Ainepunkti liikumine, kiirus, kiirendus Punkti asukohta ruumis saab määrata raadiusvektori r abil, mis liikumisel muutub suuna ja suuruse poolest. Väikese ajavahemiku jooksul läbib punkt teelõigu s ja elemnt.nihke r. Tekib suhe delta r/ delta t, mis väga väikeste t juures enam prakt. ei muutu. Saamegi punkti kiiruse r dr v = lim v= t 0 t dt Järelikult võib määrata kiirust kui liikuva punkti tuletist aja järgi . Kiiruse mooduli jaoks saame järgmise s ds valemi: v = lim = t 0 t dt Kui on teada kiiruse sõltuvus ajast t, saab arvutada tee pikkuse, mille punkt on läbinud...
3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha 14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant.
1. Mida nimetatakse jõumomendiks? Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist. 2. Kuidas määratakse jõumomendi suund? pöördenurga vektor on vektor, mille moodul võrdub pöördenurgaga ja mille suund antakse piki pöörlemistelge nii, et keha pöördumisel ümber telje kehtiks "parema käe kruvireegel": Kui keha pöörlemissuund võtta tavalise (parempoolse vindiga) kruvi pöördumissuunaks, siis ühtib kruvi liikumissuund pöördenurga vektori suunaga. 3. Millised jõud on ekvivalentsed? Njuutonmeeter (Nm) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. 4. Millised jõud moodustavad jõupaari? Jõupaar moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust. 5. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Ainepunkt=massikese, ainepunkti inertsmoment 6. Kuidas sõltub inertsimo...
õppesemestri kohta. Akadeemilise puhkuse ajal on üliõpilasel õigus täita õppekava, sh. esitada õpingukava, sooritada eksameid ja arvestusi. Väär. Sea vastavusse TTÜ-s kehtivad hinded ja nende sõnalised tähendused. “0” puudulik “1” kasin “2” rahuldav “3” hea “4” väga hea “5” suurepärane Põhieksamit saab sooritada: ainult 1 kord. Ühe deklaratsiooni alusel on võimalik eksamit sooritada kokku: kuni 2 korda. Üks Euroopa ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Infotehnoloogia teaduskonna dekanaat asub ruumis: ICT-407. Sea vastavusse ametikoht ja isik: TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan: Gert Jervan. Infotehnoloogia teaduskonna õppekavakomisjoni aseesimees: Ennu Rüstern. TTÜ infotehnoloogia teaduskonna õppeprodekaan ja õppekavakomisjoni esimees: Margus Kruus. TTÜ rektor: Andres Keevallik. TTÜ infotehnoloogia teaduskonna teadus- ja arendusprodekaan: Maarja Kruusmaa.
Suletud süsteem kehade kogum, millest väljaspoole jäävate kehade mõju puudub. Võnkmine- liikumine mille puhul keha liihub perioodiliselt ühele ja teisele poole tasakaluasendit. Vedrupendel vedru, mille külge on kinnitatud võnkuv keha. Harmooniline võnkumine võnkumine, mis toimub tasakaaluasendi poole sunatud ja hälbega võrdelise jõu mõjul. Harmoonilise võnkumise võrrand : Matemaatiline pendel tühiselt väikese massiga ja venimatu niidi otsa riputatud ainepunkt . Vabavõnkumine võnkumine, mis toimub süstemi siseste võnkumiste mõjul. Sundvõnkumine - võnkumine, mis toimub väliste perioodiliste muutuvate jõudude mõjul. Resonants võnkeapmlituudi oluline suurenemine, välise mõju muutumise sageduse lähenemisel ja kokku langemisel selle võnkesüsteemi oma võnkesagedusega. Harmoonilise võnkumise ja ühtlase ringjoonelise liikumise vaheline seos Kui üks ainepunkt
Horisontaalsel vardal hõõrdevabalt vedru elastsusjõu mõjul toimuvaid võnkumisi(füüsikaline pendel) Vastavalt hook´i seadusele on elastsusjõud suunatud tasakaaluasedi poole, max kaugus tasakaaluasendist on amplituut(A) Võrdetegur k on arvuliselt võrdne Fe=-k*deltax Fe=m*a -k*deltax=m*a a=-k*(delta)x/m võrrand, võrdetegur ja miinusmärgi tähendus, kiirenduse suurus ja suund ???? · matemaatiline pendel-kaaluta ja absoluutselt venimatu niidi otsa riputatud ainepunkt. Kui pendlikeha (koormise) mõõtmed on niidi pikkusest palju kordi väiksemad ja niidi mass koormise massiga nii väike, et neid suurusi võib arvestamata jätta, siis nimetatakse pendlit matemaatiliseks pendliks. Iga niitpendel ei ole matemaatiline pendel. Matemaatiline pendel on võnkumise matemaatiline mudel, looduses seda ei esine. Mõne niitpendli võnkumine võib olla lähedane matemaatilise pendli võnkumisele.
