1. Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid, kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskk vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks
1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehituse õpetus Füsioloogia- õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest 2. Elu tunnused
Tsütoplasma - raku toitev poolvedel aine , milles paiknevad organellid. Organell - erinevad ehituse ja talitusega rakuosad. nt. ribosoomid. Rakukest - kaitseb ja annab taimerakule tugevuse. Kokkuvõte Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse , kuju , ehituse ja talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info-ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga. Rakutuumas olevad kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid. Looma- ja taimerakkud erinevad üksteisest kolme asja tõttu - taimerakul on vakuool , plastiidid ning rakukest. Seetõttu erineb taimeraku aine- ja energivahetus loomaraku omast. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest nende jagunemise tulemusena.
3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) · alteratsioon · eksudatsioon · proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud (6) 5. Loetle põletikukoldes fagotsüteerivaid rakke (2) Neutrofiilsed leukotsüüdid, makrofaagid e. histiotsüüdid. 6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 2 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse põletiku kohta (ladinakeelne kliiniline diagnoos) (6) Alteratiivne põletik: gangrenoosne äge neelupõletik (pharyngitis acuta gangraenosa), äge pankreatiit (pancreatitis acuta). Eksudatiivne: flegmoon (phlegmone), katarraalne keskkõrvapõletik
Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Ainuraksed ja hulkraksed keerukas organiseerituse tase molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemiline ja biosfääriline tasand. aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) paljunemisvõime suguline viljastumine või mittesuguline üherakulistel pooldumine v vegetatiivne paljunemine
Elu tunnused Bioelemendid- on elusorganismides suurtes kogustes leiduvad keemilised elemendid: H,O,C,N,P,S Iga elusolend: 1.koosneb rakkudest 2.sisaldab biomolekule (DNA.valgud) 3.organism on püsiva sisekeskonnaga kehatemperatuur, vere pH, veresuhkur, vee hulk... 4.omab ainevahetust: toitumine - * heterotroof sööb org. ainet. *autotroof ehitab ise org.ainet. hingamine O2 kasutamine energia saamiseks. eritamine jääkainete väljaviimine. 5.reageerib keskkonnale 6.paljuneb suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2.Too 3 näidet organismi reageerimisest keskkonnale. 3.Too 3näidet eluavaldsute seoste kohta. vastused: 1.Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 2. 1...
· Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75. eluaastast * Organismi kehaline ja vaimne taandareng. Aeglustub ainevahetus ja rakkude energiaga varustamine, nõrgeneb immuunsüsteem ja halveneb organismi närvitalitlus.
* neurogeenne palavik – tekib peaaju mitmesuguste protsesside korral, mis toimivad otseselt hüpotalamuse piirkonda 2. Miks palavik võib olla kasulik? - Kõrgel temperatuuril suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime, suureneb adrenaliini ja noradrenaliili produktsioon, mis kõik stimuleerib südame ja siseorganite tööd. Suureneb ka ensüümide aktiivsus, mistõttu paraneb ainevahetus ja organism vabaneb paremini jääkainetest. - Kuna intensiivistub maksarakkude funktsioon, siis suureneb toksiliste ainete kahjutuks muutmine. - Kõrge temp. mõjub mikroorganismidele (eriti viirustele) nende elutegevust pidurdavalt, nad pole võimelised paljunema. - Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet interferooni. 3. Miks palavik ei ole kasulik? - Kõrge temperatuur võib kahjustada närvirakke.
Algloomad Algloomadest Enamik algloomi on üherakulised organismid Algloomade keha katab õhuke elastne kest Algloomadel toimud ainevahetus pellikuli kaudu Algloomade kogu elutegevus toimub ühes rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil.
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon
tuumamembraan, milles on rakumembraani ja kesta kidudest või kitiinist. väiksed poorid, kust läbi moodustamisel. Rakus kuni Rakukestal on kolm kihti. liiguvad ained tuuma ja mõnisada. Ained satuvad Ehitus annab taimedele tsütoplasma vahel. Tuum on sinna ER'i kanalitest ja tugevuse. Omab poore, mille täidetud tsütoplasmaga, kus erituvad sealt põikeste abil. kaudu toimub ainevahetus on DNA-,RNA- ja valgu Lüsosoomid väliskeskkonnaga. Vananedes molekulid. Tuumas asub ühekihilise membraaniga muutub paksemaks, kuni tuumake, kus toimub rRna ja ümbritsetud lõhustuvaid lõpuks korgistub, ainevahetus ribosoomide moodustumine. ensüüm sisaldavad lakkab-rakk sureb. Kaitseb See on muust tuumast organellid. Moodustuvad rakku välismõjude eest.
