Geneetiliselt Muundatud Organismid GMO - d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh taimed ja ka nendest saadud tooted, nt loomasööt, kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Viies organismi võõraid geene, saame täiesti uute omadustega, kuid loodusele seni tundmatuid organisme. Nii näiteks võimaldab geneetiline muundamine suurendada organismide haiguskindlust ja nende vastupanuvõimet kahjuritele, parandada
see aitab ennetada terviseprobleeme inimestel. Eestis pole lubatud kosmeetika, kodukeemia jne katsetamine loomadel, küll aga on lubatud näiteks katsed, mille eesmärgiks on inimestel, loomadel või taimedel esinevate haiguste, tervisehäirete või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine. Inimestele mõeldud ravimit katsetatakse peale loomkatseid ka inimestel, loomade reaktsioon ravimitele jms võib tohutult erineda inimese reaktsioonist samale ainele. Tegelikkuses on pea kõigile eluskatsetele tänapäeval olemas mitmeid ja tihti tõhusamaid alternatiive, loomkatsed on tohutu äri. Mitmed varem loomkatsetega tegelenud teadlased tunnistavad, et paljusid loomkatseid tehakse vaid sellepärast, et hiljem mõne ettenägematu kõrvalmõju esinemisel saaks öelda, et "me pole süüdi, me katsetasime vaid loomadel". Eksperimente loomadega kasutatakse kolmes valdkonnas: teaduslikus
KORRAPÄRA VÄHENDAMISEKS JA NENDE LIIKUVUSE SUURENDAMISEKS · VEDELIKU AURUMISES- VÕI MUUL JÄÄVAL TEMPERATUURIL VAJALIK ENERGIAKOGUS (SOOJUSHULK Q) ON VÕRDELINE VEDELIKU MASIIGA (M) NING SÕLTUB VEDELIKU MATERJALIST Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? auth=dGFza3V0YXJr Q=L m · Q aine poolt keemise ajal saadav soojushulk, mõõtüh · L keemissoojus keevale ainele iseloomulik suurus · m keemisel aurustunud aine mass, mõõtühik 1kg Vedeliku keemissoojus (L) on soojushulk, mis on vajalik 1kg antud aine aurustamiseks tema keemistemperatuuril. Keemissoojuse mõõtühik on 1J/kg Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr NÄITED ELUST: · KEETMISEL HUKUVAD VEES LEIDUVAD MIKROORGANISMID JA SADESTUVAD VÄLJA MINERAALID NING LENDUVAD GAASID · KUUMADE JOOKIDE VALMISTAMINE
4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x liitrit 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol•22,4l/mol : 4mol 4mooli 3 mooli•22,4 l/mol Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2012 Näide 3- tekstist andmed massiühikutes- gramm, kg … Mitu grammi raudoksiidi tekib, kui raud reageerib 5 mooli hapnikuga? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (5 mooli ja xgrammi) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Ainele, mille küsimuse ühikuks olid grammid, märgi moolide arvu juurde molaarmass vastavalt aine valemile (nende korrutis näitab aine massi võrrandis) 4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 5 mooli x grammi 4Fe+3O2->2 Fe2O3 M(Fe2O3)=160 g/mol 3 mooli 2 mooli•molaarmass 160g/mol X=5 mol•2 mol•160g/mol: 3mol Harjutusülesanded 1)Mitu mooli difosforpentaoksiidi tekib 6 mooli fosfori reageerimisel hapnikuga?
U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengud(elektronid) juhis liikuma, sest neile mõjub elektrijõud. Dielektrikus laengukandjad vabalt ei liigu. Nad võivad nihkuda asendist. Toimub polariseerumine. Orienteerunud dipoolid tekitavad ainele mõjuva välja suhtes vastassuunalise välja. Varjestamine. Elektriliseks varjestamiseks nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus kirjeldab keha laadumisvõimet. Elektrimahtuvus C iseloomustab kahe juhi omadust mahutada rohkem v vähem elektrilaenguid. Mahtuvus C näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U; q=laeng (C); U=pinge(V); C=mahtuvus(F, farad) Kondensaator
. Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega = = tan , b kus a on absoluutne nihe ja b on risttahuka kõrgus. Hooke`I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. l 1 F Seega = ehk tan = G G S Materjalist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Tegelikkuses seda valemit ei rakendata. Nihkemooduli määramiseks kasutatakse keerd-ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge jäigalt kinnitatud kõva keha nii, et tema vaba telg langeb kokku traadi pikiteljega. Kui selline keha viia välja tasakaaluasendist tema pööramisega ümber vaba telje, siis traat deformeerub ja elastsusjõud tekitavad jõumomendi, mis püüab viia keha tagasi tasakaaluasendisse
1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest. A c h max= f min fmin= 6....
