olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused Helena Deljatintsuk erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse
elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15.Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures. 16. Viburid aitavad rakul liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. 17.seened on edukad lagundajad, sest and tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. 18.Seente roll aineringes - Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. 19.Seente kahjulikkus - rikuvad toitu (käärimine, hallitamine), tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened, kahjulikud kõrrelistele taimedele, kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 20
põhjustab toitumishäireid. 5. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Kesk- Aafrika, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Aasias ning ka Austraalia põhjapoolsemad osad.Vihmametsade vöönd katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine
teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt. Erivööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temp, sademete ja aurustumisvahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprots. *Sademete ja aurustumis vahekor. sõltub kas murendmatrj. jääb mpinnale lähedale, oma tekkekohale, või liigub, laskuva vee mõjul, mullas sügavamale.
mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Aineringe- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Geoloogiline aineringe- viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad, ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. Bioloogiline aineringe- rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineks, süsihappegaasiks ja veeks. See toimub veekogudes, mullas ja ökosüsteemides ning on puhtalt biosfääri protsess. Veeringe- vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Jätkusuutlik areng- ehk säästev areng ehk mahemajandus on käsitlus, mida tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste
Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades.
· sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.t Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla; · toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; · väheviljakad. Linnamullad · Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele · Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel · Ehitiste alt kooritakse muld ära · Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist · Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda · Pidev tallamine tihendab pinnast · Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda
ristumisbarjäär. a. Molekul i. Ökosüsteem b. Rakk Ühisel territooriumil olev elusloodus ja eluta c. Kude keskond, mis on aineringe kaudu seotud. d. Organ ehk elund e. Organsüsteem ehk elundkond Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsysteemidesse Organism j. Biosfäär f. Organ ehk eluntkond on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse tase
Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas
piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Ökoloogia - (kr. oikos maja, elamu, eluruum; logos mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Aine ja energia liikumine ökosüsteemis - Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures päikesekiirgus ja keemiliste sidemete energia.
Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia . Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel (latikas Abramis brama). Ühte liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi. Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia . Biosfääri tasand- Kõrgeim eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu Maa elusosa. 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1) Probleemi püstitamine 2) Taustinformatsiooni kogumine 3) Hüpoteesi püstitamine 4) Katse planeerimine ja läbiviimine 5) Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. 4. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia - Teadusharu, mis uurib loomade käitumist.
Kõige rohkem tegeleti mahepõllumajandusega Võrumaal (96 talu) ja Hiiumaal (91 talu). Kõige vähem aga Ida-Virumaal (14 talu), Lääne-Virumaal (23 talu) ja Järvamaal (24 talu). 2007. aastal oli mahepõllumajandustoetusele taotlejaid 1224 talunikku ning toetust anti 92 miljonit krooni. Rahaliselt on toetanud riik alates 2000. aastast 5 aastase lepingu alusel ning 80% toetustest on kinni maksnud Euroopa Liit. MAHEPÕLLUMAJANDUSE EESLISED: Tootmine on looduslik ning ei mahepõllunduslik aineringe ei koorma looduskeskkonda, millega kujuned kvaliteetsem elukeskkond. Mahetoit ei sisalda tervisele kahjulikke lisaaineid. Nõudlus mahetoodete järele on kogu Euroopas suurem kui pakkumine. Seetõttu on mahetoodetele turustamisvõimaluste leidmine lihtsam ja tõenäosus kõrgemat hinda saada suurem kui tavatoodete puhul. MAHETOODETE KOHALIKU KASUTAMISE KASVU põhjused: kaasneb keskkonna kasu. Positiivne kasu kohalikule majandusele. Uus trend
Ekvatoriaalne vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrgeproduktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades.
2. Mulla tekkimisel on esmatähtis roll maakoore pindmise kihi kivimitel ja nende murenemisel. 2.6. Tooge üks näide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused. Leetmuld on nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsa muld, millel puudub huumushorisont , must muld aga on tülseda huumushorisondiga viljakas muld, mis on tekkinud sooja ja kuiva kliimaga Mis loodusvöödndile on mustmuld tüüpiline? Parasvöötme rohtla
(Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete osas ; loomad toidu, elupaiga, territooriumi või emaslooma pärast.) Amensalism (- 0) Neutralism (0 0) Antropogeensed tegurid : Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivatamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused - Loomakooslused - Mikroorganismid · Ökotoop - Õhkkeskkond - Vesikeskkond - Muldkeskkond Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi.
