12)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS – sorteeritakse ja pakitakse valke 3) RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku 4) MITOKONDER – Raku jõujaamad, toodavad energiat 1)RIBOSOOMID – Toimub valgusüntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel
1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 1)RIBOSOOMID Toimub valgusüntees 3) RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete 4) MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat transport ja süntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma täidab rakku, poolvedel mass 3)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete tegevust transport 4)RAKUKEST hoiab rakku koos 7)RAKUTUUMAMEBRAAN 5)RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 8)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat tegevust 7)GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal Reaktsioonivõrrand näitab reageerivate ainete suhteid moolides. Kordaja on moolide arv. Kui kordajat ei ole, on moolide arv=1 Lahenduseks vajalik: lõpeta reaktsioonivõrrand, tasakaalusta! Näide 1- tekstist andmed moolides Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol : 4mol 4mooli 3 mooli Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes gaasidel Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja xliitrit) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud
kontsentratsiooni muutusega ajaühikus, seejuures lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb (Δc<0) ja saaduste kontsentratsioon kasvab (Δc>0). c 2 c1 v t 2 t1 keskmine kiirus: hetkeline e tõeline kiirus: c dc v lim ( ) t 0 t dt reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon (gaasiliste ainete korral rõhk), temperatuur, segamine, peenestamine, katalüsaatorid. a) kiiruse sõltuvus kontsentratsioonist massitoimeseadus – konstantsel temperatuuril on reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. aA + bB → yY + zZ v = k*c(A)a*c(B)b (toimib homogeensetes reaktsioonides, tahkete ainete kontsentratsioon on 1) kui reaktsioon toimub mitmes staadiumis, määrab kiiruse aeglasem nt A + 2B -> AB2
-näitab lahuste happelkisust või aluselisust. Milline on aluselise-ph >7, happelise- pH<7 ja neutraalse lahuse pH=7 7. Mida näitab lahuse molaarne kontsentratsioon?näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Milline on valem selle suuruse arvutamiseks? c=N/V 8. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? -näitab aine konsentratsiooni muutust aja ühikus.Milline on valem selle arvutamiseks? 9.Millest ja kuidas sõltub reaktsiooni kiirus? Reaksiooni kiirus sõltub reageerivate ainete iseloomust(mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt vesinikku eraldub ja on kiirem reaksioon), segamisest (mida rohkem segada seda kiiremini reaksioon toimub), temperatuurist(mida kõrgem temp. Seda kiiremini reaksioon toimub), ainete konsentratsioonist(mida suurem on regeerivate ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja kiireneb reaksioon), peenestamisest(mida peenemad ained, seda kiiremini reaksioon toimub), spetsiaalsete ainete
protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valkude töötlus,pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.koosneb põiekestest, tsisternikestest +ühendavatest kanalitest. Rakumembraan ainete valikuline liikumine rakku,rakust välja+ ainete hulga reguleer,kaitseb rakku
YKB3312 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Liisa Kivi Juhendaja: Tiina Randla KROMATOGRAAFIA - segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus
1. Mis on elektrolüüdid? 2. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? 3. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon
mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm. · Taimedest- erinevad taimed kasvavad erinevate mullatüüpidega piirkondades. · Mullaorganismid- · Aeg- · Inimtegevus- on suuresti häirinud ja muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. 3. Mulla lõimise määravad erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis. 4. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5.
