1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne.
korral toimub asendusreaktsioon, mida küllastumata sidemetaga toimuvast liitumisreaktsioonist võimaldab eristada eralduva vesinikkloriidi lendumine. Liebermann- Burchard´i kolesterooli määramise test: Heppelises keskkkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomu7lik rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Olenevalt kolesterooli sisaldusest proovis võib roheline värv tekkida ka üle punase ja sinise vaheühendi. Ainete idenfitseerimine õhukese kihi kromotograafia teel ÕK kromotograafia on üks kiiremaid jaotuskromotograafia liike, mis võimaldab Idenfitseerida segus olevaid komponente väga väikese proovi mahu juures. ÕK kromotograafias viiakse protsess läbi plaatidel, mis on saadud sorbendikihi kandmisel klaas- alumiinium,- või mõnest muust lahustit mitteimavast materjalist lehele. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõtsed lihtsam on aine tuvastamine. Voolutitena kas puhtaid
organellid (nt. taimed, loomad, seened ja protistid algloomad ja vetikad) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraan kõik rakud on ümbritsetud membraaniga, mis on kahekihiline 1. eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest 2. membraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ning väliskeskkonna vahel Energia transport toimub transportvalkude poolt a) pasiivne transport rakk ei kuluta ainete liikumiseks energiat (nt. vesi kui rakus suureneb Na sisaldus, mis tõmbab vett enda poole, siis raku veesisaldus sureneb) b) aktiivne transport vajab alati lisaenergiat, mis saadakse ATP molekulidest Fagotsütoosi teel satuvad rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid (nt. amööbi toitumine, ,,keerab" ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks.
Biomass on alati suurem näitaja kui produksioon. Ttroopilise pinnase puhul on ka lagundajate ehk laguahel. Seal on äärmiselt pimitiivne produksioon, kõik on kiires ringluses. Energia püramiid: väljendub . Laguahel on suurem seal kus on soe ja troopiline olukord. (Näide: taimestik (biomassi osas on aine hulk suur) kalad röövkalad kalakotka Biokeemiliste ainete ringid. Aineringe ainete ringkäik looduses, ainete pidev korduv ringlemine maa pinnal või ühest maa sfäärist teise. Aineringe on maa maastikusfääri ja selle osade isloomulikumaid iseärasusi. Eristatakse suurt ja väikest bioloogilist aineringet: Väike bioloogiline aineringe hõlmab maa pinna kivimite, murenemise, mure- nemissaaduste (liiv,savi) kandmine tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem
ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised põhiharud Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase – toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused Nt põlemine Mikroskoopiline tase – aatomite vaheliste sidemete muutumine jms
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus
ainult lihtainete või ühendite puhul, milles vaadeldav element on üheks koostisosaks · jaotatakse metallideks, mittemetallideks ja poolmetallideks (avalduvad nii metallislised kui ka mittemetallilised omadused) KEEMILINE ÜHEND ehk LIITAINE keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist (erinevate elementide aatomitest), keemiliste ühendite hulka ei kuulu eri ainete segud (nt bensiin), sest need koosnevad omakorda konkreetsetest ainetest. LIHTAINE aine, mis koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest Ained võivad olla gaasilises, vedelas, tahkes või plasma olekus · GAASID o Täidavad ühtlaselt kogu ruumala o Kokkusurutavad, sest nende molekulid asuvad üksteisest suhteliselt kaugel o Gaasi molekulid liiguvad kiiresti · VEDELIKUD
Tavaliselt kasutatakse katalüsaatoriteks tugevaid happeid, nt väävelhapet. Estrite saamine Estri moodustumine ja estri hüdrlüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas, võtta selleks kas alkoholi või hapet suures liias või kõrvaldada moodustuv vesi reaktsioonisegust. Esindajad Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, samuti tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Lühema süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neid kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse odavaid karastusjooke ja kondiitritooteid.
