t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ? Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. 15.Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes? Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse. 16.Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ? (pmst sama, mis 7 küs) Valgu taseme ja omastamise leidmiseks. Lämmastikubilanss siseneva ja väljuva N vahekord Arvutatakse: Väljuv N Sissevõetud N Saab olla positiivne (väljub rohkem, keha ,,laguneb"), tasakaalus (sisse ja
vesinikioonide eritumist uriini. Glükokortikoidid on organismile olulise ainevahetusliku efektina, kuna need stimuleerivad glükogeneesi maksas, soodustades eelkõige aminohapete kasutamist sel otstarbel. Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh lihaste, energiavajaduse katmiseks. Tähtsaim glükokortikoid inimesel on kortisool. · Kõrgenenud ainevahetus Stress (= normaalne organismi reaktsioon talle mõjuvale ärritaja vastu) Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine: - neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul; - hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis; - stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel. Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis - stressorite esmakordsel mõjumisel tekib sokiseisund, kui nt liiga tugevad
t tõsta temp. *kui aga intensiivsus muutub suureks ja tekib ülekuumenemine,siis püüab ta varju leida. *taimsed ei saa kohta muuta,sp esineb neil kaitsekohastumisi *õistaimsed keeravad oma lehed vastavalt valguse suunale ning osa on kaetud valgust hajuvate karvadega. *ülemäärane päevitamine kahjulik,põhjustab DNA mutatsioone ja vähki nakatumist Ultavalgus on meile kasulik,kuna aitab sünteesida D-vitamiini meie naharakkudes Temperatuuri mõju organismidele: *kõigusoojaste org. ainevahetus pole nii intensiivne, st sõltub nende kehatemp. Väliskeskkonna temperatuurist *püsisoojased org. suudavad säilitada sise temp. isegi kui välistemp. on madal *taimedel on talvel puhkeperiood *kõigusoojased loomad lähevad soojematesse paikadesse talveunne-ainevahetus aeglustub ja energiavajadus on minimaalne *taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Maksa peamised funktsioonid...................................................................4 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt............................................................4 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine.............................................4 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus............................................................5 1.1.3 Rasvade ladustamine...............................................................5 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine....................................5 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll...................................................6 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees.............................................6 2
Mürgitused BAKTERID Ainuraksed, prokarüoodid – koosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan – valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest – sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed – katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid – aitavad bakteril liikuda Limakapsel – kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) – üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine Plasmiidid – väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma – ühendab rakuosi, täidab rakku
muutus,karvakasv suureneb lihaste ja kiudude kasv intensiivistub munandigte arenevad spermid) naistel(hormoonid käivitavad manarakkude küpsemise rindade kasv ,puusade laienemine ,rasvkude nahaalune pakseneb algab mensstruaaltsükkel vannemisjärk-raukumine väheneb lihasmass ja suureneb rasvkoe hulk,nahkordsud ,meelte nõrgenemine maksan ja neerude talituse aeglustumine 13. Surma faasid, tunnused bioloogiline surm-ajusurm,aju ei reageeri ,raku ainevahetus katkeb,keha temp langeb võrreldes välistemp ,elutähtsad talitused peatuvad kliiniline surm-süda jääb seisma ,ei hinga,vereringe lakkab,nahavärvus muutub,kesknärvisüsteem ei kotrolli keha tegevut (elustada 3-5 min) 14.Ajusurm, organidoonorlus tehnika abil saab inimest elkus hoida tehisvereringeaparaadiga kui ajutegevus on lõppenud ,ajusurmas olevate inimeste organeid ja kudesid kasutatakse siirdamiseks
Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur Lämmastiku, fosfori, süsihappegaasi hulk Metabolism Organismi energia ja ainevahetus väliskeskkonnaga Tsitraaditsükkel energiat ei teki, toimub mitokondri sisemuses Hingamisahela reaktsioon Hapnikust vesi, mitokondris Valgusstaadium eraldub hapnik, lagundatakse vee molekule, toimub kloroplastides, vajalik valgus. Pimedusstaadium sünteesitakse sahhariide, toimub kloroplastides FOTOSÜNTEES HINGAMINE Vajab CO2 + vesi Glükoos + hapnik Saadus Glükoos + hapnik CO2 + vesi Toimub Mitokonder Kloroplast
vajalik kõnelemiseks, juustele, nahale ja hammastele. K on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema närvisüsteemi häired, väljumisega rakuvälisesse keskkonda, raskused hingamisel. tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, abistab kõrge vererõhu madaldamisel, oluline naha tervisele. Mg kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning vitamiin C närvilisus, muutused käitumises, häireid ainevahetuses, lihastes(lihasnõrkus, krambid)
Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng Rakutsükkel raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Spermatogenees seemnerakkude areng Spermatosoid seemnerakk Sügoot viljastatud munarakk Tetratogeen loote väärarengut põhjustavad faktorid Tsütokinees tsütoplasma jagunemine
1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust. 2. Nimeta elu tunnused. Elu tunnused on ainevahetus, püsiva sisekeskkonna hoidmine, võime kasvada, areneda, vastata ärritustele ja paljuneda. 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli, raku, koe, elundi, elundkonna, liigi, populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi ja biosfääri tase. 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine – olemasoleva teabega tutvumine – hüpoteesi püstitamine – uuringu planeerimine – info
asendamisel vesinikuaatomiga. Fosfolipiidid e liitlipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast. Fosfolipiidid on rakumembraanide ehitusmaterjal. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID)
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
elusorganismid ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne hulkraksus tekkis 700 900 miljonit aastat tagasi. · Sisemine keeruline organiseeritus keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. · Aine- ja energiavahetus väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel.
MAAKERA KUI SÜSTEEM Süsteem - elementidest koosnev, omavahel seostes olevate nähtuste kogum. Avatud süsteemi saab nii aine kui energia vabalt siseneda ja lahkuda. Nt järv on avatud süsteem, sest aine (gaasid, vee molekulid, setted ja orgaaniline aine) ning päikeseenergia saavad siseneda ja lahkuda vabalt. Avatud süsteemid ongi loodusele kõige tüüpilisemad. Suletud süsteem on selline, kus saab toimuda energiavahetus, kuid mitte ainevahetus. Täielikult suletud süsteem on isoleeritud süsteem. Dünaamiline süsteem aja jooksul toimuvad muutused. Staatiline süsteem ajas muutumatu süsteem. Süsteemil allsüsteem(id). 1) Lihtne süsteem: 2 allsüsteemi mõjutavad üksteist. 2) Keeruline süsteem: rohkem elemente allsüsteeme Maakera on keeruline süsteem, mis koosneb omavahel tihedalt seotud allsüsteemidest. Maakera allsüsteemideks on maa sfäärid. Eristatakse 3 puhast sfääri: 1) litosfäär L tahke
Viis riiki: looma r, taime r, seene r, mikroorganismide r(bakterid), protistid(ainur) Molekul molekulaarbioloogia Rakuorganellid rakupetus e tstoloogia Rakk rakupetus e tstoloogia. eelutuumsed e prokarioodid (bakterid, pristuumsed e eukarioodid(loomarakk) Kude histoloogia- hesuguse pritolu ehituse ja talitlusega rakkude rhm Elund,organ, elundkond anatoomia, fsioloogia Organism anatoomia, fsioloogia, sstemaatika Populatsioon koloogia rhm he liigi isendeid, kes mingil kindlal ajahetkel elab kindlal territ ja vimelised omavahel ristuma Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade...
Homöostaas-sisekeskkonna stabiilsus. Püsiv kehatemperatuur u 37 kraadi. Lindudel 41-42. pH tase.Vere pH 7,4 Enam-vähem püsiv keemiline koostis. Stabiilne keskkond tagatakse neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi reguleerimise kaudu. Humoraalse regulatsiooni ehk organite reguleerimisel hormoonide vahendusel. Glükoosi saame toidust. Veres on u 89g/100ml glükoosi, mitokondrites. Glükoosi tuleb verre: Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisa...
Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks paljusid erinevaid orgaanilisi aineid, mida kõiki looduses valmis kujul leida ei saa, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Selle tõttu jagunevad organismid autotroofideks ja heterotroofideks. AUTOTROOFID Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenerigat ja anorgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos (see on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähtaine.) Protsessi jääkprodukt - hapnik eraldub atmosfääri. HETETROOFID Suurem osa organismidest on heterotroofid. Heterotroofid on eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-või kemosünt...
- mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb. Neerupealsed : Koorollus H.glükortikoid – kortisool , kortikosteroon Toime - Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetus . - Tähtsus kohanemisereaktsioonides. - Põletiku ,alergia ja tursevastane toime. Koorollus H. gonadokortikoidid – anabooolsed h. Toime : Sarnanevad nad meessuguhormoonidega Kilpnääre kaltsitoniin
Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud Antigeen – kehavõõras aine, mis haigus põhjustab antikehade tekke Vaktsineerimine – antigeenide viimine Bakteriofaag – viirus, mis nakatab organismi baktereid Viiruste sarnasused elusorganismide ja eluta objektidega: ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Sisaldavad pärilikkusainet ja Puudub ainevahetus valke Evolutsioneerivad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei ole võimelised iseseisvalt paljunema Viiruse ehitus: Bakteriofaagi ehitus: Kapsiid – kaitseb viiruse Pärilikkusain Päis genoomi keskkonna e
trijoodtüroniin ja närvisüsteemi erutuvuses( hüpofunktsio on aeglustab, hüperfunktsioon kiirendab) Kõrvalkilpnääre parathormoon Suureneb Ca sisaldus veres, Ca ja P ainevahetus (hüperfunktsioonil Ca sisaldus veres tõuseb, hüpofunktsioonil langeb) Sugunäärmed testosteroon Mõjutab meeste suguorganite arengut, sugulist aktiivsust, käitumist, valkude
Rasvhapped muudetakse vees lahustuvates sapihapete poolt. Rasvahpped imenduvad koos sapihapetega. Rasvhapped imenduvad lümfi ja sealt verre. Ainevahetuse olemus Assimilatsioon- organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine. Dissimilatsioon- erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist. Mõlemad rektsioonid on alati tasakaalus ja toimuvad alati koos. Nende eesmärk: vabaneb energia ja efektiivseks toimimiseks uute rakkude tekkimisel. Valkude ainevahetus Valkude kaudu satub organismi lämmastik. Tähtsus: · Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks · Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks. · Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. · Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen. · Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin. · Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul.
ehitusega taimed, neil putuktolmlejad, on varred, juured, ülejäänud lehed ning ka õied ja tuultolmlejad viljad. seemnetega. ELUSOLENDID: koosnevad rakkudest ( ainuraksed, hulkraksed); paljunevad (suguliselt, mittesuguliselt) ; kasvavad ja arenevad (moondega, otseselt); neis toimub ainevahetus ( toitumine hingamine jne...., jääkide eritamine) :: elus olendid reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad 1.Elusorganismide iseloomulikud tunnused (9 skeem) Koosneb rakkudest, paljunevad, kasvavad ja arenevad, neis toimub ainevahetus ja nad reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad. 2.Eluavaldused (16-35). Nimeta need (vt pealkirju). Leia iga eluavalduse juurde, miks see on vajalik. Kõik elusolendid on rakulise ehitusega-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud.
