Ohtlike veoste liigid Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike aineid sisaldavate saadetiste puhul on oluline silmas pidada, et inimeste tervis, keskkond ning kaubad ei oleks ohustatud. Samuti peab ohtlike ainete käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega. Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt: klass 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2 gaasid; klass 3 kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2 isesüttivad ained; klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; klass 5.1 oksüdeerivad ained; klass 5.2 orgaanilised peroksiidid;
Kordamisküsimused - kontrolltöö nr. 3 1. Ainevahetuse olemus. Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained Süsihappegaas (CO) Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus
BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise, väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. nt. rohelised (fotosünteesivad) taimed (valgusenergia fotosünteesi tulemusel glükoosiks) fotosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse valgusenergiat. (nt taimed) kemosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse keemilist energiat. (nt väävlibakterid)
Ometigi ei ole see keemia seisukohalt alati tõene. 1) Milliseid põlevaid aineid/ainete segusid siit nimekirjast ei tohi veega kustutada? Põhjendage valikut! a) toiduõli b) puit c) magneesium d) paber e) puuvill Gaasiline lihtaine X reageerib veeauruga põledes. Moodustub gaasidest A ja B koosnev segu. Kahest elemendist koosnev gaas A sisaldab 5,04% vesinikku ja gaas B tihedus õhu suhtes on ligikaudu 1,1 (õhu molaarmass on 29 g/mol). 2) Leidke ainete X, A ja B valemid ning kirjutage gaasi X veeauruga reageerimise võrrand. Vesi saab toimida ka katalüsaatorina, mis süütab tule. Tilga vee lisamisel reageerib metalli Y pulber tahke lihtainega C, kerkib ere leek ja eraldub lilla aur. Tekivad ühend D, mille molaarmass on 407,7 g/mol, ja ühend E, mille molaarmass on 102,0 g/mol. Ühend E on põhireaktsioonist tingitud segu kuumenemise tõttu toimuva kõrvalreaktsiooni tulemus ühe õhus leiduva ainega.
energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, mills süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi. See on põlemine. Selles reaksioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena. Öeldakse, et süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Protsess kulgeb enamasti intensiivselt, leegina.
Omane närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab organismi neuraalse regulatsiooni teel ühtseks tervikuks. 11.Loomarakk Rakumembraan – ümbritseb rakku, annab kuju Tsütoplasma – seob raku ühtseks tervikuks Tuum – asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot, juhib raku elutegevust Tsütoplasmavõrgustik – sileda- ja karedapinnaline. Mööda seda toimub rakusisene ainete liikumine. Sile ER – varusüsivesikute, lipiidide süntees; kare ER – kanalitel paiknevad ribosoomid Golgi kompleks – valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani, rakukesta jalüsosoomide moodustumine Ribosoom – sisaldab rRNA-d ja valgumolekule. valgusüntees Mitokonder – sisaldab RNA-d ja ribosoome. Kindlustab hingamise raku tasandil Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed
KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side PUHAS AINE koosneb ainult ühesugustest aineosakestest AINETE SEGU koosneb erinevatest aineosakestest LAHUS ainete segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest LAHUSTI aine, milles lahustunud aineosakesed on ühtlaselt jaotunud LAHUSTUNUD AINE aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud (aine, mida lahustatakse) KÜLLASTUNUD LAHUS tekib kui lahustunud ainet rohkem ei lahustu KÜLLASTUMATA LAHUS tekib kui lahustunud ainet saab veel lahustada OKSIID liitaine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik ALUS aine, mis liidab vesinikioone
Hormoonid ja sport Mis on doping? Doping on inimese poolt organismile võõraste ainete või füsioloogiliste ainete manustamine kogustes, mis ületavad normaalseid, ainsa eesmärgiga saavutada kunstlikku ja ebaausat eelist spordivõistlustel. Miks kasutatakse spordis hormoone? Peamine põhjus on see, et hormoonid ehk doping aitab saavutada paremaid tulemusi. Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) on koostanud nimekirja ainetest, mis on keelatud. Dopingu kasutamine pole uus asi, juba Rooma Gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid jõudu juurde.
valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,moodustub glükoos;taimed saavad elada fotosünteesita;ainete liikumine ksüleemis-vesi koos lahustunud ainetega liigub surnud rakkude õõntes või mööda rakukesti;turba teke-orgaaniliste ainete lagundamine tänu liigniiskele ja vähese hapnikuga kohale on aeglane,sis orgaanilised ained ladestuvad ja nendest tekib turvas,turvas on hea kütteaine, taimede kasvusubstraat,soontaimedel on erinevalt sammaltaimedest juhtkimbud vee ja toitainete transpordix; soontaimed (sõnajalgtaimed (osjad,kolladsõnajalad), paljasseemnetaimed, õistaimed); sõnajalgtaimed vajavad viljastumisex vett ja seetõttu elavad niisketes kohtades;
putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Rakusisene ainete transport, Ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoom: ilma membraanita, koosneb kahest osast ( koostises on RNA ja valgud) Talitlus: Sünteesib valke Golgi kompleks:Koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Talitlus: Rakus sünteesitud ainete kogumine. osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Rakutuum: topeltmembraaniga, karoüplasma, tuumake, pärilikkuse aine Talitlus: Juhiv kogu rakku, sünteesib ribosoomi ja selle RNA-d
tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem.Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses hape: HNO3H++ NO3-alus:KOHK++ OH- ;sool: BaCl2Ba2++2Cl-Vee dissotsiatsioon . 2H2O H3O+ + OH-
Eluslooduse tunnused 1. Rakuline ehitus. Rakk on ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 2. Aine-ja energiavahetus. Ainevahetuse näideteks on toitumine,eritamine,hingamine,fotosüntees. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb loomsetel organismidel eluks tarvilik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks, see tähendab,et fotosünteesil tekkiv glükoosi molekul sisaldab päikeselt pärit energiat. Ainevahetuse järgi eristatakse autotroofseid ja heterotroofseid organisme. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks tarvilikud orgaanilised väliskeskkonna anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid on
koolis tegutsevad nö. ettevõtjad. Ettevõtjate all peame silmas keelatud ainete (nt mokatubakas, kanep, erinevad uimastid ja narkootikumid) müüjaid. Paraku on äritegevust märgatud ka Pirita Majandusgümnaasiumis, mis langetab kooli mainet. Miks õpilased riskivad võttes enda peale sellise tegevuse? Kindlasti on selle teatud tagamaad. Levinud põhjendused on rahapuudus või lihtsalt oma lõbuks tegelemine. Paljud diilerid on ka ise ainete tarvitajad, mistõttu nende jaoks on tegevus väga kasulik, sest ostes hulgi saavad nad kauba soodsamalt kätte ning pealekauba saavad igalt ostjalt teatud summa kasumit. Kuid kas selline tegevus on tõesti nii kasutoov, et tasub iseenda nahaga riskida? Toimetuses on toimunud pidevad diskussioonid antud teemal ning alati jõutakse ühe tulemuseni- me oleme selle vastu. Ja kuidas saakski antud tegevus
26. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfäärid Aeroobne- hapinku juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4"CH2O"=1/8CO2+1/8CH4. Anaeroobne- ilma õhu juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4"CH2O"=1/8CO2+1/8 CH4 27. Reovete jagunemine Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on reovesi. Jagunemine: · Olme- ehk kommunaalreoveed- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetel on omane kõrge bakterioloogiline saastus · Tööstuslikud reoveed- vett kasutatakse tööstuses soojuskandjana, jahutusvedelikuna, lahustina, pesemisvahendina, absorbendina, transportimisel jne · Põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saastuse põhjustavad väetise vale hoidmine ja kasutamine · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine,
Keemiliste reaktsioonide soojusefekti arvutamine põhineb Hessi seadusel: Reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, aga mitte protsessi läbiviimise viisist ega reaktsiooni vahestaadiumidest Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Kirchhoffi seadus: Reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitient on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuste aritmeetilise summaga, arvestades stöh. koefitsiente ning et lähteainete stöh. koefitsiendid on negatiivsed. TD I seadus: q = dU + w Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu: U = Q - A, TD II seadus : Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Ei ole