ENESEANALÜÜS KURSUSES ,,KÄITUMINE ja ETIKETT" Õppeaine ,,käitumine ja etikett" käigus õpitust tooksin esile enda jaoks tähtsaima omandatud teadmisena selle, et hakkasin paremini mõistma etiketi olemust seda, et käitumisnormid ning etikett on erinevad ja muutuvad, arenedes, taandarenedes, tehes inimeste elu lihtsamaks kui ka raskemaks. Ilmselgelt omandasin õppe käigus ka konkreetseid teadmisi erinevatel etiketi ja käitumisega seotud teemadel. Antud aine läbimisel läks halvasti ning tekitab mulle enim negatiivsid emotsioone see, et ma ei osalenud nii paljudes loengutes, kui oleksin tahtnud. Olgu siin põhjuseks see, et ma ei suutnud kohustuslike aineid vabaainetega sobima panna või haigus, on mul sellest siiski kahju. Hästi läks uskumatult palju alates sellest, et olen tänulik selle üle, millisest meeleolust, klassis valitsevast energiast sain osa, lõpetades praktiliste või vähem praktiliste kuid sama...
Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Suhkrurood lõigatult. Suhkrust Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida. Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohkemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna. Rafineeritud valgesse suhkrusse suhtub inimese immuunsüsteem kui võõrasse toksilisse ainesse tema mitteloodusliku keemilise struktuuri tõttu, kuid ka rafineerimise jäänukina tööstuslike lisandite tõttu. Pruunid suhkrud · Fariinsuhkur Suhkrupeedi valgete suhkrukristallide katmine pruuni siirupikihiga, mida tehakse suhkrut ja siirupit kokku segades. Siirup pärineb roosuhkru tootmisel moodustuvast melassist.
Kordamisküsimused. Teemad: Meid ümbritsevad ained. Kuidas töötada keemialaboris ohutult. Ainetega toimuvad muutused. Lahused. Segude lahutamine koostisosadeks. 1. Millest koosneb puhas aine? 2. Millised on puhta aine omadused? 3. Millest koosneb ainete segu? Nimeta kaks segu ja nende koostisosad. 4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks o...
Mis see kvantmehaanika tegelikult siis on? Kõik sai alguse Newton'ist ehk klassikalisest maailmast, kuid peagi mõisteti, et molekulide ja aatomite maailmas ei ole sellega enam midagi peale hakata. Kui viidi läbi katse, siis selle seletamiseks tuli kasutusele võtta uued mõisted ja teooriad. Võib öelda, et kvantmehaanikast sai selles osas teerajaja. Kui senine füüsika oli olnud lihtne ja loogiline, siis nüüd see muutus. Kvantmehaanikas esines efekte, mis olid raskesti vastuvõetavad. Võime kohe esimeseks näiteks tuua kaksikpilu katse, kus elektronid näivad üheaegselt mõlemat pilu läbivat. See tundus kõigile väga kummaline ja mõistmatu. Kvantmehaanika arendati välja eelkõige tuginedes Plancki kvanthüpoteesile ja Heisenbergi määramatuse printsiibile. Plancki kvanthüpoteesi kohaselt on valgusel diskreetne struktuur – teda kiiratakse või neelatakse lõpliku suurusega energiakvantide kaupa, mille energia on vastavuses...
potentsiaalne energia * Pinge Kahe punkti potentsiaalide vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. * Sammupinge Võib esineda ka elektrijuhtmetestiku rikke tagajärel. Vältida suurte sammude tegemist, et vältida sammupinge teket. 7. Juht elektriväljas (fooliummüts) * Laengukandjad saavad vabalt liikuda 8.Dielektrik elektriväljas * Aineosakeste väli ei suuda ainele mõjuvast väljast täielikult jagu saada * Laengukandjad ei saa vabalt liikuda. Võivad ainult natuke nihkuda, asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel * Mittejuht. Ei sisalda vabu laengukandjaid * Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes 9.Elektrimahtuvus, kondensaator * Mahtuvus Näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehadevaheline ühikuline pinge
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata. Jutustavas tunnis kõik jutu...