Nii saavad kõik võrdselt olla nii soojas keskel, kui tuulekäes grupi servas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:EmperorPenguinColonyCl Kuidas äärmuslikud keskkonnaolud üle elada? Ebasoodne on loomale aeg, mil ... Pole piisavalt toitu; Ilmastik on liiga külm, liiga kuum, liiga niiske või liiga kuiv. Talveuinak vs talveuni Ainevahetus aeglustub Ainevahetus, südametegevus, hingamine väga aeglane. vähe. Kehatemperatuur langeb ka Kehatemperatuur langeb püsisoojastel peaaegu samale vaid mõne kraadi võrra. tasemele, mis väliskeskkonnal. Vajab väga vähe energiat. Vajab vähem energiat kui Ärkab aeglaselt. aktiivsel perioodil, aga palju Nt kahepaiksed, roomajad, siil, rohkem kui talveunes loom
28. Maksa roll homöostaasis · Veresuhkru reguleerija glükogeeni varunduspaik maksas · Aminohapete sisalduse kontroll · Hormoonide lagundamine · Kahjulike ainete lagundamine alkohol, narkootikumid jne. · Vanade punaliblede lagundamine · Vitamiinide varu säilitamine A ja B vitamiin · Sapi tootmine sapp on rasva lahtilööv · Rasvade sisalduse kontroll maksa teha on kolestorooli ainevahetus 29. Mis on glükogeen? Glükogeen on glükoosi jääk ehk varusüsivesik. 30. Suitsetamise kahjulikkus (6tk) · Energiahulk väheneb · Keskendumisvõime väheneb · Sportlike võimete langus · Kopsuvähk · Trombid, insult, infarkt · Potentsi langus · Pidev köha, bronhiit 31. Energiabilanss inimesel. Kust ja millises järjekorras? · Kulutatud ja saadud energia summa · 16-18 a
Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus. Valdavalt on taimed rohelised, see tuleb klorofüllist. Klorofüll asub taimedes.
Tervisliku eluviisi salanipid Aeroobika ja tantsutreener Janne Ristimets õpetab noortele tervislikku eluviisi ja õiget toitumist. Janne on väga energiline, Janne on sündinud 17. aprillil Kunstide Maja 1974 Pärnus. Ise on ta tegelenud tantsujuht. Ta annab nii tantsimisega alates 5. eluaastast. aeroobika kui ka tantsutunde. Tantsujuhtimist on õppinud Tema õpilased on öelnud, et ValgevenesVitebskis ning ennast Janne energia ja rõõmsameelsus täiendanud Viljandis Eve Noormetsa annab neile uut jõudu trenni loov- ja vabatantsu kursustel ning teha. Treener jagab tüdrukutele Tallinnas aeroobika kursustel.Praegu ka näpunäiteid õige toitumise juhendab Janne Pärnu Kunstide kohta: Kõige tähtsam on Majas vabatantsu mitmekesine toit ja pidev ettevalmistusstuudio ja ainevahetus. Ennast näljutada aeroob...
Bio ; Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus . Rakud erinevad kujult ja suuruselt , samuti ehituselt ja talituselt . Eeltuumsed rakud on bakteritel . Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan kaitseb ja katab rakku . Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid neis sünteesitakse valgud . Mitokonder varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . ...
· Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene on erutunud, kiire ainevahetus, kõhn, pungsilmsus. Struma Tekib joodi puudusel (kael läheb eest paiste) . 4) Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. Ergutab südametegevust, vererõhk tõuseb jne.. Adrenaliin eritub nt. hirmu, ehmatuse, viha või positiivsete emotsioonide korral. 5) Sugunäärmed · Meeste sugunäärmed on munandid · Naiste sugunäärmed on munasarjad · Sugunäärmed hakkavad rohkem arenema murdeeas
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha...
