Aine sulamisel suureneb aine potentsiaalne energia, aga ei muutu temperatuur. Sulamisel aineosakest kiirus ehk kineetiline energia ei kasva, kuid muutub liikumise iseloom. Aine sulab ja tahkub ühel ja samal temperatuuril, kuna tahkes aines osakesed ainult võnguvad, aga vedelas olekus võivad need vabalt liikuda. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi ning vabaneb soojushulk, mis on võrdeline kulunud soojushulgaga. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus ehk sulamiseks vajalik soojushulk või aine mass on Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks.
99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. Q = U + A Gaasile(süsteemile) antav soojushulk läheb gaasi(süsteemi) siseenergia suurendamiseks ning tööks vastu välisjõudusid. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võrra. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud kolm või enam järgmist sümptomit: (a) tugev tung või sundmõte tarvitada ainet; (b) võimetus kontrollida aine tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine hulka; (c) aine tarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekkiv võõrutusseisund, mille tõestuseks on ainele omane võõrutussündroom; või aine tarvitamine, et leevendada või ära hoida võõrutussümptomaatikat; (d) tolerantsuse teke, mis väljendub selles, et aine esialgse toime saavutamiseks tuleb tarvitatava aine annust tõsta. Ilmekas on näide alkohol- ja opiaatsõltuvatest isikutest, kes tarvitavad selliseid ööpäevaannuseid, mis on piisavad mittetolerantsete tarvitajate invaliidistamiseks või surmamiseks; (e) vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine
On ka teada, et vedelikel pole kindlat kuju. Nad (praegusel juhul vesi) omandavad sellise kuju, milline on neid ümbritsev anum. Vedelikud on liikuvad ja võivad voolata. Ainel on alati kindel ruumala. Talvel, kui vesi külmub tekib jää. Talvel aga tahkes olekus. Samuti sajab ka talvel lund seegi on tahkes olekus. Võib sadada ka rahet samuti tahkes olekus. Tahked aineid säilitavad oma esialgse kuju. Nad hõivavad alati ühe ja sama ruumala. Vastupidiselt vedelale ainele saab tahke aine liikuda ainult siis, kui mingi jõud seda tõmbab või lükkab. Olenemata aastaajast on nii suvel kui ka talvel alati õhus veeauru. Veeaur on vesi gaasilises olekus. Vedel vesi, jää ja veeaur on vee kolm olekut. Aur on gaas, mis eraldub vedelikust. Kui viibid näiteks bensiinijaamas, võid tunda bensiiniauru lõhna. Auru on võimalik kokku suruda väiksemasse ruumalasse. Enamik gaase on siiski nähtamatud. Neid me haistame jne. Gaasid võivad liikuda ja voolata
haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii täna kui ka tulevikus. Inimese hinnangut oma tervisele nimetatakse subjektiivseks tervisenäitajaks. 2.Nimeta kõige sagedamini esinevaid allergialiigid ja allergeenid ALLERGIA on keha ülitundlikkus mingile ainele. ALLERGEEN - aine mis kutsub esile allergiat. Õietolmuallergia taimede ja puude õietolm (rukis, lepp, sarapuu, kask jt) Toiduallergia pähklid, piim, maasikad, kala, nisu , sokolaad, tomat, paprika, mesi, kakao Looma- ja linnuallergia koduloomade karvad, sülg, suled Kodukeemiaallergia kosmeetikavahendid, mööbel, pesu- ja puhastusvahendid. Putukaallergia herilase- ja mesilasemürk Pilet 2 1. Eluviis kui tervise mõjutaja
Torus on elavhõbeda aur, millest elektrivoolu toimel kiirgub ultravalgust. See ergastab luminofoori aatomeid ja tekib luminestsentskiirgus, mis valgustab ümbrust. Sellistes lampides muudetakse valgusenergiaks kuni 80 % kulutatud elektrienergiast. Hõõglampide korral muutub valguseks kuni 15% elektrienergiast. Miks muundub luminestsentslampides palju suurem osa juurdeantavast energiast valguseks kui hõõglampides? Soojuskiirguse korral antakse ergastav energia ainele tervikuna, st pannakse kiiremini liikuma aine aatomid. Osa sellest energiast läheb elektronide ergastamiseks. Luminestsentsi korral antakse aga ergastav energia enamasti otse elektronidele. Teame, et mingi keha liigutamiseks on vaja anda talle kineetilist energiat, mis on võrdeline keha massiga. Kuna aatomid on palju massiivsemad elektronidest, siis on selge, et aatomite energia suurendamiseks on palju rohkem välist energiat vaja kui elektroni energia suurendamiseks.