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega
Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks, mis sisaldab DNA'd, valke, RNA'd ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. Mikroskoobi all on näha ka tuumaksi, milles toimub ribosoomide süntees ja kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. 9.Tuumakese ülesanded. Toimub ribosoomide moodustumine ja kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees. 10. Kirjelda inimese kormosoomistikku. Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi (23 paari paarim kromosoomid on homoloogilised), viimane paar on sugukromosoomid. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. ??11.Rakumembraani ehitus ja ülesanded
15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M- testosteroon) 17. Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus,kasv, metaboolne energiakadu,väljaheited,uriin 18. Protsesse, mis kindlustavad organismis füüsilise pidevuse- ATP, mis lihaskoes; ATP, mis tekib glükoosi käigus; Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP 19. Toitained, millest saab organism energiat füüsilise pingutuse korral: glükoos, rasvad, valgud 20. Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise nõrgenemine, luude hõrenemine, naha elastsuse vähenemine 21
Jaotus Leilisaun Leilisaun on üks levinumaid saunaliike maailmas. Õhku iseloomustab kuivus, ent samas niiskus (ligi 40-60%). Saunale on iseloomulik puitvooderdus, astmeline lava, mis võimaldab leili naudelda eri temperatuuridel, ja keris. Kuumadele kividele aeg-ajalt leili visates niisutatakse lühiajaliselt õhk. Ruumis on valitsev temperatuur 75-80 kraadi. Et täit saunamõnu nautida, peaks soojale perioodile järgnema külm. Kuuma ja külma etapi vahetudes organism karastub, paraneb ainevahetus ja lihased vabanevad pingest, intensiivistub sisenõrenäärmete talitus ja organismi kaitsevõime paraneb. Veresoonte laienemine parandab südame verevarustust, kuum õhk laiendab nahas olevaid veresooni, avab higipoorid, saun alandab vererõhku. Sobib neile, kel pole pärgarteriga probleeme. On soovitatav neile, kellel on probleeme veenilaiendite ja neeruhaigustega. Ei sobi inimestele, kes ei talu kuumust, südamehaigetele, astmaatikutele ja neile, kes põevad kroonilisi kopsuhaigusi
vakuool (väikesed) – ainevahetuse jääkproduktid, varuained, sisaldab mürkaineid toitumine-osmoosi teel -lagundajad (toituvad surnud organismidest) -sümbiondid(org aine saavad elusalt organismilt, ise ka vastu andes miskit) -parasiidid)org aine saavad elusalt organismilt ise midagi vast andmata? kandseened: pintselhalliku tähtsus: hallitusseente kahjulikkus: mükotoksiinid:mürk, mida levitavad seened, sellep on ka hallitusseened ohtlikud pärmseente ainevahetus:(üherakuline)- sööb laktoosi -toitub orgaanilistest ainetest (kõikvõimalikud suhkrud) -tekib: alkohol, CO2 -kasutatakse alkoholi valmistamisel, pagaritööstuses taigna kergitamisel parasiitseened_nahahaigused kuidas toitub seen? seente tähtsus looduses – kitiinist kest teeb sooled puhtaks -koguvad mürkaineid endasse -kultuuritaimede parasiit(vähendab saaki)
Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta. Loodet ümbritsevad kestad mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut. Kõldkest- moodustub platsenta, mis ühendab ema areneva lootega Kusekott- Ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus areneb loode Platsenta- toimub ainevahetus, toodab naissuguhormoone ja kaitseb osaliselt kahjulike ainete eest. 13. Loote väärarengut põhjustavad tegurid. Bioloogilised tegurid- viirused, süüfilis, ema väärtoitumine Keemilised tegurid- ravimid, alkohol, suitsetamine, olmekeemia Füüsikalised tegurid- kiirgused, põrutused, rõhkude vahe 14. Loote tervisliku seisundi uurimine. Kaksikud. Lapse sünd. Enneaegne laps. Ultraheliuuringul on näha suured kalded loote arengus. Kromosoomide ja geenide uurimiseks
