Jacksoni skeem ülesandele 2 ainest informaatika II Tudengite töötleja ava lähtefail * lugemiseks kuni lähtefaili väljasta ekraanile sulge lähtefail lõpuni tudeng[i].nimi i = 1 .. n ava väljundfail tudeng[i].pikkus sulge väljundfail kirjutamiseks (while not eof) tudeng[i].keel loe l =1 lähtefailist l =l+1 kas tudeng[i].pikkus > 175 & tudeng[l] tudeng[i].keel = "inglise" ...
Mati Unt "Hüvasti, kollane kass" Mati Unt Sündis 11. jaanuar 1944. Suri 22. august 2005. Oli kirjanik, teatrilavastaja. Romaanid ja näidendid. Mälestustahvel ja pink. "Hüvasti, kollane kass" Kirjutas teose koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". Aarne Veenpere. Tädi Ida, Kornel, Maia, Ando, Indrek. Sisu. Tsitaate "Kuni üks inimene ei mõista teist inimest, ei mõista ta ka tema absoluutset peeglit." Lõppsõna Minu arvamus. Tänan kuulamast!
2 546,1 nm 57°6' 17°41' 3 579,1 nm 58°10' 18°45' Neeldumisspektri uurimine Paigutasin sisendpilu ette spektraallambi asemele hõõglambi. Uurisin hõõglambi kiirguse spektrit.Tegemist on neeldumisspektriga. Lambi ja sisendpilu vahele asetasin ratsuri, millesse on kinnitatud õhuke värviline plaat. Plaat on valmistatud valgust neelavast ainest. Suunasin lambivalguse sisendpilule. Sisendpilu laiuse jätsin samaks, mis oli spektroskoobi gradueerimisel. Uurisin spektris tekkinud muutusi, mida põhjustas plaadi lisamine. Tegin kindlaks neeldumisribade paiknemise (tumedad alad pideva spektri taustal). 7 8. joonis. Plaadi valgustamise skeem. 1 hõõglamp, 2 plaat, 3 lääts, 4 monokromaatori sisendpilu.
koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. 1.3 Sibula tiitrimine: Sibula tiitrimisel koorisin sibulalt kuivanud koore ning hakkasin seda riivima kaussi, nii, et saaks vajaliku koguse viljaliha. 10 grammile mahlasele viljalihale lisasin kuuma vett ja jätsin ta seisma kuumavee kaussi 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Vedeliku värvi muutmiseks kulus 0.35ml NaOH lahust. Lk 4/9 Harilik pirn 2.1 Pirni ajaloost: Harilik pirn jõudis Euroopasse Väike - Aasiast läbi Vana - Kreeka ja Rooma. Prantsusmaal on pirn rahvulik puuvili
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel...
Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile
Pidevspekter- esindatud pidev jada lainepikkuseid ja spektriks on värviline riba. Joonspekter- ei ole kõigi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on näha erivärvilised jooned tumedal taustal. Need jooned on spektrijooned. Kontrollküsimused: 1.Mida võib väita 4.27 esitatud spektri kohta? Vastus: on joonspekter. Fotoefekt Fotoefekti katsete abil tõestati footonite olemasolu. Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest (välisfotoefekt). Sisefotoefekti korral valgus lööb elektrone välja keemilistest sidemetest aatomite vahel, aa elektronid ainest ei välju. Sisefotoefekt on näiteks päikesepatareide töö aluseks. Kontrollküsimused: 1.Millest sõltub see, kas pealelangev valgus tekitab fotoefekti või mitte? Vastus: valguse sagedusest. 2.Mida tähendab valguse dualism? Vastus: Valgust võib vaadelda nii laine kui osakesena. Difraktsioon ja interferents
planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul maakeral arenema, ning arenemise käigus muutus elusaks. Sellele järgnevalt tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist abiogeneesi teel. Enamasti teadlased pooldavad teist varianti, kus elu on maale tekkinud eluta kehast või ainest, mis on ajapikku arenenud saades energiat kosmosest tulenevast UV-kiirgusest, soojuskiirgusest või õhuelektrist. Maakeral on neli evolutsiooni tasandit, millega me oleme siia, sellise ajajärguni jõudnud.
planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul maakeral arenema, ning arenemise käigus muutus elusaks. Sellele järgnevalt tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist abiogeneesi teel. Enamasti teadlased pooldavad teist varianti, kus elu on maale tekkinud eluta kehast või ainest, mis on ajapikku arenenud saades energiat kosmosest tulenevast UV-kiirgusest, soojuskiirgusest või õhuelektrist. Maakeral on neli evolutsiooni tasandit, millega me oleme siia, sellise ajajärguni jõudnud.