Ning selle lahendi üldkuju on . Harmooniline ostsillaator on niisugune süsteem, mis võngub harmooniliselt teatud tasakaaluasendi ümber. Ho impulss . 5. Harmoonilise ostsillaatori kiirus, kiirendus ja energia. Kiirus: . Kiirendus: . Energia: harmoonilise ostsillaatori energia on jääv. 6. Füüsikaline ja matemaatiline pendel. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, so keha, mille mass on koondunud ühte punkti. Võnkesagedus sõltub ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist. Matemaatilise pendli võnkeperiood: Pöördemomendi avaldis: , kus m on pendli mass, l pendli pikkus, kõrvalekalle tasakaaluasendist. Nurksagedus: Füüsikaline pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, kusjuures see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Pendli
Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? Füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsika ei uuri ennustamist, hiromantiat, astroloogiat...Füüsika valdkonda kuuluvad: Kvantmehaanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni ehk klassikaline mehaanika, erirelatiivsusteooria, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. (Absoluutselt elastne keha, absoluutselt mitteelastne keha, absoluutselt jäik keha, ...
Maksimaalne hälve Võnkeperiooniks- nim ühe täisvõnke kestust. Mis iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel uuesti kordub. Võnkesagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. ( Hz) Võnkesüsteemiks- kehade grupp, mille võnkumist me uurime. Võnkumist võib põhjustada: elastsusjõud ja raskusjõud. Vedrupendel: sellist asendit nim tasakaaluasendiks. Matemaatiline pendel- nim kaaluta ja absoluutselt venimata niidi otsa riputatud ainepunkt. Kui pendlikeha mõõtmed on niidi pikkusest palju kordi väiksemad ja niidi mass koormise massiga nii võike , et neid võib arvestamata jätta ss nim Matemaatiliseks pendliks. Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskedet mitte läbiva telje ümber . Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. Sisejõud- süsteemi kehade vahel mõjuvaid jõude Vabavõnkumine- nim sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist.
Ringsagedus - Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Ühikuks on herts. Vedrupendli võnkumine Fe=-kx, ma= -kx, md2x/dt2= -kx, Wp=kx2/2, Wk=mv2/2 Võnkumiste diferentsiaalvõrrand = d2/dt2 = -c , kus - hälve ja c=w2; sellise dif lahendiks on = Acos(wt + 0) Matemaatiline ja füüsikaline pendel mat pendliks nim idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, keha, mille mass on koondunud ühte punkti. Füüsikaliseks pendliks nim iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. Samasihiliste võnkumiste liitumine P69 Tuiklemine kahe samasihilise liidetava võnkumise sagedused erinevad väha. Resultantliikumist võib kujutada pulseeriva amplituudiga harmoonilise võnkumisena. Ristuvate võnkumiste liitmine P71 ja P41 Sumbuvad võnkumised ajas muutuv amplituud P42 P73
raadiusvektor Energia ja e. jäävuse seadus Inertsikeskme koordinaadid on võrdsed r c projektsioonidega. Seega määrame töö, mille teevad välisjõud jäiga keha Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade töötegemise võimet. Inertsikeskme kiirus on rc diferentsiaal aja järgi: pöörlemisel. Ainepunkt läbib tee ds= Rd. Jõu F töö on seega dA= On olemas kineetiline e. liikumisenergia ja potentsiaalne e. Süsteemi impulss p=mvc. Kirjutame iga keha kohta ja liidame ning Fds= FRd. Kõikide kehale rakendatud jõudude töö dA= Md. asendienergia. kui välisjõud puuduvad, siis on süsteemi impulss jääv. Praktiliselt kasutatakse arvutuseks avaldist dA= Md= Mdt.