*Aeg mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades.*Kliima sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad). *Biosfäär taimkate-orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus; taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast; elustik lagundajad, kõdundajad, kobestajad. *Kliima mõju muldadele- Kliima mõjutab murenemisprotsesse. *Sademete hulk füüsikaline murenemine, kui temp on madal, siis vesi pragudes külmub, mureneb kiiremini. *Temperatuur Kui temp kõikumine on suur, siis on füüsikaline murenemine, kui on stabiilne, siis keemiline.* Mullahorisondid erinevad üksteises viljakuse, värvuse, tiheduse, niiskuse, orgaaniliste ainete
säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Looduse hüved ehk ökosüsteemi teenused - inimese jaoks vajalikud ökosüsteemide omadused, mis jagunevad: 1) varustavad teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt nt toidu, vee, puidu jm materjalide näol; 2) reguleerivad teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi jm; 3) elu toetavad teenused, nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, putuktolmeldamine, elupaigad; ning 4) kultuurilised teenused, millega loodus pakub inimestele esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teaduslike teadmiste allikaks. Loodusharidus - teadmiste, oskuste, hoiakute ning väärtushinnangute süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete teadvustamiseks. Loodushariduse alus on säästva arengu ideest tulenev tasakaalustatud looduslik, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne areng.
KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST BIOSFÄÄRI MÕJU TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD VIHMAMETSADE KÕRBE PUNAMULD HALLMULD LEHTMETSA OKASMETSA ROHTLA PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12% FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% EROSIOON MILLISTES PIIRKONDADES ON MULLAD KÕIGE ROHKEM
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikk...
Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe väga kiire.Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid,seened või termiidid.Kivimite lagunemine toimub peamiselt porsumise mõjul.Pidevast aineringlusest hoolimata on need mullad üsna väheviljakad,kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne,kui need mulda jõuavad. Taimkate Saar on ajalooliselt saanud vihmametsa katte. Seal kasvab 90% maailmas leiduvatest taimeliikidest
Tootjateks ehk produtsentideks- Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet Jagunevad omakorda 1. Astme tarbijad (söövad taimi) 2.Astme tarbijad (loomtoidulised) 3.Astme tarbijad -.. -.. (Tipptarbija) Tekib toiduahel toitumissuhtete põhjal järjestatud organismid Tekib toiduvõrk 3. Lagundajad e destruendid Langundavad surnud organismide orgaanilist ainet Selgrootud, seened, bakterid. Lagundamisel tekivad anorgaanilised ained. Toimub aineringe Ökosüsteemi iseregulatsioon ja ökoloogiline tasakaal Iseregulatsioon tekib, sest iga järgnev toiduahela lüli reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni lained pop. Arvukuse perioodilised muutused ajas. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi seisund, ks sinnna kuuliuvate popultsioonide arv ja arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Töö kun lk 25 (kordamispunktid kuni 27) Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökosüsteemi iseregulatsiooni häirumise või suisa lakkamise korral
Põhjenda vastust. 2p Ma arvan, et täiesti vaba pole võimalik hoida, sest näiteks tolmus leidub palju hallitusseente eoseid ja tervet kodu tolmuvabana hoida on raske. 12. Mida saab teha, et kahjulikke hallitusseeni oleks kodus vähem? 2p Tuleb hoida puhtust ja pühkida tolmu ning mitte lasta toidul hallitama minna. Kodus ei tohi olla niiske. 13. Milline on seente tähtsus 2p a) looduses- tagavad aineringe maal muutes lämmastiku taimedele uuesti kättesaadavaks b) inimese elus- inimesele toiduks, kasutatakse ka mõningate ravimite valmistamisel ja alkoholi valmistamisel 14. Milles avaldub seente negatiivne mõju 2p c) loodusele- kahjustab puid ja puud on omakorda koduks lindudele ja putukatele d) inimesele- tekitavad haiguseid, rikuvad toitu, kahjustavad hooneid 15. Mis seeni on kirjeldatud? 2p
Ökoloogia Organismide suhete uurimine Ökoloogilised tegurid Kõik keskkonnategurid, mis avaldavad mõju organismidele Päritolu järgi jagunevad rühmadesse: 1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, mi...