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale
Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end alluvat polises (linnriigis) valitsevale paratamatule, mõistuspärasele jõule logosele. Eeldades kogu maailma ühtsust, püüti loogiliste arutlustega välja selgitada ainete tõelist loomust, kõigi ainete aluseks olevat ühtset alget ehk elementi . 1)Lähtumine materiaalsetest algpõhjustest. Eeldati, et maailm on ühtne ja selle alged on igavesed. 2) Mõisteti, et eimillestki ei teki midagi ja miski ei muutu eimillekski (ei kao jäljetult). 3) Eeldati, et mateeria võib esineda erinevates vormides, mis võivad üksteiseks üle minna. Tähtsus :levis edasi idee, et ained koosneva elementidest- üldine asjade mõtestamine
PALDISKI GÜMNAASIUM Janeli Adermann KEELATUD AINED SPORDIS Referaat Paldiski 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. DOPING 4 2. KEELATUD AINED 5 2.1 Keelatud ainete jaotumine 5 2.2 Näiteid keelatud ainetest ja nende seletused 6 3. KEELATUD MEETODID 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 Sissejuhatus Dopingu kasutamine spordis pole uus trend. Juba Rooma gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid juurde jõudu. Kaasaegses
RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Rakumembraan kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Mitokondrid energiakandjad. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel). Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad. Omavad oma ribosoome ja DNA-d Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine
Lipiidide molekulide vahel ei ole tugevaid keemilisi sidemeid, slp võivad need üksteise suhtes üsna vabalt liikuda, mistõttu rakumembraani kuju võib muutuda, ilma et membraan kahjustuks. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ül täitvad valgu, membraanivalgud. Need asuvad membraani sise vüi välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi memraani. Liiguvad kiiresti ühest kohast teise.Nad tegutsevad nii ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate e retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolesterool, ül on molekule omavahel siduda ning regul membraani voolavust erinevate temp tingimustes.Ainete transport läbi rakumembraani: aktiivne trnsp-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni, vajab ATPenergiat ning trnsprtvalke.passiivne trnsp-valgulised kandjad, lisaenergiat ei vaja. difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani
mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud. · Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga. - Vesiniksidet moodustavad tsentrid (hüdrofiilsed piirkonnad) määravad ära ainete lahustuvuse vees. - Kui hüdrofiilne osa on molekuli suurusega võrreldes väike (seega on suur hüdrofoobne osa), ei lahustu aine vees. Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga. · Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik).
Osmoos- lahusti liikumine läbi membraani, sellises suunas kus tema hulk on suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastamine. Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine. Membraan käheb ümber.Selle abil toituvad amööbid. 5)Rakumembraan- a)Eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. b)Kaitseb rakku välismõjude eest. c)Ühendab rakke omavahel. d)Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus: koosneb fosfolipiididest, valkudest (info,ainete vahetamine) ja süsivesikutest (võtavad infot). 6)Tsütoplasma- rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik organellid, koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaan. ainetest. Ülesanded: Seob organellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks, tagab nende koostöö.Tagab toitainete laialikandmise, on jääkainete erituskohaks. Aitab säilitada rakukuju.
Mis on elektrolüüdid?Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit?Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone , mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ?K2SO4 , H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jneSelgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste
Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Seega kulgevad pöörduvad reaktsioonid alati
Sissejuhatus: Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni- saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO 3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on uurida katseliselt Le Chatelier' printsiipi reaktsiooni tasakaalu nihkumist lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul: aA + bB cC + dD Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (KC) [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist
on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)? Ioonid saavad lahuses vabalt ringi liikuda ning lahuse ioonid hakkavad välise elektrimõju mõjul liikuma kindlas suunas vastaslaenguga elektroodi suunas. 2. Ioonsete ainete lahustumine · Ioonsed ained leelised ja soolad on tugevad elektrolüüdid · Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- · Ioonid on NaCl ioonkristallis alati olemas olnud. Vesi on polaarne molekul ning vastasmärgilised vee