murdeeas ilmnevate füüsiliste muutustega. Apokriinnäärmed eritavad viskoosset piimataolist higi, mis reageerib bakteritega. Tulemuseks on erinevad lõhustunud jääkained, mis omakorda on süüdi kehalt erituvates ebameeldivates lõhnades. Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37°C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus aeglustub. Nahk võib hakata punetama. https://www.youtube.com/watch? v=b4dhlBLL2xI NAHA REAKTSIOON PM Selleks et viia värvi pigment naha sisse on vaja nahk sirgeks teha. Seejärel lükkame nõela naha sisse. Muidugi nahk reageerib protseduurile
saamist? Stressi tekitanud kogemus ägeneb kui kolleegide ja superviisori poolt ei osutata töötajale abi. Sellisel juhul kasvab pikaajaliseks stressist tulenev sotsiaalne isolatsioon ja koostöö puudus. Heaolule ja tervisele aitavad kaasa töötaja kontrolli all olevad tööülesanded, mis nõuavad olemasolevaid erinevaid oskusi ning toetavate suhetega töökeskkond. 7. Millised võivad olla pikaajalise stressi tagajärjed? Töötajale: kõrge vererõhk, tundeelu rahutus, segatud ainevahetus, alkoholisõltuvus, lihase häired; Tööandjale ja firmale: kasvav puudumine, aeglus, suurenenud kulutused, kahjustatud toimimine ja prduktiivsus, kasvav tööjõu volatiivsus; 8. Kuidas ja millised isikuomadused on seotud tööstressiga? Isikuomadused on seotud isiksuse, väärtuste, eesmärkide, vanuse, haridusetasemega ja pereolukorraga. Kui töötajad on võimelised tegelema riski faktoritega tööl, siis nad on rohkem kogenud ja enesekindlamad eesolevate sarnaste olukordade suhtes
-Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilise aine lagundamisel Kõik elusolendid vajavad energiat ainete organismisisesteks transpordiks, orgaaniliste ainete sünteesiks , liikumiseks ja teisteks protsessideks METABOLISM ainevahetus Ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas -Selline stabiilsus püütakse tagada sõltumata väliskeskkonnas asetavaist muutusest HOMÖOSTAAS sisekeskkond Kõikidele irganismidele on omane paljunemisvõime -Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel -Ainuraksed organismid paljunevad pooldumise teel -Hulkraksetel organismidel valmivad isas-ja emasrakud , nende ühtimisel viljastumise käigus saab uus organism .
RAKENDUSBIOLOOGIA ON TEADUS, MIS SEISNEB BIOLOOGIA PÕHIHARUDE AVASTATUD SEADUSTE JA LOODUSE TEOORIATE PRAKTILISE KASUTAMISE VÕIMALUSTE JA LAHENDUSTE UURIMISES JA TEOSTAMISES, LUUES VASTAVATE JUHISTE, MEETODITE JA VÕTETE SÜSTEEMI. Bioloogi seos teiste teadus harudega: *Biofüüsika-käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse(osmoos)*Biokeemia-uurib organismide keemilist koostist, ainevahetus protsesse, muundumis reaktsoone ja muud säärast(valgud, rasvad, nukleiinhapped) * Biomeetria -Maatemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimist ja katsete planeerimiseks. *Looduskaitse-Loodus varude ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. *Taime-ja loomageograafia-Taimede ja loomade levik maal. *Küberneetika-teadus juhtimisest ja seosest(eeskujuks elus organismid) Bioonika-Bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi
Viiruste genoom, 3 tüüpi geene a)regulatsioonigeenid (sünteesitakse valgud, reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist) b)replikatsioonigeenid (kindlustavad viiruse genoomi paljundamise) c)struktuurigeenid (sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks; kapsiidi või ümbrise koostises) Elus Eluta Sisaldavad Rakuline ehitus puudub pärilikkusainet Esineb muutlikkus Puudub iseseisev ainevahetus Paljuneb teistes Puudub iseseisev organismides paljunemisvõime transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel lüütiline tsükkel viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine lüsogeenne tsükkel viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse.