Teadusliku meetodi üheks põhinõudeks on kriitiline suhtumine hangitud teadmistesse, nende pidev kahtluse alla seadmine ning täiustamine. Teadus on protsess. ....füüsika- see on midagi palju enamat, kui kogum seadusi, mille rakendamine on lihtsa kogemuse asi. Füüsika-see on eelkõige käte ja aju elav loometegevus. Mateeria põhivormid Mateeria vormide mitmekesisus on tänapäeva füüsikas lõppkokkuvõttes taandunud kahele põhivormile; ainele ja väljale(elektri-, magnet- , gravitatsiooniväli) Välja ja aine suhe selgub ehk kõige paremini mikromaailma füüsikas. Millised ka ei oleks materiaalse maailma objektid, igaüks neist (aatom, molekul, aatomituum, elementaarosake) eksisteerib kui mingi struktuurne organisatsioon ehk süsteem. Need erinevad üksteisest nii oma elementide poolest kui ka nende elementide vaheliste seoste poolest. Siin võib üsna selgelt eristada objekte endid nendevahelistest seostest
-patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 5. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines. IV 1. Elektrivälja tugevus-Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/qp kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k-konstant Elektrivälja
ostsilleeruvad teineteise suhtes vastas faasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine. Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks (loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Elektromagneetiline kiirgus kannab endaga energiat ja omab impulssi, mida see võib edasi anda ainele, millega see vastatsik mõjustub. Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf, kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus. 2.1Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju
273,16 K. Aine faasidevahelist tasakaalu ja üleminekut ühest faasist teise väljendab Gibbsi faasireegel, mis seob omavahel tasakaalus oleva heterogeense süsteemi olekut määravate sõltumatute intensiivparameetrite arvu. Kui ühekomponendilises süsteemis on omavahel tasakaalus kolm faasi, ja Gibbsi faasireegli süsteemil ei ole sõltumatuid parameetreid ning meil puudub võimalus neid ka vabalt valida. Süsteem saab eksisteerida üheaegselt kolmes faasis korraga ainult antud ainele omasel kindlal rõhul ja temperatuuril, mis on ühtlasi aineoleku kolmikpunkt. Taoline süsteem kaotab tasakaalu kui muuta rõhku või temperatuuri võrreldes kolmikpunktis olevatega. Vee kolmikpunkt on keskkonnarõhul ja Celsiuse skaalal 0,01°C, kus kõik kolm vee agregaatolekut on tasakaalus. 15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16
· "Tundmatu" piik kromatogrammil? · Mass-spektromeetriline spektromeetriline detekteerimine: detekteerimine aine molekul viimine gaasifaasi ioniseerimine fragment-ioonide ioonide teke mõõdetakse tekkinud ioonide massi ja laengu suhted, m/z spekter ioonide arvukus = f(m/z) iseloomulik konkreetsele ainele! Analüüsi tulemusena saadakse ainele vastavad mass-spektrid, spektrid, mida võrreldakse andmebaasides olevate spektritega Näiteid massi-spektritest: 1-butanool 1-bromobutaan bromobutaan 26 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 KROMATOGRAAFIA KASUTAMINE KESKKONNA ANALÜÜSIS
𝛿𝑄 = 𝑑𝑈 + 𝛿𝐴 δQ – saadud soojuse hulk dU – sisemise energia muut δA – välistöö täitmine 95) Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 96) Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võrra. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 97) Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 98) Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 99) Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand.