sooladelahusest välja tõrjuma. Leelis ja leelismuldmetallid tõrjuvad reaktsioonist välja vesiniku, moodustades metalli hüdroksiidi. 1. Metallide reaktsioonikiirus. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toimunud muutuste järgi. Metalli kiiruse põhiühikuks on: Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. 2. Reaktsiooni mõjutavad tegurid: 1. Reageerivate ainete iseloom. Mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt vesinikku eraldub ja seda kiirem on reaktsioon. Leelismetallidega on reaktsioon tormiline e. ohtlik. 2. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Selleks, et ained omavahel reageeriksid peavad nende osakesed kokku põrkama. Mida suurem on põrkavate osakeste arv ruumala ühikus, seda sagedamini nad põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. 3. Gaasi rõhk
Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja ülesanded Kloroplastides toimub fotosüntees, mille tulemusena annavad kloroplastid taimele värvuse. Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Lüsosoom Ainete lagundamine, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Sileda- ja karedapinnaline tspv Ainete transport, rakkude süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Tsütoskelett Annab rakule kuju Taime rakukest Kaitseb Vakuool Sisaldab vett ning organism kasutab seal
Mürk on selline aine, mis teatud koguses sattudes organismi põhjustab häiritud elutegevust või surma. Neid võimalusi on palju, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid (tavalised arstirohud, narkootikumid), alkohol, toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes
3) Kolvid on õhukeseseinalised mitmesuguse kujuga klaasnõud. Neid kasutatakse suuremate vedelikuhulkadega töötamisel. Kolvi maht võib olla alates 25 ml kuni mitme liitrini. 4) Lehtreid kasutatakse vedelike valamiseks peenekaelalistesse nõudesse ja filtreerimisel. Kõrvuti klaaslehtritega kasutatakse ka plastmassist valmistatud lehtreid. Lehtreid kasutatakse ka tahke aine üleviimisel kitsa kaelaga nõudesse. Tahkete ainete jaoks kasutatava lehtri alumine kitsas osa on lühem ja suurema avaga. 5) Väikeste reaktiivikoguste hoidmiseks ja reaktsioonisegusse lisamisel kasutatakse tilgapudeleid . Tilgapudel on pipetiga varustatud väike kolvike või pudelike. Pipeti ülemine ots on varustatud kummist otsikuga, teine ots on aga peeneks tõmmatud. 6) Aurude jahutamiseks ja kondenseerimiseks kasutatakse jahuteid
120 100 80 60 40 20 CuSO4 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 temperatuur Lahustumist mõjutavad tegurid · Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõstmisel · Gaaside lahustuvus suureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alandamisel Lahuste tüübid · Küllastumata lahus ainet saab veel lahustada · Küllastunud lahus ainet rohkem ei lahustu · Üleküllastunud lahus sisaldab ainet rohkem kui küllastunud lahus Ainete eraldamine segudest (1) · Filtreerimine KEEDUKLAAS FILTREETAV LEHTER VEDELIK KOLB FILTRAAT
Keemia sai alguse avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Võib öelda, et keemia sai alguse tegelikkuses just 16. sajandil, sest siis toimus suuremat sorti murrang keemia arengus, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Kuidas muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest ja mis on orgaaniline keemia? 19.sajandi keskpaiku määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Sellest tulenes ka nimetus orgaaniline. 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. Tuntud ainete, nagu näiteks orgaaniliste ainete hulk, kasvas kiiresti. Aastal 1808 väitis kuulus rootsi keemik J. Berzelius kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada on võimatu. Need arvati moodustuvat ainult organismides salapärase elujõu toimel. Esimesena asus Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber
keemilised sidemed tekivad à soojust eraldub à eksotermiline protsess. Ained lahustuvad vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Kui lahustumisel on ülekaalus... · kristallivõre lõhkumisel neelduv soojushulk on lahustumine endotermiline ja lahus jahtub (aine neelab lahustumisel ümbritsevalt veelt soojust ära); nt tugeva kristallivõrega ainete soolade (NaCl, NH4NO3) lahustumisel. · hüdraatumisel vabanev soojushulk on lahustumine eksotermiline ja lahus soojeneb (paiskab soojust välja); nt gaaside (HCl) ja paljude vedelike (piiritus, H2SO4) korral, mis puhul puudub lõhutav kristallivõre. KÜLLASTUMATA LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. KÜLLASTUNUD LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel on lahustunud aine sisaldus maksimaalne.
kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm. Taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid. 6 Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 7 Seenerakk Seenerakk on pikliku kujuga. Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda.