2-kihiline (kolesterool, oligisahhariidi molekulid), ainetetransport passiivne ei vaja lisa energiat, liiguvad väikese molekulkaaluga ained (O2, H2O), ei kasutata transport valke, liigub kõrgema konsentratsiooniga alalt madalamale, osmoos, difusioon, vee liikumine, aktiivne kasutatakse lisa energiat, liiguvad suure molekulkaaluga ained, liigub madala konsentratsiooniga alalt kõrgemale, fagotsütoos, tsütoplasma võrgustik (ER) toimub rakusisene ainete liikumine, ainete süntees ja transport, sile bioaktiivsete, lipiidide ja sahhariidede süntees, membraanil paiknevad ensüümid, kare valkude süntees, kanalitel paiknevad ribosoomid, ribosoom valkude süntees, koosnevad valkudest ja rRNAst, membraanita, koosneb kahest osast, esinevad rakus vabalt või on kinnitunud ERile, golgi kompleks kanalite süsteem,kuhu moodustuvad lüsosoomid, rakus toodetud valkude sorteerimine ja ümbertöötlus, rakumembraani või rakukesta moodustamine, seotud
1. Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte seisneb lahuses sisalduvate ainete lahutamises (ehk fraktsioneerimises) nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafia meetodit kasutatakse makromolekulide (biopolümeeride) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM)
-Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilise aine lagundamisel Kõik elusolendid vajavad energiat ainete organismisisesteks transpordiks, orgaaniliste ainete sünteesiks , liikumiseks ja teisteks protsessideks METABOLISM ainevahetus Ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas -Selline stabiilsus püütakse tagada sõltumata väliskeskkonnas asetavaist muutusest HOMÖOSTAAS sisekeskkond Kõikidele irganismidele on omane paljunemisvõime -Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel -Ainuraksed organismid paljunevad pooldumise teel
levik maal. *Küberneetika-teadus juhtimisest ja seosest(eeskujuks elus organismid) Bioonika-Bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Küberneetika-Teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinas, elusolendis ja ühiskonnas. Biotehnoloogia- Bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Bakterid toiduainetes-Funktsionaalsete toitude juures, mis puudutavad seedesüsteemi ja immuunsüsteemi. Ensüümide tootmiseks(värvaine) Antibiootikumis-Need on ravimid mida kasutatakse bakter haiguste raviks. Neid toodetakse bakterite ja seente poolt. Bakterid biotõrjes- Baktertoksiin putukate vastu(bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi) Reovetepuhastamine(Aeroobsed
*Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles toimub energia tootmine ja salvestamine *Lüsosoomid-Seal lagundatakse neid aineid mida organism ei vaja *Plastiidid-Toodavad värve *Suured vakuoolid-Õõnsused mis sisaldavad jääkaineid *Rakukest-Kaitseb rakku 5. Millest koosneb kude?
N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5. Alus +Hape on neutralisatsioonireaktsioon. Vaata ioonide laenguid tabelist ja koosta ainete valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6. Ioonvahetusreaktsioonid-> saaduste valemite saamiseks vaheta ioonidele uued +/- naabrid! Sool+ sool Sool+hape Sool+alus K2CO3+ CuCl2
Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadusteks võivad ainetel olla näiteks: värvus, lõhn, maitse jne Puhas vesi on näiteks on maitsetu, värvusetu, lõhnatu, läbipaistev Looduses olev vesi ei ole aga kunagi päris puhas. Looduses leidub vees peale vee molekulide veel paljude teiste ainete osakesi. Vesi kui lahusti Vees lahustuvad paljud ained, nt sool, suhkur Sool oleks sellisel juhul lahustuv aine, vesi lahustiks ning tulemuseks oleks lahus. Sool (lahustuv aine) +vesi (lahusti) =soolvesi (lahus) Looduslik vesi on alati lahus, sest ta sisaldab erinevaid sooli, gaase (nt hapnik, süsihappegaas ) Kuidas saab ainete lahustumist vees kiirendada? Kõik ained vees ei lahustu Vesi on väga hea lahusti, kuid kõik ained vees ei lahustu
F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett. Tuleoht on seotud nii lahtise tule kui ka kergsüttivate ainetega. Kodus on suurim
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni.
Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. · Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest. Paas on külmakindel materjal. · Puit - on nõrk tule suhtes ja bioloogiliste tegurite suhtes näiteks bakterid, aga on tugev keemiliste ainete suhtes. Puit on tugev ja kerge
Tuum kontrollib raku kuju, suurust ja talitlusi, ta sisaldab ka pärilikkuseainet. Rakku ümbritseb õhuke kest - plasmamembraan, mis koosneb valkudest ja lipiididest (rasvad, õlid, vahad ja teised taolised ained). Plasmamembraan talitleb filtrina, mis ühtesid aineid laseb läbi, teistel aga takistab rakku sisenemist. Raku sees on keerukas membraanidest ümbritsetud kanalikeste süsteem - tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum, mis talitleb filtrina ja transpordivahendina ainete liikumisel tsütoplasmas. Teine membraanidest koosnev kompleks on Golgi aparaat, milles toimub mitmesuguste ainete kogumine ja rakust eemaldamine. Mis on taimerakkudes teisiti? Taimerakkudes on mõningaid koostisosi, mis loomsetes rakkudes puuduvad. Kõige paremini on taimses rakus vaadeldav rakukest, mis koosneb kihilisest tselluloosist ja ümbritseb väljastpoolt rakumembraani. Kahe naaberraku seinte vahele jääb kaltsiumpektaadist koosnev kiht - vahelamell
ORGAANILINE KEEMIA TÄNAPÄEVAL Marika Rodionova 11a Mis see on? • Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamiisviiside ja reaktsoonide uurimisega. • Varem käsitleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärnevate ainete keemiat. Siit tuleneski nimetus „orgaaniline,“ sest suurem osa orgaanilistest ainetest on seotud elusorganismidega. Orgaanilised ühendid • Orgaanilised ühendid tekivad kas organismide elutegevuse käigus (rasvad, valgud) või on tekkinud organismide elutegevuse jääkidest (nafta, kivisüsi). • Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad süsinikku, mistõttu võib orgaanilist keemiat nimetada ka süsinikuühendite keemiaks.
mikro(kaltsium,naatrium,kaalium,magneesium,kloor,) hapnik-toitainete lõhustamine,vesinik-vesiniksidemedühendis palju vesinikku=energiarikas,lämmastik-esineb valkudesnukleiinhapetes,fosfor-energiarikaste sidemete moodustamine,väävel-keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. kaltsium-luude tugevus,vere hüübimine,reg vett,lihaste kokkutõmbumine naatriumkaalium-tagavad raku norm veevahetuse,annab rakkudele laengu,reg närviimpulsside teket,reg ainete transporti rakkuvälja fluor-hammaste areng,kaitseb hamabaemaili jood-kilpnäärme töö,valkude süntees,väikelaste kasv magneesium-reg südamelihaste tööd, raud-hapniku sidumine organismiga,annab verele punase värvuse polaarsus-nõrk posneg laeng molekulis,pindpinevus-vedeliku pinna omdus avaldada vastupanu välisele survele hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel
Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool lülisammast. Veresooned Neerud on erituselundid, mis
mikroskoopia arendaja ja vaatles esimesena elavaid rakke mikroskoobi B Theodor Schwann all C Rudolf Virchow sai teada, et uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel D Karl Ernst von Baer üks rakuteooria rajajatest, avastas, et loomad koosnevad rakkudest E Robert Hooke 8. Nimeta inimese kudede põhitüübid. (2p) 9. Kirjelda ainete passiivset liikumist. Selgita difusiooni ja osmoosi olemust (sh seda, millised ained sel viisil liiguvad). (3p) 10. Selgita eukarüootide mõiste, lisa kaks näidet. (2p) 11. Selgita, millest koosneb kromatiin ja mis on selle ülesanne. (2p)
elektrivooluks. Voolu tekkimisel on vajalik vabade laengukandjate olemasolu. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Tüüpilised juhid on metallid.Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe laengukandjais. Pooljuhid on saanud oma nime vahepealse elektrijuhtivuse järgi juhtide ja dielektrikute vahel. Laengukandjad pole küll tihti vabad, kuid ei ole neid raske vabaks teha. Kindlaid piire kolme ainete rühma vahel pole.Elektrivoolu iseloomustamiseks on voolutugevus. See näitab , kui suur laeng läbib ahaühikus juhi ristlõiget. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus ühikus on üks amper. Inimkeha juhib elektrit suhteliselt hästi. Kui kuivasid juukseid kammida, võivad need elektrit täis minna, aga siis kui kamm teha märjaks, siis need juuksed ei tõmbu kammi külge
Kordseks sidemeks. · Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti s.t aatomi energia kasvab. Iooniline side · Tekib niisuguste aatomite vahel, mille EN erinevad teineteisest tunduvalt EN>1,7 · Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nim. Iooniliseks sidemeks. · Ioonid on anioonid · Ühesuguste sidemetega ained on sarnaste omadustega · Iooniliste ainete omadused . Kõrge sulamis ja-keemistemperatuur, kristallid on kõvad, lahustub veega hästi, sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit. Vesinikside · vesinikside on molekulide vaheline side e. molekulide vaheline tõmbejõud. · Vesinikside on oluline polaarsete molekulide puhul. · Vesinikside on oluliselt nõrgme kui kovalentne side. · Selline side tekib peamiseltt tugevate elektronegatiivsete elementidega:fluori, haniku ja lämmastikuga.