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline
Geograafia 3. töö kordamisküsimused. 1. Selgita mulla tähtsust. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sümboolne tähendus tõi õnne. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3. Selgita füüsikalist ja keemilist murenemist ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite purunemine ilmastiku nähtuste (nt. vee
polarseerima. Jällegi hakkab selle tulemusena väliline väli nõrgenema. Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektrivälja aines nõrgem kui elektrivaakumis. Mahutavus ja kondensaator kahekeha vaheline mahtavus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele, tekib nende vahele ühikute pinge. Kondesaator on seade, mis on loodad kindla mahtuvuse saamiseks. Plaatkondensaator koosneb kahest tasaparalleelsest juhtivast ainest plaadist, mille vahel on dielektrikiht. Elektriväli laengute vahelise mõju vahendaja. Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse puntki viidud proovi laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja tugevus on vektor, mille suund ühtib positiivsele laengule mõjuva kehale. Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis
Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. · Aine agrekaatoleku muutused Sulamissoojuseks nimetatakse massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. 4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis 1 C.
lõhkumiseks ning neeldumine toimub sulamisel, mõlemad toimuvad samal temperatuuril ning seda nim sulamis-ja tahkumistemp-ks. Aurumine ja kondenseerumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Aurumise korral on tegemist vedelast aineks gaasiliseks muutumise protsessiga. Selle käigus aine neelab energiat ehk energia neeldub. Vesi aurustub igal temp-l. Kondenseerumise puhul on tegemist gaasilisest ainest vedelasse üleminekuga ning selle käigus energia eraldub. Sõltub temp-st, ainest ning aine tasapinnast. Sublimatsioon ja härmatumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Sublimatsiooniks nim aine üleminekut tahkest ainest gaasilisse olekusse, vahepeal vedelat olekut läbimata. Selle käigus neeldub energiat, kuna keha vajab selleks energiat. Härmatumine on vastupidine, ehk siis gaasilisest faasist tahkesse. Selle käigus eraldub energiat.
1. Valgust kirjeldatakse kui footonite (valguskvantide) voogu.
2. Footoni energia määratakse valemist E=hf.
3. Fotoefektiks nim elektronide väljalöömist ainest valguse toimel.
Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni
väljumistööga nim fotoefekti punapiiriks.
Kui fp>f , siis ei esine fotoefekt, kui fp
* Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu. * Valguse levimise pööratavus. (Kui joonisel keerata valguse levimise suund vastupidi, jääb valguskiire tee joonisel ikka samaks.) * Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. * Valguse läbiminek paralleelsete tahkudega plaadist: ülemine valgusvihk joonisel jääb paralleelseks alumisega, peale plaadi läbimist. Lääts: * Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutav valgust. (Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse kerapindade keskpunkte ühendav sirge. Läätse optiliseks keskpunkt O on läätse keskel optilisel peateljel asuv punkt. · Kumerläätse fookus (F) on punkt, kuhu koonduvad läätsele langenud paralleelsed valgusvihud.
Lääts on läbipaistvast ainest keha mis koondab või hajutab valgust .Kasutatakse:prillis,fotokas,binokkel,mikroskoop.Läätsede pinnad on kerapindade osad.Läätsi liigitatakse:kumerlääts,nõguslääts.Läätsede optiline peatelg on läätse kerapindade keskpungte ühendav sirge .Optilise keskpunkti tähis O. Kumerlääts koondab valgust,nõguslääts hajutab valgust.Kumerläätse fookuseks F nim.punkti kus pärast kumerläätse läbimist valgusvikh koonub.Fookuse kaugus läätse optilisest keskpunktis sõltub:läätse kumerusest(mida kum.on lääts seda rohkem valgust ta koondab),sõltub läätse materjalist. Fookuskaugus f ühik on meeter O-F.Fookuskauguse määramine: Tuleb mõõta optilise keskpunkti(O)ja fookuse(F)vaheline kaugus. Optiline tugevus-nim.läätse fookuskauguse pöördväärtust,Tähistatakse D,ühik 1dioptrion(dptr).1Dioptrian on sellise läätse optiline tugevus mille Fookuskaugus on 1m.