..............3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕKUTAVAD RISKIFAKTORID.................................................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN...................................
Maria Malk Proviisor 1.kursus Tartu 2014 Sissejuhatus Iatrokeemia on tugevate alkeemiliste mõjutustega ravimiteaduse osa. Sellega tegeleti 16 kuni 18 sajandil renessansi ajal. Kõige populaarsem tegeleja ja põhitõdede kirja panija oli Paracelsus. See on erinev varasematest meetoditest selle poolest, et ravimtaimede ja looduslike ravimimeetodite asemel kasutati keemiliselt saadud preparaate. Iatrokeemia õpetus põhineb erinevate ainete tasakaalul kehas. Inimene on haige siis, kui ainete tasakaal kehas ei ole paigas. Peamiselt keskendutakse iatrokeemias kehavedelike ja kolme keemilise aine- elavhõbeda, soola ja väävli- tasakaalule organismis. Paracelsus oli palju õppinud mees. Ta reisis päealt ülikoolis lõpetamist mööda Euroopat ning Aasiat ringi, omandes erinevaid teadmisi. Paracelsus arvas, et inimese keha on keemiliste ainete ning protsesside kogum. Ta mõtles välja täiesti omamoodi lähenemise ravile.
Füüsikakonstante ja arvandmeid ülesannete lahendamiseks Gravitatsioonikonstant G = 6.67·10-11 m3/(kg·s2) Raskuskiirendus Maa pinnal g = 9,8 m/s2 Avogadro arv NA = 6,02·1023 1/mol Boltzmanni konstant k = 1,38·10-23 J/K Universaalne gaasikonstant R = k·NA = 8,31 J/(mol·K) Maa mass M = 5,98·1024 kg Maa keskmine raadius R = 6370 km Kuu mass M = 7,35·1022 kg Kuu keskmine raadius R = 1740 km Kuu keskmine kaugus Maast r = 384000 km Ainete tihedusi Vesi = 1000 kg/m3 Jää = 900 kg/m3 Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c...
Ravimite väärkasutamine võib olla tahtlik või juhuslik ning erineva raskusega. 2. Kuigi ebaseaduslike narkootikumide tarvitamine on eakate seas haruldasem kui nooremate hulgas, suureneb selle levimus. Inimesed, kes tarbivad aineid lõõgastumiseks, jäävad vanemaks ja et järjest rohkem inimesi püsib raviprogrammides, kasvab vanemate patsientide osakaal. 3. Statistika näitab, et alkoholiprobleemide suhteline risk on eakatel suurem. Alkoholi ja muude narkootiliste ainete koostarbimine suurendab sotsiaalsete, psühholoogiliste ja füüsiliste terviseprobleemide riski ning võib tekitada probleeme isegi siis, kui alkoholi tarbitakse väikeses koguses või mõõdukalt. 4. Vananemisega võivad kaasneda psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised terviseprobleemid, mis soodustavad ainete kuritarvitamist ning mida ainete kuritarvitamine omakorda võib süvendada. 5
NARKOOTIKUMID Ained, mis mõjutavad inimese psüühikat nii soodsas kui ka psüühikahäireid põhjustavalt, nimetatakse psühhoaktiivseteks. Nende ainete hulk on väga suur ning osa neist on igapäevaselt kasutusel ilma seadusandlike piiranguteta (näiteks kohv), mõnede kättesaadavuse üle on kehtestatud piirangud (näiteks vanuseline piirang alkoholi ja tubaka puhul) ning suurt hulka aineid (nende valmistamist, tootmist, levikut, kasutamist jne) kontrollitakse rahvusvaheliselt ja/või siseriiklikul tasandil. Tihti kasutatakse narkootilistest ainetest rääkides vaid sõnapaari ,,narkootiline aine", samuti on levinud termin ,,uimasti"
Keemia 1. Reeglid 1. Ole täpne ja tähelepanelik, katseid soorita juhendi järgi, kuulan juhendaja selgitusi. 2. Töökoht hoia puhtana, korrsata pärast tööd. 3. Tunnis ei einesta. 4. Reaktiive ei maitsta. 5. Gaasiliste ainete lõhna tuleb käega enda poole suunata. 6. Väldi mürgiseid gaase, esmaabiks värske õhk. 7. Enne gaaside süütamist tuleb kontrollida nende puhtust. 8. Söövitavate ainetega tuleb kasutada kaitsevahendeid ja olla ettevaatlik. 9. Happe nahale sattumisel tuleb ära pesta nahk ja neutraliseerida. 10. Kuumutamisel hoitakse katseklaasi ava inimestest eemal. 11. Põletatud kohta tuleb jahutada külma veega. 12. Tuleohtlike vedelike juures ei tohi olla lahtist tuld. (ca 2m) 13
Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin
Kude – sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Sünaps – närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Difusioon – gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Aktiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Füsioloogiline lahus – lahus, mille lahustunud ainete kontstetratsioon on võrdne rakkudesisese lahuse kontsetratsiooniga Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesti Poorid – tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma
Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Sissejuhatus Keemilised protsessid jagunevad pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni, vastupidiselt need reaktsioonid ei kulge. Pöörduvad reaktsioonid aga kulgevad nii ühes kui teises suunas, reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi, mille vahekord varieerub sõltuvalt erinevatest tingimustest. Keemiliseks tasakaaluks nimetatakse olukorda, kus pöörduvate reaktsioonide puhul ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu, vastassuunalised protsessid kulgevad ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc). [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 (A, B on lähteained, C,
15.Millised on aine kolm olekut? Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16.Iseloomusta tahket olekut? Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine? Amorfsed ained on halva voolavusega vedelikud. 20.Milles seisneb soojusliikumine kristallilistes ainetes? Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumised kindla keskme ümber. 21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides? Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega. 23.Mis põhjustab ainete iseenesliku segunemist? Ainete iseenesliku segunemist põhjustab soojusliikumine. 24
organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialiseeritud talitlusega osad,mis on rakutaolise ehitusega 11)rakutuum- eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ülesanded :juhib kogu raku elutegevust ,kanda edasi päriliku infot 12)kromosoomid:asuvad rakutumas,arv ja kuju on liigi tunnus 13)rakumembrran ülesanded 1)eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast 2)ühendab rakke omavahel 3)kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest 14)aktiivne ainete transport-transvalukude abil vajatakse energiat 15)passiivne ainete transport-toimub difusiooni v osmoosi teel mis ei kuluta energ 16)difusioon-ainete segunemine 17)osmoos-vee liikumine läbi memb kangema lahuse suunas 18)fagottsütoos -suured makromol läbivad membraani fagotsütoosi teel 19)tsütplasmvõrgustik -membraanidest moodus,põiekeste ja tsisternikeste süsteem ülesanded 1)ainete rakusisene liik2)ainevahetuslike protsesside toimumine
Üldvaade 1.1 Taust Järgnevas projektis kirjeldatakse vahetusüliõpingute programmi (edaspidi Erasmus) jaoks loodud infosüsteemi. Süsteemi kirjeldusest lähtuvalt, võib seda kasutada erinevate ülikoolide ja programmide raames. Projektis vaadeldakse lähemalt seda osa süsteemist, mis tegeleb koduülikooli poolsete ettevalmistustega välistudengiteks ja välisüliõpilaste deklareeritud ainete ja tulemuste automaatne edastamine välisülikooli. Vaatluse alla ei kuulu raamatupidamise ega ka palgaarvestamisega samuti ka mitte stipendiumite väljamaksmisega seotud osad. Kirjeldav infosüsteem on toeks välisüliõpilastele õpingutes ja vajalike dokumentide vahendamisega kahe ülikooli vahel. Süsteemi osaks peab olema registreerimise võimalus. Tegemist on lihtsustatud organisatsiooniga. Erasmuse programm on üks osa suurtest organisatsioonist ( Archimedes, kaks sõprusülikooli)
membraaniga Rakuteooria 3 põhi seisukohta: I Kõik organismid koosnevad rakkudest II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab tsentromeer) Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Geen on kromosoomilõik) III) Rakumembraan Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1