kaudu toimivad näiteks antidoodidNäide: etanool metanoolimürgistusteraviks BIOSAADAVUS aine võime siseneda organismi (ajalooliselt on see mõiste olnud kasutusel farmakoloogias ning näitab, kui suur hulk ravimit jõuab sihtmärk-organini) BIOAKUMULATSIOON protsess, mille käigus toimub aine kogunemine organismi või selle osadeseaja jooksul BIOLOOGILINE POOLESTUSAEG millise aja jooksul väljutatakse organismist pool sinna sisenenud ainest BIODEGRADATSIOON-orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks mikroorganismide toimel. Biodegradatsiooni kasutatakse sageli bioremediatsiooniläbiviimiseks BIOKONTSENTREERUMINEerilinebioakumulatsiooniprotsess, mille tulemusel ainekontsentratsioonorganismison kõrgemkuiselleainekontsentratsioonorganismiümbritsevasõhusvõivees Biokontsentratsiooni faktor BCF BIOVÕIMENDUMINE -protsess, mille jooksul aine kontsentreerub toiduahelas kõrgemates lülides Biovõimendumisfaktor BMF Slaid 3 Struktuur valemid :
.. erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!) _ Ca2+ ioonid vees (hüdratiseeritud !)_ Ca 2+ ioonid kompleksühendite koosseisus_ Ca- orgaanilised ühendid. Raskemetallid_ Toksilised metallid (Hg, Pb, Cd, ...)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes _ Sademe tekkimine: metallide sidumine ja keskkonnas liikumatuks muutmine; oluline vee või reovee puhastamisel. Sademe tekkimine või lahustumine -sade tekkib kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise kui küllastunud lahusele lisada sademega ühist iooni sisaldava aine lahust, nihkub tasakaal sademe tekke suunas. Vee karedus Ca2+, Mg2+üldkaredus mööduv karedus (e. karbonaatne karedus) Ca(HCO3)2
erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi: üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13
loodusteaduslikke. Samas, kui on teada, et tööjõuturul on humanitaarse kvalifikatsiooniga inimeste ülejääk? Kas põhjused on isiklikku laadi või on probleemid meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid. 2 Hüpotees Koolides on matemaatika, füüsika ja keemia kui peamiste tehnoloogiliste distsipliinide baasainete õpetamine muudetus liiga raskeks ja ebahuvitavaks. Teiseks on nende ainete õpetajate valik väga piiratud, mistõttu on reaalalade õpetajate hulgas vähe neid, kes oleksid korraga head oma aine tundjad ja suurepärased pedagoogid. Kolmandaks levitab massimeedia noortes illusiooni, et suhteliselt väikese vaevaga on võimalik teha kiiresti karjääri ja teenida head palka. Seega peame võimalikuks, et tehnoloogiliste erialade vähene populaarsus on tingitud mitte noorte andetusest võin
8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi: üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13
Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendite uurimine, anorgaaniline keemia- kõigi teiste elementide ja nende ühendite uurimine, füüsikaline keemia- keemia põhimõtete uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Makroskoopilisel tasandil tegeleb keemia suurte ja nähtavate objektide omadustega, käsitledes muutusi, mis on hästi jälgitavad, nt
seened, loomad). Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel, selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest (fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, mille vahel või peal esinevad hajusalt valgu molekulid) ning kolesteroolist (loomarakkudes). Aktiivseks (transportvalgud, fagotsütoos (ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel.)) ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks (difusioon, osmoos (lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas, lakkab teatud osmootse rõhu saabudes), valkude kanalikesed; vesi, gaasid, etanool) seda vaja ei ole. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga
aeglustub (peatub), tekib korp (surnud rakud). Ülesanded tugifunktsioon (toestab tsütoplasmavõrgustik membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, taime, moodustab puidu- ja niineosa), kaitsefunktsioon (tselluloos). on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma Plastiidid ovaalsed organellid, mis sisaldavad pigmente: Kloroplast rohelised ümber, küljes ribosoomid). Ülesanne ainete transport raku sees. (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks Golgi kompleks koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül: membraani välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel energia- ja ainevahetus. on ribosoomid. Kromoplast: kollased, punased, oranzid, sisaldab karotinoide. Mitokonder rakuaku, seda ümbriseb kaks membraani, välise sees on sepistunud
Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipeti abil lisatakse ka vedelikku. Kasutati 5x lahjendusega HCl lahuse pipeteerimiseks. Tuleb loputada töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. *Millised reaktsioonid on pöörduvad millised mitte? Tuua näiteid. Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, kus reaktsiooni mõjutavaid tegureid muutes pöördub reaktsioon esialgsete ainete poole. N: alus + hape Pöördumatu reaktsioon on reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri. N: sool + sool. Mõisted: Mool - on ainehulk, mis sisaldab 6,02*10^23 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni etc). Molaarmass - on ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Vm=22.4dm^3/mol
Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahel jäävaid poore. 18. Miks on mullaõhk vajalik? Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismide hingamiseks hapniku. 19. Mis on mullaelustik? Mulla elustik (bakter, seened, vetikad, putukad ja nende vastsed, ussid ja muld kaevuvad imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. 20. Millised protsessid on olulised muldade kujunemisel (neli protsessi) ? · Ainete sissekanne, mil muld lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilisest ainet · Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega · Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 21. Mis on mullaprofiil? Mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil. 22
elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m. Koosneb Eraldab raku sisekeskkonda põhiliselt fosfolipiididest, mis väliskeskkonnast ja kaitseb seda kahjulike moodustavad 2 kihti, ja valkudest, mille mõjutuste eest. molekulid paiknevad hajusalt lipiidide Ainete transport läbi rakumembraani: peal või vahel. Loomaraku membraan Aktiivne transport vajab ATP-energia sisaldab kolesterooli ning transportvalke Rakumembraa Passiivne transport lisaenergiat ei vaj n Difusioon soojusliikumisest tingitud
terviserikkeid. Rahvusvaheline vähiuuringute keskus ei ole veel oktüülfenoolide ega ka oktüülfenooli etoksülaatide kantserogeensust määranud, kuid arvatakse, et OP'd põhjustavad inimese rinnas vähirakkude kasvu. Samuti on OP'd mürgisemad kui OPE'd, kuid väikesemahuline kokkupuude nende ainerühmadega ei tohiks inimese tervisele midagi pöördumatut põhjustada. Kuna neid ainerühmi on suhteliselt vähe uuritud, ei ole teada täpset informatsiooni nende ainete kantserogeense-, mutageense- ja reproduktiivtoksilisuse kohta. Keskkonnaohtlikkus Arvatakse, et oktüülfenoolid ning eriti just oktüülfenooli etoksülaadid häirivad sisenõrenäärmeid, mis juhivad hormoonide talitust, ning OP'd ja OPE'd häirivad seeläbi paljunemisorganite arengut ja talitust. On leitud tõendeid, et OP'del ja OPE'del on efekt kalade ja imetajate östrogeenile. Rottide peal tehtud katse näitas aga, et OP'de manustamine
vees, meie kehas jm. Üldiselt asuvad molekulid mikro- ja makromaailma vahel. Makromolekulidel võivad esineda juba teatud defektid. See annab neist moodustatud objektidele isikupära. Mikromaailmas kaob individuaalsus täielikult. Kui aatomid on võrdlemisi ühe suurusega, siis molekulide mõõtmed võivad suures plaanis erineda. Nt vee molekul on u 3,3 Å, aga elusorganismi makromolekulid võivad olla ligi 100000 Å. Samuti on erinevate ainete molekulid vägagi erineva massiga. Kaudselt on ka inimene oma tunnetusorganitega võimeline eristama molekule vaatamata nende üliväikestele mõõtmetele: nt peegeldavad kihid peeglitel, õlikile vee peal, lõhnaaine piisad õhus. Molekulid mõjutavad üksteist väga tugevate jõududega. Neid võib kohata, kui kaks siledat klaasplaati on üksteise vastas ja vesi satub nende vahele. Siis on plaate väga raske üksteisest eraldada just molekulide vaheliste tõmbejõudude tõttu.