Tahke osa mass koogis Mt (g) 386,3972603 743,300885 1 kg kuivainele vastav märja filterkoogi kaal m (kg/kg) 2,179104478 1,241758242 Tahke faasi kontsentratsioon suspensioonis x (kg/kg) 0,330254069 0,503932803 1 m3 filtraadile vastav koogi mass, arvestatuna abs kuivale ainele x0 1178,040428 1346,559574 Filterkoogi eritakistus r0 2329186297 224263409586 Tabel 4. Abitabel Filterraami pindala A(m2) 0,015806 Töörõhk 1 P1(Pa) 551578,4 Töörõhk 2 P2(Pa) 413683,8 Vee viskoossus müü (Pas) 0,001005 Vee tihedus roo(kg/m3) 1000 Joonis 2
Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks. 7. Miks esineb talvel külmade ja soojade ilmade vaheldumisel asfaldikahjustusi? Soojadel ilmadel hakkab lumi ja jää sulama ning sulanud vesi läheb asfaldipragudesse
Tuum Elektronid Prootonid ja neotronid nukleonid Kvardid Neutronid laenguta Prootonid positiivsed Tuum positiivne Elektornid negatiivsed Aatom laenguta. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, millele on kõik sellele keemilisele elemendile iseloomulikud omadused. Molekul on aine väikseim osake, millele on kõik sellele ainele iseloomulikud omadused. 1.2 Aatomimudeli kujunemine 1. Thomsoni aatomimudel 1897. a avastas Thomson laenguga osakese elektroni. Tema mudeli kohaselt oli aatom positiivne laenguga kera, millesse oli pikitud negatiivse laenguga elektronid. (Rosinakukkli mudel). 2. Rutherford Rutheford pärineb soti väljarändajate perekonnast Uus-Meremaalt. Ta töötas mitmetes ülikoolides nii Euroopa
Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel. Aatomite karakteristlik kiirgus. Nagu kiirguse kvantteooria, sai ka aatomifüüsika alguse sajandivahetusel. Mýlemad kujunesid ühe ja sama probleemi -- valguskiirguse teke aines -- uurimise käigus. Kiirguse spektraalne uurimine näitas, et kui pidev soojuskiirguse tüüpi spekter on omane kondenseeritud ainele (vedelikud ja tahked kehad), siis gaasides lisandub sellele nn. taust- ehk foonkiirgusele eraldiseisvatest sagedustest koosnev joonspekter. Joonspektriks nimetatakse viimast aga selle pärast, et tavalistes piluspektrograafides paistab ta koosnevat üksikutest heledatest joontest tumedamal taustal. "Taust" ise kujutab endast joontest tunduvalt nýrgemat (väiksema intensiivsusega) pidevat spektrit, mille energiajaotus vastab soojuskiirguse omale.
"Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid: tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) kirjeldab lastekodupoisi saatust ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamist Saksa okupatsiooni ajal. Lember on kirjutanud kuuldemänge ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema tekste on viisistanud Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter. 2006. aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop".
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem)
Üks, mis meil kõigil on olnud ühine- need on kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halbade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis kõigil on suunurgad ülespoole viinud või siis lausa suurel häälel naerma ajanud. Need hetked jäävad alatiseks meie meeltesse ja mällu. Ei ole lihtne olla õpilane, kuna kõik õpetajad ootavad võrdselt, et nende ainele pühendutakse kõige rohkem, kuid nii see kahjuks olla ei saa. Õpilased on ka väljaspool kooliaega aktiivsed ning alati ei jõuagi järgmiseks päevaks vajalikke kodutöid ära teha. Õnneks on ka õpetajad piisavalt mõistvad ja arvestavad seda. Ka õpetaja on inimene, ning me ei saa neilt alati nõuda seda, mida meie tahame. Peame arvetama ka sellega, et pedagoogilgi on eraelu ning pereelu vajab elamist. Tegelikult tahaksin
Putukad Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. ...
Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega täielik oksüdeerumine ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Ülesanded: anna ainele süstemaatiline nimetus REEGLID: 1) leia aines tüviühend (nimetuses kõige lõppu); 2) nummerda tüviühend. Vali õige ots! (hargne+mine kõige lähemal, asendusrühmade järjekorranumbrite summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht. Nimetuse alguses tähestikujärjekorras, tunnus lõppliide üül. kirjuta nimetuse järgi lihtsustatud/tasapinnaline struktuurvalem/ graafiline kujutis leia isomeerid määra o.-a. (keskmise ja üksiksüsiniku jaoks)
Oopium Oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. sisaldab uimastavaid aineid morfiini (1016%) ja kodeiini (0,72,5%). on lähtematerjaliks sünteetilisele narkootilisele ainele heroiinile. Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks. Oopiumi tavaliselt suitsetatakse. Puhta oopiumi omadused Kummitaoline, kleepuv mass Värvus on tumepruunist mustani Lõhn võib olla meeldiv ja ebameeldiv Süüdatuna tekib raske suits Suitsetatav oopium on kuiv ja rabe Manustamise viisid Suitsuna Pulbrina Joogina Süstlaga Opiaatide hulka kuuluvad MorfiumTooroopium sisaldab 10% morfiumi
pideval tarvitamisel hakkab harjumus aine suhtes pidevalt kasvama ning ainet vajatakse üha suuremal hulgal. Oopiumid. Oopium ja oopiumist saadud ained. Kõik alandavad tundlikkust. Meditsiinis kasutatakse valu leevendamiseks, mõjutavad ka inimese meeleolu see on kaasa toonud nende ulatusliku tarvitamise. Oopium sisaldab uimastavaid aineid morfiini ja kodeiini ning on aluseks sünteetilisele ainele heroiinile. Esmalt tekitab heroiin ääretult positiivse tunde, inimene unustab kõik, mis on teda häirinud ärevustunde alanemine ja eufooria. Positiivset seisundit soovitakse uuesti kogeda, kuid heroiini tarvitamisel tekib lühikese ajaga sõltuvus. Selleks et saavutada oodatud tunnet, läheb vaja järjest suuremaid doose. Kui ainet ei saa, tekivad tugevad pea- ja lihasvalud, kõhukrambid. Edasi tuleb heroiini manustada juba selleks, et neist valudest vabaneda.
Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvatunde. Ka meeldib mulle istuda mugavalt padjaga toolil. Kuigi mu laual on palju kõrvalisi objekte, tajun ma tühjust ja kõledust kui laud on puhas - ebameeldivad tunded, mis häirivad õppimist. Edukaks kodutöö tegemiseks on vajalik ka tahtejõud ja hea tuju. Kui on ikka eelmisel päeval saadud mingis aines negatiivne hinne siis on väga raske oma mõttejõudu sellele samale ainele positiivselt koodanda. Mul on kergesti hajuv tähelepanu, seetõttu ei saa ma raskemaid ülesandeid teha taustaks muusika, teler või arvuti. Ma võin tekstidesse nii süveneda, et ei märka enda ümber toimuvat. Tähelepanu on mul püsiv huvitavamate ainete juures nagu näiteks inglise keel kuid kaob üldiselt varsti tahtmatult mujale. Tähelepanu taastamiseks tõusen püsti ja käin toas ringi, vaatan mis isa ja ema teevad, räägin paar sõna juttu ja naasen siis oma kodutööde juurde.
vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastunud auru erinevus mingil kindlal, sellele ainele omasel temp, vahel see kaob hoopis. igal gaasil on olemas mingisugune kindel nn kriitiline t´, millest kõrgemal t´-l pole võimalik ükskõik kui suure rõhuga veeldada. Juhul kui gaas jahutada alla kriitilise t´ siis käitub ta teisiti kui ideaalne gaas, et eristada seda olekut ideaalsest gaasist nim niisuguseid gaase alla kriitilise t´ aurudeks Absoluutne niiskus- 1.kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides. Abs niis
Allergia Pärtel Toompere Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale ainele. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) Allergiat põhjustavad allergeenid, mis on organismile võõrad ained, mis satuvad organismi keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha. Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi.
Füüsika kordamisküsimused lk. 3888 1. Selgita mõisted: 1) Sulamissoojus Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril. 2) Aurustumissoojus Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi või gammakiirgust.
