Vaatlus · Vaatlusobjektid: herilane ja kärbes · Vaatluse eesmärk: Eesmärgiks on vaadelda, kas herilane ja kärbes oskavad avatud aknast välja lennata. · Vaatluskoht: Elutoa aken ja selle ümbrus. · Vaatlusaeg: 30 minutit kella 15.30-st kuni 16.00-ni, 28.10.2011 · Hüpotees: Herilane ja kärbes suudavad mõlemad läbi avatud akna õue lennata. · Vaatluse kirjeldus: Aknal olid herilane ja kärbes, kes olid seal täiesti vabatahtlikult, avasin akna, et neil oleks võimalus ära lennata. Aken oli avatud umbes 10 cm laiuselt, sest ilmad ei ole enam väga soojad. Umbes 15 minuti möödudes vaatluse algusest leidis herilane tee õue ning jättis kärbse üksi aknale. Vaatlus sai läbi tegelikult 5 minutit enne kella nelja, sest kärbes otsustas aknalt toa suunas minema lennata. · Vaatluse analüüs: Püstitatud hüpotees osutus osaliselt valeks, sest herilane lenda...
Ained liiguvad tsükliliselt elus- ja eluta keskkonna vahel. Organismid toodavad eluta loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi atmosfääri. 1 Süsinikdioksiid satu...
Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid. Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nimetatakse neid biomolekulideks. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid,vitamiinid ja hormoonid. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoküriboos. Kuuesüsinikulisest glükoor ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mõlemal sama valem C6H12O6. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on
1.) süsinik C 2.) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) Nukleiinhapped 5.) Hormoonid 6.) Vitamiinid ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS Anorgaanilistest ainetest on organismis kõige enam vett 78% ( keskmiselt ) . Noorte ja aktiivsete , tegutsevates rakkudes on vett rohkem umbes 95% . Peaaju koosneb 95 % veest. Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja
atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Osooniau nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule.. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel
valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist ainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks. Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb enesetunne jne. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: suu kaudu puhtalt nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); põlevate taimede suitsu sissehingamisel; süstimine lihastesse või veeni.
Klass: Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur). Tahke Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevaltgaasidest ja vedelikest vastupanu
Magnetism 7 1. Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja suunas, kuid orienteeritud molekulide osa molekulide koguarvust on väike. Nüüd tekitab keha nõrga magnetvälja, mis liitub välisega, mistõttu välja magnetiline induktsioon keha sees on veidi (tavaliselt kuni mõned korrad) suurem kui vaakumis. Sellisteks aineteks on leelismetallid, leelis-muldmetallid, üleminekumetallid ja mõned gaasilised ained. 2. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välisele väljale vastupidises suunas, kuid ka nende molekulide osa on väike. Väljade liitumise tulemusena on välja magnetiline induktsioon aines väiksem kui vaakumis (need ained nõrgendavad veidi magnetvälja). Sellisteks aineteks on
1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus
Skisofreenia ravimine XX sajandi algul 20. sajandi alguses pandi skisofreenia haiged barbituraadide abil pikaajaliselt magama. Barbituraat on uinuti, mida kasutatakse väga harva ka unehäirete ja raskekujulise langetõve korral. Pärast ärkamist oli näha mõnede sümptomite langust. Kuna barbituraadid on küllaltki mürgised, siis tihtipeale oli tulemuseks patsiendi surm. Samuti sooritati katseid, kus kõrvaldati eraldi sümptomid narkootiliste ainete abil. 1933. aastal oli tõestatud, et skisofreenia haigetele mõjub hästi insuliinist põhjustatud kooma ja krambid. Aasta hiljem tõestas kuulus teadlane, et veel paremini mõjub elektrisokk. Peale elektrisokki, haiged peaaegu ei väljendanud oma vaimse elu sümptomeid. Meetod võeti laialdaselt kasutusele, kuid oli end kiiresti diskrediteerinud, nii eetilisest kui ka praktilisest seisukohast. 20. sajandi teisel poolel algas psüühiliste haiguste praktiline ravi aju dissek...
