14. Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedeliku taseme tõusus v languses kapillaartorus 15. Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temp. väärtus, mille puhul selle aine kolm faasi on tasakaalus 16. Soojushulk (sulamine): Q=cm(t1-t2) / c- erisoojus J/km*c ja m-aine mass kg 17. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb üle vedelaks 18. Tahkumine- faasisiire, vedel läheb tahkeks aineks 19. Sulamissoojus- kui palju soojust tuleb anda, et sulatada 1kg ainet 20. Aurumine- faasisiire, kus vedel läheb gaasiks 21. Kondenseerumine- faasisiire, gaasist vedelaks 22. Auramissoojus- kui palju soojust tuleb anda, et aurustada 1kg ainet 23. Soojushulk (aurumine): Q=L*m / L-aurumissoojus ja mass 24. Kriitiline temp.- temperatuur millest kõrval enam gaas vedelaks ei muutu 25. Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus aurumine ja kondens. on tasakaalus 26. Absoluutne niiskus- ühes m3 õhus sisalduv veeauru mass 27
organismis toimuv keemiline protsess, mis on ainevahetuse osa, milles keerukamatest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine monomeerideni ensüümide toimel (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (näiteks glükoosi lagundamine CO2 ja H2O- ni). ANABOLISM RAKU TASEMEL EHK ASSIMILATSIOON Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, milleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismid saavad energiat sahhariididest, rasvadest, valkudest. Näiteks: DNA süntees, taimedel fotosüntees KATABOLISM RAKU TASEMEL EHK DISSIMILATSIOON Organismis toimuvad lõhustumisprotsessid, milleks on vaja ainet, ensüüme ja energia salvestamise võimalust. Orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse
Alkohol ALKOHOL Koostaja: Lauren Lea Alkoholi sisaldus Alkohol on tugeva toimega. Ta sisaldab narkootilistn ainet. See on enamikes riikides legaalne.Araabiamaades aga mitte. Alkohol võib tekitada sõltuvust. Alkohol kui uimasti Alkohol on depressant (see tähendab, et mõjub närvisüsteemile aeglustavalt) ja kombineerides seda näiteks stimulandiga (nt kokaiiniga), hakkavad need kaks ainet omavahel võistlema. Depressant püüab aju tööd rahustada ja stimulant seda kiirendada, seetõttu on kesknärvisüsteem tohutu surve all. Alkoholi tarbimine pikemas perspektiivis Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole Põhjustab maopõletike ja verejookse Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki.Alkoholi tarbimine suurendab maksa-söögitoru-ninaneelu ja kurguvähi riski.
ja kanüülide ehk õõnesnõelte kasutuselevõtmine aitas kaasa opiaatide tarvitamise levikule selles maailma osas, kus meie elame. 1960. aastate keskpaigast alates on heroiini kuritarvitamine kujunenud väga raskeks sotsiaalseks ja meditsiiniliseks probleemiks enamikus lääneriikides. Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate: oopiumi, morfiini, kodeiini jne. Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka. Mis on oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse erilise noaga lõhed. Oopiumisaak koristatakse piimmahla kogumisest alates 12-15 nädala pärast. Esialgu on mahl piimvalge, kuid õhuga kokku puutudes muutub ta mustjaspruuniks. Mahlal on iseloomulik maitse ja lõhn. Oopium sisaldab mitut alkaloidi, kõige rohkem on morfiini
Maakidest lihtainete eraldamiseks on kasutusele võetud elektrolüüs, mis on väga oluline samm tööstuses, lihtaineid eemaldatakse elektrolüütilise raku abil. Protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas sulatatud või lahustatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad, nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsi toimimiseks on vaja: - Elektrolüüti, vabu ioone sisaldavat ainet. Ilma vabade ioonideta pole elektrilaengul kandjat ning elektrolüüsi ei toimu. - Alalisvoolu allikat, millest tuleva energia abil saab ühelt poolt ioone juurde tekitada ning teiselt poolt ioonide elektrone ära võtta, muutes nad neutraalseteks aatomiteks. - Kaks elektroodi, mis on füüsiliseks vahendajaks elektrolüüdi ning vooluringi vahel(elektroodid on enamasti metallidest, grafiidist või pooljuhtidest valmistatud). 1.1ELEKTROLÜÜSI PROTSESS
massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 dm3 lahuses. molaalne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 kg lahustis. moolimurd lahustunud aine moolide arvu suhe kõikide lahuses olevate ainete moolide arvude summasse. lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses e küllastunud lahuse kontsentratsioon küllastumata lahus lahus milles antud ainet veel lahustub. Gl < 0 küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud tingimustel maksimaalse koguse lahustunud ainet. Gl = 0 üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Gl > 0 lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel lõpmata suures hulgas lahustis Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks kuluv
75mm (tsüanobakter) nad olid esimesed, kes suutsid energiat toota päikesevalguse kaasabil, sellest sai hapnik atmosfääri ning arenema said hakata keerukamad organismid. Bakterite kuju Kerakujuline – kerabakterid Pulkbakterid – batsill Spiraalsedbakterid Niitjad bakterid Jätkega bakterid Bakterite toitumine Toituvad valmis orgaanilisest ainest parasiidid, langundajad Toodavad ise orgaanilist ainet tsüanobakterid Aeroobsed bakterid kasutavad energia saamiseks hapniku – levivad kõikjal, kus on hapniku Anaeroobsed bakterid on kääritaja bakterid, jogurti ja juustu tootmisel. Nakatumine bakteriaalsetesse haigustesse Enamasti nakkushaigused piisknakkus (tuberkoloos) saastunud toit/jook (salmonella) siirutajatega (puukborrelloos) kontakt haigus (leepra ehk pidalitõbi) Vaktsineerimine eestis
(PPxx,veerg 9). 1.3 Märgistage pakend(id) vastavalt nõuetele, pidage silmas erinõuet SP 274 (veerg 6). 2. Võimaluse korral paigutage pakitud aine A konteinerisse, milles on juba terasvaati (1A2) pakitud 100 kg Barium powder, pyrophoric (BAARIUMI PULBER, PÜROFOORNE) ja märgistage see vaat nõuetekohaselt. 2.1 Pange konteinerile vajalikud märgid, ka siis, kui teie ainet A sinna ei saa pakkida, põhjendage miks ei ole võimalik? 2.2 Kirjeldage konteineris olevaid ohtlikke kaupu (aineid): - ÜRO tunnusnumber, - õige veonimetus (PSN) koos vajaliku täpsustusega, - ohuklass, - lisaoht või -ohud (kui on määratud), - pakendusrühm, - leekpunkt (kui on toodud veerust 17), - kirje MARINE POLLUTANT, kui veerus 4 on täht ,,P", - kogus kg või L ja
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel-
Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p lahuse tihedus, m lahuse mass, V lahuse ruumala). Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 10 astmes 7 kuni 10 astmes 5 (1 kuni 100 nm), on tegemist kolloidlahusega (taimemahlad, veri). Nad erinevad tõelistest lahustest oma suuruse poolest, valgusvihu
1. Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 3. Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi
NÄITEKS etanool + vesi = viin süsihappegaas + vesi = gaseeritud vesi sool + vesi = füsioloogiline lahus Lahused = pihused (pihus on moodsam nimi lahusele) Lahus = lahustunud aine + lahusti Lahus – ühtlane vedelik Tahke aine Vedelik Vedelik Gaas Lahuste liigid 1. Tõelised lahused 10-7cm (molekuli või iooni läbimõõt) Lahustunud aine on molekulide või ioonidena Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad Küllastamata lahus - ainet saab veel antud tingimustel lahustada Küllastunud lahus – antud tingimustel ainet rohkem ei lahustu (küllastus) 2. Kolloidlahused 10-7 – 10-5cm (molekuli või iooni läbimõõt) Osakeste mõõtmed ja tõeliste lahuste e. pihuste vahepealsed Näiliselt ühtlased Suhteliselt püsivad 3. Jämepihused 10-5 – 10-3 cm (molekuli või iooni läbimõõt) Aine on pihustunud keskkonda suuremate osakestena, mis koosnevad paljudest
Molekulaarkineetilise teooria käsitleb aine koosnemist osakestest ja nende liikumist. Erinevalt keemiast nim. Molekuliks sellist aineosakest, mis esineb soojusliikumises. Molekuli mõõtmed: mass 10e-27g , kg 10e-26 , molekulide suurusjärk d=10e-10m. Na=6,02*10e23 1/mol. Makroparameeter - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse , vastavalt teooriat makrokäsitluseks. Makrokäsitlus lähtub sellest, et aine koosneb osakestest. Mikroparameeter on seotud molekulide ja nende liikumisega. Kõigi mikroparameetrite oluliseks tunnuseks on see, et nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Konsentratsioon osakeste arv ühes ruumalaühikus. Ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. 3 põhipunkti 1) molekulid on punktmassid. V=0. 2) molekulide põrked anuma seintel on absoluutselt elastne
Näiteks suhkru lahustamisel vees lähevad suhkrukristallid vette ja jaotuvad ühtlaselt. Pihussüsteemid Naatriumkloriidi viies vette toimub elektrolüütiline dissotiatsioon, lahusesse lähevad ioonid, mis jaotuvad ühtlaselt. Mõlemal juhul on tegemist tõeliste lahustega, kus lahustunud aine osakesed on väiksemad kui 10 7 cm. Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine
· Kommensalism organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu. · Saprofaag - on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest. · Litosfäär on maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km), millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · LD50 - surmav annus toksilist ainet · Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. · Makrokonsument ehk fagotroofid on heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mesosfäär stratosfääri kohal olev kiht, mis ulatub ligi 80 km kõrgusele. · Mikrokonsument (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast,
torri ehk millimeeter elavhõbedasammast (mmHg). Rõhk normaaltingimustel: 1atm = 760mmHg = 101325Pa = 10mH2O+4 Kristallhüdraadid Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim. kristallhüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool*n H2O, n näitab mitu vee molekuli on seotud, näiteks CaSO4 *2H2O (kaltsiumsulfaatvesi (1/2), kaltsiumsulfaatdihüdraat, kips). Saagis, lisand Saagis näitab protsentides, kui palju ainet on võimalik saada tegelikult võrreldes sellega, mida võiks arvutuslikult maksimaalselt saada. Lähteained võivad sisaldada lisandeid, saadusained moodustuvad vastavalt võrrandile ainult puhtast lähteainest. Arvutustes tuleb lähtuda puhta aine massist, mitte lisanditega lähteaine massist. Redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad
homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid,molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. 2. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Nt. 60% etanooli + 40% atsetooni, siis lahustiks etanool, aga 98% väävelhappelahuseks vesi. 3. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; 4. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); 5. Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 6
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõgul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.).
Lahus Nt: soolavesi LAHUSTUNUD AINE Nt: SOOL LAHUSTI Nt: vesi Millest sõltub aine lahustuvus? Maksimaalne hulk lahustuvat Ei ole sadet. ainet-kui lisada veel, siis tekib sade. Kuidas väljendatakse lahustuvust? Lahustuvust iseloomustab lahustuvuskõver. Lahustuvuskõver näitab kui palju ainet lahustub 100 grammis vees antud temperatuuril. Aine mass kindlal temperatuuril 50g näiteks= 100 g H2O 100 g Kumma Kumma aine soolalahustumine lahustuvus temperatuuril sõltub temperatuuri 10 °C muutumisest on gsuurem? 50 vähem?
lisada, muutub see kolmandaks aineks jne. Ilmselt pole pooli aineid, mis maailmas liigub, keegi veel õieti avastanudki. Eestis võib õelda, et liigub väga palju vähem narkootilisi aineid kui kuskil suurtes riikides, kuid siiski on Eesti nn „turul“ palju erinevaid aineid ning nende muudetud koostisega alamaineid. Peamiselt liigub ecstasy, kokaiin, kanep, amfetamiin ja nende erinevad aseained. Kõiki need neli ainet on väga erinevad. Samuti suhtuvad inimesed neisse teisiti. Kui näiteks tuua kanep ja tema erivormid, paljudes riikides on see narkootikum ning keelatud aine, kuid siiski on see legaalne paljudes riikides, näiteks Hollandis. Eesti probleemid Eestis on narkoprobleem, narkootikume on kergesti kättesaadavad ning riik ei suuda seda suurt turgu hallata. Kõige suurem osa Eesti narkoturust moodustab kanep. Võib
http://www.abiks.pri.ee TAHKISED Tahkiseks nim sellist ainet, millel on kristallstruktuur Amfoteerseks nim selliseid tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur (neil on vedelikele sarnane omadus voolata, neil puudub sulamistemp) Monokristalliks nim ainet siis, kui tahkises aines paiknevad molekulid kindla korra järgi üle terve ainekoguse Polükristallil koosneb ainekogus paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest (metallid) Anisotroopiamolekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast (iga molekul on järgmisest võrdsel kaugusel) Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1
temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet). Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus nad on oma ümbrusega (isoleeritud-ei vaheta süsteemivälisega energiat ega ainet, suletud-vahetab energiat, aga mitte ainet, avatud-vahetab mõlemat) Kahe keha temp. vahe iseloomustab seda, kui palju ühed osakesed kiiremini liiguvad. *Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. vedeliktermomeeter-anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust.