Universum + koosneb põhiliselt varjatud ainest, varjatud aine on kõikjal + areng on igal ajahetkel keskmiselt ühesugune + tugev gravitatsiooni jõud, elektromagnetjõud, nõrk vastastikmõju + inflatsiooniliselt paisuv, paisutajaks terve energia + miski ei välista teiste universumite olemasolu + kärjeline struktuur tekkis 11.miljardit aastat tagasi + tekkis tohutu algplahvatus, Suure Paugu tulemusena + koosneb kolmemõõtmelisest ruumist, on vaadeldav + aeg on ühemõõtmeline + muutub ajas + tekkis 15.miljardit aastat tagasi
kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inimese poolt kasvama pandud kultuurtaimede omale
Kokkuvõte secunda kolmandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2002-2009) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Assimilatsioon kõik organismi sünteesiprotsessid. -) Dissimilatsioon kõik organismi lagundamisprotsessid. -) Heterotroof organism, kes vajab elutegevuseks toidus sisalduvaid orgaanilisi aineid. -) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2
Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss
* mattklaas asub koondava läätse fokaaltasandis, kasutatakse spektri vaatlemiseks) Spektraal analüüs- aine keemilise koostise kindlaks tegemist, kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Plancki hüpotees: Valgus ei kiirga aatomitest lainena vaid kvantide kaupa. Kvandi energia : E=hf ( E- kvandi energia(J), f- valguse sagedus (Hz), h- 6,6*10 -34J*s (Plancki konstant)) Footoni mass: m=hf/c2 (c- valguse kiirus( 3*108m/s)) Footoni impulss: p(vektor)=mc. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse mõjul. Avastaja : H.R. Hertz. Fotoefekti katse- elektroskoop, tsinkplaat, lamp. Kui plaat laadida negatiivselt , tühjeneb elektroskoop kiirest; kui laadida positiivselt, ei juhtu midagi; kui panna valguse ette klaas, ei kaota negatiivselt laetud plaat enam elektrone, elektroskoop ei tühjene. Toimub: valgus lööb plaadi pinnast välja elektrone. Tulemus: * fotovoolu tugevus on võrdeline valguslaine intensiivsusega. * valguse intensiivsuse
Kõrgetel temperatuuridel on süttiv. Etanool: kergesti süttiv, silma sattumisel ärritav. Meetodi olemus Ümberkristallimiseks on vaja saavutada kuumutamisel ja sobiva lahusti järkjärgulisel lisamisel küllastunud lahus. Seejärel lahus jahutatakse aeglaselt, kristallide tekkimist aitab tritureerimine, idustamine, lahuse külmutamine. Kristallide eraldamiseks lahus filtreeritakse, lisandid peaksid jääma lahusesse, kristallid koosnema vaid puhtast ainest. Katseseadme joonis (koos aparatuuri detailide nimetustega) Eksperimendi kirjeldus (tegevus punktide kaupa enne praktilist tööd ja töö käigus lisada detailsem kirjeldus koos omapoolsete tähelepanekutega) · Koostasin aparatuuri, kinnitasin statiivile muhvi abil kahe labaga käpa, muhv vastava avaga ülespool. · Käpaga kinnitasin ümarkolvi, kolvi mitte liiga tugevalt kinni pigistades, kuid ikkagi kindalt.
