Ta kirjutas ooperi ümber. Ooperil oli esietendus, kuid hiljem see keelati, polevat tsaariperekonnale meelepärane ja ka tsensuurile meeltmööda. Kuid Mussorgski peas olid juba uue ooperi mõtted streletside mässu teemal. Ta hakkas kirjutama ooperit ,,Hovanshtshina". Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid. Enamasti on teosed läbi komponeeritud. Loomingus domineerib vokaalzanr, sotsiaalsel ja satiirilisel teemal. Teises laululiigis, satiirilises laulus, tuleb ilmsiks huumorimeel ja teravmeelsus. Nt: ,,Kirp"(pilkab rumalust ja lipitsemist-Fausti aineil) ,,klassik", ,,Pildikast", ,,Seminarist". Ooperis kasutas ta palju rahvastseene, kus rahvas on aktiivseks tegelaseks, kes võtab osa sündmustest ning mõjutab nende käiku.
põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka heliloojana. Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi populaarsed ("Kui Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska" jne.). Eesti klassikalise koorilaulu raudvarasse kuulub aga kindlalt "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni suurim teene eesti muusikaajaloos seisneb muusikahariduslikus tegevuses. TEOSED Muusikalised lavateosed:
kuninganna Elizabeth I. Mõju ● William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad maailmakirjanduse klassikasse. ● Shakespeare'i näidendeid on korduvalt lavastatud ka Eestis. ● Tema teostest on nii inglise kui ka teistes keeltes läinud käibele uusi kõnekäände ja lendlauseid. ● Shakespeare'i järgi on saanud nime üks Suurbritannia tähtsamaid teatreid Royal Shakespeare Company. ● Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid.
põhikujundeid. Sümfoonilise poeemi looja Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Nii nimetatakse üheosalist tavaliselt sonaadivormis teost, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti on sel kirjanduslik süzee. Liszt kirjutas üldse 13 sümfoonilist poeemi. Enamik neist on loodud kuulsate kirjanike Shakespeare`i, Hugo jt. teoste aineil. Kuid sümfooniliste poeemide seast leiame ka helilooja sünnimaale pühendatud teoste "Ungari", mille helikeelel on ühiseid jooni Liszti populaarsete "Ungari rapsoodiatega". Sonaaditsükli uuendaja Liszt oli esimesi heliloojaid, kes hakkas kirjutama selliseid üheosalisi teoseid, mis sulatavad endasse sonaaditsükli kõik neli osa. Kõige küpsemal kujul esineb see vorm Liszti kuulsas klaverisonaadis h- moll. Tänapäev:
kui jahtunud toit · kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, 2 mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Eriti hea haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui
· Rühmituse "Siuru" asutaja Looming · Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad · Tegelased on iseäralikud, ebamaised · Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile · Iseloomulik: karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis Teosed · Romaanid "Toomas Nipernaadi" (1928) "Isade maa" Vabadussõja aineil (1935) "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga (1942) · Proosasari "Kas mäle Kas tad, mu arm?" I III · Följeton "Sinises tualetis daam" Marie Under · Eluaastad 18831980 · Sündinud Tallinnas · Hariduse sai Tallinna saksa tütarlastekoolist, töötas ajaleht "Teataja" talituses · Teda on nimetatud eesti luule hingeks · 1944.aastal põgedes Rootsi · Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid Looming
keda ta ise nimetab Dark Lady. 4. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. 5. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned 6. William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju. 7. Tema teosed kuuluvad maailmakirjanduse hulka. 8. Shakespeare’i teoste aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid. 9. Shakespeare'i näidendeid on korduvalt lavastatud ka Eestis, samuti on eesti keeles ilmunud tema kogutud teosed. 10. Shakespeare'i järgi on saanud nime üks Suurbritannia tähtsamaid teatreid Royal Shakespeare Company, mis tegutseb Stratford-upon-Avonis Royal Shakespeare Theatre'is. Algustäheortograafia 1