loend · Eesti kahepaiksed Eesti roomajad · Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik · Eesti imetajad Eesti imetajate süstemaatiline nimestik Evolutsioon · Elu teke · Darvinism · Evolutsioon (Molekulaarne evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid) · Inimese evolutsioon · Paleontoloogia Ökoloogia · Ökoloogia · Biosfäär, Aineringe · Populatsioon · Biogeograafia · Keskkonnakaitse · Kooslused · Fenoloogia Bioloogia ajaloost Mõiste "bioloogia" elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul. Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames. Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta.
mõeldakse abile alles siis, kui selleks on juba kas liiga hilja, või nõuab tervendamine suuremaid kulutusi, kui ühiskond suudab või on nõus maksma. Teada on asjaolu, et eutrofeerumine on ajas kiirenev looduslik protsess, mille kulg näiteks järvedes võib liigtoitelisuse staadiumis areneda kiirenevalt isegi siis, kui toitesoolakoormus valgalalt on viidud miinimumini. Rikkalik vee- ja kaldataimestik ja põhjasetetest vabanev fosfor võivad olla küllaldased järvesisese aineringe reguleerimiseks ja järve ökosüsteemi muutmiseks inimestele ja kaladele vähesobivaks või koguni kasutamiskõlbmatuks. Inimese jaoks muutub järv väheatraktiivseks, kui üle 50% järvepinnast on kaetud taimestikuga ja mudakiht järve põhjas ületab paksuselt vaba veekihi. Paljudele kalaliikidele muutub samadel põhjustel järv elamiskõlbmatuks talvise ja/või hilissuvise hapnikupuuduse tõttu. Merevee taseme tõus
esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid-toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi.
Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, millega nad põhjustavad mitmesuguseid seenhaigusi nii taimedele kui ka loomadele. - Seened suudavad lõhustada selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, nt kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana tselluloosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohaselt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Ent elusate taimede tselluloosi ja ligniini lagundamisega põhjustavad seened mitmesuguseid taimehaigusi; kahjustavad ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). - Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenehaiguste kolded varvaste vahele, kaenlaalustesse või kubeme piirkonda. Naha punetus ja ketendus
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi
fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inimese poolt kasvama pandud kultuurtaimede omale. Rütmide erinevuse tagajärjeks võib olla: 1) süsteemisisese iseregulatsiooni vaibumine või kadu, 2) energiavaegus, 3) välistingimuste ülevõimendumine. 5) Probleemide korvamiseks on inimesele möödapääsmatu võtta osaliselt enda kanda kultuurökosüsteemi talitluse välisregulatsioon, kaastöö taim-muld süsteemile,
Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis on tingitud sellest, et igal aastal langeb puudelt suurel hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need on tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse.
kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Steriilimine bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. (120* C) Pastöörimine kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70*90* C. Baktertoksiin väga tugeva toimega mürgised ühendid, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme. Antibiootikum aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmavad neid. · Looduses on bakterid olulised aineringe, nad lagundavad järkjärgult orgaanilised ained lihtsateks mineraalaineteks. · Mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. · Inimesed kasutavad baktereid toiduainetööstused, põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas ja isegi sõjalistel eesmärkidel. · Toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. Selleks toiduained kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse.
Teiste organismide olemasolu ja iseloom Elupaiga häiringud nt põlengud Inimtegevus Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele Otsene: Maakasutuse muutused Ehitus, katmine ja kaevandamine Põllumajandus ja metsandus ... Kaudne: Osooniaugud Happevihmad Ookeanide hapestumine Kliimamuutused Saaste / reostus (nt lähedalpaiknevalt alalt) ÖS teenuste tüübid Tugiteenused (supporting services) nn baasteenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad; Reguleerivad teenused (regulating services) teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamist; Varustusteenused (provisioning services) inimene saab ÖS-lt nt toiduna, veena, puidu jm materjalina Kultuuriteenused (cultural services) loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste (n teaduse) allikaks
Küsimused : 1. Millised seened ei kuulu taimeriiki? Seente mitmekesisus. 2. Hulkrakse seene ehitus. 3. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine. 4. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. 5. Bakterite ehituslikud iseärasused. Rõngaskromosoom. 6. Bakterite ainevahetus ja paljunemine. 7. Bakterid ja seened biotehnoloogias. 1. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma ja taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia s...