Eriarvestusele kuuluvateks narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks on I ja II nimekirjas loetletud ained ja neid sisaldavad ravimid ning puhta ainena: Vali üks või enam: 1. etüülmorfiin 2. tsüklobarbitaal 3. tramadool 4. kodeiin Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: kodeiin, etüülmorfiin. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst I nimekirjas nimetatud ainete ja neid sisaldavate ravimite meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks on nõutav: Vali üks või enam: 1. arsti põhjendatud taotlus 2. Eesti Haigekassa vastava erialakomisjoni liikme kooskõlastus 3. Ravimiameti vastava erialakomisjoni liikme kooskõlastus 4. Sotsiaalministeeriumi vastava erialakomisjoni liikme kooskõlastus Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: arsti põhjendatud taotlus, Sotsiaalministeeriumi vastava erialakomisjoni liikme kooskõlastus. Küsimus 3 Vale
Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7 Vaikus meilgi......................................................................9 Veredoping..........................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................10
Tallinna Tehnikagümnaasium E-ained Uurimistöö Edvin Põiklik 8.c Juhendaja: Ene Lehtmest Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1.MIS ON E-AINED?.......................................................................................................................3 1.1. Miks neid kasutatakse?............................................................................................................3 1.2. E-ainete peamised rühmad......................
Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2 ↑ Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joodi molekulid. Reaktsioonid toimuvad osakeste kokkupõrgete kaudu. Vesiniku ja joodi molekulide kokkupõrgetes tekivad vesinikjodiidi molekulid
suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindlat ülesannet ning on alati rakus. Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3
Puid mõjutab osoon lehtede või okaste rakkudesse tungimise kaudu ja nende pinnal olevate mikroorganismide tapmise ("desinfitseerimisel") tõttu. (Keskkonnaministeerium 2007). Kõrgenenud osoonikontsentratsioon pidurdab kasvu ja kahandab saagikust. Arvatakse, et osoon tekitab taimedele rohkem kahju kui kogu muu õhusaaste kokku.(Päärt 2008) Meetmed ja vahendid osoonikihi kaitseks Osooni kahjustavate ainete ja nende asendusainete (HFCde ja PFCde) emissioonide vähendamiseks on rakendatud palju mitmesuguseid poliitikaid, meetmeid ja vahendeid nagu õigusaktid, majandusmeetmed, vaba tahte lepingud ja rahvusvaheline koostöö. Ka üldine energia- ja kliimapoliitika mõjutab osooni kahjustavate ainete, nende alternatiividel töötavatest või muud tüüpi seadmetest pärinevate kasvuhoonegaaside kaudset emissiooni. Tarvitusele võetavad meetmed
võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima. Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid, millest osa sobib mõne teise toote tooraineks, osa on rakule kasutuskõlbmatud või lausa kahjulikud ja rakk eemaldab need. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan Kõikide organismide rakke ümbritseb membraan, mis eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. Veel kontrollib see ainete transporti rakku ja rakust välja. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma. Kõik ebavajalikud tekkinud ained väljutatakse samuti läbi rakumembraani. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise või välispinnal. Need valgud tegutsevad ainete transportijatena kui ka info vastuvõtjate ehk retseptoritena
ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka loomaraku koostisesse. Ülesanne: kontrollib ainete transporti rakku ja rakust välja, kaitseb rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ainete liikumine läbi rakumembraani: 1) passiivne transport ei vaja täiendavat energiat ● Difusioon - aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. See toimub seni, kuni konst. on võrdne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
