rakukest asub limakapsli all, annab bakteritele kindla kuju. Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakuke...
VIIRUSED Õp. Riina Mändla Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal.
tõttu tugevasti kontsentreerub. Sapipõis on sapi reservuaariks, mis on võimelike mahtuma 50...80 ml kontsentreeritud sappi. Sapp on kuldkollase värvusega vedelik, sisaldab sapphappeid, bilirubiini ja teisi aineid. Sapp emulgeerib lipiide, aktiveerib lipiide lõhustavaid ensüüme lipaase, osaleb lipiidide lõhustamisproduktide imendumisel ning stimuleerib soole motoorikat. 16. Aine- ja energiavahetuse regulatsioon. Anabolism ja katabolism. Süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetus. Aine- ja energiavahetus laiemas tähenduses hõlmab kogu ainete ringkäigu looduses, kuhu kuuluvad ka elusad organismid, kes saavad eksisteerida ainult väliskeskkonnast saadava energia arvel. Elusorganismide ja väliskeskkonna vahel toimub pidev aine- ja energiavahetus. Kitsamas mõttes on ainevahetus füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks
Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse 4) DNA kahekordistumine tuumas (kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks) 5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala). 2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine 1) Karüokinees toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks. I ) Profaas kromosoomid on kahekromatiitsed
x y y x Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem süsteem, mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist. Avatud süsteem toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga Suletud süsteem puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). Isoleeritud süsteem puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskesskonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Adiabaatne süsteem soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatne protsess puudub soojusvahetus
toimuvatest muutustest. (energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon) Organism püüab säilitada temperatuuri, gaaside hulk, pH, veresuhkurt, jääkainete taset, vee hulka. 18. Millised on inimese energiabilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilansi valem: E = A+K+M+V+U+T E - toidu ja joogiga saadav energia A - ainevahetus K - kasv M - soojuskiirgusena eralduv energia V - väljaheide U - uriin T - töö, mida tehakse Inimese päevane energiavajadus sõltub: - vanusest - aktiivsusest - kehamassist - geenidest - soost - ümbritsevast keskkonnast 19. Millised on igapäevase toitumise rusikareeglid? - Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. - Kui me sööme liiga vähe, siis lagundatakse keha varuaineid või isegi valke.
10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11. Millised on organite verevarustuse põhimõtted? Millised organid on parema verevarustusega ja miks? 12. Milline peaks olema südant treeniv koormus? Miks just selline? 13. Luustiku ülesanded, luude koed. Kõhrkoe ehitus ja liigid, kuidas tagatakse kõhrkoele vajalik ainevahetus? 14. Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel? Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega? 15. Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud? 16. Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega? 17. Lihaste ehitus ja funktsioonid. 18. Kuidas toimub lihastöö koordineerimine
* Tsentrioolisest * Ribosoomidest * Tsenraalvakuoolist * Plastiididest Raku osad Rakumembraan Ümbritseb ja piiristab rakku säilitab kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakku. Rakumembraani vahendusel toimub ainevahetus. Rakumembraani vahenusel toimub energiavahetus (energiarikkad ühendid (glüloos) pääsevad rakku, energia eraldumine soojuse kujul). Rakumembraani vahendusel toimub infovahetus raku ja väliskekskkonna vahel (molekul annab retseptorvalgulse infot, mille peale valk muudab oma kuju ja info jõuab organismini). Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast pärit hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi.
3. Viirused (+JOONIS õ.lk.18) Ehitus: Viirused on erineva suuruse ja kujuga. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. Pärilikkusaine moodustab geene. Viiruste geenid mõjutavad peremeesrakku ja määravad uute viiruste moodustumise. Omadused: 1)Sarnanevad elusorganismidega: a)Võime muutuda ning aja jooksul areneda. b)Pärilikkusaine olemasolu, 2)Erinevad elusorganismidest: a)Puudub rakuline ehitus ( viirustel pole tuuma ega tsütoplasmat) ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Kuidas inimene nakatub: Inimene võib nakatuda saastunud toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Siirutaja: tõvestaja edasiandja teisele organismile. 4.Vetikad Iseloomulikud tunnused: 1)Vetikad on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega 2)Enamik vetikatest elab veekogudes - nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas Tähtsus looduses: 1)Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad.