Rühm moodustavad tabelis üksteise all asuvad lähedasete omadustega elemendid. Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis Aatomid ühinevad molekulideks, kuna nende energia on siis väiksem ja need on püsivamad.
intensiivsus I on neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu alati väiksem anumasse siseneva valguse intensiivsusest I0. Valguse intensiivsuste I ja I0 sõltuvust iseloomustab Bouguer-Lamberti seadus, mille kohaselt sama lahuse ühesuguse paksusega kihid neelavad võrdselt valgust. Lahust läbinud valguse intensiivsus on eksponentsiaalselt sõltuv lahusekihi paksusest: =0- A = ·l·c, milles A- neelduvus - neelduvustegur, iseloomulik ainele ja lainepikkusele l- efektiivse lahusekihi paksus c- analüüdi kontsentratsioon lahuses Absorptsioon (A) ja lahuse paksus (l) ning kontsentratsioon (c) on lineaarses sõltuvuses. Seadus kehtib ainult monokromaatilise elektromagnetilise kiirguse korral. Igal ainel on omadus neelata ja peegeldada elektromagnetilist kiirgust ühel või teisel viisil, kusjuures neeldunud ja peegeldunud kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Seda nähtust on rakendatud
1T 2T 1H3 poolestusaeg 12,3 aastat, 6C14 5730 aastat, 90Th234 24,1 päeva. Radioaktiivlagunemise aktiivsust mõõdetakse bekrellides ( Bq ). Üks bekrell = üks lagunemine sekundis. Vanem ühik kürii ( Ci ) . 1 Ci = 3,7 10 10 bq ehk 1 Ci = 3,7 10 10 1 / s. 8 TUUMAKIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME Kiirguse mõju ainele iseloomustatakse neeldunud doosi abil, mille ühikuks on 1 grei(Gy), mis vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1kg kohta on neeldunud 1 J energiat. 1 Gy = 1 J / kg Tuumakiirguse erinevate liikide bioloogiline mõju on erinev, sest sama hulga energia neeldumisel võivad organismi kahjustused on erinevad. Sellepärast kasutatakse kiirguse bioloogilise mõju iseloomustamisel suurust , mida nimetatakse suhteliseks bioloogiliseks
arvu jrgi. Niteks hekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja paljudele teistele ainetele hlpsasti lbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse. Sidekoe mass inimese kehas on vrreldes teiste philiste kudedega kige suurem. Sidekoe rakud paiknevad ksteisest vrdlemisi kaugel, nende vahele jv ruum on tidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik erinevate kiudude olemasolu, mis mnel juhul moodustavad hukese vrgustiku, mnikord aga vga tugevaid vi elastseid kiulisi struktuure. Eristatakse kohevat ja tihedat sidekudet. Esimene neist moodustab erinevatele elunditele tugistruktuure, pakub neile kaitset ning tidab nende vahele jvat ruumi. Tihe sidekude sisaldab vrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vhem rakke, ta moodustab kluseid, sidemeid ja teisi elundeid mbritsevaid sidekoelisi kirmeid.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1
Eesti Vabariik endale õiguse reguleerida rahvusvahelist ohtlike kaupade vedu Eesti territooriumil RID-iga ühtlustatud rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS-i lisa 2 alusel. 44. Mis on ohukaart, millal ja kuidas seda kasutatakse? dokument, kus on toodud ohtliku aine omadused, võimalikud ohud ja muud soovitused. Siis kui on toimunud õnnetus ohtliku veosega. 45. Mis on ÜRO kood ja kus seda kasutatakse? ainele antud kood, mille järgi rahvusvaheliselt määratakse ainete kuuluvus ühte või teise ohukategooriasse. Õnnetuse puhul 46. Mis on kaubakood ja miks dokumentatsioonis on kood informatiivsem kui kaubanimetus? 47. Miks on raudtee-ettevõtete tegevus rangelt reguleeritud? 48. Kas raudteetegevusega kaasnevad keskkonnatasud? Jah näiteks saastetasud
20 IV ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON LAHUS lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane süsteem, mille koostis võib teatud piirini (küllastuskonsentratsioonini) pidevalt muutuda. LAHUSTUVUS lahustunud ainele ja lahustile iseloomulik suurus, mis näitab (püsival temperatuuril) lahustunud aine maksimaalset massi 100g või 1kg lahusti kohta. Mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad molekulaarsed ained, mis ioone. lahustumisel ei moodusta ioone.