Kvantoptika Kvantoptika käsitleb valgust, kui footonite voogu. See füüsika haru hakkas tekkima, kui saksa füüsik H.Herz 1887.a. uuris raadiolainete tekitamist elektisädeme abil. Ta pani tähele et elektisäde tekkis paremini kui elektroode valgustati. Asja edasisel uurimisel tehti kindlaks, et valgus vabastab metallist elektrone. Kui laeng puudub tõmmatakse elektron tagasi. kui on positiivne laeng, siis tõmmatakse elektron tagasi. Kui on negatiivne laeng siis tõukejõud aitab elektronil väljuda. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Korraldame katse: Anname tsinkplaadile neg. laengu ja valgustame seda (valgustatavaks aineks tuleb valida metall, sest sellel on "vabu elektrone" Tsinkplaadi negatiivne laeng väheneb Asetame valgusvihu vahele klaasi MIS JUHTUB? Tsinkplaadi laeng enam ei muutu MIKS? Põhjus on selles, et klaas neelab suurema sagedusega (lühema lainepikkusega) valgust Siit järeldus:MITT...
kvaliteedi langus. Linnadest pärinevat heitvett tuleks samuti puhastada. Euroopa Liidus koostatakse valglapõhiseid veemajanduskavasid. Põhieesmärgiks on saavutada aastaks 2015 Euroopa Liidu liikmesriikides kõikide veekogude, rannikumere ja oluliste põhjaveekihtide hea keemiline ning bioloogiline kvaliteet. Saastatud toiduained on inimese tervisele kahjulikud. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. GMO-d võivad looduslikku liikide tasakaalu mõjutada isegi juhul, kui kohalikele liikidele geeniülekannet ei toimu. Näiteks Ameerikas on leitud, et herbitsiidiresistentsete kultuuride kasvatamine võib kiirendada monarhliblikate (Danaus plexippus) arvukuse vähenemist. Natura 2000 on üle-euroopaline hoiualade võrgustik ohustatud või
vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". • Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. MÕJU ORGANISMILE • A-vitamiin on immuunfunktsiooni tugevdaja. • A-vitamiini on vajalik nägemisprotsessiks reetinas, pimedusega kohanemiseks ja öösel nägemiseks. • Reetinas on nelja sorti A-vitamiini, mis omavad aineid, mis on vajalikud nägemisprotsessides, A- vitamiini puudusel tekivad esimesena just
energiat. Aine sulamisel suureneb aine potentsiaalne energia, aga ei muutu temperatuur. Sulamisel aineosakest kiirus(kineetiline energia) ei kasva, aga muutub liikumise iseloom. Aine sulab ja tahkub ühel ja samal temperatuuril, kuna tahkes aines osakesed ainult võnguvad, aga vedelas olekus võivad need vabalt liikuda. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass = Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine
· Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks Sulamis/tahkumis/soojus · Massiühiku aine (m) · Näitab, kui suur sulamisel/tahkumisel soojushulk kulub/eraldub kuluv/eralduv soojushulk 1 kg aine sulamiseks või (Q) tahkumisel · Füüsikaline suurus · Erinevatel ainetel
anumas toimuvad protsessid [p1/T1 = p2/T2] Isotermiline – protsess, kus muutumatuks jääb temperatuur[T=const] [p1V1 = p2V2] 11. Termodünaamika I seadus – Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks[Q =DeltaU + A] 12. Gaas kui töötav keha –gaas paisub võrreldes vedelike ja tahkete ainetega palju rohkem;soojushulga üleandmine vedelikule või tahkele ainele on palju raskem kui gaasile, kuna gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel. 13. Soojusmasin – masin, mis muudab keha siseenergia mehaaniliseks energiaks, koosneb alati soojendist, töötavast kehast ning jahutist(soojusmasin võtab soojendilt soojushulga Q2, teeb mehaanilist tööd A ja annab jahutile soojushulga Q2) 14. Jahuti – võtab ära soojushulga Q2, mis eraldub kokkusurumisel, jahutiks on tavaliselt väliskeskkond 15
Aineid liigitatakse: a) Diamagneetik aine mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetjõudu µ < 1 (kuld, hõbe, vask, tsink) b) Paramagneetik ained mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetjõudu µ > 1 (alumiinium, volfram) c) Ferromagneerik ained mis tugevdavad talle mõjuvad magnetvälja kuni mitutuhat korda (Fe, Ni, Co) Magnetvälja muutumine aines toimub, sest aineosakesed tekitavad täiendava magnet- välja, mis võib olla ainele väljast mõjuva magnetväljaga vastas- või samasuunaline.
