PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR- KONDIITER nimi Kondiitri toodete kaunistamine Referaat Pärnu 2009 Kaunistamine zeleega Kondiitritööstuses kasutatakse väga mitmesuguseid zeleesid. 1. Külmzeleed, mis jõuavad kasutajani valmiskujul ning mida kasutatakse toatemperatuuril 2. Kuumutamise teel valmistatavad zeleed Zeleega kaetakse peamiselt puuvilja- ja marjatorte või -kooke. zeleeannab toodetele ilusa läike ning aeglustab marjade ja puuviljade riknemist. Enamasti kantakse zelee toodetele pintsli abil, väiksemaid tooteid või üksikuid marju võib zeleesse kasta. Kui puuvilja/marju kaetakse zeleega nii, et viimane satub ka näiteks vahukoorega või võikreemiga kaetud pinnale, tuleb jälgida, et zelee ei oleks liialt kuum, vastasel korral vahukoor sulab ja seguneb zeleega ning tekib intetu laialivalgunud kiht. Suurtööstuste on tortide ja kookide katmiseks spetsiaalsed masinad, mis piserdavad zelee to...
Lämmastik on fosfori ja kaaliumi kõrval üks peamistest taimede toiteelemendist. Saagikoristamise ajal viiakse just lämmastikku kõige rohkem pinnasest välja, mistõttu on lämmastikväetised üks suurima tootmismahuga kemikaale üldse. Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses on ta organismidele raskesti kättesaadav ja seetõttu ei saa loomad ja taimed seda ka otseselt omastada. Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal kõrge temperatuuri toimel ühineb lämmastik hapnikuga tekitades lämmastik(II)oksiidi, mis kergesti oksüdeerub lämmastik(IV)oksiidiks. Niiskuse toimel muutub viimane lämmastikhappeks ning vihmana mulda sattudes moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks on mõnede väheste organismide (bakterite, vetikate ja seeneliikide) võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia
Inieseõpetuse perega seotud teemade lõimimine teiste ainetega. Lõiming inimeseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõppes gümnaasiumis. Perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumiastmes kätkeb endas õpetust selle kohta, mis on perekond, püsisuhe, abielu, lapsevanemaks olemine, laps, kodu ja argielu, perekonna majanduselu ja õigusaktid ning perekond inimese elus. Lõimingutundide läbiviimiseks valisin teema ,,Perekonna majanduselu ja õigusaktid". Gümnaasiumiõpilase õpitulemused vastava teema läbinuna on järgmised:
Keskkonnaprobleemid Eestis, mis on seotud orgaaniliste ainetega Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilistest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett.
18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide ühek...
on ületatud ehk kui inimene puutub lühikese aja jooksul kokku suurte koguste ohtlike ainetega või siis, kui kokkupuude toimub väikeste kogustega pika ajaperioodi jooksul. Esimesel juhul on tegu mürgistusega, mis on kergesti ära tuntav, samas teisel juhul ei pruugi inimene kahju märgata enne kui terviseprobleemid on juba tekkinud. 1.3 Kuidas võib tekkida oht inimesele ja kuidas ohust teada saada? Oht tekib siis, kui ohtlike ainetega toimub õnnetus. Suurõnnetused võivad tekkida ohtlike ainete transpordil ja ohtlikke kemikaale kasutatavates ja tootvates ettevõtetes. Õnnetused on seotud suurte tulekahjude ja plahvatustega, mürgise gaasipilve levimisega või keskkonna reostumisega. Suurõnnetuste tõttu on paljud inimesed surma saanud. Ettevõtteid, kus on suures hulgas ohtlikke aineid, nimetatakse ohtlikeks ja suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. Eestis on 523 ohtlikku ja 51 suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Sellised
MÜRGID MEIE ORGANISMIS Mürk on selline aine, mis teatud koguses sattudes organismi põhjustab häiritud elutegevust või surma. Neid võimalusi on palju, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid (tavalised arstirohud, narkootikumid), alkohol, toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine
Liikumisõpetus (kehaline kasvatus) on osa õppe- ja kasvatustegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: · kehalist kompetentsust · kehalist vormisolekut · vastutustunnet · naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus · paranenud otsustusvõime · vähenenud pinge · paranenud ja tugevnenud sotsiaalsed suhted · paranenud enesekindlus · kogemus eesmärkide seadmisest Inimese kehalised võimed kujunevad välja u 21/22 eluaastaks. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava(2008) järgi Valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: · tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu · suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