faasiüleminek (nt:jää suleb seni temp ei tõuse, soojushulk läheb molekulide lõhkumiseks). 2. murdepunktist hakkab temp tõusma, kuni vesi keema läheb. Siis faasiüleminek veelt auruks. 1) vedelast gaasilisse olekusse: Selleks, et väljuda vedelast olekust, on vaja energiat. Osakeste resultaatjõu ületamiseks tuleb teha tööd. Peame süsteemi soojendama e energiat juurde andma - aurustumissoojus - soojushulk, mis tuleb anda 1 kg ainele, et viia üle gaasilisse olekusse, eeldusel, et temperatuur on sama. Aurus on mõned osakesed väiksema energiaga, mis võivad üle minna uuesti vedelasse olekusse. Teatud temperatuuril tekib osakeste vahel, mis lähevad aurust vedelasse olekusse ning vastupidi, tasakaal ehk aurust vedelasse olekusse minevate osakeste arv on võrdne vedelast gaasilisse minevate osakeste arvuga. Sellist süsteemi nim küllastunud auruks (kinnises nõus). 2) Tahkest vedelasse olekusse :
meetodi ja lõi selleks ka vastavad kirurgilised instrumendid. Islami arstide töödes on detailselt kirjeldatud ka keisrilõikeid. Embrüoloogia algeid on juba varastes islami tekstides k.a Koraanis. Ibn al-Nafis kritiseeris mitmeid eelnevaid selle valdkonna seletusi, mis pärinesid Aristoteleselt, Galenilt ja Avicennalt. Nimelt ta uskus, et mehe ja naise seeme segunevad ja tekib segunenud aine, mis on teatud iseloomuga, seejärel jumal annab sellele ainele hinge ja aine muutub embrüoks ning hakkab arenema. Farmaatsia valdkonnas on üks esimesi sellega tegelenud ja selle kohta kirjutanud moslemi arste al-Kindi. Oma selle valdkonna suurimas töös ,,De Gradibus" tõi ta välja matemaatika rakendamise kasulikkust meditsiinis ja eriti farmakoloogias. Temast algas matemaatilise mõõtmise arendamine, et vastavalt ravimite tugevust arvestades nende annustamiskoguseid mõõta
rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61...70 protsenti. ·1.4.5 hinne "1" "kasin" üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke, mis osutuvad takistuseks antud ainele põhinevate järgnevate õppeainete omandamisel. Aine mahust on omandatud 51...60 protsenti. ·1.4.6 hinne "0" "puudulik" üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Aine mahust on omandatud 0...50 protsenti. ·1.5. Eksam või hindeline arvestus loetakse positiivselt sooritatuks hindamisel hindele "1" kuni "5". ·3. ARVESTUSED ·3.1. Arvestus on teadmiste kontrolli või pidevaloomulise sooritatud töö hindamise vorm. Arvestuse eesmärgiks on õpingute käigus
meetodiga on kunstipärane ja loov. Eesmärgiks ei peeta võimalikult suure hulga teadmiste omandamist, vaid vaba ja loovat protsessi. Loovas kunstipärases tegevuses leiab peale intellekti rakendust ka tahe ja tundeelu - seega inimene tervikuna. Õppeaineid õpetatakse epohhidena. 1.-8. Klassis õpetab kõiki põhiaineid klassiõpetaja. Ühte ainet (emakeel, matemaatika, ajalugu, loodusteaduses jne.) õpetab ta kahe kuni viie nädala pikkuste tsüklitena. See võimaldab kontsenteeritust ühele ainele. Tsükli lõppedes algab järgmise aine tsükkel jne., kuni jõutakse esimese aine juurde tagasi. Põhiainega tegeldakse igal hommikul kaks esimest tundi. Õpetaja valmistab õppematerjali tsükli jaoks ette elamuslikult jutustavas vormis. Aineõpikud ei kasutata. Neid asendava vihikud, kuhu kantakse kõige olulisem materjal, algklassides õpetaja abil, vanemates klassides iseseisvalt konspekteerides. Waldorf-meetodi ülesandeks on anda igale normaalselt andekale inimesele 12.aastane haridus
Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune. Eriomadustega dielektrikud: Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele rakendatava elektrivälja tugevusest E ei ole lineaarne . Ferroelektrikute dielektrilised läbitavused võivad omandada väga suuri väärtusi, näiteks baariumtitanaadil kuni 4000. Elektreedid on sellised ferroelektrikud, mis on suutelised säilitama kord omandatud polarisatsiooniseisundit ka ilma polariseeriva elektriväljata. Seega neil on olemas mäluefekt. Elektreedid on kõvade ferromagneetikute dielektrilised analoogid. Neid kasutatakse
ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover naitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Doos reageeringu kõver näitab kuidas keha reageeb toksilisele ainele, kas positiivselt, mis tähendab et keha saab teatud kogusest ainest kasu kui kahju. Kui seda kogust suurendada, siis see mõjutab keha juba tunduvalt ja kui doosid on piisavalt suured siis lõppeb surmaga. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. · Magnetosfäär · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär · Litosfäär - · Vee unikaalsed omadused.
Dielektrikuks · Selgita üksiku aatomi palariseerumist lisa selgitav skeem V: Laengukandajte nihkumine viib netraalsus ainepartsus sisaldavad positiivse ja negatiivse laengu kandjad ruumis lahku kuid need osakkesd jäävad endiselt seotuks · Mida nim dinaaliks ? Kuidas käituvad dinaalid elketriväljas? V: Aatom on muutnud kahest ühesuurusest kuid erimärgilisest alengust kaasnevaks süsteemiks sellist süsteemi nim dinaaliks Nad tekitavad ainele mõjuva elektrivälja suhtes vastas suunalise välja nii nõrgendavad nad elektrivälja aines · Miso n dinaalmolekulid? Selgita mikrolaineahju tööpõhimõtet V: dinaalmolekul on vee molekuli käitumisel põhinev molekul Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad veemolekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega võnkuma Hõõrdjõudude olemasolul hakkabki toid soojenema. · Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt
Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - e...
aineid. Need lagundatakse ja ioniseeritakse leegis: CH* + O -> CHO+ e Ioonide voog regatakse pingelangusena vastuvõtval elektroodil Väga madal detekteerimispiir (pg) ning lai lineaarne mõõtmispiirkond, 106 Puudused: ained lagundatakse detekoris, sobimatu anorgaaniliste st mittepõlevate ainete analüüsiks. Massispektromeeter (MS) - GC-st väljuv voog skaneeritakse lühikeste intervallide tagant, analüüsi lõppedes on olemas igale ainele vastavad massispektris, mida võrreldakse kataloogis olevatega. Puudus: kõrge hind MS-le, kataloogide ebatäielikkus. Kahemõõtmeline (2D) kromatograafia Täielik GC (2D comprehensive GC), esimesest kolonnist väljuv effluent suunatakse perioodiliselt teise kolonni, mis on ühendatud läbi modulaatori (mehhaanilised klapid, sorptsioon/desorptsioon via temperatuur). Saadakse pikk ühemõõtmeline kromatogramm, organiseeritakse 2D pildiks. Kasutatakse keeruliste seguse analüüsiks.