Gestatsioonidiabeet Gestatsioonidiabeet on kõige sagedamini esinev ainevahetushäire raseduse ajal ning selle esinemissagedus on keskmiselt 2% kogu populatsioonist. Gestatsioonidiabeet ilmneb kõige sagedamini raseduse teisel poolel ning on esialgu asümptomaatiline ning seda diagnoositakse alles pärast glükoosi tolerantsustesti tegemist. Sünnitusjärgselt võib glükoosi ainevahetus normaliseeruda, kuid vahel võib kujuneda välja ka II tüübi diabeet. Gestatsioonidiabeet on seotud suurema perinataalse suremuse ja haigestumisega. Gestatsioonidiabeedi puhul on nii ema kui vastsündinu ohustatud II tüübi diabeedi kujunemisest, kuigi riski on võimalik vähendada, hoides kaaluiive normi piires, regulaarse füüsilise tegevusega ja järgides tervislikku tasakaalustatud dieeti. Kui gestatsioonidiabeet diagnoositakse raseduse ajal, on ravi eesmärk hoida kontrolli all vere
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta.
infektsiooni toimel põletiku tõttu 6 slaid Operatsiooniga seotud hüpotermia Hüpotermia võib tekkida ka tavalise operatsiooni tõttu, kui suur kehapind on paljastatud ning kui patsiendile manustatakse intravenoosselt hulgaliselt verd või muid vedelikke. 7 slaid Hüpotermiale iseloomulikud jooned Hästi kaetud kehaosad tunduvad katsudes äärmiselt külmad Temperatuur langeb, nägu tundub tursuna Ainevahetus aeglustub Vererõhk ning pulss nõrgeneb 8 slaid Õenduse osutamine hüpotermia käes kannatavatele patsientidele Õde (või keegi tenie), kes leiab hüpotermia käes kannatava inimese, peab appi kutsuma arsti või kiirabimeeskonna. Koheseks esmaabiks kerge hüpotermia korral on passiivne ülesoojendamine. 9 slaid Hüpotermia vältimine vanuritele Ruumi temperatuur peab olema miinimum 20° C
Rakk kõik organismid koosnevad rakkudest rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli
vrdses e. tavalises rahuolekus. POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud lmmastiku hulk letab organismist vljunud lm. hulga e. prast kehalist t POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud lmmastiku hulk letab organismist vljunud lm. hulga e. prast kehalist td; prast haigusi; lapseeas, kus on eriti oluline saada vajalik valguvajadus! NEGATIIVNE BIL. : org. vljunud lmmastiku hulk letab organismi tulnud lm. hulga e. kehalise t ajal; haigusperioodil; vananedes, kus aitaks kehaline koormus! 29. SSIVESIKUTE AINEVAHETUS: Peamine energeetiline allikas! pevasest energaikulust kaetaks nende arvel u. 60 %. Seedetraktis lhustatakse s. monosahhariidieks, peamiselt glkoosiks, mis kantakse edasi maksa. Taimne toit: Trklis; Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne trklis . glkogeen 30. SSIVESIKUTE L. ORGANISMIS: 1. philine energiaallikas; 2. struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3
t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ? Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. 15.Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes? Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse. 16.Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ? (pmst sama, mis 7 küs) Valgu taseme ja omastamise leidmiseks. Lämmastikubilanss siseneva ja väljuva N vahekord Arvutatakse: Väljuv N Sissevõetud N Saab olla positiivne (väljub rohkem, keha ,,laguneb"), tasakaalus (sisse ja
koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu filtreerimisel. Käsijalgsete toit sisaldab fütoplanktonit, ränivetikaid, baktereid ja väiksemaid orgaanilisi osakesi. Ainevahetus on väga aeglane. Vajavad väga väikest toidukogust eluks Käsijalgseid jagatakse kahte gruppi : Puuduluksed käsijalgsed Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kojapoolmeid ühendava lukumehhanismi puudumine. Luksed käsijalgsed Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kojapoolmeid ühendav lukumehhanism Puuduluksed: Luksed: Arvukus ja levik: Käsijalgseid on ligikaudu 4000 perekonda. Meredes elab umbes 250 liiki.