contain, and nourish all the world."--Berowne "Love's labour's lost" "The wheel is come full circle: I am here."- Edmund "King Lear" "All the world's a stage, And all the men and women merely players: They have their exits and their entrances; And one man in his time plays many parts." --Jaques "As You Like It" Mõju William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad kindlalt maailmakirjanduse klassikasse. Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid. Shakespeare avaldas suurt mõju ka inglise keelele, tema teostest on nii inglise kui ka teistes keeltes läinud käibele uusi sõnu, kõnekäände ja lendlauseid. Shakespeare'i järgi on saanud nime üks Suurbritannia tähtsamaid teatreid Royal Shakespeare Company, mis tegutseb Stratford-upon-Avonis Royal Shakespeare Theatre'is. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare
värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidendid Saaremaa onupoeg 1870 mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. Jakobsoni õhutusel on Koidula juurde kirjutanud ühe täiesti algupärase lk koolioludest jms. (tegelased Miina, Hans jt); eesti teatri sünd. Maret ja Miina e Kosjakased (4 vaatust, 1870) dramatiseering Jannseni Horni-laenulise külajutu "Naabre tütred" aineil. Ajaliselt kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. (tegelased: vaene Suli Miina, rikas Nääri Maret; Tõlla Hans on samamoodi vastandatud Luige Siimule). Säärane Mulk ehk Sada vakka tangusoola, tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil, trükis 1872. Esialgne variant ilmselt 1861. a Perno Postimehes avaldatud tangumüümisloo järgi (tegelased: Männiku Märt, Maie vastandatud Erastu Enn, Peeter Pint. Mängitavamaid lavatükke sajandi lõpuni (v a Kunderi "Kroonu onu").
Tegelased on iseäralikud, ebamaised. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile. Ülevaate Gailitist novellistina annab "Kogutud novellid" I III ( 1940 1942) Följetonilooming: 2 kogumikku: "Klounid ja faunid" 1919 "Aja grimassid" 1926 Üks tema kuulsamaid följetone on "Sinises tualetis daam" 1919. Romaanid 1928 "Toomas Nipernaadi" 1935 "Isade maa" Vabadussõja aineil 1938 "Karge meri" kalurite ja hülgeküttide elu 1942 "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga 1945 "Leegitsev süda" elu ja kunsti suhted, emaarmastus Paguluses kirjutanud romaani "Üle rahutu vee" 1951 kodumaalt põgenejate teekond Rootsi Nagu ütles Jaanus Vaiksoo oma raamatus ,,Gailit ja Nipernaadi", et Gailitist rääkimine peab pakkuma rõõmu ja rahuldust, niisamuti nagu pakub rõõmu ja rahuldust tema teoste lugeminegi. Gailiti stiil köidab lugejat, ega jäta külmaks
soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. 5 Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti. Eriti hea haistmisvõimega loomade(näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. 6 Kompimine Kompimisega võime kindlaks teha esemete suuruse, kuju, materjali jne.Kompimis- ehk
Samaj ajal võrsus ilmalik yamato- e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
aastal, poeg 1830. aastal. *Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (18361846). Looming *Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen", mis on kirjutatud XVI sajandi talurahva sõja aineil. Klassitsismi ühtsuseprintsiibid hüljanud G annab avaramõõtmelise ajalookujutluse: lühikesed stseenid esitavad pilte rüütlilossidest, kõrtsidest, lahingutandreist, isegi mustlaslaagrist. Draama probleemiks on pisivürstide omavahelistest tülidest kurnatud Saksamaa. Looming algas kergete, elurõõmsate, kuid vormilt meisterlike värssidega,mille motiivideksolid armastus ja looduse ilu. *Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle
Jutustuse põhiliseks süzeeliiniks on vürst Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi võitlus aadlipreili Agnes von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik lõpp Gabrieli ja Agnes armastus saab kõikidest vaenlastest jagu. Selle jutustuse aineil on loodud film "Viimne reliikvia" (1969). Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi. Tal on olemas ka mitmeid satiirilisi jutustusi, tuntuim nendest on "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892). Selles naeruvääristab autor inimeste pahesid, eelkõige raha-, kuulsuse- ja armastusejanu. Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast
saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad kindlalt maailmakirjanduse klassikasse. Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid. Shakespear’i teoseid: "Hamlet", "Kuningas Lear", "Romeo ja Julia", "Othello", "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees" jne Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmamudel, Juba 16. sajandi alguseks olid Kopernikul välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514 . aastal levitas ta oma sõprade hulgas
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · ...