sõltuvus; geelkromatograafias ainete kontsentratsioonide ja eluaadi mahu vaheline sõltuvus. · Liikumatu faas ehk statsionaarne faas kromatograafilise kolonni tahke peeneteraline täidis või täidisele (kandjale) kantud vedelik · Liikuv faas ehk mobiilne faas lahutatava ainete segu kolonnist läbijuhtimiseks kasutatav gaas (kandegaas), vedelik või ülekriitiline fluidum. · Retentsiooniaeg ainele iseloomulik kolonni läbimise aeg (sisestusest kuni detektorini) antud kromatografeerimise tingimuste juures. 37 2.B Spektroskoopilised meetodid Kaasajal kasutatakse ainete identifitseerimiseks, struktuuri uurimiseks, kvantitatiivseks analüüsiks ja puhtuse määramiseks väga erinevaid spektroskoopilisi meetodeid, mis kõik on seotud teatud lainepikkusega (või sagedusega) elektromagnetilise kiirguse toimega uuritavale ainele
1. Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus ...
milline on tehtavate otsuste ajaline ulatus 13. Traditsiooniline juhtimishierarhia Esimese astme juhid on vastutavad organisatsiooni igapäevase tegevuse eest planeerides homse päeva tegevusi nende teenistuses olev info on töötlemata kujul faktidena sellisel infol on väärtust ainult suhteliselt lühikese aja jooksul mõõdetuna tundides või päevades ning vajab suhteliselt vähest otsustust, n: tellimuse sisu, täitmata tellimused väljakutse sündmuskohale konkreetse semestri ainele deklareerinud tudengid Keskastme juhid tegelevad organisatsiooni toimimise jälgimise, eelarvete kontrollimise, ressursside hankimise ja poliitika loomisega, st taktikaga taktikalisel tasemel tehtud otsused puudutavad keskmise ulatusega (0,5 1 aasta) eesmärke taktikalised eesmärgid on organisatsiooni strateegiliste eesmärkide alameesmärgid (kuidas organisatsiooni eesmärke kõige paremini ellu viia), n: millised on kvartali müügitulemused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
3.p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 4p.Elektrivälja tugevus-Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/qp kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k- konstant Elektrivälja iseloomustavat suurust E nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja ...
dT soojusjuhtivustegur,S-pinnaühik, dx -temperatuurigradient, q- soojushulk Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab. C 3R T Tahkete kehade soojusmahutavus sõltub temperatuurist. Abs. Nulli läheduses on kehade soojusmahutavus võrdeline abs. temp-i kuubiga ning küllalt kõrgel, igale ainele isel. tempil hakkab kehtima seadus C u=3R Palude kehade puhul on see õige juba toatempil, temandi korral alles ~1000 ’C juures.
valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. Röntgni kiirguse puhul. 46. Valguse dispersioon ja polarisatsioon Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines. Valguse polarisatsioon- E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult
kliinikum.ee) Müügil olevad energiajoogid on erineva koostise ja toimeainete sisaldusega, mis tõttu on jookide mõju erinev. Energiajookidega liialdamine tekitab: 1) käitumisprobleeme, 2) liigset ärrituvust, 3) südame puperdamist, 4) tuimust ja pakitsust kätes ja jalgades, 5) unetust, 13 6) iiveldustunnet, 7) peapööritust. (http://www.kliinikum.ee/) Laste ja noorukite organism reageerib nii mõnelegi ainele hoopis teistmoodi, kui täiskasvanu oma. Samas ei tee nad head kellelegi. Energiajookidega peaks olema väga ettevaatlik ja mitte tarvitama neid janu kustutamiseks või lihtsalt hea maitse pärast. 1.5 Energiajoogid ja tervis Inimesed on arvamusel, et juues energiajooki enne sportimist, siis on see soorituslikult kasulik. Tegelikult see nii ei ole. Kõrge kofeiinisisaldus jookides võib tekitada ebameeldivaid kõrvalmõjudisd. Suur suhkrusisaldus suurendab vee kadu organismist ja
süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. – difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. –Röntgni kiirguse puhul. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines. Valguse polarisatsioon- E noolegavõnkumise sihi ja kiiruse V noolega poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles
Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Tähis ε. (Suurust nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ) Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune Eriomadustega dielektrikud: 1.Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele rakendatava elektrivälja tugevusest E ei ole lineaarne . Ferroelektrikute dielektrilised läbitavused võivad omandada väga suuri väärtusi, näiteks baariumtitanaadil kuni 4000. 2. Elektreedid on sellised ferroelektrikud, mis on suutelised säilitama kord omandatud polarisatsiooniseisundit ka ilma polariseeriva elektriväljata. Seega neil on olemas mäluefekt. Elektreedid on kõvade ferromagneetikute dielektrilised analoogid. Neid kasutatakse mikrofonides. 3
nimetatakse neid ka aatomispektriteks. Ergastamiseks kuumutatakse gaasi või paigutatakse see gaaslahendustorusse , kus tekitatakse kõrgepingeline elektriväli. Kiirgusspektri vaatlemiseks peab spektromeetrisse suunama vaid gaasist lähtuva kiirguse. Eredad värvilised eri paiknemisega ja eri intensiivsusega jooned tähendavad seda , et aine kiirgab ainult täiesti kindla lainepikkusega valgust , mis on omane ainult sellele ainele. Sama gaasi neeldumisspektri vaatlemiseks peab läbi selle gaasi juhtime pidevspektriga kiirguse (valge valguse). Siis nähakse pidevspektri taustal tumedaid jooni , mis asuvad täpselt samades kohtades , kus selle gaasi kiirgusspektri joonedki. Gaas neelab kõige intensiivsemalt just sellise lainepikkusega valgust , mida ta ise on võimeline kiirgama. Kirchoffi reegel : neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine
Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 49. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. dA = F dh 50. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 51. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 52. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel. pV=RT 53. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? Töö on esimeses protsessis positiivne, teises negatiivne. 54. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur
(see on mudeli element) on kolm vabadusastet. 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. Muutub rõhk, kui muuta gaasi temperatuuri. Et ruumala ei muutu, ei tee gaas tööd. Cv soojushulk, mis kulub ühe mooli soojendamisele 1K võrra jääval ruumalal. 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104
väärtuste vahemaa on lühem! Lihtsuse mõttes ei joonista ma praegu välja magnetvälja osa. Ainult elektrivälja. Siin on skeem kõikides eletromagnetlainetest: Mõtle, miks ja kas see on nii, et: Mida kiiremini laine liigub, seda suurem on sagedus! Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem sagedus! KAS VALGUS REAGEERIB AINELE? Enne sai mainitud, et valgus on midagi aine ja energia vahepealset. Me teame, et ained reageerivad üksteisega. Kas aga valgus, kui läheb ainega kokku, reageerib ainega? Vastus on: JAH! Ja kuidas veel! Tegelikult ONGI SELLEPÄRAST KÕIK MEIE ÜMBER VÄRVILINE! IGA AINE ON OMA VÄRVI ; iga ese/keha/objekt on oma värvi! VALGUS reageerib ainega nii KONKREETSELT JA KINDALT, et valguse abil võib suisa tuvastada, millise ainega on tegu! Seda ma näitan teile ka järgnevas tunnis! MIS TOIMUB?
väärtuste vahemaa on lühem! Lihtsuse mõttes ei joonista ma praegu välja magnetvälja osa. Ainult elektrivälja. Siin on skeem kõikides eletromagnetlainetest: Mõtle, miks ja kas see on nii, et: Mida kiiremini laine liigub, seda suurem on sagedus! Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem sagedus! KAS VALGUS REAGEERIB AINELE? Enne sai mainitud, et valgus on midagi aine ja energia vahepealset. Me teame, et ained reageerivad üksteisega. Kas aga valgus, kui läheb ainega kokku, reageerib ainega? Vastus on: JAH! Ja kuidas veel! Tegelikult ONGI SELLEPÄRAST KÕIK MEIE ÜMBER VÄRVILINE! IGA AINE ON OMA VÄRVI ; iga ese/keha/objekt on oma värvi! VALGUS reageerib ainega nii KONKREETSELT JA KINDALT, et valguse abil võib suisa tuvastada, millise ainega on tegu! Seda ma näitan teile ka järgnevas tunnis! MIS TOIMUB?