Valga Gümnaasium SÜSINIKOKSIID Keemia referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.CO ehk vingugaasi iseloomustus......................................................................................... 4 2.Süsinikoksiidi kasutusalad ning reageerimised teiste ainetega............................................ 5 3.Vingugaasi mõju inimese tervisele....................................................................................... 6 4.Sigaretid ja vingugaas.......................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS
Orgaaniline keemiatööstus 1. Mitmendal sajandil algas orgaanilise keemia tööstuse areng ja milliste ainetega oli see seotud? Nimeta teadlased, kes sellega tegelesid. Kaua aega ei osatud kivisöetõrvast ja ammoniaagiveest eraldatud mitmesuguste aromaatsete ja heterotsükliliste orgaaniliste ainetega (benseen, tolueen, naftaleen jpt.) midagi peale hakata, kuni noor William Perkin avastas 1856. a esimese sünteetilise värvaine moveiini (sirelililla), patenteeris selle ja rajas aniliinvärvainete tööstuse. Esimesed teadlased kes hakkasid tegelema orgaanilise keemis tüüstusega olid Inglise teadlased Sir William Henry Perkin ja Sir August Wilhelm von Hofmann. 2. Mis on indigosõda? 19. sajandi Euroopas oli indigo üks kallimaid värvaineid, seda toodi peamiselt indiast. 1878
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude
Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid.
poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud.
rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, 2. suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon)
aururõhust, leekpunktist ja keskkonnatemperatuurist ning teistest omadustest. Klass 4. Kergestisüttivad tahked ained jagunevad omakorda kolme alaklassi. Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. Kergestisüttiv või põlev, võib süttida kuumusest, sädemetest või leekidest. Võib sisaldada isereageerivaid aineid, mis võivad kuumuse käes, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskmetalliühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel eksotermiliselt laguneda ning võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine. Sisu võib kuumutamisel plahvatada.Mitteplahvatavas olekus lõhkeainel tekib plahvatusoht lahjendi kao korral. Isesüttivad tahked ained. Võivad veega kokkupuutel jõuliselt reageerida.
ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi
omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht, st 3000°C 3) = 2,4 g/cm³ 2) grafiit 4) sulamistemperatuur 1465°C mustjas tahke aine, pehme, hea 5) suhteliselt habras soojus- ja elektrijuht, st 3500°C 3) karbüün 4) fullereen Keemilised tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri omadused C + O2 CO2 hapnikuga Si + O2 SiO2 C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid.
kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest. Määrust kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest. 3. Direktiiv 2004/37/EC – Kartsinogeenid ja mutageenid töökohal Direktiivi eesmärgiks on kaitsta töötajaid tervise- ja turvalisusriskide eest vähitekitajate ja mutageenide eest. Tööandja kohustused: Tööandja peab hindama ja kontrollima ohtlike ainetega kokkupuutumise riski töökohal. Tööandja omab nimekirja töötajatest, kes ohtlike ainetega kokku puutuvad ning annab need ametivõimudele kui need seda peaksid soovima. Töötajatest tuleb hoida ohtlikud (kartsenogeensed ja mutageensed) ained eemal. Kui pole võimalik ohtlikuid aineid täielikult asendada, tuleb tootmisprotsessid teha suletult või vähendada ainete levik miinimumini. Kokkupuutumist ohtlike ainetega tuleb minimeerida (nii
- õhuvahetus Sundventilatsioon puudub 1 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud 0 Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
- õhuvahetus Sundventilatsioon puudub 1 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud 0 Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, ei ole nõuetekohaselt paigaldatud 2 vedelevad lahtiselt maas jalge piirkonnas Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