justkui haigeks tekivad võõrutusnähud. Vaimne sõltuvus on neist mõnes mõttes ohtlikum, kuna seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Enamasti arvatakse, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga kell ära lõpetada, ei märgata isegi kuidas ta sõltuvus vähehaaval suureneb. Narkomaanid võivad ka väga kergelt mürgituse saada ning surra, seda kas tänu üledoosile või ebapuhtale ainele. Üledoos tekib siis kui tarvitatakse korraga liiga palju narkootikume. Üledoos tekib enamasti selle pärast, et ei kontrollita tarbitava aine kangust või on aine ebapuhas. Teine mürgituse põhjus võib olla ebapuhas aine. Mitte kunagi ei saa olla kindel, et ostetud narkootikum on tõepoolest see, mida taheti. Et teenida rohkem raha, segatakse narkootikumidele juurde ka lisaaineid, nagu talki, jahu, pesupulbrit, paratsetamooli, rotimürki, krohvi jne. Tablett võib olla ka
Hormoonid, feromoonid, allelomoonid Kaarel Mattisen 12a Hormoonid Väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad Samuti ka bioregulaatorid, millede struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist Mida teevad, kuidas töötavad? Kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust Hormoone toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoon...
poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus. See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest. Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Soojuskiirgust saab koondada peeglite abil üheks väikeseks punktiks, mida kasutatakse näiteks päikese energia koondamiseks. Sellise meetodiga on võimalik kiirelt päikese abil vett aurutada. Näiteks on võimalik sellisel meetodil kuumutada vett 285 kraadini Celsiuse järgi. Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: 1) Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist.
Niiskus- kiirus Aja Niiskuse Niiskus sisaldus abs. W intervall Kaalu kadu Kartongi materjalis kuivale ainele F Jrk. Nr. Aeg , s , s sisenev väljuv näit G, g W, g mass m, g W, g W', % kg/(m2.s) 1 0 0 91 83 895 0 88,74 51,75 174,96 0 2 300 300 91,5 85 894 1 87,74 50,75 172,99 0,000231
30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektri¬liste omadustega.
KORDAMINE KT 3 1. Milliselt käsitleb valgust kvantoptika, M. Plancki hüpotees? Kvantoptika käsitleb valgust kui osakeste voogu. Max Plancki hüpotees: osakestena ehk footonitena käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel. 2. Kuidas leiad valguskvandi energiat sageduse ja lainepikkuse abil? hc E energia [J] h-Plancki konstant 6,67*10-34 J*s E = h f f = c/ => E = -------- f valguse sagedus -lainepikkus 3. Mis on fotoefekt ja sõnasta tema kaks seaduspärasust? Fotoefekt on nähtus, kus valguse toimel lüüakse ainest välja elektrone. Seaduspärasused: 1) väljalöödud elektronide arv sõltub valguslaine intensiivsusest. 2)väljalöödud elektronide kiirus sõltub valguse sagedusest. 4. Milline on fotoefekti teooria, põhivalem, tähised valemis? Ainele langeva footoni energia mõjul tuuakse elektron pinnale ja ...
Säilitusained Referaat HKHK September 2011 Säilitusaine on füüsiline või sünteetiline aine, mis lisatakse sellistele toodetele nagu toiduained, ravimid, värvid, bioloogilised proovid, puit vms. Säilivuse suurendamiseks lisatakse väikeses koguses antiseptikained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest või ebasoovitavate keemiliste muutuste eest,hallitus-ja pärmseente kasvu, parandada välimust, transpordil säilimist. Märgitakse pakendile E-koodiga või nimetusega (E 200- E 299) - see grupp on kõige laiem - ka suhteliselt lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub ka kõikides vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades...
samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis. Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Milleks kasutatakse? Vasksulfaadi on palju kasutusalasid, näiteks värvimisel, galvanosteegias, bordoo lahuse valmistamiseks puu- ja köögiviljal esineva hallituse hävitamiseks Vask kloriidi kasutatakse ilutulestikus rohelise värvuse saamiseks, samuti väävli eemaldamiseks naftast Tänan Vaatamast! Rinaldo must
Tänavaküsitlus Korraldasin uuringut Paide Ühisgümnaasiumis. Minu küsimuseks õpilastele oli: Mida te arvate koduste tööde hulgast? Kas see on piisav? Mida tuleks muuta? Valisin sellise küsimuse, sest uskusin, et just selle teema koha pealt sooviksid noored sõna võtta. Keskendusin enamasti vanuserühmadele 7-9 kl ja 10-12 kl, kuigi üks vastaja käib ka teises klassis. Seitsmenda klassi õpilane Tanel Iko arvab, et õppida võiks muidugi vähem olla, kuid usub, et kui ta õppetööle keskenduks, ei oleks selles midagi üle jõu käivat. Samal ajal kommenteeris kõrvalt kaheksanda klassi õpilane Frank Gennert: "Jõua veel aasta edasi, Iko, siis vaatame, kas sa veel samat juttu räägid." Küsisingi kohe Frankilt, et kas tema arvates jääb siis kodus liiga palju õppida ning ta vastas: "See on õudne, me käime koolis , õpime umbes kuus tundi, puhkame pool tundi ning õpime veel kaks tundi vähemalt otsa, siis veel treen...
t temperatuur Celsiuse skaalas o eritakistus 0°C juures takistuse temperatuuritegur 4. Ülijuhtivus kui teatul K kraadil olev aine eritakistus langeb järsult nullini. Ülijuhtivas olekus aine on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik ainult allpool kriitilist Temperatuuri Tk Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on ained, mille ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem, kui 25K. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse toimub alati ühel ja kindlal ja ainult sellele ainele omasele kriitilisel temperatuuril Tk. 5. Elektrivoolu töö: A = I*U*t A = Ameh + Q A = I2*R*t U2 A= t R 6. Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tehakse elektrivälja poolt tööd ajaühikus. A U2 N = N = U*I N= t R 1J 1V 1W = 1W = 1V*1A 1W =
nende toime alkoholi toimega. Väikestes kogustes mõjub barbituraate rahustavalt , aga kui inimene võtab seda pidevalt, siis hakkab harjumus aine suhtes järjest kasvama ning ta vajab seda üha suuremel hulgal. Opiaadid Opiaadid alandavad tundlikkust. Opiaate kasutatakse meditsiinis valu leevendamiseks, kuid nad mõjutavavad ka inimeste meeleolu ja see on kaasa toonud nende ulatusliku tarvitamise. Oopium sisaldab uimastavaid ained morfiini ja kodeiini ning on aluseks sünteetilisele ainele heroiinile. Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihast oonust. Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Kofeiin Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks
kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm)
1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks. Elektrivoolu töö elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia. nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust, (märgitud elektriseadmele)
südamehaigustesse; enamik toiduallergiaid on põhjustatud valkudest. 3. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute alatarbimisel Valkude, lipiidide ja süsivesikute alatarbimisel kujuneb organismis tasapisi energiadefitsiit, mis tähendab, et organism hakkab kulutama muud hädavajalikku kehas olevat biomaterjali ja kulutab tarbetult lisaenergiat. Kõigile kolmele ainele laneb kindel arv protsente organismi energiavajadusest, mida on vaja keha vajaduste lahendamiseks ja korralikuks töötamiseks. 4. Vee biofunktsioonid kehas. Täiskasvanud inimesel moodustab kehakaalust vesi umbes 65%. Ilma veeta suudab inimene vastu pidada kõige rohkem 12 päeva. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi tagab stabiilse rakusisu (kindlustab
oma esialgse asendiga nurga . Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega a tan b kus a on absoluutne nihe, b risttahuka kõrgus. Hooke’I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. Seega 1 F tan (2) G S Materialist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Valemist (2) järgneb: F G S tan Et tan on dimensioonita suurus, siis valemi (3) järgi peab G dimensioon olema ühesugune omaga, s.o. pinge dimensiooniga. Järelikult on nihkemoodul võrdne tangensiaalpingega, mis põhjustaks 45 suuruse nihkenurga (tan =1). Nihkemooduli võib määrata valemi (3) järgi, mõõtes suurused tan , F ja S
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