Millised ühendid on amiinid? Amiinid on orgaanilised, milles C on ühendatud amiino rühmaga NH 2. Amiinid jagunevad : a)alküülamiin ( CH3NH2) dimetüülamiin ( CH3)2NH trimetüülamiin ( CH3)3 N. Nad on ammoniaagi demivaadid, kus H aatom on asendatud süsivesinikuga ehk alküülrühmaga. b) fenüülamiinid, millest tüüpilisem on C6H5NH2 (aniliin) C2H5NH- etüülamiin (C2H5)2NH- dietüülamiin Kus leidub amiine ? Amiine leidub looduses. Nad tekivad taimede, loomade ainevahetus protsessidest. Nad tekivad orgaanilised aine mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul on ebameeliv lõhn. Meenutab kala lõhna. Milline keemiline side on amiinis? Kovalentne side, kusjuures N on elektronegatiivsem, kui C või H mistõttu on sidemed C ja N vahel ning H ja N vahel polariseeritud nii, et elektronid on nihkunud N-aatomi poole. Sellest järeldub, et N-aatomil asub nuklefiilne tsenter ja nii saab vaadata
Päevitamine, UV- kiirgus ja nahavähk Koostas: Silvia Kuusik 2018 UVA-kiired ja UVB-kiired · UVA-kiired: 1) Muudavad naha pigmenti tumedamaks 2) Tekitab kortse ja enneaegset vananemist(lõhub elastiini ja kollageenikiude · UVB-kiired 1) Tekitavad uut pigmenti 2) Punetus 3) Aeglane ja püsiv päevitus Päevitamise ja UV-kiirguse plussid · D-vitamiin · Paraneb ainevahetus · Paraneb vereringe · Paranevad teatud nahahaigused · Psoriaas, akne · Päevitamise ja UV-kiirguse miinused · Naha enneaegne vananemine · UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma DNA kahjustumine ning seetõttu suureneb oht haigestuda nahavähki · Tervislikult päevitamine · Vähe aega korraga · Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem
elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Nii moodustuvadki tigude kodadele aastarõngad, kus talveperioodi märgivad silmapaistvad rõngad.
kromosoomid. Tsütoplasma Poolvedel rakusisaldis, Seob organellid ja mis koosneb peamiselt tuuma, tagab jääkainete veest. ja toitainete liikumise. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke, Annab rakule kuju ja peamiselt koosneb kaitseb rakku. Seal kahelülilistena toimub ainevahetus raku paiknevast ja väliskeskkonna vahel. fosfolipiididest ja nende vahel olevatest valkudest. Tsütoplasma võrgustik Membraanse ehitusega Erinevate ainete kanalikeste ja põiekeste rakusisene transport. süsteem. Üks pool sile ja teine pool kare.
Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp. Elukeskkond org. vajadusi rahuldav keskkond. Vee kaitsefunktsioon vee omadus viia organismist võõrkehi välja. Nt. pisaratega saab eemaldada puru silmast. VEE ÜLESANDED · Lahusti paljudele ainetele · Rakkudes turgori tagamine · Rakusisese turgori tagamine
VIIRUSED Mis on bakterid? Viirused ei ole rakulise ehitusega. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st). Suurimad viirused on rõugeviirused. Mis kaitseb meid viiruste eest? IMMUUNSÜSTEEM, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke.
Toit peab sisaldama nii taimselt kui ka loomseid saadusi Kuumutatud- ja toortoit Toortoit: Kuumutatud toit: +Vitamiinirikas +Hävivad paljud +Värske bakterid -Säilivad bakterid -Vitamiinide hulk väheneb mõnevõrra Ebatervislikud toitumis tagajärjed Ülesöömine - ülekaal, südame - veresoonkonna haigused, suhkrutõbi, liigeseprobleemid. Vähene söömine - kõhnumine, vaegtoitumus, moodustub mürgiseid ainevahetus saadusi, tekib valkude, vitamiinide ja mineraalainete puudus, uimasus, süvenev väsimus, keskendumis raskused, suurem vastuvõtlikkus haigustele, siseelundite ja närvisüsteemi talitlus häired. Söömishaigused Levinud peamiselt noortel Anoreksia: enesenäljutamine, soov olla üli sale, treenib liigselt, kaalub toiduportsjone, loeb kaloreid, joob palju, peidab salaja toitu, raske avastada ja ravida. Buliimia: hakatakse söömist piirama, aga mõeldakse
Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt.
et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. inimese juuresolElusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all
1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest) · Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine · Dermise olulisem osa, mis tagab rakkude varustatavuse ...
Vastused: 1) Organismide 3 energiaallikat: Päikeselt valgusenergiana; keemilist energiat eluta keskkonnast; keemilist energiat teiste organismide vahendusel Süsinikku saab: orgaanilistest ainetest, anorgaanilistest ainetest 2) Metabolism- ehk ainevahetus. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Oksüdeerumine- protsess, mille käigus aatom loovutab elektrone ning eraldub energia. Redutseerumine- protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub. Assimilatsioon- Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne.Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat.