- tuuletõmbus Ei 0 - õhuvahetus Ventilatsioon olemas 0 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud 0 Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste, loomade tervist. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Üha sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega jne. Vee saastumine
- õhuvahetus Sundventilatsioon olemas 0 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud 0 Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
KUIDAS TEGUTSEDA LABORIS TARGALT JA OHUTULT? Laboris tuleb töötada väga erinevate ainetega, millest mitmed on ohtlikud, söövitavad, mürgised või võivad süttida, teiste ainetega tormiliselt reageerida või isegi plahvatada. Seepärast tuleb täita vajalikke ohutusnõudeid ning tunda ohusümboleid ja laborivahendite kasutusvõimalusi. 1. Ohutusnõuded keemialaboris 1. Järgi täpselt tööjuhendi ettekirjutusi ja õpetaja/juhendaja nõuandeid. 2. Kui katse käigus juhtub mingi äpardus, pöördu KOHE ABI SAAMISEKS ÕPETAJA POOLE. 3. Ole ettevaatlik tulega. Hoia katseklaasi ava kuumutamisel poolviltu suunaga endast ja teistest eemale. 4
KLOROFORM Laura Toodu 11B Tere! Kas Teie teate mis aine on kloroform? Ei tea ? Mina ka ei teadnud nii, et vahet pole. Aga ma siiralt loodan, et peale seda esitlust Te vähemalt midagi oskate ütelda kui Teilt küsitakse kunagi, et missugune aine on klorform. Niisiis kloroform on... Ajalugu: Kloroform avastati 1831 a juulil Ameerika füüsiku Samuel Guthrie poolt ja natuke aega hiljem avastas iseseisvalt selle veel üks prantsuse keemik ja Justus von Liebig Saksamaalt. Kloroform nimetati ja pandi keemiliselt paika lõpuks 1834 a Jean Bapiste Dumase poolt. Kloroform vedelikuna testtuubis. Algselt kasutati operatsioonidel eetrit uimastava ainena. Pärast kloroformi avastamist leiti et tal on palju paremad uimastavad toimed: sissehingamisel nõrgestab selle aur kesknärvisüsteemi, tekitab kerget pearinglust, väsimust ja teadvuse kaotust, mis läbi on arstil palju ...
ketoonid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli keskel karboksüülhapped - orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüül rühma estrid - karboksüülhappe tuletised 2. Nomenklatuuria... 3. Karboksüülhapeid saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. a) "Hõbepeegli" reaktsioon: b) "Porgandimahla" reaktsioon: Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranziks. Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...) 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad. 5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega. Saadus kuulub estrite klassi. 5. Aldehüüdide esindajad: * Metanaal ehk formaldehüüd HCHO - terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi
HEROIIN Koostajad Kool: Klass: Heroiini iseloomustus § Värvus valgest tumepruunini. See sõltub lisaainetest, puhtusastmest ja valmistusviisist. § Lõhn hapukas kergelt äädikane. Eriti hästi on lõhna tunda suurte koguste korral. § Tänavatel leviv heroiin on segatud tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või muude sarnaste ainetega. § Eestis müüakse heroiini uimastiturgudel ning see on enamasti pulbrina fooliumisse pakitud. § Seda kutsutakse slängina erinevalt § Näiteks: hero, triip, H, must, tsekk jne · · Kuidas tarbitakse? · Pulber lahjendatakse veega ja süstitakse veeni · Tõmmatakse ninna · Pulbri suitsetamine on Eestis vähe levinud. Heroiini raputatakse fooliumile ja kuumutatakse seda alt. Kuumutamisel muutub heroiin paksuks kollaseks suitsuks, mida hingatakse sisse
a. on IV). 8. Radikaal vaba elektroniga osake, millel on suur energia. (Radikaalil on paardumata elektron!) Tekkevõimalused: Alkaan reageerib hapnikuga/ klooriga/ broomiga. Alkaani rageerimine halogeenidega. Pürolüüs ja oksüdeerumine. Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket. Vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Kuidas reageerivad? Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku elektroni mingi teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib stabiilne (madalama energiaga) osake. Nt: CH3CH2 + H = CH3 CH3 9. Halogeenilised reaktsioonid. Halogeenid on VII A rühma elemendid (F, Cl, Br, I, At).
TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜS Kodutöö Riskianalüüs Riskianalüüsi teostatakse kõikide kutsealade ja/või töökohtade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele. Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui ri...