Dielektrikuks 2)Selgita üksiku aatomi palariseerumist lisa selgitav skeem V: Laengukandajte nihkumine viib netraalsus ainepartsus sisaldavad positiivse ja negatiivse laengu kandjad ruumis lahku kuid need osakkesd jäävad endiselt seotuks 3)Mida nim dinaaliks ? Kuidas käituvad dinaalid elketriväljas? V: Aatom on muutnud kahest ühesuurusest kuid erimärgilisest alengust kaasnevaks süsteemiks sellist süsteemi nim dinaaliks Nad tekitavad ainele mõjuva elektrivälja suhtes vastas suunalise välja nii nõrgendavad nad elektrivälja aines 4)Miso n dinaalmolekulid? Selgita mikrolaineahju tööpõhimõtet V: dinaalmolekul on vee molekuli käitumisel põhinev molekul Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad veemolekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega võnkuma Hõõrdjõudude olemasolul hakkabki toid soojenema. 6)Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt
aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal 2. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. 23 NA: Avogadro arv, osakeste arv ühes moolis aines 6,022*10 . NA on valitud selliselt, et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrduks arvuliselt tema molekulmassiga. 1
Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 88. Pindpinevus. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 89. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust.
ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover naitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Doos reageeringu kõver näitab kuidas keha reageeb toksilisele ainele, kas positiivselt, mis tähendab et keha saab teatud kogusest ainest kasu kui kahju. Kui seda kogust suurendada, siis see mõjutab keha juba tunduvalt ja kui doosid on piisavalt suured siis lõppeb surmaga. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. · Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega
tõmbejõud. Aineosakeste eemaldumisel Aineosakeste lähendamisel muutub tõukejõud tühiselt muutub domineerivaks väikeseks ja esineb vaid tõukejõud. tõmbejõud. Tõmbejõud hoiavad ainet koos ja annavad ainele kõvaduse. Aineosakeste resultantjõu väljendiks on ka termin aineosakeste side. Aineosakeste side (keemiline side) väljendub osakesi koos hoidvas jõus. Aineosakeste eemaldumisel side nõrgeneb. Osakeste eemaldumisel nii kaugele, et tõmbejõud muutub nulliks, katkeb side. Keha kokkusurumisel osakesed lähenevad teineteisele. Nii tõmbejõud kui ka tõukejõud suurenevad
dT Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ-soojusjuhtivustegur,S- dT pinnaühik, dx -temperatuurigradient, q-soojushulk Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab. Tahkete kehade soojusmahutavus sõltub temperatuurist. Abs. Nulli läheduses on kehade soojusmahutavus võrdeline abs. temp-i kuubiga ning küllalt kõrgel, igale ainele isel. tempil hakkab kehtima seadus C u=3R Palude kehade puhul on see õige juba toatempil, teemandi korral alles ~1000 ’C juures. C 3R T 35, Vedelikud Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele
kergesti väljutatavaks. Kõige tõhusamat ravi pakub sinine valgus. Tänapäeval kasutatakse raviks spetsiaalseid tekke, kuhu on valgustid sisse kootud. (Struthers 2008: 94) Nahaprobleeme, nagu ekseem ja psoriaas, saab samuti ultraviolettvalgusega ravida. Vähi ravimiseks kasutatakse fotodünaamilist teraapia ehk PDT süsteemi, mille töötas välja dr Thomas Doughberry. Inimese kehasse süstitakse valgustundlikku ainet, kus see koguneb vähirakkudesse. Kui ainele eksponeeritakse punast valgust, siis see hävib koos vähirakkudega. (Struthers 2008: 94) Talveperioodil tekib paljudel inimestel sesoonne depressioon ehk SAD. Selle seisundi ravimiseks kasutatakse täisspektrivärve. Inimene, kes kannatab SAD-i all peaks päikesevaestel aastaaegadel istuma iga päev kuni neli tundi spetsiaalse valguskasti juures. Samuti on seda kasulik kasutada inimestel kes talvemasenduse all ei kannata. Enne valguskarbi kasutamist tuleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
