väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud. Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv aine = setitamine/nõrutamine(suur tihedus), filtrimine(tahke aine) Mittesegunevad vedelikud = jaotuslehter Vedelik + Tahke lahustunud aine = aurustumine(tahke aine kättesaamiseks), destilleerimine (vedeliku kättesaamiseks) Füs. nähtus - ainega toimuvad muutused,kuid aine jääb samaks. Keem.Nähtus - ühest ainest saab teine. 1.Vesinik (H) 2.Heelium (He) 3.Liitium (Li) 4.Berüllium (Be) 5.Boor (B) 6.Süsinik (C) 7.Lämmastik (N) 8.Hapnik (O) 9
................................. Lisaks sellele ümbritseb paljude bakterite rakke veel ....................................... . Tsütoplasmas paiknev tuuma-aine pole koondunud selgesti eristavaks ................................. . Nii on bakterid .......................................... organismid. Enamik baktereid toitub orgaanilistest ainetest ja saab nende lagundamisel elutegevuseks .............................. . Enamik baktereid on ........................, nad toituvad orgaanilisest ainest. ..................................... bakterid valmistavad ise orgaanilist ainet. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks on paljud bakterid võimelised moodustama ........................ . Bakterid paljunevad ................................ . ................................ bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, ................................................... saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. Enamik algloomi on ........................................
maailmakõiksus. · Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. · 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. · 13,7-17,1 miljardit aastat vana · Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universumi koostises justkui väga lihtne osaline, samas kõige mõistatuslikum.
Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadilahus ja söögisooda. Pane filterpaber lehtrisse ja vala segu läbi lehtri kolbi. Tulemused: Sade jäi filtri peale, puhas aine tilkus kolbi. Järeldus: Vasksulfaadilahuse ja söögisooda kokkusegamisel tekib sade, mille saab eraldada puhtast ainest filtreerimisega. Katse nr. 3 Vildikatest värvainete eraldamine (kromotograafia) Katsevahendid: Filterpaber, keeduklaas, klaaspulk, vesi, vildikad Töökäik: Tee harilikuga õrnalt filterpaberi alumisest äärest 1 cm kõrgusele triip. Triibu peale tee kolm täppi eri värvi vildikatega. Pane paberi ots vette (keeduklaasi) ja vaata, mis juhtub. Tulemused: Lillat värvi täpp valgus laiali ja muutus roosaks ning siniseks. Roosa
Mere-ja järvemuda Muda tekke Mudad on tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja
Ohmi seaduse kohaselt on vooolutugevus juhis võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega .Voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel ja kui suur on juhi takistus,pinge erinevate väärtuste korral on voolutugevus juhis erinev. Juhi takistus sõltub:juhi pikkusest,juhiristlõike pindalast,aine omadustest. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega,pöördvõrdeline juhi ritlõike pindalaga ning sõltuvuses juhi ainest. Aine eritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule ning on arvuliselt võrdene sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus,mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele e elektrivoolule. Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabadeelektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust
Galaktika Elva Gümnaasium 12 A Lii Konts Üldinformatsioon On gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteemid. Koosnevad tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ning tumedast ainest. Neid on igas suuruses. Suurus varieerub kümnest miljonist tähest kuni saja triljoni täheni. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Arvatakse, et enamike galaktikate keskmes asub suur massiivne must auk. Galaktikate jagunemine kuju järgi Elliptilised galaktikad: Neis on vähe tähtedevahelist aine, uusi tähti tekib harva, koosnevad enamasti vanadest tähtedest ja arvatakse, et on tekkinud galaktikate kokkupõrkel.
Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige kiiremini aurustub eeter. 8. Miks tekib inimesel pärast suplemist külma tunne ? Vedelik vajab aurumiseks soojust, mida ta vötab kehast!! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus. Mullidena eraldub vees lahustunud hapnik 11. Millest sõltub aine keemistemperatuur ? Ainest, öhuröhust, soola sisaldusest 12. Milleks kasutatakse kalorimeetrit ? Kasutatakse soojushulga möötmiseks 13. Miks külmkapi sees on külm ? Freooni aurustumiseks vajalik soojus vöetakse kylmkapist. 14. Vee temperatuuri tõsteti 40 ºC kuni 50 ºC ja kulutati soojushulk 82 000 J . kui suur on vee mass ? ( massi arvutamiseks tuleb soojushulk(82000 J) jagada temperatuuri muutusega 10) ja vee erisoojusega (4200) m = Q/ c·(t2 t1). Vastus
leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Osa baktereid elab parasiitidena taimedes ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks ehk tõvestavateks bakteriteks. Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Bakterid täidavad kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet: nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi jalämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest.
Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on palju lahustunud ainet ja lahustit vähe Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud. Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült
pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. (I=U/R; I voolutugevus,U pinge, R takistus) 5. Jadaühendus Rööpühendus I=I1=I2=I3 I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 U=U1=U2=U3 R=R1+R2+R3 1/R=1/R1+1/R2 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist · Juhi takistus on pöördvõrdeline ristlõike pindalaga. · Juhi takistus sõltub ainest. · Takistuse sõltuvust ainest iseloomustab ERITAKISTUS. · Eritakistuse tähis ; ühik ohm*m · Takistuse arvutamise valem R=*l/S 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist (temperatuuritegur ) · - näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuritõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra.
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Selle nimel töötavad valgud. Valkude töös seisneb elu. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakul on kõik elutunnused. Elusorganismid jagunevad ainurakseteks ja hulkrakseteks. Kõik elussüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse astme poolest. Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat. Autotroofid on organismid, kes toodavad orgaanilist ainest päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees.(valgus+6CO2+6H20->C6H12O6+6O2) Heterotroofid on organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigusl.(C6H12O6->6CO2+6H2O+energia) Organismidel on omane paljunemisvõime. Mittesuguline: pooldumine(ainuraksed), vegetatiivne(taimed), eostega(seened). Suguline: uus organism saab alguse viljastumise käigus isas-ja emassugurakkude ühinemisest. Areng on loomulik kõikidele organismidele
Entroopia väärtus ei saa kunagi olla ei 1 ega 0. 10) Millised on agregaatolekud ja nimeta neid (5-6)? Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Agregaatolekud: · Tahke · Vedel · Gaasiline · Ülijuht - aine kaotab elektritakistuse. · Plasma - laenguga gaas. · Singulaarsus - selles olekus puudub aatomi tuum, kuna see on lagunenud oma algkoostisosadeks (stringid). 11) Mille poolest erineb tahke aine vedelast ainest ja gaasilisest ainest? Tahketes ainetes on molekulidevahelised sidemed sama tugevad kui vedelikes, kuid vedelikes on osakeste liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...
I 1A( amper ) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. pinge U 1V (volt ) Voolutugevus= ; I= ; 1A (amper)= ; takistus R 1(oom) 4. Juhi takistus Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega , pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. juhipikkus l Juhi takistus= eritakistus · ristlõikepindala ; R = · ; S 5. Aine eritakistus. Aine eritaksitus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. R·S · 1m 2 Eritakistus = ; 1 · m = l 1m 6. Jagamisi ühendatud juhtide voolutugevus.
soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus
osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents
vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Sellist omaduste kahesust nimetatakse dualismiks. Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. Näiteks elektrone, mida me oleme joonistel harjunud nägema ümber aatomi tuuma tiirlevate pallikestena, saab kirjeldada ka lainete abil 7. Mis on fotoefekt. - Fotoefektiks nimetatakse nähtust, kus elektromagnetlaine kvandid (footonid) löövad elektrone ainest välja. Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi, on tegu sisefotoefektiga. Fotoefekt tekib enamasti ultravioletse valguse toimel. Pikemalaineline kiirgus (näiteks punane valgus või soojuskiirgus) ei suuda elektrone ainest välja lüüa. Piiri, millest lühema lainepikkusega kiirgus on võimeline fotoefekti tekitama, nimetatakse punapiiriks. Punapiir on aineti erinev ja ei sõltu pinnale langeva valguse
mugulates. Leukoplastid võivad mõnikord spetsialiseeruda järgmisteks plastiidideks: Amüloplastiidid tärklise säilitamine. Elaioplastiidid rasvade säilitamine. Proteinoplastiidid proteiini säilitamine ja modifitseerimine. 11. Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest. Söödav kevadseen kuhikmürkel on saprotroof · Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest. Kuuseriisikas on biotroof 12. Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistiku? Millistel seentel niidistik puudub? Pärmseentel puudub seeneniidistik. · Hüüfid ehk seeneniidid. · Mütseel ehk
Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. 5. Be+n=?+alfa 6. Tuumareaktsioonide tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Muutumatuks jääb koguenergia. Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest keemilisest ainest keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Muutumatuna püsivad aatomituumad. 7. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks./ Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks. 8. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 9.Kõrge temperatuur ja kõrge rõhk. 10
Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised. PEAJALGSED ------------------------------------ Peajalgsete hulka kuuluvad:kalmaarid, seepiad,kaheksajalad.Vline toes puudub, Osadel seljal 6huke plaatias toes.
Tsütoskelett: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Taimerakk Rakukest: hoiab kuju, kaitseb ja ainevahetus Vakuool: vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu Plastiidid: leukoplast, kloroplast ja kromoplast Kloroplast: fotosüntees Kromoplast: sisaldab värvilisi pigmente Leukoplast: talletab varuaineid (värvuseta) Seenerakk Heterotroofne - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid - toituvad elus orgaanilisest ainest HÜÜFID ehk seeneniidid sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk MÜTSEELIKS Üherakulised seened on nt: ümarad pärmseened KOTTSEENED(pärmseened), IKKESSEENED(täpphallikud), KANDSEENED(pilvikud) Bakterid Üherakulised eeltuumsed organismid, kes paljunevad pooldudes Vibur: selle abil bakterid liiguvad Jätked: selle abil bakterirakk kinnitub Kapsel: kaitsebarjäär
meelitamiseks) ja l eukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning s isaldab mitmesuguseid aineid, nt. a roomaineid ja mürkaineid. 5. Seeneriigi üldiseloomustus seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakud ei moodusta kudesid ( teiste organismirühmade puhul sarnase ehituse- ja talitlusega rakkude kogumid). Eostega paljunemine
Andrus Kivirähk „November“ Film on ainest saanud Andrus Kivirähki romaanist "Rehepapp ehk November”. "November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant
2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks. 7. Miks esineb talvel külmade ja soojade ilmade vaheldumisel asfaldikahjustusi
eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustavad neil haigusi Sümbiondid moodustavad koos vetikarakkudega samblikke ja osa moodustab kõrgemate taimedega mükoriisat
benseen. Rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan(CH4). Nafta on väga tuleohtlik.Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel.
Stoletov leidis ekperimendist olulised järeldused a) kõige paremini tekitav fotovoolu UV kiirgus b)fotovoolu tugevus sõltub kondensaatori negativse pooluse valgustusega c) valguse mõjul vabanevad negatiivsed laengud (hiljem tõestasid P.Lenardi ja J.Thompsoni katsed 1899, et nendeks on elektronid) 1. 19.sajandi lõpul uuriti fotoefekti väga põhjulikult, avastati nn punapiir st max lainepikkus, millal veel fotoefekti saab kindlast ainest esile kutsuda ja rvutati fotoelektronide kiirus. Ülesandekogus on antud elektroni väljumistööd (selle ainest välja löömiseks vajalik energia) mitme aine kohta: Hõbe - 4,7 eV kaalium - 2,22 eV kaltsiumoksiid -2eV liitium -2,38 eV Naatrium -2,28 eV tseesium -1,94 eV tsink - 4,27 eV volfram - 4,34 eV 1eV = 1,6*10-19C*V= 1,6*10-19J 1
Metalli elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Takistus on f.s - tähis R | valem R = U / I , R= roo x (l / S), ühik 1oom. Mida suurem on juhi pikkus, seda suurem on juhi takistus. Mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega. Juhi takistus sõltub juhi ainest. Valemis R = roo x (l / S) Kus, R on juhitakistus, l juhi pikkus, S ristlõike pindala ja roo aine eritakistus. Takistuse sõltuvust ainest väljendatakse mõistega eri takistus. Eritakistus on f.s - tähis roo | valem roo = R x (S / l) | ühik 1oom x m. Vooluringis saab reguleerida vooluringitugevust muutes pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Takisti- kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest.