O - hapnik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O,CO2,O2 ,O3 · O2 vajalik hingamiseks, fotosüntees N - lämmastik · kõikides valkudes, nukleiinhapetes, maksoergilistes ühendides · anorgaanilised ühendid NH3 (mürgine, valgubiooksüdatsiooniprodukt) S - väävel · mõnedes valkudes · S-side P - fosfor · mõnedes nukleiinhapetes, makroerg.üh. · energiarikas side K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus · närviimpulsside liikumine · stabiilne keskkond häired: jämesoole vähk, infarkt Ca2+ - kaltsium · luudes · vere hüübimine · lihaste kokkutõmbed · ensüümides Mg2+ - magneesium · luudes · klorofüllis · ensüümides Cl- - kloriid · maohape HCl Fe2+ - raud · hemoglobiinis I - - jood · kilpnäärmes · hormoonides Co koobalt · B12 vitamiin vereloome 3. Mineraalsoolad ioonidena:
lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine. kopsud eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik eritatakse vesi, seedumata jäägid. uriin esmane uriin 100 120 l, tekib neerukehakestes, koostis: vesi,
põlvkondade ja keskkonna arvelt. Maa kui süsteem: *maa on päikesesüsteemi alam süsteem. *maa ise koosneb alamsüsteemidest ehk sfääridest: atmo-hüdro-lito-pedo- ja biosfäärist. *maa on ainevahetuse suhtes suletud süsteem. *maa on dünaamiline süsteem. Litosfäär-50-200 km tihedam kui hüdrosfäär. Seos :Lsfääri. Pinnal tekib pedosfäär. Lsfäär on toetuspinnaks biosfäärile. Lsfäärist satuvad vette vajalikud mineraalained. Toimub ainevahetus kõikide teiste sfääridega.Omadus : koosneb kivimitest. Pedosfäär-Seos :mulla mineraalne osa pärineb pedosfäärist.Pedosfäär on täielikult biosfääri osa. Biosfäär-elusorganismidele vajalikud gaasid, happed, lämmastik, süsihappegaas hüdrosfääriga lahustuvad gaasid vees.Võtab osa mullatekke protsessidest. Biosfäär- Seos: atmosfäär-hapnik on tekkinud fotosünteesikäigus. Pedosfäär-orgaanilise aine lagundamise protsess.
Kui vaadata neid fakte tekib küsimus : Kuidas suitsetamisest siis loobuda? Kõige parem viis on loobuda päeva pealt. 80% suitsetajaid sooviks lõpetada ,aga loobujal on nikotiinisõltuvus, mis on üks põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu. Nikotiinisõltuvuse vähendamiseks kasutatakse nikotiininätse-ja plaastreid. Kui sa enne suitsetamisest loobumist suitsetasid keskmiselt 15 sigaretti päevas, siis on kaalutõus tõenäoline, sest suitsetamisest loobumisega ainevahetus aeglustub, tegelikult normaliseerub. Kaalutõusu vältimiseks tuleb teha rohkem füüsilist trenni ja süüa korrapäraselt. Kuna me kõik teame, et suitsetamine kahjustab raskelt suitsetaja ja teda ümbritsevate inimeste tervist, siis ma soovitan teil suitsetamist mitte alustada.
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
sugunäärmeid stimuleerivaid hormoone. 2. Melatoniin Käbikeha Produtseerib Naha pigmenti. Väsimust. organismi ööpäevarütmikat. 3. Türoksiin, Kilpnääre Avaldavad mõju Kiire ainevahetus. Kehatemperatuu trijoodtüroniin, ainevahetusele ja r on madal. kaltsitoniin. närvisüsteemi erutuvusele. 4.Adrenaliin Neerupealsed Avaldavad Emotsioonide ja Emotsioonitu organismi tunnete (hirm, olek.