Tõukuvad magnetid Fatalistlik ja juhuslik põhjuslik seos - Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, on tegemist juhusliku põhjuslikkusega. Füüsika printsiip- looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis vastab absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks. Atomistlik printsiip- ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.Kivi kukub ikka allapoole,Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks.
teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja siis annab taimele vett ja mineraal aineid. Taim annab vastu orgaanilist ainet. See on vajalik mõlema ellujäämiseks ja mõlemad saavad sellest kasu. Näiteks mänd ja männiriisikas ja kuusk ning kuuseriisikas. 11. Seened on looduses väga tähtsad. Selleks, et taimed saaksid elada lagundavad nad orgaanilist ainet ja ka taimed vajavad eluks sümbioosi seentega. 12. Seened on kahjulikud ja kasulikud inimestele. Halb on see, et näiteks majavamm lagundab puitu või hallitusseened toiduaineid, riideid ja raamatuid. Küll, aga on hea see, et seeni
Tuumaenergia Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia . Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks.
BIOLOOGIA 1. Nimeta kolme tüüpi ökotegureid. * Produtsent (esimene troofiline tase) ehk tootja. Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks.
Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. 2. Bioloogiliste ohutegurite vältimine: Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. 3. Füsioloogiliste (füüsilise töö raskus jt.) ja psühholoogiliste (monotoonne või töötaja võimetele
Ohutusnõunikku ei ole vaja juhul, kui on Väikeses koguses ohtliku aine vedu või piiratud koguses ohtliku aine vedu. Ohtliku aine veoklassid Plahvatavad ained: tahked või vedelad ained . Pürotehnilised ained: ained või ainete segud, mis on ette nähtud selleks, et nad tekitaksid soojuse, valguse, heli, gaasi või suitsuefekte. Plahvatusohtlikud esemed esemed, mis sisaldavad ühte või enamat lõhke või/ja pürotehnilist ainet Muud ained ja esemed, mis on valmistatud eesmärgiga saavutada plahvatuse või pürotehnilise efekti abil teatav tulemus. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus Sadamas vastuvõetav pakitud ohtlik kaup peab olema nimetatud, pakitud ja märgistatud. Merereostusainete loetelus nimetatud ainet sisaldav kaubaühik peab olema varustatud märgiga MARINE POLLUTANT. Kui sadamasse saabub ohtlik kaup, mille pakkimisel on eiratud kehtivaid
kaotanud kolloidlahus (sült, hapupiim, tarretis, kõhred, kautsuk, tselluloos ) 12.02.2006 13 Tõelised lahused Lahused liigitatakse Küllastumata Küllastunud Üleküllastunud lahused lahused lahused Antud t0 l Loksutamisel või Antud t0 l lahustub veel aine lisamisel ainet ei lahustu ainet sadeneb 12.02.2006 14 Tõelised lahused Lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonideni Näiteid igapäevaelust: - Suhkrulahus (molekulidena) - Soolalahus (ioonidena) - Söögiäädikas - Merevesi jpt. 12.02.2006 15 Kokkuvõte pihussüstee mide ehk pihuste kohta Pihussüsteemid on ebapüsivad Emulsioonides osakesed liituvad ja vedelikud kihistuvad
------ Millised on lahuse komponendid? Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. ------Kas lahus on alati vedelik? EI ------Mida näitab lahuse küllastuspunkt? Küllastuspunkt on olukord, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. ------Mida näitab lahustuvus? Aine omadus lahustuda mingis lahustis. See on aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100g lahustis ------Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. ------Millised on lahuste peamised tüübid?