Skisofreenia ravimine XX sajandi algul 20. sajandi alguses pandi skisofreenia haiged barbituraadide abil pikaajaliselt magama. Barbituraat on uinuti, mida kasutatakse väga harva ka unehäirete ja raskekujulise langetõve korral. Pärast ärkamist oli näha mõnede sümptomite langust. Kuna barbituraadid on küllaltki mürgised, siis tihtipeale oli tulemuseks patsiendi surm. Samuti sooritati katseid, kus kõrvaldati eraldi sümptomid narkootiliste ainete abil. 1933. aastal oli tõestatud, et skisofreenia haigetele mõjub hästi insuliinist põhjustatud kooma ja krambid. Aasta hiljem tõestas kuulus teadlane, et veel paremini mõjub elektrisokk. Peale elektrisokki, haiged peaaegu ei väljendanud oma vaimse elu sümptomeid. Meetod võeti laialdaselt kasutusele, kuid oli end kiiresti diskrediteerinud, nii eetilisest kui ka praktilisest seisukohast. 20. sajandi teisel poolel algas psüühiliste haiguste praktiline ravi aju dissek...
kiirgusest. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim.
18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5. Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent. Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott. 6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. A I 1)põder-mänd H 2)lehetäi-kask P 3)mutt-vihmauss K 4)vetikad ja seened samblikus S 5)sinitihane-rasvatihane KO 6)Hamster-kurk H
sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinukku ja vesinukku Anorgaaniliste põhiosa moodustab vesi Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke Anorgaanilised ained: Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone : ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides Orgaanilised ained: Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transporti, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis ja energeetilist funktsiooni
Alles VI sajandi teisel poolele leidis inglise arst William Gilbert (1544 - 1603) kuninglikus raamatukogus (ta oli inglise kuninganna Elizabethi õukonnaarst) vanu araabiakeelseid käsikirju uurides kirjeldusi katsetest, mida Thales tegi merevaigu ja magnetiidiga. Need katsed äratasid Gilbertis huvi.. Ta otsustas kõigepealt Thalese katseid korrata. Seejärel hakkas ta selgitama, kas leidub ka teisi aineid, millel on merevaigu omadusi. Sellisteks aineteks osutusid klaas, kivisool, talk, mäekristall, väävel ja mõne vääriskivid, nagu teemant, opaal, safiir, ametüst jt. Hõõrumise teel merevaigu omaduste tekitamist teistel ainetel hakkas Gilbert (umbes 1570. a.) nimetama elektriseerimiseks, merevaigu omadustega aineid aga elektrikuteks. Ained, mida Gilbertil ei õnnestunud elektriseerida, said nimeks mitteelektrikud. Niisuguste ainete hulka arvas ta marmori, alabastri, elevandiluu, pärlid, vääriskividest
soojeneb.Mesosfäär-osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades (50-85km).Õhk üsna hõre.Termosfäär-temp tõuseb. läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja.isel:aluspinna peegeldumisvõimet.Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosf. vastukiirguse vahet.Kiirgusbilanss on maapinna neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris.lagundavateks aineteks on reoonid.on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti.Coriolisi jõud-See tähendab, et Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile
Tööleht-12.KlassÖkoloogia 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Moodustatõesedlausedkasutadesvastusevariante- A) B) C) D) 12. Vastaküsimustele- a) Mille poolest erinevad toiduahel ja toiduvõrgustik? b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb öko...
nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH 3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega.
tsütoplasmas. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Raua aatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilised ained Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid. Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised). Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.
seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega.
vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivse elemetide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. *põhjustab ainete sulamis-ja keemistemperatuuride tõusu. *vesiniksideme teke vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumisprotsessi
Otto - sisepõlemismootor, vennad Wright'id - lennuk, Alexander Bell - telefon. Kui selliste leiutiste edasiarendamine oleks olnud piiratud, siis võib-olla sõidaksime veel hobustega ja suhtluseks kasutaksime postiteenust. Tänapäevaseks leiutiste edasiarendamise piirajaks võib lugeda patendid. Seega - kas patent tapab innovaatilisuse? Alustuseks seletaksin lahti, mida mõistetakse üldse patendi all. Need jagunevad seadmeteks, meetoditeks, aineteks või nende kombinatsioonideks. Patent on leiutaja õigusi tõendav ametlik tunnistus, mis annab õiguse oma leiutist vallata, kasutada ja käsutada ning mitte keegi ei tohi eelpool toodud toiminguid teha ilma omaniku loata. See tähendab, et omanikul tekib tänu leiutise kaitsmisega tootmis- ja turumonopol oma leiutisele. Tänapäevases kapitalistlikus maailmas on väga tähtsal kohal just oma leiutiste kaitsmine, kuna edukuse üheks komponendiks on konkurentsi puudumine
Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Polaarse lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid anorgaanilisi ühendeid. Mittepolaarsed ained, nagu näiteks õlid ja rasvad, lahustuvad vees vähesel määral. Veel on ka suur soojusmahtuvus( See soojeneb ja jahtub aeglaselt). Rakkudes esineb: Happeid, Aluseid, Sooli. Anioonid- negatiivselt laetud ioonid. Olulisemad: hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja joodiioonid. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid- ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.
elusorganismid ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne hulkraksus tekkis 700 900 miljonit aastat tagasi. · Sisemine keeruline organiseeritus keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. · Aine- ja energiavahetus väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel.