1 võimsusega ⁄683 W ruuminurka 1 sr 12 Ainehulk mool 1mol Aatomite arv 12 grammis süsinikus C Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass) – nimetatakse keha mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel o Taustsüsteem (+ joonis) – Targalt valitud keha , mille sutes on otsustatud määrata kea asendit ruumis ja millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. (JOONIS ON X;Y;Z TELJESTIK) o Kohavektor (+ joonis)- nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist O
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor
m*R antakse lubatud maksimaalse suurusena. 49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. Joonkiirus v peaks olema puutujasuunaline ja Fc temaga risti ehk keskpunktist eemale suunatud. 50. Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega? 51. Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see . Eeldan et ainepunkt on samane masskeskmega, siis saab rakendada Newtoni II-st seadust ainepunkti kohta. 52. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment? 2 2I Wk = 2 53. Milles seisneb Steineri teoreem? Joonis ja valem. Steineri teoreem väidab, et keha inertsmoment suvalise telje suhtes võrdub tema
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel või- maldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks absoluutselt elastne keha, ab- soluutselt mitteelastne keha, ainepunkt, punktmass. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kogu meid ümbritsev loodus. Mateeria võib esineda ainena või väljana. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ning selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Aja homogeensus vabade objektide (kehade) jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Ruumi puhul tähendab see seda, et iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne
seaduspärasuse järgi. 3.Liikumisvõrrand suuruste lahtiseletamisega (faas, algfaas, ringsagedus, amplituud, periood) 4. Matemaatiline pendel (+ valem ja joonis) Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. • Kaalutu ja venimatu niit • Riputatud ainepunkt (punktmass) • Liigub etteantud tasandis • Liikumist ei pidurda takistusjõud 7 T =2 π √ l g 5. Füüsikaline pendel (+ valem ja joonis) Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. T =2 π √ l mgl 6. Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis)
Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus nimetatakse algfaasiks. 4. Matemaatiline pendel, selle olulised omadused. Matemaatiline pendel on ideaalne pendel, mida reaalselt ei eksisteeri. On kaalutu ja venimatu niidi otsa kinnitatud ainepunkt, mis võngub raskusjõu mõjul. 5. Füüsikaline pendel, selle pikkus ja tasakaaluasend. Füüsikaline pendel on suvaline keha, mille kinnituspunkt ja massikese ei lange kokku. Saab võnkuda oma tasakaaluasendi ümber. Tasakaaluasend on olukord, kus kinnituspunkt ja massikese asuvad ühe vertikaalteleje pool. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. I Füüsikalise pendli pikkus l´= ml
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
Gravitatsiooniseadus Tuiklemine Keele võnkumised Bernoulli võrrand Baromeetriline valem Jõud, millega kaks keha tõmbuvad, on võrdeline Samasihiliste liidetavate võnkumiste sagedus 2l Ideaalne vedelik – puudub sisehõõrdumine. Atmosfäärirõhk mingil kõrgusel h on tingitud nende kehade massidega ning pöördvõrdeline erineb vähe(<<). Pulsseeriva amplituudiga l n n seal asuvate gaasikihtide kaalust. Tähistame ...
oleks sünkroniseeritud. Kui sündmused toimuvad ühes ja samas punktis ,siis nende samaaegsus ei olene taustsüsteemi valikust. St. Kui nad osutavad samaaegseteks mingis ühes taustsüsteemi ,siis on nad samaaegsed ka teistes. Samaaegsete sündmuste asukohaline kokkulangevus ei olene taustsüsteemi valikust. 6) Matemaatiline pendel? Matemaatiline pendel kaalutu ja venimatu niidi otsas on riputatud ainepunkt 7) Samas sihis toimuvate võnkumiste liitmine (valem?)? x=x1+x2 XXVII 1) Jõudude moment? Jõu f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude
2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil.
48) Mis on disbalanss ja kuidas seda arvutatakse? Dispalants- Tasakaalustamata inertsjõud pöörlevates masinaosades. Arvutatakse m*R. 49) Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. FC 2 m v 50) Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega? 51) Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see. Eeldan et ainepunkt on samane masskeskmega, siis saab rakendada Newtoni II-st seadust ainepunkti kohta. 52) Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment? 53) Milles seisneb Steineri teoreem? Joonis ja valem. Steineri teoreem seisneb keha inertsmomendi leidmises suvalise telje suhtes, kui on teada keha inertsmoment masskeset läbiva telje suhtes. 54) Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta.