,,AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL ,, laboratoorne töö Tallinn 2012 Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.Geelkromotograafias protsess viiakse läbi kinnises süsteemis- kolonnis
See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. Kaupade vaba liikumine EL siseturu üheks põhimõtteks on kaupade vaba liikumine, kemikaalide nõudeid ühtlustavad identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise alused, Kaubale saab seada, ja on seatud, piiranguid lähtudes tervise- ja keskkonnakaitse vajadusest. Vastutavad ministeeriumid kemikaaliohutuse eri valdkondades Valdkond Vastutaja
lipiide ja valke, orgaanilisi tarnsportvalke, mis esinevad valgulised ühendeid ja anorgaanilisi võimaldavad lõpp-produktidel torukesed. Tsentrosoom on ioone. Seal toimub pidevalt lüsosoomidest lahkuda. ühekordse membraaniga, tuhandeid biokeemilisi Peamised ülesanded on igas loomarakus on ainult reaktsioone. Talitab filtrina ja kindlustada surnud ja üks, ainult loomarakkudes. transpordivahendina ainete mittevajalike Tagavad kromosoomide liikumisel. Seob kõik rakustruktuuride ning ainete võrdse lahknemise. Tsetrioolide (mikrotuublite Ülesandeks on lipiidide ja organisatsiooni keskuseks) valkude süntees ning valkude vahel moodustunud sekreteerimine, seotud kääviniidid osalevad raku ribosoomidega, osaleb pooldumisel. membraanide ja Tsütoskelett sekreteerivate valkude
Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate arvu järgi ühes milliliitris või grammis. Pesa tähendab ühest mikroobiliigist väljakasvanud mikroobide kogumikku kunstlikul söötmel. Pesade arv korrutatud lahjendusfaktoriga on pesa moodustavate ühikute arv milliliitris või grammis (PMÜ/ml/g; cfu/ml/g). Bakterite paljunemine vedelsöötmes I
3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru reg,aminoh sisal kontroll,hormoonide lag, kahjulike ainete ja vanade punaliblede lag vitmiinide säi, sapi tootmine. Osmoreg - kehavedelikus lahstunud ainete sisalduse kontroll Eritamine on an´inevahetusjääkide eemaldamine(neerud, nahk, kopsud, soolestik) NH4- uurea kujul, K, Na, Cl. Soolasisalduse suurenemine , reg osmoretseptorid hüpotalaalmuses, hakatakse tootma antidiareetilist hormooni: 1. Ajuripats annab neerudele edasi inf, et hoiavad vett kokku. Hakkavad eritama kontsentreeritud uriini.2. suurajupoolkera anna edasi inf JUUA.
Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid ei tungi organismi ning seetõttu on ohtutud. 7.Nomenklatuur ja isomeeria(vihikus) 8. Alkaanide esindajad: Metaan CH4 lõhnatu, värvitu, gaasiline. Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Suur osa kasutatakse kütteks, kuid on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel. Moodustub ka loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. On üks paljudest kasvuhoonegaasidest. Propaan C3H8 ja butaan C4H10 vedelgaasi peamised koostisosad, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. 9.Alkaanide keemilised omadused(võrrandid vihikus): 1)Alkaanid põlevad, saadusteks CO2 ja H2O 2)Oksüdeeruvad halogeenidega 3)Oksüdeeruvad hapnikuga(tekivad alkoholid)l
Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp.
Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisaineks on vesi (60%90%). Seal on palju madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminihappeid, nukleotiide, mono ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jne. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNAd, valke, RNAd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumakeseks nimetatakse piirkonda, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi
nukleiinhapped; o sisaldab ka ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase; o tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Rakutuum: o tuumaümbris koosneb kahest membraanist; o tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega; o membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid; o tuumasisene plasma on karüoplasma; o karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd; o kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, mis on enamik juhtudel väga peenteks niitideks lahti keerdunud; o rakujagunemise alguseks pakitakse kromosoomid sedavõrd kokku, et nad
Milline on toimunud reaktsioonis 2) endotermilistel reaktsioonidel kiirus kasvab, eksotermilistel kahaneb; tekkinud soola protsendiline sisaldus (massiprotsent) lahuses? 3) kasvab ainult gaasiliste ainete vaheliste reaktsioonide kiirus; 4) kasvab ainult endotermiliste reaktsioonide kiirus. B. Juku keemia kontrolltöös oli kirjas 3 väidet, milles esinesid vead. Leidke need vead 3p 2 (tõmmake neile joon alla) ning tehke vajalikud parandused (parandusena ei lähe arvesse väite viimine eitavasse vormi). Parandatud osa kirjutage joonele väite all.