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede
üks on hapnik (Al2O3). · Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (H2SO4). · Hüdroksiidi koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (NaOH). · Soolad koosnevad katioonidest ja anioonidest (KCl). 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta seda mõjutavad tegurid. · Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus lähteainetest tekib keemiliste sidemete katkemise/moodustumise tulemusena üks või mitu keemilist ainet saadust. · Kiirust mõjutavad tegurid: 1) reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioon; 2) olek; 3) peenestusaste; 4) temperatuur; 5) katolüsaatori olemasolu; 6) rõhk (gaaside puhul). 9. Keemilised reaktsioonid metallidega reageerimine hapete, leeliste ja veega. 1. Reageerimine hapetega A. Pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 B. Pingereas vesinikust paremal olevad metallid
kehad (-). Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Joonis 2 Elekrtroskoop. Juhid ja mittejuhid Elektroskoop on lihtne elektromeeter. Tuntuim elektroskoobi tüüp on metall-lehekestega elektroskoop. Sageli on need lehekesed kullast. Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on elektriliselt laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengutega kehade tõukumisel. Elektrijuhiks nimetatakse ainet, või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhiks ehk dielektrikuks (isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Maandamiseks nimetatakse laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga. Joonis 3 Elektriväli Elektriväli ümbritseb elektrilaenguga kehasid ning vahendab laeud kehale vastastikmõju.
kiiruste väärtus ei muutu, muutub kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata.Ideaalse gaasi olekuvõrrand seob omavahel gaasi ruumala V (m3), rõhu p (Pa) ja temperatuuri T (K) kui gaasi mass m (kg) ei muutu (m=const); M on gaasi molaarmass (kg/mol) ja R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/(molK). Isoprotsess on gaasi üleminek ühest olekust teise nii, et üks kolmest olekuparameetrist (p,V,T) ei muutu. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena(nt molekuli mass,ruumala,kiirus, kineetiline energia jne), makroparameetrid käsitlevad ainet pidevana, ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega(nt aine mass, gaasi/vedeliku rõhk,ruumala,temp, tihedus jne) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand väidab, et gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist. Mehaanilist tööd tehakse kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Soojusülekanne on energia kandumine ühelt kehal teisele(soojemalt
Kuna linoleum vajab pidevat kokkupuudet õhuhapnikuga, et täita oma funktsiooni (heli summutamine, elastsus), siis tuleks vältida mitmekihilist vahatamist. Tegelikult selle pere puhul ei oleksi vahatamine üldse vajalik, kuna see ruum ei ole nii suure läbikäidavusega kui nt. klassiruumid/koridorid koolides. Peale põranda paigaldamist võiks eemaldada lahtise sodi tolmuilmejaga, seejärel pesta põrand (kasutades selleks neutraalselt või nõrgalt aluselist ainet võimalikult vähese veega). Selleks, et perel põrand hästi säiliks, peaks teda igapäevaselt/nädalas mõned korrad puhastama kuiva või väheniiske meetodiga ning puhastusainega, mille pH on 6-8. Linoleum ei talu rohket ega ka kuuma vett ning puhastusaineid, mille pH on üle 9 (alus reageerib ning tekib värvimuutus). Ujulas on reljeefne müntpõrand. Sinu käest küsitakse kuidas põrandat igapäevaselt hooldada, mida peab tegema suurpuhastuse ajal?
4. Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused ja milliste katsetega illustreeriks? Põhilisteks eeldusteks on, et gaas koosneb molekulidest, mis on pidevas kaootilises liikumises ning nende vahel on vastastikmõju. N: gaas võib täita mistahes ruumi, seda saab kergelt kokku suruda, mõõta rõhku ja temp. N: vedelikus on aatomid pakitud üksteise kõrvale, seda on raske kokku suruda. Kui 5. sajandil esines esmakordselt hüpotees aine atomaarsest ehitusest ning et ainet võib jagada kuitahes väikesteks osadeks, siis 16.17. sajandiks oli arenenud teadus nii kaugele, et küsimus aine jagatavusest võeti kasutusele Gassendi, Newtoni ja Lomanossovi töödes. Ainet käsitletakse, kui süsteemi, mis koosneb paljudest jagamatutest osadest, mitte kui pidevat keskkonda. Molekulaarkineetilise teooria töötas välja aga Boltzmann, millele oli tol ajal küllat vastaseid. 5. Kirjelda ideaalset gaasi. Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, milles ei arvestata
Eesti rahvalaul Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Külavainul ja kiigel, põllul ja heinal, karja hoides ja õitsel hobuseid valvates, last uinutades ja vokki tallates - igal pool, igal ajal ja iga elunähtuse kohta on tekkinud laule. Ei ole ühtki faasi elu mitmepalgelistes avaldustes, mida poleks saatnud rahva sõnalooming, või mis poleks andnud selleks ainet. Sõjad, taudid, katkud ja orjaaeg nendes tekkis, elas ja levis eesti rahvalaul. Ta viis on kurvatooniline, sõnad täis kaebust ja süüdistusi viletsuse pärast, millesse orjastajad on ta tõuganud. Aga kunagi lootust kaotamata sisaldab see laul ka helgeid motiive, rõõmu ja lusti. Eesti rahvalaul on kõige parem rahva mineviku olude ja töövahekordade kajastaja. Lauldi kõikjal, põldudelt võis läbi sõites kuulda helisevat laulu. Eesti rahvalaul on valdavas osas lüüriline