Ja muutus ei pea kulgema mitte õnnetuselt õnnele, vaid vastupidi, õnnelt õnnetusele. Ja mitte pahelisuse, vaid suure eksiarvamuse tõttu sellise inimese poolt, nagu öeldud. Või siis pigem parema kui halvema inimese poolt. * Esialgu võtsid luuletajad käsile ükskõik millised ettejuhtuvad lood. Nüüd aga seatakse ilusamad tragöödiad kokku mõnede väheste perede aineil. Nagu näiteks Alkmaionist, Oidipusest, Orestesest, Meleagrosest, Thyestesest, Telephosest ja teistest. Kellele sai osaks läbi elada või teha midagi kohutavat. Niisiis on kunsti seisukohast parim tragöödia sellise kokkuseadega. Seepärast eksivad need, kes heidavad Euripidesele ette just seda, et ta oma tragöödiais nii teeb. Ja et paljudel neist on õnnetu lõpp. Sest see, nagu juba öeldud, on õige. Lavadel ja võistlustel osutuvad sellised tragöödiad, kui nad
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
1831.aastal ilmus esimene meistriteos ,,Jumalaema kirik Pariisis". Ta elas kaada 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdludtele, sündmused peegelduvad romaanis ,,Hüljatud". Paljude aastate luulet koondav kogu ,,Kaemused. Eepos ,,Sajandite legend" jäi lõpetamata. Sotsiaalseid ja eetilisi probleeme käsitlesid ,,Meretöölised, ,,Mees kes naerab" ja ,,93. aasta". Draama ,,Cromwell". Essee ,,William Shakespeare". Näidendi ,,Kuningas lõbutseb" aineil on Giuseppe Verdi loonud ooperi ,,Rigoletto". Inglismaa XVI sajandi traagilistel sündmustel põhineb ,,Mary Tudor" Hispaania aineline ,,Ruy- Blais". George Gordon Lord Byron(1788- 1824) Byron oli luuletajana väga kuulus, tema mõju oma kaasaegsetele ja lähimatele järgijatele oli märkimisväärne. Baironismi mõiste on tuletatud Byroni romantilisest kangelasest, pessemistlikust üksikmässajast.Romantiline kangelane: 1
ja Pirita kloostri põletamist. Jutustuse põhiliseks süzeeliiniks on vürst Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi võitlus aadlipreili Agnes von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik lõpp Gabrieli ja Agnes armastus saab kõikidest vaenlastest jagu. Selle jutustuse aineil on loodud film "Viimne reliikvia". Kõiki Bornhöhe töid iseloomustab ülekaalukas romantilisus. Tegelased on nendes sügavalt polaarsed, see tähendab, et väga positiivsele peakangelasele vastandab autor igati halva, negatiivse kangelase. Tegevustiku arenedes esineb tihti salapäraseid asjaolusid ning ootamatuid süzee pöörakuid, annab end tunda põnevusliku momendi esiletõstmine. Võitlev ideestik vastab ajastu vajadustele ning oli seega kirjanduses väga suure tähtsusega.