Pädev asutus- Tavaliselt on see valitsuse osakond või mõni teine organ ,mis on vastutav mingi teatud probleemi eest. Dibromophenol antibakteriaalne esindaja. Dimetüülsulfaanpropanaat(DMSP)- seda leidub teatud taimedes, kaasa arvatud merevetikates ja on vajalik nende ainevahetuse jaoks. Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks. Kuivaine-aine osa, mis jääb järele, kui ainest kõrvaldada vesi Epifüüt-ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Flokuleerimine protsess,mille käigus tuuakse kokku mikro osad ,et moodustada suuremad osad. Kiirgusvoogon kiirgusenergia hulk, mis läbib antud pinna ühe ajaühiku (s, min) jooksul. Elusmassi kaal- aine kaal koos selle loodusliku vee sisaldusega. Korv- traatidest korv või anum ,mis on täidetud kividega mida kasutatakse ehituseks.
foto Fotoefektile andis seletuse einstein 1905,täiendades planck kvanthüpoteesi. Valgus ei kiirgu aatomitest lainena,vaid energia portsjonite kaupa. E=hf Einstein:valguskvant saab neelduda aint tervikuna. Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks tegema tööd positiivsete ioonide tombejou ületamiseks. Seda nim. väljumistööks. Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga,mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks. Et elektroni aine pinnalt eemalduks on vaja anda elektronile ka kineetiline energia. Footoni energia A+mvruut/2 Järeldus :iga footon suudab vabastada yhe elektroni Valguse intensiivsus määrab fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektroni kiiruse määravad valguse sagedus ja väljumistöö. Fotoefekti tingimused Hf on suurem kui A Hf=A Plancki konstant 6.6x10astmel-31 kg.
Taimede tunnused · Taimede peamine erinevus loomadest on toitumine. Taimed fotosünteesivad, loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. · Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ja tarbivad õhust süsihappegaasi. Loomad kasutavad taimede eritatud hapnikku hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. · Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel.
Hea õpetaja Stella Leego 8b klass Hea õpetaja on selline, kes aitab mul targaks saada. Ta räägib ainest huvitavalt, sest siis panevad õpilased paremini tunnis tähele ja ei sega teisi kaasõpilasi. Mulle meeldib õpetaja, kes on tark, range, abivalmis ja rõõmus.. Ta annab huvitavaid kodutöid ja teeb tunde mängulisemaks. Hea õpetaja oskab vastata peaaegu kõikidele lapse küsimustele. Mulle ei meeldi kui õpetajal on halb tuju ja ta seda laste peal välja valab. Tähtis on ka, et õpetaja suhtuks õpilastesse võrdselt. Õpetaja peaks aru saama,
Mõisted Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme
Magnetväli Magnetväli ei ole aine, magnetväli kujutab endast üht mateeria liiki, mis ruumis eksisteerib pidevalt ja olenevalt ainest on ta jaotunud ja ka koondunud ruumi üksikutesse osadesse. Magnetväli omab energiat ja ollakse arvamusel , et magnetvälja kiirus on võrdne valguse kiirusega 300 000 km/s. Vooluga juhtme magnetväli ulatub lõpmatusse. Kauguse suurenedes vähenevad magnetjõud väga kiiresti ja seetõttu magnetjõudude praktilist mõju saame kindlaks määrata väga väikestel kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone.
Paljunevad eostega Rakukest on kitiinist (raskestiseeditavad) Rakku ümbritseb rakukest Molekulaarbioloogia viitab sellele, et seened on pigem loomsed Toitumine Heterotroofid toituvad Elus orgaanilisest aines Surnud orgaanilisest ainest 1. pareasiidid (torikulised) Need seened on saproobid (torikulised) 2. sümbiondid (90% taimedest kasutab mükoriisat ehk seenjuurt + samblikud) Paljunemine (saproobid) Ühest eosest areneb hüüf, kes teise hüüfiga kohtudes hakkab moodustama viljakeha. Eosed on diploidsed ehk poolekordsed (neis on ainult pooled kromosoomid) Tähtsus inimesele
1. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 1023 aineosakest. (n, mol) 2. Molaarmass - ühe mooli ainemass grammides. (M, g/mol) 3. Molaarruumala - suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.(Vm, n = V / Vm) gaaside puhul Vm=22,4 dm3/mol 4. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5. Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Reaktsioonivõrrandi koefitsendid näitavad molekulide arvu. n=m/M n - moolide arv - mol m - aine mass - g M - molaarmass - g/mol n=V/Vm V - ruumala - dm3 Vm - molaarruumala - dm3/mol
seentega sarnased kuid nad on mürgised, näeva välja natuke nagu kartulid) ja maatäht(mis on väga haruldane). Perekond Pilvik: täpset jaotust saab teha eoste kuju järgi. Perek. Riisikas: ainult sooriisikas on mürgine. Perek. Servik: seened mida inimene saab ise kasvatada, nad on saprotroofid, kes lagundavad surnud puitu. Perek. Taelik (puuseened) on kuni 4 aastat vanad.Perekond Väevlik on väga oranz, kasvab samuti puudel. Perekond Vamm (majavamm) totiub surnud orgaanilisest ainest, puidust. Perek. Tremella on väga ilusad puudel kasvavad seened, sinised ja oranzid. Perek. Kõrrerooste on põhiline kõrreliste kahjustaja ja vajab oma arenguks vaheperemeest (kukerpuu). Perek. Nõgiseened: on kaks liiki kõvanõed (õõnestavad viljakeha) ja lendnõed (hävitavad ära kogu viljapea). Viburseened : seened mis vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett ja eosed on varustatud viburitega Uus viljakeha saab areneda siis kui kaks esmast seeneniiti kokku kasvavad.
pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) Juhi takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U/I Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. Eritakistus Aine eritakistus p näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ... Pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R leidmine jada- ja rööpühenduse korral Jadaühendus Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12
· Peegelpind ja mattpind peegelpind on täiesti sile, valgus peegeldub kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused ja peegeldab valgust hajusalt · Valge, must ja hallpind valge95% peegeldub mustalla 5% peegeldub hall595% peegeldub · Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Täisvari ruumipiirkind mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari piirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt · Optiline keskkondmoodustavad kõik läbipaistvad ained ja ainest tühi ruum · Valguse murdumine valguse levimise suuna muutumist kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal. · Valguse täielik peegelduminepeegeldumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist teise keskkonda. · Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. · Lääts optiline peatelg sirge mis ühendab läätse kerapindade keskpunte
RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) ener...
1)iseloomustab teatud omaduste arvutuliselt . 2)on mõõdetav või kaudset 3)omab mõõtühikut. 13.Massi abil väljendatakse raskust. 14.Kaalumine põhineb massil. 15.g-suhkur, kg-inimese kehakaal, t-auto 16.Nt:auto kaal on 1.5 tonni. 17.Mitu erinevat ainet on koos. 18.p=m/v 19.jah 21.aatom-aine kõige väiksem osake. Mis koosneb aatomist,elektron k. molekul-on aatomitest aine osake. aine osake -aine kõige väiksem osake. 22.H, O, C, N 23.CO2, H2O. 1, 2 24.lihtaine koosneb ühest teatud ainest nt suhkur, vesi 25.Liitaine koosneb 2 või enamast ainest näiteks suhkruvesi jnt. 26.Naatriumi (Na) aatom: prootonite arv:11; elekronide a.-11 ;e.kihtide ar.-3. Igal kihil+11)2)8)1) Iooni mudel(na+): p-11: e-10; el.kihte-2. Na+:+11)2)8) 27.CL (kloor) aatom:p.ar.tuumas-17;el.koguarv-17;el.arv:3;el lpaiknemine kiht.- +17)2)8)7) CL- (ioon):pr.-17:e-18;el kiht.-3.el paikneminekiht.- +17)2)8)7) 28.tahke,vedel,gaas. 29.Tahke olek, vedel olek, gaasiline olek.