keha kuju-tada kui ainepunktidest koosnevat süs., milles nende punktide vas-tastikune asetus jääb muutumatuks. Igaühele ainepunktidest võivad mõjuda nii sise jõud, mis on tingitud selle punkti intraktsioonist vaa-deldava keha teiste ainepunktidega, kui ka välisjõud. Näiteks kui keha asub Maa raskusväljas, mõjub igale ainepunktile massiga mi välisjõud mi g. Jäiga keha inertsikese liigub nii, nagu liiguks kõikide antud kehale rakendatud jõudude mõjul ainepunkt, mille mass on võrdne selle keha massiga. §31. Pöördliikumise kineetiline energia, inertsmoment. Pöörel-gu keha ümber liikumatu telje, mille nim. tejeks-z. Elementaarmassi mi joonkiiruse võib esitada kujul vi = Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i-nda elementaarmassi kineetiline energia: Ti=mivi2/2=miRi22/2. Keha kin. en. on tema osade kin. en.-te summa: T=Ti=2 miRi2 . Seose paremal poolel esinev summa on keha inertsimoment Iz pöörlemistelje suhtes. Seega on
tsentraalseidvälju nim selle prast ka potentsiaalseteks väljadeks. Jõud on võrdne vastandmärgiga võetud potentsiaalse energia gradientiga 6) Mix nimetetakse jõudusid teisiti, ka konservatiivseteks Tsentraalsetes süsteemides kus kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus nim jõudusi konservatiivsestes (lad. Conservatio säilimine) mittetsentraalsete jõudude olemasolul mehaaniline energia ei säili vaid hajub. 7) Kui ainepunkt liigub mööda ringjoonelist trajektoori, kas siis tema kiirus oleneb tema kaugusest ringikeskpunktist ? 8) Kas inertsiaalseid taustsüsteeme võib olla rohkem kui kui 1 ? Inertsiaalsüsteeme on lõpmata palju. Iga süsteem ,mis liigub mõne inertsiaalsüsteemi suhtes sirgjoonielisest ja ühtlaselt on samuti inertisaalne. II 1) Mis on mehaanika ?
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis) Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel tra...
Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis) Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub si...
Harmoonilise võnkumise energia on jääv suurus. Tekkivad kaks avaldist 1 1 1 1 Wk = W ( - cos 2(0 t + ) ja W p = W ( + cos 2(0 t + ). Wk ja Wp keskmised 2 2 2 2 väärtused langevad kokku ning kumbki neist on W/2. Matemaatiline pendel Mat pendliks nim idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt. Kui pendel tasakaalu asendist välja viia, tekib pöördemoment, mis püüab keha tasakaaluasendisse tagasi tuua- M=-mglsin(fii). Mat pendli võnkesagedus sõltub l ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist. T = 2 g
Ülekoormus on see kui kaal ületab toereaktsiooni: F kaal>T 25. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. n m r i i r= i =1 n m i 26. Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme i =1 võrrandist, tõestage see. Eeldan et ainepunkt on samane masskeskmega, siis saab rakendada Newtoni II-st seadust ainepunkti kohta. 27. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment 2 I Wk = 2 28. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. Jõumoment on suurus, mida kasutatakse jõu pöörava toime iseloomustamiseks 29. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel.
immatrikuleerimist taotleda juhul, kui tal ei ole ülikooli ees õppetasu võlgnevusi. 37. Ülikoolis toimub õppetöö kõrghariduse esimesel astmel rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes, teisel astmel magistriõppes, esimesel ja teisel astmel bakalaureuse-ja magistriõppe integreeritud õppes ning kolmandal astmel doktoriõppes. 38. Õppetöö toimub õppekavade alusel. 41. Õppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides(edaspidi ainepunkt või EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine. 42. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik-ja vabaaineteks. 42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames. 42.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine
See tekib vaid juhul, kui keha asend muutub pöörleva taustsüsteemi suhtes. Coriolisi jõud mõjub pöörlemisteljega risti olevas tasandis. v kiirus raadiuse suunas. 50. Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega? F- mõjuv jõud, Fi inertsijõud, Fts tsentrifugaaljõud, FC Coriolisi jõud (kaks viimast on inertsijõud). 51. Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see. Eeldan et ainepunkt on samane masskeskmega, siis saab rakendada Newtoni II-st seadust ainepunkti kohta. on kohavektor. 52. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment? Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt, massi analoog kulgliikumisel. 53. Milles seisneb Steineri teoreem? Joonis ja valem. Inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga raskuskeset läbiva, pöörlemisteljega
Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suurusel...
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese. ...