Viirused.Viiruste ehitus.Bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine. Viirushaigused Organism toodab viiruste vastu antikehi. I. Esimene vaktsineerimine toimus 1796.aastal.Viirusteks võib nimetada herpest,Aidsi,marutaudi jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalkude sünteesi IV
kasvatamisest osa ei võta. Pojad sünnivad emaslooma poolt ette valmistatud pesas umbes 5-6 nädalat hiljem. Septembrikuus sündinud pojad ei ela harilikult talve üle. Harilik siil Hariliku siili süda on neljaosaline. See koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakesed on eraldatud vaheseinaga seega hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune südames. Hariliku siili rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Siilid toodavad palju soojust ja hoiavad kehatemperatuuri püsivana. Hingamiselundid Siilil on kiire gaasivahetus ,sest nende kopsude sisepind on väga suur. Kopsutorud hargnevad järjest peenemateks harudeks ,mis lõppevad kopsusombukestega.Seal rikastub veri hapnikuga.Õhk liigub kopsus sama teed pidi sisse ja välja. Elupaik Siil armastab vaheldusrikkaid elukohti. Näiteks : metsaservi, lehtmetsi ja
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot.
Geenide avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. 5.Geneetiline kood, selle omadused. Geneetiline kood-mRNA molekuli 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Omadused:sünonüümus, ühetähenduslikkus, mittekattuvus. 6.tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid. 7.Viiruste olemus (elus-eluta) Elus: pärilikkusaine, muutlikus, paljuneb teistes organismides. Eluta:rakke ei ole, ainevahetus puudub, ei paljune iseseisvalt. 8.Viiruste genoom Replikatsioongeenid- kindlustavad viiruste genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid- korraldavad peremees raku elu ümber Struktuurgeenid- kindlustavad viiruse valgulise katte moodustumise 9.Mõisted transduktsioon, lüütiline ja lüsogeenne tsükkel, seosed nende vahel. Transdruktsioon-viiruste poolt teostav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel
Järelikult, kui meil ei oleks hüpofüüsi, ei saaks me ka kogu kehaliselt kasvada ja areneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi
neid ei muudeta. Katse puhul uuritakse objekti teadlaste loodud tingimustes. Nt. Vaatlemise abil saab tead kuidas rästik elab ja mida ta sööb. Katse abil saab teada kas rästik on mürgine ja kui palju mõrki ta annab hammustuse ajal. 11. Mille poolest erinevad elusorganismid eluta loodusest? Näited! Nimeta eluavaldused e elusale iseloomulikud tunnused! Organismid koosnevad rakkudest ning kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Eluta loodusel neid kõiki tunnuseid pole.
3. Kõik organismid kasvavad ja arenevad. 4. Kõik organismid paljunevad. 5. Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond. 6. Kõik organismid reageerivad ärriusele. 7. Kõik organismid on keerulise ehitusega. 8. Evolutsioneerumine. •molekul – aine väiksem osake, millel on kõik selle aine omadused •organell - raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne •organism – elusolend, kes kasvab, areneb ja kellel on terviklik keha, ainevahetus ja sigimisvõime •populatsioon – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas •kooslus – kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas •ökosüsteem – samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga •biosfäär – kogu maakera elukeskkond Eluslooduse tasemed 1. Molekuli tase 2. Organelli tase 3. Raku tase 4. Koe, elundi ja elundkonna tase. 5. Organismi tase 6
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3...
kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine. Lüütiline tsükkel-peremeesrakk hävib. Lüsogeenne-viirusega seotud genoom koheselt ei avaldu.Transduktsioon-geenide ülekanne, pärilikkuse muutlikkuse allikas.
koondunuks ühte punkti Väli- välja mõiste kätkeb(sisaldab endas) jõu tekkimise võimalikkust Elektrostaatiline väli- Väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum 2) laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus 3) Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (kraanivesi, metallid) 4) Dielektrikud on isoleerivad, ehk elektrit mitte juhtivad ained(kummi, klaas, õhk) 5) Pooljuhid on vahepealsed juhid juhtide ja dielektrikute ehk kahe äärmuse vahel(mineraalid, räni) 6) Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I= q/t I- voolutugevus (A) q- laeng (C) t- aeg (s)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