Kuidas sõltub juhi takistus ristlõike pindalast? · Kui traadi ristlõike pindala on 2 korda suurem, siis traadi takistus on 2 korda väiksem. Kui 4 korda pindala suurem, siis takistus neli korda väiksem. Pmst kui uks 2 korda suurem, kui tavaliselt siis sul kaks korda lihtsam tulekahju ajal välja tormata. · Järelikult, juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga. Kuidas sõltub juhi takistus juhi ainest? · Pmst läbi õhu on lihtsam joosta, kui vees. · Pikkuse tähis l, ristlõike pindala S, eritakistus (roo). · Juhi takistus (R) = eritakistus () korda juhipikkus (l) jagada juhi ristlõike pindala (S) · R= korda l jagada S Mida iseloomustab eritakistus? · Eritakistus iseloomustab aine (takistavat) mõju elektrivoolule. Millega võrdub aine eritakistus? · ... on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise
Rööpühenduse puudus: Vooluringi ei saa lülitada tarbijaid, millede tööpinge ei vasta vooluallika pingele 16. Elektrijuhi takistus sõltub: 1) Juhi ristlõike pindlalast - pöördvõrdeliselt( mida jämedam elektrijuht seda väiksem takistus) 2) Elektrijuhi pikkus võrdeliselt . Mida pikem elektrijuht seda pikem takistus. 3)Aine eritakustus näitab juhi takistuse sõltuvust antud aines. . R= roo*l/S , l-juhtmepikkus, S- ristlõikepindala. 17.Elektrijuhi takistuse sõltuvust tema ainest väljendab selle aine eritakistus. Aine eritakistuseks nimetakase ühe meetri pikkuse ja 1 mm2 ristlõikepindalaga sellest ainest valmistatud eritakistust. Erinevate ainete eritakistused on katseliselt määratud enne meid.Eritakistuse tähis on roo. 18. Näiteks alumiiniumi eritakistus roo= 0.028**mm2/m. see tähendab, et 1 meetri pikkuse ja ühe mm2 ristlõikega alumiiniumi eritakistus on 0.028. 19
Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid
· Kromoplaste (sisaldavad karotonoide, annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse · Leukoplaste (sisaldavad varuaineid) Vakuoolid on taimeraku veemahutid, sisaldavad mitmeid varuaineid ning loomi ligimeelitavaid aineid, koguvad endasse jääkproduktid 4. Seened Seened on heterotroofid. Seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Seeneniidistik on mütseel. Seened võivad olla: · Saprotroofid- toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid- toituvad elusast orgaanilisest ainest Seened saavad olla nii ainuraksed (ümarad pärmiseened) kui ka hulkraksed (nt kottseened, hüüfides on vaheseinad) Seened jagunevad: · Kottseened (pärmiseen, mürkel) · Ikkeseened (täpphallikud) · Kandseened (pilvikud, majavamm) Seenerakk on ümbritsetud membraaniga. Membraanist väljapoole jab seentele iseloomuliku koostisega rakukest (koosneb kitiinist, on õhem ja elastsem kui taimel). Ta kaitseb ja toestab seenerakku,
1. IKKESEENED- Kõige algelisemad, puuduvad niitide rakuvaheseinad, nt hallitusseened 2. KOTTSEENED- Kottjad moodustised milles on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt pärmseened, nuttseened 3. KANDSEENED- Eosed on millegi küljes kinni ja õhule avatud, nt riisikad, puravikud Üldised tunnused: 1. Hüüfid(seeneniidid) moodustavad mütseeli(seeneniidistiku) va. pärmseen 2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 3. Rakukest on kitiini taolisest ainest 4. Suur aktiivne pind- niite on nii palju, et nad hõlmavad suure imamispindala 5. Pigmentide mitmekesisus- Palju erinevaid värvaineid 6. Moodustavad Mükoriisa- Tekib seene ja kõrgema taime juure vahel Paljunemine: 1. Kõige sagedamini eostega 2. Vegetatiivse paljunemise korral olemas oleva seene hüüfide kaudu 3. Ka sugulisel teel Toitumine: 1. SAPROTROOFID- Toituvad surnud orgaanilisest ainest 2. PARASIIDID- Toituvad elusrakkudest, teevad peremeesorganismile kahju
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks.
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujuti...
Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks. Tähis: L Ühik: 1 J/kg Valem: L = Q/m Tahkete ainete aurumist nim. AUBLIMATSIOONiks. Keemisel toimub vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. LISA VALEMID Q = m / cmt m = Q/(ct)
Põlevkivi Referaat Sisukord Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi keskordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi on olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks.
Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / kg. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Sublimeerumiseks nimetatakse tahkete ainete aurumist. Keemine .
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit .
R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 džauliga. üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. töötamise jooksul. Valem: N=A/t. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) ühtlaselt JADAÜHENDUS: Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In. võimsusel üks kilovatt töötav seade ühe tunni jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