....................fosforhape N2O5+H2O->....................lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5. Alus +Hape on neutralisatsioonireaktsioon. Vaata ioonide laenguid tabelist ja koosta ainete valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6. Ioonvahetusreaktsioonid-> saaduste valemite saamiseks vaheta ioonidele uued +/- naabrid! Sool+ sool Sool+hape Sool+alus K2CO3+ CuCl2
õigusaktide ja mitte meditsiini käsitlevate määruste alusel peaaegu pooltes ELi liikmesriikides. Ketamiini ei ole Rootsis narkootikumide hulka liigitatud, USA-s on see aga narkootikum. Praegu seda legaliseeritakse ka Venemaal. Ketamiini tarbimine: Ühed uuringud näitasid ketamiini tarbimist alates 7% -st Tsehhi vabariigis, kuni 21%-ni Ungaris. Vähesed kättesaadavad andmed ketamiini tarbimise levimuse kohta annavad alust arvata, et enamikus riikides on kõnealuste ainete tarbimise määr stabiliseerunud ja madal. Uuringud kõrge uimastitarbimise levimusega rahvastikurühmade hulgas näitavad, et isegi regulaarselt meelelahutuslikel eesmärkidel uimasteid tarbivad inimesed tarbivad mõlemat kõnealust uimastit harvem kui muid aineid, nagu näiteks amfetamiine, ecstasyt, LSDd ja hallutsinogeenseid seeni. Ketamiini kasutatakse narkoosiravimina (tootenimi Ketalar® või Ketanest®). Ainet võib
Iga päev tõusis ta päikesetõusul, vaatas termomeetrit ja baromeetrit, külastas kaevandusi, maagimaardlaid ja karjääre, analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja. Pariisi naastes esitas Lvoisier oma kauditatuuri Akadeemiale ning kuigi ta oli alles 25 aastane, valitigi ta sinna. Akadeemias pidi ta ette valmistama teaduslikke ettekandeid kõikvõimalikel teemadel : ainete erikaal, siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades
reageerimisel, metalli ja happe reageerimisel, mõne erandliku soola ja metalli reageerimisel, metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril, vee elektrolüüsil Kipp'i aparaadis katoodreaktsioon (2H2O +2e- -> H2 + 2OH) ja anoodreaktsioon (2H2O -4 e- -> O2 + 4H) · Kasutusalad: raketikütusena, metallurgias metallide redutseerimisel oksiididest, keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas. Hapnik · Kuulub VIA rühma, on tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile. · Väliskihis asub 6 elektroni ja selle täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni. Saavad moodustada ühendeid oksüdatsiooniastmeis II kuni VI. · Negatiivses oksüdatsiooniastmes ühendeid moodustavad metalliliste ja vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega.
- Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. - Kollased või punased kromoplastid, mis sisaldavad pigmente karotinoide, mis annavad viljale oranzi, punase või kollase värvuse (nt tolmlevatele putukatele paremini nähtav) - Värvusetud leukoplastid, mis sisaldavad paljusid varuaineid (nt kartulimugulatel tärklisevaru) Turgor-taimede siserõhk Kuna vakuoolides on lahustunud ainete sisaldus suurem, kui ümbritsevas keskuses, tekib seal osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraalile- ning kestale. Taime siserõhku nimetatakse turgoriks. Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ning taim närtsib. Kui aga taim vette panna, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Kes on heterotroofid? Organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine
8 p Kirjeldus Organell ribosoomid A. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. lüsosoomid B. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. rakumembraan C. Ainete liikumine rakku ja rakust välja. tsütoplasma D. Poolvedel raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. kromoplastid E. Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes. Golgi kompleks F. Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlus. tsütoskelett G. Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks.
happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega .Happe elektrolüütiline dissotiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline:
10.Võrdle. Fagotsütoos/Pinatsütoos. Fagotsütoos Pinatsütoos Tahke aineosakese neeldumine rakku Vedelikus lahustunud aineosakeste neeldumine rakku Selle puhul rakumembraan sopistub sisse ja aine haaratakse tsütoplasmasse 11.Võrdle. Organell Ehitus Ül KARE ER Koosneb membraanidest, mis Kindlustavad ainete rakusisese mood kanaleid ja tisternikesi. liikumise. Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel. tuumamembraanidega. Membraanidele kinnituvad ribosoomid. SILE ER Sarnaneb ehituselt karedaga. Kindlustav ainete rakusisese
elektronid. 7) Tähised: Vesinik H Hapnik O Süsinik C Lämmastik N Naatrium Na Kloor Cl Heelium He Argoon Ar 8) Molekulid: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsihappegaas CO2 Metaan CH4 Glükoos C6H12O6 Vesi H2O Vingugaas CO 9) Ioonide teke, naatriumi ja kloori ioonide iseloomustus. Aatomitel on omadus loovutada või haarata elektrone. Osakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena, nimetatakse iooniks. 10) Lahus, lahusti, lahustuv aine, sulam, ainete segu, puhas aine, liht ja liitaine, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. Lahusti on aine, milles teatud teine aine lahustub, nt vesi, milles lahustub keedusool. Lahustunud aine on aine, mis on ühtlaselt jaotunud mingis teises aines. Sulam on mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal. Ainete segu on see, kui on mitu ainet üksteisega kokku segatud. Lihtaine on see, kui on ainult ühe elemendi aatomid, nt: lämmastik, hapnik, jne.
Columbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet U=A/q Sammupinge- pinge kahe elektrivälja punkti vahel Elektriline varjestamine- kaitsmine väliste elektriväljade mõjude eest Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt) Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel
Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19. sajandi keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. 1808 aastal nimetas rootsi keemik Jakob Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks. Ta andis välja õpiku, milles oli eraldi peatükk orgaanilise keemia kohta. Siiski polnud see peatükk midagi alustpanevat, sest autor oli vitalismi toetaja ja väitis kindlalt, et orgaanilisi aineid saab ainult organismidest. Ma arvan, et orgaanilise keemia väljakujunemist takistaski enim see, et oldi veendunud vis
E- energia; V- väljaheide; U- uriin; K- kasv; A- ainevahetus; M- metaboolne; T- töö energiakadu. Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U kui oleme aktiivsed siis lisandub ka T. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele. Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdeerumisel. Seda protsessi regulatsioon nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv
Nimetage toimepidavuse riskianalüüsi olulisemad ohu kategooriad. Inimtegevusest tulenev Loodussündmused Tehnoloogia Majanduslikud ning õiguslikud ohud 10. Nimetage olulisemad riskitüübid (tsiviilõnnetused) Eesti ühiskonnas. 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilistest ja füüsilistest omadustest. 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1) lõhkained, gaasid, põlevvedelikud, põlevad tunked kehad, oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, mürgised a ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, 2) sööbivad ained, muud ohtlikud ained. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? 14. Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 15
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2
Columbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet U=A/q Sammupinge- pinge kahe elektrivälja punkti vahel Elektriline varjestamine- kaitsmine väliste elektriväljade mõjude eest Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt) Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel
V: Niitjalt kokku pakitud DNA – biheeliks, mis on tihedalt ümber histoonide mässitud. Fibrill on kromosoomi sees ning igas kromosoomis on seda ainult 1. 14. Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? V: Homoloogiliseks nim. samu pärilike tunnuseid määravaid geene 15. Kirjeldage rakumembraani ehitust. V: Koosneb põhiliselt fosfolopiididest(kaks kihti) ja valkudest. Loomarakud sisaldavad ka kolesterooli. Toimub nii aktiivne kui ka passiivne ainete transport. 16. Mille poolest erineb ainete passiivne transport aktiivsest? V: Passiivne transport ei vaja energiat, aktiivne aga vajab. 17. Mis tähtsus on fagotsütoosil? V: Tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aine osakesed ja makromolekulid. Sel teel toituvad nt üherakulised organismid. 18. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? V: Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest. 19
Eksperimentaalne töö 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika:
kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest lainete kohtumisel tõketega. Lainefrondiks nimetatakse laine levimissuunaga risti olevat pinda, millel laine võnked on samas faasis. Kehasüsteemide liikumine. Molekulid on aine väikseimad osakesed, mis säilitavad selle aine keemilised omadused. Ainete difusioon kujutab kokkupuutesse viidud erinevate ainete tungimist teineteisesse. Staatiliseks mehaanikaks nimetatakse suure arvu kehade liikumist uurivat teadusharu. Isuprotsessideks nimetatakse ühest olekust teise ülemineku protsesse, mille korral üks parameetritest on jääv. Soojus ja kaootilise liikumise energia Gaasi siseenergiaks nimetatakse kõikide gaasis olevate energiate summat. Soojushulk kujutab endast energiat, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel.
Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks Lihtained, destilleeritud vesi, orgaanilised ained, oksiidid, tärklis Mittepolaarsed ained 2) Osata loetelus ära tunda elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid ja anda ka selgitus. 3) ☺Näide Millised antud loetelus olevate ainete vesilahused kuuluvad elektrolüütide hulka? Naatriumhüdroksiid- elektrolüüt, sest on alus, suhkur- mitte elektrolüüt ei juhi elektrit , väävelhape- elekrtolüüt aine on hape, kaaliumhüdroksiid- elektrolüüt aine on alus ja iooniline, piiritus- elektrolüüt aine laguneb vees ioonideks, kaltsiumoksiid- mitte elektrolüüt aine on oksiid 4) Osata iseloomustada lähemalt ioonilise sidemega aine (NaCl) ja polaarse kovalentse
oksüdeerija aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema metalliga elektrolüüs metalli tootmine elektri abil, lagunemisreaktsioon katood elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon anood elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav
viise. Ühiskonna arenemisega suureneb lõhe ebaküpsete liikmete algupärase suutlikkuse ja vanemate liikmete kommete ja normide vahel. Ainult haridus suudab ületada seda lõhet (Dewey, 1916)1. Kuna haridus on juba oma olemuselt suunatud tulevikku, mitte minevikku, on selle sisu tähtis kõikidele eluvaldkonadele. See tähendab, et haridusel on üheaegselt täita nii ühiskondlik kui ka sotsiaalne roll. Haridusel peab olema praktiline väärtus ja väljund, ainuüksi ainete õppimisest ei piisa ning loogiliste seoste loomist ei tohi jätta tahaplaanile- koolis õpitu peab olema kasutatav koolikeskkonnas ja väljaspool. Hariduse praktilisele kasutamisele tähelepanu pööramine aitab ka tõsta õpilaste õpimotivatsiooni. Mõtestatud haridust on selgem põhjendada ning selgitada ja siduda reaalse eluga. 1 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 1 Juba 1916.a
arv aatomi välisel energia tasemel. Aatomite elektronkihtide perioodiline kordumine elementide järjenumbri kasvamisel toob endaga kaasa isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise.) Arv/kasut: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Massi jäävus kinnises süsteemis: süsteemi kogumass, mis koosneb aine massist ja süsteemi energiale vastavast mssist, on ajas muutumatu suurus. (reaktsioonist osa võtnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga.)Tavaliste keemiliste reakt. Puhul massi muutustega (~10 -9g) ei arvestata). Aine koostise püsivuse seadus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist. Daltoniidid-ühendid mille puhul see seadus kehtib nt: C+O 2CO2, CaCO3CaO+CO2 Bertolliidid -ühendid, millede puhul see seadus ei kehti. Tahkete ainete korral see seadus tihti ei kehti, st. koostis oleneb saamisviisist
· Valgu molekulid paiknevad fosfolipiidide peal või vahel. · Peale nende sisaldab loomarakk ka kolesterooli. · http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/silverthorn2/medi alib/Image_Bank/CH03/FG03_05.jpg · (Membraan on poolläbilaskev, s.t see laseb aineid läbi valikuliselt.) · (Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaaanilised ja orgaanilised ained.) · Ülesanne: Membraani vahendusel toimub aine energia- ja infovahetus raku ja väkiskeskonna vahel. · Ainete liikumiseks eristatakse aktiivset - selleks kulutab rakk energiat ja passiivset - energiat pole vaja transporti. · Aktiivseteks on transportvalgud. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid vaid kindlaid ühendeid. Selleks kulub energiat, mida saadakse energiarikastest ühenditest - ATP molekulidest. · Lisaks transportvalkudele on rakumebraani ehituses retseptorvalke. Nende üleasnne on osaleda infovahetuses raku ja väliskeskkonna vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