14. Andke sagedamini eelistus: 1. lean, keedetud või aurutatud toit, 2. praetud ja rasvased toidud 3. marineeritud, suitsutatud. 15. Kas teie toit erineb nädala jooksul erinevatest roogadest? 1. Jah, 2. Puudub. Saate oma toitumist analüüsida järgmiselt: kokkuvõtte tulemused põhinevad testi tulemustel ja vastavad kriteeriumidele. Kui Te hindate 15 kuni 21 punkti, olete teadlik oma tervisest, sest keha saab mitmesuguseid toitaineid koos bioaktiivsete ainetega. See on tähtis täieõigusliku tegevuse jaoks. Ja reziimiga on sul kõik korras! Oled tubli! Kui Te hindate 22 kuni 28 punkti, ei saa teie toitumist mitmel põhjusel täielikult nimetada, kuid kui Te soovitusi kuulate, siis täiendatakse teie dieeti teiste kehas vajalike ainetega. 29 - 44 punkti. Te peate mõtlema oma dieedile, nii reziimile kui ka toitumisele. Mida kiiremini teete
· parafiiniküünlad · kasutatakse toidutööstuses ja meditsiinis Alkaanid sisalduvad mitmesugust materjalides, mida toodetakse peamiselt naftast. Need on vedelkütused ja määrdeõlid. Vastavalt süsinikahela pikkusele ja ehitusele võivad alkaanid tavatingimustel olla gaasilised, vedelad või tahked ained. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Alkaanid: o vees lahustumatud o tahked alkaanid ei märgu, s.t. on hüdrogoobsed o enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte o inimestele ja loomadele tugeva narkootilise toimega o kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. o Tahked alkaanid ei tungi organismi ja seetõttu on ohutud. ORGAANILISTE AINETE OKSÜDEERUMINE Süsinik on element, mis esineb niihästi oksüdeerunud kui ka redutseerunud kujul. Praktiliselt kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Süsiniku max. o-a. on +IV (esineb CO)
Termopuit on suurepärane aluspind värvimiseks ning võib pikendada viimistluse vastupidavust. Puidu tugevus termotöötlusel mõnevõrra väheneb (ja seda enam, mida kõrgemat temperatuuri kasutatakse). Sellest tulenevalt ei soovitata termotöödeldud puitu kasutada kandedetailidena, kuni pole tehtud lisakatseid. Termotöödeldud pinda tuleb töödelda UV-kiirguse eest kaitsvate ja talle iseloomulikku lõhna kaotavate ainetega. Termotöötlemine sobib kõikidele puiduliikidele. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Tarmo_Kalman_2.pdf Puidu mädanemiskindluse tõstmine Puidu mädanemiskindlust saab tõsta järgmiste meetmetega: - steriliseeriv kuivatus; - keemiline töötlemine sh; - võõpamine (Pinotex ); - immutus kreosootidega; - sügavimmutus sooladega (vask, kroom, arseen); - konstruktiivsed abinõud ( tuulutus); - hoone ekspluateerimine ettenähtud tingimustes.
Kasutame: keemiaaparatuur; isolatsioon; praepanni kattekiht 9. Millised on polümetüülmetakrülaadi iseloomulikud omadused? Milleks kasutatakse polümetüülmetakrülaati? Iseloomulikud omadused: läbipaistev; ilmastikukindel Kasutame: klaasiasendaja; lennukiklaas; prilliklaasid; majapidamisesemed 10. Koosta 4-hüdroksübutaanhappe polükondensatsiooni võrrand. Millise aineklasssi omadusi on antud ühendil? Milliste ainetega saaksid toimuda reaktsioonid? Omadused: Reaktsioonid: + H2O 11. Koosta 3-aminopentaanhappe polükondensatsiooni võrrand. Millise aineklassi omadusi on tekkinud ühendil? Milliste ainetega saaksid toimuda reaktsioonid? Omadused: alkaanid Reaktsioonid: + Hal2 12. Kujuta polümeeri ahelalõik, mis on tekkinud a) neljast fluroeteeni molekulist
Roodium Annika Rösler IIVõ (VG) lühitutvustus Tähis: Rh Lihtainena hõbevalge Järjenumbriga 45. 1 stabiilne isotoop, massiarvuga 103. Omadused Omadustelt on plaatinametall. Tihedus 12,45 g/cm³ Sulamistemperatuur 1964 oC. Raskesti töödeldav. Väheaktiivne metall Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks =0 Reageerinine teiste ainetega Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri. Kuningvee ja väävelhappega-> väga aeglaselt(ainult jahvatatuna) Leidumine ja saamine Haruldane metall looduses. Looduses->Plaatina lisandina Saadakse->plaatina töötlemisel Kasutamine Kasutatakse: happe- ja kuumuskindla aparatuurid termopaaride valmistamiseks juveelitööstuses kautatud kirjandus Roodium- http://www.diamande