võetakse gaasi läbinud valguse spekter. Sel juhul tema pidevspektrisse on tekkinud mustad jooned just nendesse kohtadesse, kus joonspektri korral oleks antud elemendi joonspektri jooned. 3. Spektrianalüüs – millel põhineb, analüüsi käik + joonised, analüüsi eelised ja puudused Põhineb faktil, et igal keemilisel elemendil on oma isikupärane joonspekter. Analüüsi käik: Püütakse uuritavast ainest saada kas joonspekter või neeldumisspekter Kasutades Mendelejevi tabelit (joonspektri atlas), püütakse leida kõigile joontele vastavad elemendid, millest aine võiks koosneda Joonte intensiivuse järgi püütakse oletada milline on aine molekulaarne koostis Eelised: Analüüsi käigus keemiline koostis ei muutu On võimalik teha analüüsi väga väikesest kogusest ainest
Lenzi reegel induktsioonivool omab sellist suunda, et selle voolu poolt tekitatud magnetvälja voog püüab takistada (kompenseerida) induktsioonivoolu põhjustanud magnetvoo muutust; EMI elektriväli erinevalt paigalseisvaid laetud kehi ümbritsevast väljast on see väli pööriseline (kinniste jõujoontega, mittepotentsiaalne); Foucault´ voolud mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad massiivsetes juhtides, mille tõttu juhid soojenevad (kasutatakse induktsiooniahjudes juhtivast ainest kehade kontaktivabaks kuumutamiseks, nt mikrolaineahi); Eneseinduktsiooni nähtus seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises suletud juhtivas kontuuris tänu voolutugevuse muutumisele selles kontuuris, mis põhjustab magnetvoo muutumise läbi kontuuri poolt ümbritsetud pinna; EMI seadus eneseinduktsiooni jaoks eneseinduktsiooni emj on võrdeline kontuuris kulgeva I
Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km. Galaktikad Meie galaktika on Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98%tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, läbimõõt: 30 00pc, paksus 2500pc, mass 2*1011 M. Mateeria esineb galaktikas kahel kuujul: ainena(tähtede plasma, gaas, kosmiline puskulaarkiirgus, planeetide tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna) ja väljadena(elektromagnet ning gravitatsiooniväli). Arvutused näitavad, et suurem osa ainest võib olla nn. Nähtamatu aine.
loovutavad mittemetalllihtaine, mille aatomite väliskihil on 4 elektroni või rohkem indekselemendi all paremal olev arv, näitab aatomite arvu molekulis kordajaarv, mis kirjutatakse aine valemi ette näitab molekulide või aatomite arvu keemilise reaktsiooni võrrandkeemiline muundumise lühike üleskirjutis kasutades elementide sümboleid ja ainete valemeid lagunemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 1st ainest 2 v rohkem ainet ühinemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 2st u enamast ainest üks uus aine asendusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostises olevaid elemendi aatomeid vahetusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mis kulgeb 2 liitaine vahel.(neutrali satsioonireaktsioon kus happe ja alus reageerivad ja tulemuseks tekib sool ja vesi) redoksreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus muudavad oa. Astmed
Herz 1887.a. uuris raadiolainete tekitamist elektisädeme abil. Ta pani tähele et elektisäde tekkis paremini kui elektroode valgustati. Asja edasisel uurimisel tehti kindlaks, et valgus vabastab metallist elektrone. Kui laeng puudub tõmmatakse elektron tagasi. kui on positiivne laeng, siis tõmmatakse elektron tagasi. Kui on negatiivne laeng siis tõukejõud aitab elektronil väljuda. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Korraldame katse: Anname tsinkplaadile neg. laengu ja valgustame seda (valgustatavaks aineks tuleb valida metall, sest sellel on "vabu elektrone" Tsinkplaadi negatiivne laeng väheneb Asetame valgusvihu vahele klaasi MIS JUHTUB? Tsinkplaadi laeng enam ei muutu MIKS? Põhjus on selles, et klaas neelab suurema sagedusega (lühema lainepikkusega) valgust Siit järeldus:MITTE IGASUGUNE VALGUS EI TEKITA FOTOEFEKTI. Fotoefekt
plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor vakuool- peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool)
Mõõdetakse I= R Mõõdetakse Ampermeetriga jadamisi Juhi (traadi) takistus sõltub... Juhi pikkusest (l) võrdeliselt Juhi ristlõike pindalast pöördvõrdeliselt Võrdeteguri δ kaudu o Ainest o Temperatuurist l R=δ s l (m) s (mm2) R (Ω) 2 R•s δ= l ( Ω• mm m ) – eritakistus Eritakistus on... Ainet iseloomustav suurus takistus x traadi pindala R= traadi pikkus Näitab 1m pikkuse 1mm2 pindala sellest ainest traadi takistusest
1. Tänu mille arengule on tekkinud kaasaegne kvantmehaanika? Vastus: Tänu aatommudelite arengule on tekkinud kaasaegne kvantmehaanika. 2. Mis teooriale tuginevad kaasaegsed kvantmehaanika mudelid? Vastus: Kvantmehaanilised mudelid tuginevad dualismi printsiibile, mis kehtib nii kiirgusele kui ka osakestele. 3. Mis on fotoeffekt ja mis on sisemine fotoeffekt? Vastus: Fotoeffekt nähtus, kus elektromagnetlaine kvandid löövad elektrone ainest välja. Sisefotoeffekt Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi. 4. Mis tõendab veenvalt, et kvandid on olemas? Vastus: Planci kvanthüpoteesi rakendamine fotoeffekti teoorias ja kogu selle järgne teaduslugu. 5. Mis on dualismiprintsiip ja millal saab seda rakendada? Vastus: Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakeseomadued. 6
kestusega. elektrivoolu võimsus elektriseadme poolt arendatava võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena. Joule-Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestusega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Ohmi seadus vooluringi kohta voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Magnetväli püsimagnet püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli.
· Kujutise suurendamine toimub objektiiv- ja projektsioonläätsede abil. · Kujutis tekib fluorestseeruvale ekraanile. 4. Kuhu asetatakse objekt TEMs? Objektikamber asub otse kondensorläätsede all. Objekt on üliväike, ca 100 nm paks, asetatakse 3 mm läbimõõduga võrgu peale ja asub objektiivi pooluskingade vahel. Seda saab GONIOMEETRI abil liigutada igas suunas ja kallutada. 5. Kui paks võib maksimaalselt olla objekt TEMs? Elektronid suudavad tungida labi ainest paksusega umbes 100 nm. 6. Kui paks võib olla TEM objekt? Objektide paksus umbes 5 µm, dia 3 mm. Mahulised objektid lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja seejärel vähendatakse paksust veelgi elektrokeemilise voi ioonsöövitamisega. Elektronid suudavad tungida läbi ainest paksusega umbes 100 nm. 7. Kui suur vaakum on elektronmikroskoobi kolonnis? Kaheastmeline eelvaakum (10-2 torri) tekitatakse rotatsioonpumbaga. Kõrgvaakum tekitatakse õlidifusioonpumbaga (10-5torri). 8
1.Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad valmis orgaanilisest ainest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed.(Miksike 2008) 1
* Ainel B on kõige kõrgem sulamistemperatuur . * Aine A vesilahus juhib elektrivoolu . * Aine C2 sulamistemperatuur on kõrgem,kui ainel A . * Aine A juhib tahkes olekus elektrivoolu . * Aine B vesilahus juhib elektrivoolu . * Ainest B valmistatud nõel ei kriimusta ainest C2 plaadikest . 6.Keemilise sideme tüüpide määramine Milline järgnevatest skeemidest iseloomustab kõige täpsemalt keemilise sideme olemust järgmistes ainetes[ ] tähistab iooni d+/- tähistab osalaenguid K:F K+ [:F ]- Kd+ :Fd- [K:]- Cl+ Hd+ :O:2d- Hd+ H+ [:OH]- Hd+ : O2d- H+ [:O:]2d- H+
Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. Seda annavad gaasilised ained madalal rõhul. 9.Mis on neeldumisspekter? Neeldumisspekter on kiirgusspekter nö negatiiv ja näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab. 10.Mis on spektriaal analüüs? Spektraal analüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist, kiirgus- või neeldumisspektri järgi. 11.Mis on fotoefekt? Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 12.Plancki hüpotees? +valem Planck väitis, et valgus ei kiirgu aatomist lainetena, vaid energiaportsjonite kaupa ehk kvantide kaupa. E=h*f 13.Mis on fotoefekti punapiir? Fotoefekti punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone väljalööma. 14.Einsteini fotoefekti käsitlus? +valem mv 2 Einstein väitis, et valguskvant saab neelduda, vaid tervikuna hf = A +
Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandijatele ehk elektrivoolule. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Pinge Voolutugevus = Takistus U I=R ______________________________________________ U (pinge)(V) R(takistus)() = I (voolutugevus)(A) 1 volt 1 oom = 1 amper Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest. Eritakistus 1.) Mida pikem on traat, seda suurem on selle takistus. 2.) Mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Juhi pikkus Juhi takstus= eritakistus x juhi ristlõike pindala l R = p ( roo) x S _______________________________________ RS p (roo) = l
1) Mille poolest on seenerakud taime- ja loomarakkudega sarnased, mille poolest erinevad?-Mõlemad toituvad valmis orgaanilisest ainest, mida saavad väliskeskkonnast. Nende rakkudes talletuvad samasugused varuained. Kuid seened kasvavad ühel kohal ja ei liigu aktiivselt. Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende
Enamus taimeliike on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise. Kõrgemate taimede puhul kuulub siia enamus taimeliike, millel on rohelised lehed. Heterotroofsed on taimeliigid, mis on täielikult või osaliselt kloroplastideta ja kasutavad orgaaniliste ainete lisaallikana teisi taimi. Eristatakse · Täisparasiidid fotosünteesivõime puudub, toituvad täielikult peremeestaime poolt toodetud orgaanilisest ainest, selleks on neil imijuured ehk haustorid. Enamasti on neil peaaegu täielikult taandarenenud lehed ja juured. Eestis on täisparasiitideks võrmid, soomukad ja käopäkk. · Poolparasiidid fotosünteesivõimelised taimeliigid, mis hangivad osa orgaanilisest ainest teistelt, näiteks härgheinad. · Kõdutaimed ehk saprofüüdid - kõrgemad taimed, mis toituvad seente vahendusel
Linnuteel on halo – ellipsoidaalne struktuur, see on galaktika sfääriline komponent, mis koosneb peamiselt vanadest tähtedest. Halos leidub vanadest tähtedest koosnevaid kompaktseid parvi. Keskmine tähtede kontsentratsioon nendes on mitu tuhat korda suurem kui Päikese ümbruses, ulatudes ühes kuupparsekis kuni 1000 täheni. Päikese ümbruses on tähtede tihedus vaid 1 täht 7 kuupparseki kohta. Linnutee põhimass tuleneb tumedast ainest. Tumeaine Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. Tume aine ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust. Esimesena viitas puuduvale massile Jan Henrik Oort, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Tänaseks päevaks on leitud mitu tunnust, mis lubavad rääkida tumedast ainest kui reaalsusest. Tumedat ainet saab jaotada barüoniliseksja mittebarüoniliseks
laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. U=A/q Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse juhiga rööbiti Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Juhi elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Valem R=?* l/S. Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Eritakistuse ühik on 1O mm2/m Takistite ja reostaadiga reguleeritakse voolutugevust vooluringis.
1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha on neil paljunemis organ. 9
FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees
Juhtivuselektronid valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