KONTROLLTÖÖ 1) Defineeri mõisted: 1. Biokeemilised aineringed- Ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. 2. Geoloogiline aineringe- Viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Bioloogiline aineringe- Rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. 2) Miks on aineringe tihedalt seotud veeringega? Vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ning liigutab mehhaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi. Tänu vee liikumisele toimub ka setete väljakanne maailmamerre. Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa:
kontsentratsiooniks. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 g lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul
süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed
17.ensüüm- valgud, mis käivitavad keemilisi reaktsioone 18.nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, koosneb lämmastikalusest, fosfaatrühmast ja monosahhariidist. 19.replikatsioon- DNA kahekordistumine 20.prokarüoot-eeltuumne, eukarüoot-päristuumne 21.homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 22.fagotsütoos- protsess, mille käigus rakk omastab suuri tahkeid molekule 23.autotroof-toodab ise orgaanilist ainet, heterotroof-tarbib valmis orgaanilist ainet. 24.assimilatsioon-biosünteesiprotsess, dissimilatsioon-lagunemisprotsess 25.makroergiline ühend- energiarikas ühend, millega rakk salvestab energiat enda tarbeks. 26. mitoos- rakkude jagunemine, kromosoomide arv tütarrakus ei muutu 27.meioos- sugurakkude ja eoste valmimisviis, muutub pärilikkus ja kromosoomide arv väheneb poole võrra 28.haploidne-sugurakkudele omane, diploidne- keharakkudele 29.somaatiline rakk-keharakk, gameet-sugurakk 30
4. Mis on elektrijõud ja millest ja kuidas see sõltub Elektrijõuks nim. jõudu, millega 1 laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud on seda suurem, mida suuremad on kehade laengud ja seda väiksem, mida kaugemal nad üksteisest on 5. Mis on elektroskoop Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel 6. Mis on elektrijuht Elektrijuhiks nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng võib kanduda ühelt kehalt teisele (näit. metallid, inimene, Maa) 7. Mis on mittejuht Mittejuhiks ehk isolaatoriks nim ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele (näit. plastmass, puhas vesi, klaas) 8. Mis on maandamine Maandamiseks nim. laetud keha ühendamist maaga, elektrijuhi abil. 9. Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju
ranget enesedistsipliini. Nagu on öelnud tuntud Ameerika kirjanik Mark Twain: "Suitsetamisest loobumine on imelihtne. Tean, sest olen seda tuhandeid kordi teinud." Rääkides meelemürkidest, ei saa kuidagi kõrvale põigata tänapäeval enim peavalu tekitavast probleemist - narkootikumid. Siin vallas on juba väga kerge üle piiri astuda. Mõni gramm on otsustav elu ja surma küsimuses. Kiputakse ikka ütlema, et esimesest proovimisest jääd sõltlaseks, kuid kunagi ei täpsustata ainet ega selle kogust. Väga kange ja ohtlik uimasti, millest jääb kiiresti väga tugevasse sõltuvusse, on heroiin. Heroiini kasutatakse enamasti murede peletamiseks ning see tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end tavalisena tunda. Samasuguse mõju saamiseks läheb vaja aina suuremaid koguseid. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast
hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini Ülikooli professor F.Wöhler. Ta soojendas ammooniumtsüanaadi (NH4OCN) lahust, mida tol ajal loeti tüüpiliseks anorgaaniliseks ühendiks ja täheldas, et ammooniumtsüanaat muutus uureaks ehk karbamiidiks (CO(NH2)2). See 1828. aastal tehtud katse andis esimese hoobi vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid järgnevatel aastatel sünteesiti ka mitmeid muid orgaanilisi ühendeid. 1842. aastal sünteesis vene teadlane N. Zinin aniliini. Varem saadi seda taimse päritoluga värvainest indigost. 1845. aastal sünteesis saksa keemik H. Kolbe äädikhappe. 1850. Aastal sünteesis M.Bertholet rasvu. Sajandi lõpul saadi sünteesimisel suhkrulaadset ainet. Nende orgaaniliste sünteesidega kummutati vitalism lõplikult. Orgaaniliste ainete ehituse kohta tehti 19
Ümber kristallimine: · Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. · See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel · Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel oluliselt ja lisandeid on vähe. · Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis, lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Ainete sulamistemperatuuride määramine: · Aine sulamistemp on temp, mille juures aine tahke ja vedel faas on normaalrõhul tasakaalus. · Sulamistemperatuur iseloomustab hästi ainet ja tema puhtusastet.