Hüüfid moodustavad mütseeli e seeneniidistiku. See, mida korjame on hüüfide pakitud kogumik e viljakeha. Enamik seeni paljuneb eostega, aga pärmiseened nt punguvad. Seened ohustavad inimeste tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või seenhaiguste e mükooside kaudu. Seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele mürgiseid ainevahetus toksiine. Mükotoksiin mürgine ainevahetus toksiin, mida seened eritavad. Mükoosid on lisaks seenemürgitusele sellised nagu inimesele nakkushaigused. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused, mis on levinud kõikjal maailmas. Nakatuvad ujulates, spordisaalides jms. Süvamükoos on harvaesinev, eluohtlik. Majavamm on pärit Himaalaja mäestikust. Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik. Seente ülesanded: · toiduainetööstus · antibiootikumide tootja · Olulised lagundajad
Sidekude (ül: täita elunditevahelisi tühimikke, hoida elundeid paigal; palju rakuvaheainet; uueneb kudedest kõige kiiremini) Rasvkude palju suuri ümaraid rakke, vähe rakuvaheainet, 80% rasva; ül: kaitse (mehaaniline ja termo), varu (aineline ja energeetiline), eritus Kõhrkude sidekoest jäigem, luukoest elastsem, veresooned ja närvid puuduvad Luukude vähe rakke, rohkem rakuvaheainet, intensiivne ainevahetus (palju veresooni); moodustub, kui kõhrkoele ladestuvad mineraalsoolad Veri ja lümfikude ainuke vedel kude, palju rakuvaheainet, mõned üksikud erütro-, leuko- ja trombotsüüdid Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6
Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on
Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid, mis oma korda moodustavad elundeid ja elundkondi. Eristatakse järgnevaid kudesi: - epiteel- ehk kattekude. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel ( rakkude välispinnal asuvad ripsmed; esineb hingamisteedes). Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid: nahk, veresoonte seinad. Ülesandeks on kaitsta väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, ainevahetus väliskeskkonnaga. Rakud paiknevad mitmekihiliselt, tihedasti ja üksteise kõrval. - lihaskude. Talitluseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: a.) silelihaskud - koosneb ühetuumalistest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskoest koosnevad kõik siseelundkonnalihased (v.a süda). Silelihaskoe kontraktsioon ei
Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui väliskeskkonna temperatuur ikka langeb, ei suuda keha nii palju soojust toota, ainevahetus peatub kehas. Kriitiline on kehatemperatuur on 25-28 C, mis võib põhjustada surma. HÜPOTERMIA VAEGSOOJUMUS, ALAJAHTUMINE,kui kehatemperatuur langeb alla 35 C. · Ülemine kriitiline piir - Higistamine ei suuda piisavalt jeha jahutada, sest higi eritub rohkem kui ära aurustub. Kõrgel temperatuuril töötavad ensüümid veel aktiivsemalt ja sooja toodetakse veel rohkem. 42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset
20. Iseloomusta aju kesti. 1. Kõvakest välimine kest, toetab peaaju, kõva 2. Ämblikuvõrkkest keskmine kest; õhuke ja veresoonteta; sellest sopistuvad veenide sisse kurrud, kust ajuvedelik liigub vereringesse 3. Pehme kest sisemine; liibub vastu närvirakke; pehme 21. Kuidas saab uurida aju tööd? PET abil mõõdetakse vere voolu intensiivsust ja glükoosi ainevahetust ajus. Kui neuronid muutuvad mingis aju osas aktiivseks, siis seal verevarustus ja ainevahetus kiirenevad. 22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