Tuum Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Rakumembraan Ümbritsetud membraaniga. Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. Mitokondrid Varustavad seenerakku energiaga. Membraansetest struktuuridest: Tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seeneraku ehitus: Seente paljunemine: Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente osa looduses: Lagundajad Tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid Aitavad talitleda teistel organismidel: · Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga · Samblikud liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid toituvad teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. Seened ja inimesed: · Inimestele toiduks. · Tööstuses: Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt.
Läänetuuled. 4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames. Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed. Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes. Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud. Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit, nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja. Loomakasvatus: veised, lambad. Metsandus
· Mitokonder · Tuum · Ribosoomid · Tsütoplasma 14. Seente tähtsus looduses · Seened lagundavad orgaanilisi aineid. Tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. · kahjustavad seened ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale. · Seened osalevad mulla tekkes. · Seened aitavad taimedel omastada toitaineid. · Seened põhjustavad organismidel haigusi. 15. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk?
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
kogu aeg enam-vähem ühepikkused. 3 MULLASTIK Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad, sest leidub siinsetes lähtekivimitespalju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. TAIMED Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on
toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks (R) ja salvestamist biomassienergiana (P) ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahelat järgmistele organismidele. Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel iseloomustab produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. 38. Aineringed: väike ja suur, bioloogiline ja geoloogiline. Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. 1) väike geoloogiline aineringe hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad.
............................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................4 1.2 Transpiratsioon..................................................................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine.........................................................................................................................7 2.Puidu koostis............................................................................................................................8 2.1 Tselluloos.................................................................................................
evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. · Fluktuatsioonid- kliima kõikumised · Kahjustamine- · Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. · Koaktsiad- · Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi.
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
*hüdra kukerpallitab, meduus liigub raketi põhimõttel *kõrverakud- kõrvetavad MERIRIST, MILLIMALLIKAS, JUURSUU HÜDRA, MERIROOS, KORALLID, MEDUUS Lameussid *siseparasiidid *mõlemasoolised *areng läbi vaheperemehe *ei talvitu, piimjaslamelane põhjamudas *hästi töödeldud toit PAELUSSID, MAKSAKAAN, PIIMJASLAMELANE Ümarussid *keha ristlõikes ümar *toiduks taimede ja loomade jäänused- aineringe *lahksuguline *mullas, vees, taimesed, loomades(siseparasiidid, parasiidid) *kutiikula VARBUSS Rõngussid (klass: väheharjas, hulkharjas, kaanid) *keha koosneb paljudest lülidest, nahk niiske *igal lülil väikesed harjased *vabalt looduses *liitsuguline *kinnine vereringe VIHMAUSS Limused (klass: teod, karbid, peajalgsed) TEOD *koda *pea, jalg, kombitsad, silmad *avatud vereringe *lõpused, kops
· 12NADPH2 (valgusstaadiumist) · 18ATP (valgusstaadiumist) Reaktsioonide tulemuseks on C6H12O6 +6 H2O + 18ADP . Vesiniku ja süsihappegaasi molekulide liitumisel talletatakse energia keemilistesse sidemetesse. Fotosünteesi üldvõrrand 6CO2 +12NADPH2 = C6H12O6 +6 H2O + 18NADP Fotosünteesi tähtsus: · Sünteesitud glükoos on kõikide teiste orgaaniliste ainete lähtekomponent. Fotosünteesi käigus seotakse keskkonnast anorgaanilisi aineid, sest aineringe maal on suletud. · Fotosüntees tagab süsinikuringe · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. · Biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessideta. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine.
väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS EROSIOON e.UURISTUS Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Veeerosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
· *Tumetaiga- tihedama okastikuga okaspuud(kuusk) · *Heletaiga- puude all on juba rohkem valgust(mänd) · 38.Miks on lehtmetsavöönd paiguti katkendlik? · Inimese tegevuse tõttu. · 39.Kuidas kaitsevad laialehelised lehtpuud end talvel lume ja külma eest? · Nad langetavad lehed ja langevad puhkeseisundisse. · 40.Mis iseloomustab pruunmuldi? · *Paks huumushorisont · *Kõdunevates lehtedes olevad mikroorganismid ning mulla ja taime aineringe on kiire. · 41.Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti? · Segametsavööndisse. · 42.Mille poolest erineb segamets okasmetsast? · Segametsad on mitmerindelised, maapinnal tihe rohurinne, leidub rohkesti soid ja niite. · 43.Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