Metaanhüdraat - kas oht keskkonnale või tuleviku kütus? Metaanhüdraat ehk põlev jää on jääsarnane kristalliline aine, mida leidub ookeani sügavustes. See koosneb jääst ja kergestisüttivast gaasist metaanist. Metaan moodustub muda sees elavate mikroobide elutegevuse käigus. Need mikroobid lagundavad ookeani põhja vajunud orgaanilist ainet. Metaan ühineb peaaegu külmunud veega, misjärel moodustuvad metaanhüdraadi kristallid. Need kristallid on nagu imetilluksed jääpuurid, mis metaani enda sees hoiavad. Et kristallid saaksid moodustuda, peab vee temperatuur olema külmumispunktist veidi kõrgem ning mere sügavus peab olema vähemalt 500 meetrit. Kui need tingimused on täidetud, hakkavad metaanhüdraadi kristallid kasvama, moodustades kobrutavat lumetaolist ollust
`' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike muutub iga sekundiga selle võrra kergemaks. Kuid Päike on nii suur ja temas on nii palju vesinikku, et kuigi ta on kiiranud energiat samas tempos juba miljoneid aastaid, pole ta selle ajaga suurt muutunud `' (Mary ja John Gribbin 1997:71). `' Päike ja Maa pole mitte alati eksisteerinud. Nad on sündinud umbes 5 miljardit aastat
Kristall. Vahendid: kuum vesi, sool/sooda, värv, lusikas, anum, kaas ja niit. Kirjeldus: Kõik vahendid panin valmis ning esimesene ma keetsin 200ml vett. Järgmisena panin vette ainet ja tegin küllastunud lahuse. Kui see kõik valmis sai, kinnitasin niidi kaane külge. Ja edasi, panin ma selle purgi külma kohta näiteks külmkappi. Kadri Lepiku 7k 29.11.11 Pildistasin ka mõned fotod kristalli kohta ...
Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks ja hõbedaks. Aga seda ainet ei leitud, leiti aga hoopis uusi ravimeid, lõhna-, lõhke-ja värvaineid. Hakkas arenema keemia ja keemiatööstus. Ka meie sees ja ümber toimuvad ainete muundumised: elusorganismides toimuvad ainevahetusprotsessid, puit ja paber põlevad jne. Nendest tegudest tekivad uued ained. Neid nimetatakse keemilisteks nähtudeks. Keemikud on valmistanud u. 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist u. 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades.
Narkootikumid 1.1 Ecstasy(MDMA) 1.1.1 Ajalugu MDMA on nime saanud oma keemilise nimetuse-metüleen dioksümetamfetamiin järgi.Laiemalt on MDMA tuntud ecstasyna,kuna ta põhjustab kasutajal õnnelikku,sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet.Ecstasy sünteesiti esmakordselt Saksamaal 1914 aastal võimaliku isupärssiva ainena. 1970-ndatel aastatel avastasid ecstasy uuesti ameerika psühhoterapeudid kes hakkasid MDMA-d kasutama suhtlemise kergendamiseks,sealhulgas abielunõustamisel.Seda ainet on väga raske klassifitseerida,kuna ta pole hallutsinogeen nagu LSD,ega ka tõeline psühhostimulaator(närvierguti) nagu amfetamiin.Seetõttu kasutavad mõned psühhiaatrid terminit``empaatiatekitaja``,et kirjeldada tema ilmselget omapärast vähendavat ja harmooniat tekitavat tunnet.1980 aasta keskel ecstasy keelustati. 1.1.2 Välimus Harilikult esinem pruunikate või valgete tablettide või värviliste kapslite kujul.Tablette on eri suuruse ja kujuga;on erinevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