Referaadi eesmärgiks oli uurida, mis on põlemissaadused, kuidas neid liigitatakse ning kuidas nad mõjutavad inimorganismi ja keskkonda. Antud referaadis tuuakse esile elulisi näiteid põlemissaadustest, mis meid ümbritsevad ning mõjutavad. Üheks eluliseks näiteks on see, et pigitahm võib ummistada korstnate suitsukäike, mille tagajärjel kogunenud gaasid võivad plahvatada või purustada küttekorda ja korstent. Lisaks tuuakse välja kemikaalsete ainete põlemissaadused. 2 1. PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS ,,Põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Põlemissaaduste koostis oleneb põlevaine koostisest ning põlemistingimustest. Olenevalt põlemise tingimusest moodustuvad ka mittetäieliku või täieliku põlemise saadused. Täielikul põlemisel tekivad CO2 , SO2 , veeaur,
sool + sool =>> sool + sool -I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool -alati metall + mittemetall =>> sool -??? alus.oks + vesi -ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid hap.oks. + vesi -ei reageeri SiO2. 3. SELGITA 1. Iooniliste ja polaarsete kovalentsete ainete dissotsiatsiooni iseärasusi lahustumisel Ioonilste ainete dissotsiatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja, molaarsete ainete korral aga toimub vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulide polariseerimine ja lagunemine ioonideks. 2. tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsiooni määra erinevus
Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõu, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega. Galvaanelemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks.Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. kuivelemente kasutatakse patareidena taskulapmides, raadiotes, elektronkellades ja mujal. kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. nad töötavad niikaua, kuni jätkub reageerivaid aineid.
.............................................................4 Sissejuhatus Maks (lad. hepar) on organismi suurim ja tähtsaim ainevahetuselund. See on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Täiskasvanuil moodustab maks ligikaudu 1/50 kehamassist. Tema ülesandeks on osaleda süsivesikute, rasvade ja valkude, vitamiinide ja hormoonide ainevahetuses ning paljude organismis eneses toodetud ning väljastpoolt organismi sattunud toksiliste ainete kahjutustamine. Lisaks toodab maks ka veel sappi, mis on vajalik toidu seedimisel. Maksa funktsioonid Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen). Samuti lagundab loote punaseid vereliblesid. Talletab varuaineid: suhkruvarud (glükogeen). Maks lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone.
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Kippi aparaat või CO2 balloon; · korgiga varustatud seisukolb (300 cm3); · tehnilised kaalud; · mõõtesilinder (250 cm3); · termomeeter; · baromeeter. Töö käik. · Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). (Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.)
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud.
Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Nüüdiajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energi- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine
energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres süsihappegaasi hulga suurenemisele ja pH alanemisele. Vere pH alanemisel
protsess 7) Keemiliste sidemete liikide (ioonilise, mittepolaarne kovalentne, polaarne kovalentne side) iseloomustus (mis aatomite vahel esineb, kuidas tekib, iseloomulik omadus) ja nende ühiste ning erinevate tunnuste võrdlus. Elektronegatiivsuse vahe alusel sideme tüübi määramine. 8) Polaarsed ained ja mittepolaarsed ained ning sellest sõltuv aine lahustumine vees. Pähe õppida tuntumate ainete molekuli kujud vihikust, et hinnata nende sümmeetriat ja ebasümmeetriat. Ebasümmeetrilised molekulid on polaarsed ning sümmeetrilised on mittepolaarsed. Kõik lihtainete molekulid on mittepolaarsed. Polaarse sidemega ainetes tõmbab tugevama tõmbejõuga aatom elektronpaari rohkem enda poole, mis tingib elektronpilve nihkumise ka selle aatomi poole. Selle tulemusel saavutab aatomi see osa väikese negatiivsete osalaengute ülekaalu. -
Hulkraksed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, putukad, seened 4.Loomarakk Ribosoomid Tekivad tuumakeses. Koosneb RNAst ja Sünteesib valke valgust, pole membraane, kõige väiksem Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab ainevahetuse nälgimisel Golgi kompleks Koosneb: membraanidega ümbritsetud *Osaleb rakumembraani põiekesed, tsisternikesed, neid ühendavad moodustumisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