võtta. Sellesse konteinerisse võib panna ka pakendid, mis ei ole kokku puutunud toiduga, või on siis puhtaks tehtud. Hoidke Eesti metsi ja saatke paber taasringlusesse ja ostes eelistage vihikuid, mis on just sellisest paberist toodetud. Ohtlikud jäätmed Vanad ravimid, fotokemikaalid, olmekemi-kaalid, taimekaitsevahendid, patareid, elavhõbeda jäätmed, õlijäätmed, õlifiltrid, värvijäätmed, lahustid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud pakendid, kaltsud, riided, filtermaterjal, akud, päevavalgus- lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine: Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse. Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. Linnades toimub ka sügiseti riisutud
Füüsikaline nähtus Ainetega toimuvad muutused kusjuures ained ise jäävad samaks. Keemiline nähtus Ühtedest ainetest tekivad teised kulgeb keemiline reaktsioon. tunnus värvuse muutus , lõhna teke , sademe teke gaasimullide teeke , soojuse eraldumine ja valguseefekt tingimused kuumutamine , süütamine,valgustamine,elektri läbijuhtimine lahus on ühtlane segu Ainet kus oskaesed om ühtlaselt jaotatud nim- lahustiks aine mis teises ühtlaselt jaotunud nim lahustunud aineks. Lahustuvus näitab suurimat aine kogust mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses Valguse levimise kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga. ( v = s / t ) V=valguse levimise kiirus ( 300 000 km / s) s = teepikkus t = aeg Optiline tugevus võrdub fookuskauguse pöörd väärtusega ( D = 1 / f ) D = optiline kaugus f = fookuskaugus D jagatud 1m = f
Ohtlikud jäätmed RaidoM, Janno Mis on ohtlikud jäätmed? ● Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale ● Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega ● Ohtlike jäätmete näited Ohtlike jäätmete liigitus Ohtlikud jäätmed liigitatakse sadamas kogumisseadme järgi kahte gruppi: ● Tahked ohtlikud jäätmed ● Pumbatavad ohtlikud jäätmed Kogumine ja transport ● Ohtlike jäätmete kogumine ● Tahkete ohtlike jäätmete kogumine ● Pumbatavate ohtlike jäätmete kogumine Ohtlikud jäätmed kodus ● Tooted, mis sisaldavad ohtlikke ja mürgiseid aineid, peavad olema märgistatud vastavate
Heroiin GERMAN LAND Hüüdnimed Hero Triip Smack Must Teaduslik nimetus: diatsetüülmorfiin ehk diamorfiin Kust saadakse ja millest valmistatakse? Heroiini tootetakse morfiinist Morfiini eraldatakse oopiumist Oopium on unimaguna valmimata kupardest saadud kuivatatud piimmahl Levik ja müük Peamised tooraine kasvatajad on: Afganistan Mehhiko Columbia Vietnam Peamiselt pulbrina ja muude ainetega segatud, fooliumisse pakitult Manustamisviisid Süstimine veeni Ninna tõmbamine Suitsetamine Välimus Valgest tumepruunini Pulbri kujul Kerge äädikalõhnaga Joobetunnused Füüsilised: Kitsad pupillid Aeglane pulss Kõnedefekt Raske liikuda Psüühilised: Eufooria tunne Sügav õnnetunne Lühiajaline ja pikkaajaline toime Heroiin tekitab tugevat sõltuvust Heroiini tarvitaja immuunsüsteem on nõrk Keha on nõrk Impotentsus
· Vaatluseks on planeeritud piisavalt aega, vaatlust saadab väljendus nii sõnas järeleaimamisena kui kunstiliste tegevustena. · Vaatlustele järgneb alati kokkuvõte. · Õppekäigu kavandamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk. · Kavandatust tuleb teavitada lapsi, lapsevanemaid ja lasteaia juhtkonda. · Õpetaja ülesandeks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest õppekäigul. · Loodusõpetus tuleb siduda teiste ainetega. Kasutatud kirjandus: ,,Loodusõpetus alushariduses" Inge Timostsuk ,,Loodusvaatlused" Sari ,,Tea ja toimeta"
Kadaveriin & Putreskiin Marii Rikken Anny · Mis ainetega on tegemist? Kadaveriin Valem: C5 H14 N2 Süstemaatiline nimetus: Pentaan1,5diamiin · Putreskiin Valem: C4 H12 N2 Süstemaatiline nimetus: Butaan1,4diamiiin füüsikalised ja füsioloogilised omadused Kadaveriin / Puteskriin Molaarmass: 102,18 g mol 1 / 88,15 g mol 1 Välimus: värvitu vedelik / värvusetud kristallid Tihedus: 0,873 g / ml / 0,877 g / ml Sulamispunkt: 9 ° C, 282 K / 27.5 ° C, 301 K