MISTED - keemiline reaktsioon- ainete muundumine teisteks aineteks. - keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik. - aatom- livike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. - ioon- aatom vi aatomite rhmitus, millel on positiivne vi negatiivne laeng. - molekul- aine vikseim osake, koosneb omavehel kovalentse sidemega seotud aatomidest. - keemiline side- aatomite- vi ioonidevaheline vastasmju, mis seob nad molekuliks vi kristalliks. - lihtaine- aine, mis koosneb ainukt he keemilise elemendi aatomidest.
ümbritseva keskkonnaga. Minu kehas on ka biomolekule, mis on orgaanilised ühendid. Nendeks on sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Samuti leidub seal bioaktiivseid aineid, mis erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad. Nad mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Põhiliseks orgaanilisteks aineteks minu keharakkudes on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. Nad osalevad rakkude omavahelise koostöö regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses keskkonnaga. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad minu organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel.
Orgaanilised ained Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust.orgaaniliste ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nim. neid biomolekulideks. Biomolekulide all mõistetakse orgaaanili ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikesetes kontsentratsioonides mõjutavad organimide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi.(ensüümid, vitamiinid, hormoonid)
keskkonnale. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud, neil on head dielektrilised omadused, looduses säilivad aastakümneid, seetõttu on paljudes riikides keelatud. Dioksiine tahtlikult ei toodeta, kuid nad tekkivad mingil määral siiski mitmetes reaktsioonudes. Nad püsivad inimese organismis väga kaua, dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks. Kõige rohkem tekib dioksiine prügipõletustehastes, metallurgiatööstuses ning paberi ja tselluloositööstuses. 5. Alkeenide keemilised omadused. 6. Arvutusülesanded alkeenide keemiliste omaduste põhjal.
aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus: on keemiline aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Sool: on kristalne aine, mis koosneb metalli (aluse) katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happe anioonidest Indikaator: eriline aine , mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel(värvus sõltub pH väärtusest). Keemiline reaktsioon: Aine muundumine teisteks aineteks . Redoksreaktsioon: (ehk redutseerumis.oksüdeerumisreaktsioon) keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija: on element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone(ise oksüdeerub). Oksüdeerija: on aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone(ise redutseerub). Redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab oksüdatsiooniastme vähenemine
kaasne radioaktiivset kiirgust. Esimese kunstliku tuumareaktsiooniviis läbi E. Rutherford 1919. aastal. Selle võrrand on järgmine: 14 4 17 7N + 2He = 8O + prooton Ahelreaktsioonidega kaasnevad alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Alfakiirguseks on heeliumi aatomituumad, beetakiirguseks elektronid ja gammakiirguseks elektromagnetlaine. Radioaktiivseteks aineteks on nt uraan ja plutoonium. Tuumapomme on kasutatud II MS lõpus 1945. a (Hiroshima ja Nagasaki Jaapanis). Aatom koosneb tuumast ja elektron-kattest. Selle tuum koosneb aga neutronitest ja prootonitest. Isotoobid on ühe ja sama aine aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest. Valgus on elektromagnetikine lainetus. See on suurim võimalik kiirus looduses. c= 300 000 km/s= 3*108 m/s Seisuenergia on peidus igas massis. Valem: E=mc2 . Valem tähendab lahtiseletatuna, et iga
keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi
Täielik oksüdeerumine siis kui mingi aine põleb täielikult Mittetäielik oksüdeerumine aine ei põle täielikult ja eraldub tahm Paralüüs aine lagunemine kõrge temp toimel. Radikaal osake, mille mingil orbitaalil asub üksik paardumatu elektron Radikaalne dissotsiatsioon radikaali tekkega katkeb C C side Rekombineerumine radikaalide taasühinemine Ahelreaktsioon radikaal ründab stabiilseid molekule ja toimub mitu korda erinevateks aineteks üleminek. Põlemis reaktsioon. CH4+2O2=CO2+2H2O CH6+Cl2=CH3Cl+HCl
(karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumine on intensiivne vihmametsades ja troopilstesmetsades (kus niiskus suurem) 3)bioloogiline murenemine-lihtsate elusorganismide kinnitumine kivimi pinnale , mõju on biokeemiline(ainevahetusprotsessid ja juureeritised)murenemiskoorik-seeosa mis on haaratud mullastikuprotsessides(L-E 3m. P-E 1m) Mullaprotsessid: mineraliseerumine-org ainete lagunemine lihtsamateks aineteks humifitseerumine-huumuse teke,taimsete hja loomsete a inevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks leetumine-org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid:
koostises__________ , ___________ ja _____________ . Vesi moodustab üle __ rakus esinevatest ainetest. Vesi osaleb mitmesugustes __________________________ ja aitab säilitada __________ ________________________ . Lisaks veele esineb rakkudes ja teisi anorgaanilis aineid: _________ , _________ ja _________ . Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid __________________________________ . Organismide koostisesse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on __________ , _________ , _________ ja ___________ . Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt _____________ ja _____________ ülesanne. Sahhariidid jagunevad: 1)________________________ (___________________) 2)________________________ (___________________) 3)________________________ (___________________) Valgud koosnevad _________________________________________________________________
Õied korrapärased nelja kroonlehega, kroonlehed alusel tumeda laiguga, õieraag pikk. Õite värvus punakas, violetjas või valge. Vili kupar. Taim sisaldab kõikides osades valget piimmahlvili Kasvukoht: koduaedades, peenramaadel ilutaimena. Metsistunult mõnel pool aiaservades ja prahipaikadel. Looduslikult Eestis ei kasva. Õitsemise aeg: juuni - august Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa: mürgine taim, ei kasutata peamiseks mürgisust põhjustavateks aineteks on alkaloidid morfiin, kodeiin, papaveriin. Taime kuivatatud piimmahla tuntakse oopiumi nime all . Mooniseemned kasutatakse: Küpsed seemned oopiumi ei sisalda. Neis on rohkelt õli jm väärtuslikke toitaineid. Seemneid võib lisada taignate koostisesse. Valage näiteks seemned lauale ja rullige nende peal lahti harilik pärmitaigen, millest seejärel küpsetage väikseid moonirulle. Neile võib peale valada veel kakaoglasuuri.
katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on hapnik ja aine konserdratsioon kasvab. d) effektiivsema katalüsaatrori kasutamisel - kiireneb teaktsioon toimub effektiivsemalt. e) kuumutamisel - kiireneb - osakeste energia on suurem.
valmistada. Seega peab ta neid saama toiduga. Valgud on organismi põhiline ehitusmaterjal, nad käivitavad ja hoiavad toimimas kogu meie ainevahetuse. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Rasvad: on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitus aineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Nad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Keemiliselt kujutab rasv endast kolme rasvhappe ja glütserooli ühendit, mis kuulub lipiidide klassi. Rasva
Nomenklatuur on reeglid valemite koostamiseks ja nimetuste andmiseks. Isomeeria on nähtus, kus ühenditel on sama koostis ja molaarmass, kuid erinev struktuur ja omadused. Alkaanide kasut. igapäevaelus,gaas-söögi valmistamine, küünlad,kütus, söögiained(suhkur). Vedelgaasil, bensiinil, petrooliumil ja parafiinil puuduvad kindlad valemid sest nad on ainete segud. Alkaane ja tsükloalkaane nim. hüdrofoobseteks aineteks sest nad on vett tõrjuvad. Alkaanide füüsikalised omadused: · molaarmassi suurenedes, suureneb tihedus · sulamis-ja keemistemp. suureneb molaarmassi suurenedes. · ei lahustu vees(mittepol. kov. side) ja on vetttõrjuvad(hüdrofoobsed) Hüdrofiibsed ained lahustuvad vees ja on veelembelised(suhkur, piiritus, äädikas). Alkaanid lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei saa moodustada vesiniksidemeid (on see õige ?? ) Füsioloogilised omadused: · narkootiline toime v
Õpingukorralduse testi vastused Eksamiga lõppeva aine sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani. Tõene. TTÜ astutamisaastaks loetakse aastat 1918 ja ülikooliõigused sai TTÜ aastal 1936. Millisel kuupäeval on 2013/14 õppeaasta kevadsemestril "punase joone päev"? 17.veebruaril 2014. Eksamiga lõppeva aine uuesti deklareerimine on: tasuline. Õppekava koosneb järgmistest osadest: eriõpe, vabaõpe, põhiõpe, alusõpe, üldõpe. Üliõpilase õppekoormust arvutatakse: iga õppeaasta lõpus. Üliõpilase staatuse säilitamiseks tuleb statsionaarses õppes sooritada esimese õpingusemestri jooksul aineid vähemalt 15 EAP mahus. Õppekava täitmiseks tuleb täita õppekava kõik moodulid, v.a. vabaõppemoodul, mille alatäitmist saab kompenseerida teiste moodulite vastava ületäitmisega. Tõene. Õppimine täiskoormusega tähendab õppimist vähemalt 45 EAP mahus õppeaasta kohta. Hindelise arvestusega lõppeva aine sooritamise õigus k...
Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja realtiivset niiskust. Pilvisus on pilvede hulk taevavõlvil. Sademete jaotus maakeral on keeruline, sest see sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha. Seejärel lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks --> kujunevad happesademed
Seebid Seebid on: 1. Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad. 2. Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada
poolest on sarnased. Tekitavad muljeid ja elamusi, millel ei ole midagi ühist tegelikkusega. Ajalugu Alates 1950. a keskpaigast on sünteetilised hallutsinogeenid olnud nii teadlastele ja nn droogiprohvetite ja uudishimulike noorukite huvi objekt. 1960. aastal hakati illegaalselt valmistama. Aine valmistamine ja kasutamine Hallutsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis põhiliselt pärinevad taimedest ja seentest ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks. Tähtsaimad looduslikud hallutsinogeenid on : meskaliin ja psilotsübiin. Tähtsaimad sünteetilised hallutsinogeenid on: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid), DOM (dimetoksimetüülamfetamiin), kasutusel ka nimetus STP, DOB (dimetoksibromoamfetamiin), ka nimetus Broom-STP, MDA (metüleendioksiamfetamiin), MDMA (metüleendioksimetüülamfetamiin), TMA (trimetoksiamfetamiin), Fentsüklidiin (PCP), millele on inglise keeles antud ka nimetus angel dust, eesti keeles inglitolm, Ketamiin
Trahheiidid- piklik surnud juhtkoerakk Kloroplast- klorofülli sisaldav rakuplasma osake Kromoplast- punast v. kollast pigmenti sisaldav kehake taimerakus Leukoplast- värvitu kehake taime rakus Klorofüll- taimede pigment, mis annab neile rohelise värvuse Pigment- organismides leiduv looduslik värvaine Karotinoid- rasvades lahustuv pigment Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes valgusenergia toimel kulgev anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks Membraan- rakku, organoide ümbritsev lipiididest ja valkudest kile Lamellid- õhuke liistak, õhik, naast Ribosoomid- raku väikseim sõmerjas organell, mis sisaldab ribonukleiinhapet ja valke Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümritsetud põieke Turgor- raku siserõhk Lihtleht- ühe tervikliku lehelabaga leht
seadmetes Tänapäeval on nende kasutamine paljudes riikides keelatud on nt Läänemeri neist saastatud. Moodustuvad väikestes kogustes halogeeniühendite põletamisel ja tööstuslikes protsessides. Need ühendid mõjutavad organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-ga sarnaseid nähteid. Kõige enam kanduvad nad taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele, püsides inimorganismis väga kaua. Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid
Ainete füüsikalised omadused 1. Mis on keemiline omadus? Keemiline omadus aine reageerimisvõime teiste ainetega. Keemiliste omaduste hulka kuuluvad nt aine võime põleda, reageerida veega vms. 2. Mis on füüsikaline omadus? Füüsikaline omadus on omadus, mis pole seotud aine muundumisega teisteks aineteks ehk aine osalusega keemilistes reaktsioonides. 3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused. Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus). 4. Millest sõltub aine olek?
KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmosesse. Tänu atmosfääri gaasilisele koostisele on Maal püsivad ilmastikutingimused.
Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. PÄIKESEKIIRGUSE MUUNDUMINE ATMOSFÄÄRIS UV-kiirguse osakaal 8% (päevitus, nahavähk) Infrapunane kiirgus 38% (soojuskiirgus) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 12 Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, 13 osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on osoon stratosfääris ning veeaur, pilved ja aerosool troposfääris. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest (otse- ja hajuskiirgus). Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa aga peegeldub atmosfääri tagasi. KIIRGUSBILANSS Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd.Põhilisteks bioaktiivseteks aine- teks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid. Nad jaotatakse mono-,oligo-ja polüsahharii- deks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Viiesüsinikulisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