12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? On sageli vajaminev tegevus, et valmistada Koos annavad need kohavektori muutumisvõrrandi ehk liikumisvõrrandi, mis on kinemaatika põhivõrrand. keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem jne). hetkel vajaliku suunaga vektorit. | | 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand
Resonantsiks vahelduvvooluringis Võnkumised ja lained 1.Harmoonilise vqnkumise vqrrand x = Asint = 2/T x = Asin2/T*t 2.Harmooniliselt võnkuva keha kiirus, kiirendus ja koguenergia s =A cos (w0 t +j) , n - , , w0 - () , j - t=0, (w0 t +j) - t. . 1 -1, s + -. 3.Matemaatilise pendli võnkeperiood- nim idealiseeritud susteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, s.o. keha, mille mass on koondunud uhte punkti T = 2ml/mg = 2l/g; l pendli pikkus; g raskuskiirendus , , 4.Füüsikalise pendli period- nim jaika keha, mis saab vqnkuda liikumatu punkti umber, kusjuures see punkt ei uhti yrma inertsikekmega.l1-, T = 2I/mgl1 5.Vedrupendli võnkeperiood() T = 2x0/vm = 2m/k; m pendlikeha mass k vedru jäikusk - , . - m, F= - k x 6
37. Ülikoolis toimub õppetöö kõrghariduse esimesel astmel rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes, teisel astmel magistriõppes, esimesel ja teisel astmel bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes ning kolmandal astmel doktoriõppes. 38. Õppetöö toimub õppekavade alusel. 41. Õppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (edaspidi ainepunkt või EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine. 42. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. 42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames. 42.3
E-viktoriini võitis 7.d klass. Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega. Tantsisime kaerajaani. Sõna kaerajaan on antud ÕSis nimetusena. Kas Savoy kapsas on kirjutatud õigesti? – See on savoia kapsas ehk kähar peakapsas. Üldkeeles pole viga kirjutada ka Savoia kapsas, nt menüüs: Savoia kapsa hautis, Savoia kapsa rullid. Õige on kirjutada Paunvere suur väljanäitus. Õige on kirjutada Euroopa ainepunkt. Tallinnas on Raekoja plats (aadressikoha nimi). Üldnimena võib kirjutada raekojaplats. Kirjutage esimene Eesti ja teine Eesti. Ühendis Saksa köök on esimene sõna suure tähega. Omadussõna saaremaine on väikese algustähega. Kirjutage jahiklass Lendav Hollandlane ja laev Tormide Rand. Jahiklasside ja laevade nimesid pole tarvis jutumärgistada. Ühendis Pilatese meetod on esimene sõna suure algustähega. Kirjutage Tallinna lillefestival.
7.d klass. Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega. Tantsisime kaerajaani. Sõna kaerajaan on antud ÕS 2006s nimetusena. Kas Savoy kapsas on kirjutatud õigesti? See on savoia kapsas ehk kähar peakapsas. Üldkeeles pole viga kirjutada ka Savoia kapsas, nt menüüs: Savoia kapsa hautis. Õige on kirjutada Paunvere suur väljanäitus. Õige on kirjutada Euroopa ainepunkt. Tallinnas on Raekoja plats (aadressikoha nimi). Üldnimena võib kirjutada raekojaplats. Kirjutage esimene Eesti ja teine Eesti. Ühendis Saksa köök on esimene sõna suure tähega. Omadussõna saaremaine on väikese algustähega. Kirjutage jahiklass Lendav Hollandlane ja laev Tormide Rand. Jahiklasside ja laevade nimesid pole tarvis jutumärgistada. Ühendis Pilatese meetod on esimene sõna suure algustähega. Kirjutage Tallinna lillefestival.
5. Ajakavade ja eelarvete koostamine. Tarkvara abil korrektsete tööplaanide koostamine. 6. Protsessi juhtimine. Meeskonnaliikmete ja tellijate informeerimine. Probleemide ilmnemisel lahenduste pakkumine. Aruanded. 7. Probleemide varajase avastamise oskuse arendamine. 8. Kriitilise tee analüüs. Töökava täiustamine ja projekti kestuse lühendamine. Kursuse üldandmed: 1. maksumus $800; 2. sisaldab WebCD ja õpikut; 3. kursuse maht 30 h; 4. tulemus 1 ACE ainepunkt või 30 PMI PDU 5. eeldused puuduvad ACE - American Council on Education Recommendation - ACE ainepunkt on aktsepteeritav enamuses USA ülikoolides. PDU - Professional Development Units – PMI ainepunktid. Kursus on mõeldud inimestele, kes pole kursis projektijuhtimisega või kes soovivad värskendada oma teadmisi. Õpetatakse väikeste projektide juhtimiseks sobivat 19-astmelist meetodit. Alustatakse plaani ja ajakava koostamisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