Millised haigused ravitakse tüvirakkude abil? Tüviraku põhiomadus on muunduda organismi mis tahes rakuks. Tüvirakud taastavad kahjustatud koed, mistõttu on need olulised mitmesuguste haiguste ravis. Tüvirakud on meie vere ja immuunsüsteemi alus. Tänu nende erilisele omadusele muutuda organismi mis tahes rakkudeks saab tüvirakke kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Hetkel leiavad tüvirakud enim praktilist kasutust vere- ja immuunsüsteemihaiguste ravis, kuid juba tehakse kliinilisi uuringuid, kuidas saaks nende rakkude unikaalseid omadusi rakendada diabeedi ja lihashaiguste ravimiseks. Tüvirakkude võime muunduda närvikoe rakkudeks annab võimaluse kasutada neid seljaaju vigastuste, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning hulgiskleroosi raviks. Tüvirakkudega saab ravida müokardi infarkti, vanusega seotud degeneratiivseid haigusi, paranematuid luu- ja kõhredefekte. Rasvkoe tüvirakud paljunevad jõudsasti ning võiva...
väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad sisaldavad vähe huumust, sest toitained kasutatakse teiste organismide poolt kiiresti ära. Üldised mulla omadused: Raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus Happelised(ph-4,5-5,5) Minereaalainevaesed, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Keemiline murenemine. Tingimused muldade tekkeks on: Rohkelt niiskust ja soojust Kiire ainevahetus Mineraalainete välja uhtumist ei toimu Savikas muld, mis ei lase vett väga hästi läbi.
VEE KASULIKKUS TERVISELE 10.klass Puhas vesi inimene peaks saama iga päev 2-3 liitrit vedelikku Eestis on puhast vett piisavalt Allikavesi on inimeste sõnul kõige puhtam Kust hankida puhast vett? Miks peab vett jooma? Veejoomise graafik Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri. Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni. Vesi transpordib rakkudesse hapniku. Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid. Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid. Vesi hoiab naha niisutatuna Rakk ja vesi Veepuudus Metabolism-ainevahetus Metabolism on kõige laiemas mõttes organismi elutegevus Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine ja ümbritsev keskkond. Ainevahetussündroom Hea teada vee kohta Keha vajab enam vett: Külma ilmaga või kuuma ilmaga, et asendada higistatud vedelik. Haiguse ajal- palavik, oksendamine, kõhulahtisus ja ka paljud ...
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust;
Mürgitused BAKTERID Ainuraksed, prokarüoodid – koosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan – valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest – sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed – katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid – aitavad bakteril liikuda Limakapsel – kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) – üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine Plasmiidid – väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma – ühendab rakuosi, täidab rakku
vesinikioonide eritumist uriini. Glükokortikoidid on organismile olulise ainevahetusliku efektina, kuna need stimuleerivad glükogeneesi maksas, soodustades eelkõige aminohapete kasutamist sel otstarbel. Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh lihaste, energiavajaduse katmiseks. Tähtsaim glükokortikoid inimesel on kortisool. · Kõrgenenud ainevahetus Stress (= normaalne organismi reaktsioon talle mõjuvale ärritaja vastu) Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine: - neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul; - hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis; - stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel. Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis - stressorite esmakordsel mõjumisel tekib sokiseisund, kui nt liiga tugevad
t tõsta temp. *kui aga intensiivsus muutub suureks ja tekib ülekuumenemine,siis püüab ta varju leida. *taimsed ei saa kohta muuta,sp esineb neil kaitsekohastumisi *õistaimsed keeravad oma lehed vastavalt valguse suunale ning osa on kaetud valgust hajuvate karvadega. *ülemäärane päevitamine kahjulik,põhjustab DNA mutatsioone ja vähki nakatumist Ultavalgus on meile kasulik,kuna aitab sünteesida D-vitamiini meie naharakkudes Temperatuuri mõju organismidele: *kõigusoojaste org. ainevahetus pole nii intensiivne, st sõltub nende kehatemp. Väliskeskkonna temperatuurist *püsisoojased org. suudavad säilitada sise temp. isegi kui välistemp. on madal *taimedel on talvel puhkeperiood *kõigusoojased loomad lähevad soojematesse paikadesse talveunne-ainevahetus aeglustub ja energiavajadus on minimaalne *taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest
muutus,karvakasv suureneb lihaste ja kiudude kasv intensiivistub munandigte arenevad spermid) naistel(hormoonid käivitavad manarakkude küpsemise rindade kasv ,puusade laienemine ,rasvkude nahaalune pakseneb algab mensstruaaltsükkel vannemisjärk-raukumine väheneb lihasmass ja suureneb rasvkoe hulk,nahkordsud ,meelte nõrgenemine maksan ja neerude talituse aeglustumine 13. Surma faasid, tunnused bioloogiline surm-ajusurm,aju ei reageeri ,raku ainevahetus katkeb,keha temp langeb võrreldes välistemp ,elutähtsad talitused peatuvad kliiniline surm-süda jääb seisma ,ei hinga,vereringe lakkab,nahavärvus muutub,kesknärvisüsteem ei kotrolli keha tegevut (elustada 3-5 min) 14.Ajusurm, organidoonorlus tehnika abil saab inimest elkus hoida tehisvereringeaparaadiga kui ajutegevus on lõppenud ,ajusurmas olevate inimeste organeid ja kudesid kasutatakse siirdamiseks
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Maksa peamised funktsioonid...................................................................4 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt............................................................4 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine.............................................4 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus............................................................5 1.1.3 Rasvade ladustamine...............................................................5 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine....................................5 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll...................................................6 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees.............................................6 2
ELU TUNNUSED Koostas: Kristel Mäekask Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Võrdle ühte elus ja ühte eluta objekti. Too välja sarnasused ja erinevused. omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganisme jaotatakse: Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid Heterotroofid Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline viljastum...
Munasarjad munarakkude valmimine Munajuha munarakkude liikumine, viljastamine Emakas looteareng Tupp ühendab sisemisi elundeid välistega http://www.abiks.pri.ee Sugurakkude ehitus ja erinevus keharakkudest Seemnerakk e spermatosoid e sperm pea, tuum, kael, vibur Munarakk e ovotsüit ümbris, tsütoplasma, tuum Erinevused: haploidsed, kehavõõrad rakud (ei kuulu kudedesse), puudub ainevahetus, ei pooldu, tuumaplasma/tsütoplasma spermid 1/1, munarakud 1/1000 Sugurakkude kujunemine sugunäärmetes Spermatogenees, spermatogoonid e alg seemnerakud _ 4 spermi Ovogenees, algmunarakud e ovogoonid _ 1 munarakk, 3 juhtkeha _= (n2)_mitoos_2n_kasvamine_2n_meioos_n
Loomarakk · Rakutuum · Ribosoomid · Mitokonder Taimerakk · Rakutuum · Rakukest · Ribosoomid · Mitokonder · Vakuool · Plastiidid Rakkude suurused · Enamus rakke on väga väikesed · Eriti väikesed on bakterirakud, kuna teiste organismide rakud on palju suuremad (nt. apelsini viljaliha rakud.) · Rakud on väikesed, sest nende organellid paiknevad ligistikku ja nii toimub kiiremini nt. ainevahetus. Raku paljunemine · Pärilikkusaine kahekordistub · Kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks (kaks kromosoomi ühtivad) · Kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale · Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele. · Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks.
3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud 5. Loetle põletiku koldes fagotsüteerivaid rakke Leukotsüüdid, makrofaagid. 6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 6 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse põletiku kohta (lad keeles) (10) Alernatiivne põletik: 1. Äge pankreatiit - pancreatitis acuta 2. Äge mädane neerupõletik - pharyngitis acuta gangraenosa Eksudatiivne põletik: 1. Nahamäda põletik- phlegmone 2. Katarraalne keskkõrvapõletik- otitis media catarrhalis 3
levila ELUKOOSLUS-ökosüsteemi elusosa BIOOM-samatüübiliste ökosüsteemide kogum ÖKOSÜSTEEM-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud BIOSFÄÄR-kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht HÜPOTEES-oletatav vastus püstitatud probleemile TEADUSLIK FAKT-korduvalt teadusliku meetodiga tõestatud teadmine LOODUSSEADUS-teadulike faktide üldistus, mis võimaldab seletada loodusnähtusi METABOLISM-toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine AUTOTROOF-organism, kes sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnas leiduvatest anorgaanilistest ainetest valguse-või keemilise energia abil HETEROTROOF-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaludva orgaanilise aine oksüdatsioonil MOLEKULAARBIOLOOGIA-teadusharu, mis uurib elu molekulaarsel tasandil TSÜTOLOOGIA/RAKUBIOLOOGIA-teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