Toimub kahe omavahel seotud reaktsioonina Vase korrosioon Korrosiooni kiirus Sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, hapniku juurdepääsust ja metallis esinevatest lisanditest Näiteks: raua korrosiooni soodustavaks teguriks on kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse Metallide eluea pikendamiseks töödeldakse metalle erinevate ainetega. Tuntuim korrosioonikaitset kasutav valdkond on autod ning teised sõidukid. Kasutatud kirjandus ,,Üldine ja anorgaaniline keemia" Vello Past, Jüri Tamm ja Lembi Tamm http://en.wikipedia.org/wiki/Corrosion http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://www.corrosionclinic.com/types_of_corrosion/galvanic_corrosion.htm
Kaltsium ja magneesium Kaltsium Keemiliselt aktiivne Tegu leelismuldmetalliga Leidub looduses ainult ühenditena Kasutatakse telliste, klaasi, betooni valmistamiseks Ühendites iooniline side Töötab redutseerijana Inimkehas täidab struktuurseid funktsioone Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM Hõbe värvus, läikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega Looduses lihtainena ei eksisteeri Kuulub luude koostisse Mõjutab süsivesikute ainevahetust Kasutusalad Valuveljed Tulekindlad tellised Pigmendid ja täiteained Lennukiosad Vähendab maohappesust Lihastele mõjub lõdvestavalt http://www.youtube.com/watch?v=doPeT2pjChg kAsutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0CCoQFjAC&url=http
· toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine; · uputatakse tahkeid aineid veekogusse; · toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; · vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; · toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimine või lossimine; · veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale; · kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse; · juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. · KUJA Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitise,
Raua tootmine maagist Kaevandatavas rauamaagis on rauda 25-60% 1) Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Fe(2alla) + 3CO tuleb(temp.) 2Fe + 3CO(2alla) Kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. 2) Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda. Seda tehakse kahel moel: : Rikastamine- rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest
Fotosüntees Piltlikult öeldes toituvad taimed õhust ja veest. Orgaanilise aine tootmiseks vajavad taimed süsihappegaasi ja vett. Süsihappegaasi saavad taimed õhust. Vee koos selles lahustunud ainetega hangivad taimed mullast. Veest ja süsihappegaasist orgaanilise ainete valmistamiseks on vaja energiat.Selleks kasutavad taimed päikese valgusenergiat. Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Enamasti toimun fotosüntees taimelehtedes,nende põhikoe rakkude kloroplastides.Mis on fotosüntees? Fotosüntees on keerukas mitmeastmeline protsess. Kõigepealt moodustab kloroplastides suhkur-glükoos.Sellest omakorda tekib tärklis.
HAPNIKU TÄHTSUS: HINGAMINE,PÕLEMINE JA KÕDUNEMINE HINGAMINE Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiir...
Optika Optika on füüsika osa, mis selgitab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainetega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Kuna valgus on elektromagnekiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehhaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laine iseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse laineiseloomust tulenevate nähtustega tegeleb laineoptika, mida mõnikord nimetatakse ka füüsikaliseks optikaks. Valgusefekte, mille mõistmiseks on tarvis kvantmehhaanikat, käsitleb kvantoptika, milles valgust käsitat...
· suitsetamine, · mõned ravimid, · mõned antibeebipillid, · osades toitudes, nt. rabarberis ja spinatis leiduvad teatud ained. Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad. Toiduainete rafineerimisel või koorimisel aga eemaldatakse osa mineraalainetest. Seetõttu on oluline süüa rohkem täisteratooteid ning rafineerimata toiduaineid. Mineraalained võivad osade teiste toitudes leiduvate ainetega, nt oksalaadid rabarberis, moodustada ühendeid, millest organism ei suuda mineraalaineid omastada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