on nn. riigisatiirik, keda ümbritsevaid igasugused kaasaja narrid ja narrikesed, nii et ta nende keskel vaevu naeru suudab pidada. See teos äratas pahameeletormi, sest pilget võeti isiklikult. 1722. aasta sügisel avati Kopenhaagenis esimene taani teater, kus Holberg võttis enda peale taani algupäraste näidendite kirjutamise. Teatri tegevuse jooksul kogunes komöödiaid kokku 33. Tegevustiku ehitas ta üles eelkõige oma lemmikautori Molière'i eeskujul ja aineil. Tema komöödiad on tugevad eht-taani rahvaliku , eriti kodanliku miljöö käsitluses. Ühiskonnakriitikuna oli Holberg oivaline. Tema tuntumate komöödiate ajakajaline tagapõhi oli kahtlemata aktuaalne: ,,Poliitiline kannuvalaja", ,,Jeppe Mäelt" (eesti laval mängitud 1934), ,,jean de France", ,,Erasmus Montanus". Holbergi eesmärk oli piitsutada nende näidenditega oma kaasmaalasi ümber vaatama oludes, milles nad elasid, ja panna neid oma
Chohoji kloostris asuv ,,Ülestõusmine". Samaj ajal võrsus ilmalik yamato-e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali
ratsu oli targem ning keelatud paika lennates paiskas ratsaniku seljast. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Ta tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis (Hamilton, 1975). Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. Müüdi aineil põhinevad G. B. Tiepolo maal ja F. von Schilleri luuletus (Antiigileksikon, 1983). Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. 1 Perseus Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg, kelle isa oli Zeus. Preestritar ennustas, et Perseus tapab Akrisiose, mistõttu viimane pani ta ühes emaga kirstu ja heitis merre (Hamilton, 1975). Kalur Diktys päästis nad Seriphose saare lähedal
Jüriöö ülestõusust rääkides meenuvadki kõigepealt ilukirjanduslikud teosed, nagu Bornhöhe ,,Tasuja" ja ,,Villu võitlused", Enn Kippeli ,,Jüriöö", Aadu Hindi ,,Vesse poeg", Eugen Kapi ,,Tasuleegid" ja paljude eesti kunstnike teosed, mis kujutavad seda dramaatilist ja kangelaslikku heitlust. Vahest alles seejärel tulevad meile meelde kooliõpikust loetud faktilised teated. Tahtmata kuidagi eitada kõige selle väärtust, mida Jüriöö aineil on loodud kunstilises vormis, tuleb siiski tõdeda, et niiviisi kujundatud pilt on ühekülgne. Ei saa rahulduda ainuüksi ülestõusu romantilise sära ja ilutsemisega. vältida kuiva faktide ettesöötmist. Jüriöö ülestõusu kronoloogia ning sündmuste käiguga peaks tuttav olema iga eestlane. 1. Taanlaste taotlused ning eestlaste ja vasallide vastuseis Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga
tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). 10 Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme
rõõmsatel tantsu- ja kiigelauludel põhinev "Ingerimaa õhtud". Lastekoorile on loonud Tormis tsükli "Soome-ugri maastikud", kus on laule viieteistkümnelt rahvalt hantidest liivlasteni. Rohkesti on kasutanud Tormis soomekeelseid, eriti "Kalevala" tekste (ka ladina- ja ingliskeelses tõlkes). "Kalevala XVII runo" (meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele, 1985) on üks Tormise ulatuslikumaid kooriteoseid. Kui "Kalevala" 150. juubeli puhul tehti Soomes kokkuvõtteid eepose aineil loodud teostest, ilmnes, et need olid kas ooperid, sümfooniad, poeemid või muud sedalaadi teosed. Eepose teksti ennast polnud aga peale Tormise keegi varem ulatuslikumalt viisistanud. Üks olulisemaid soomekeelseid teoseid Tormiselt on ka "Varjele, Jumala, soasta" ("Kaitse, Jumal, sõja eest", tekst "Kanteletarist"). Võõrkeelseid tekste on kasutatud veel teostes "Bulgaaria triptühhon", "Läti burdoonlaulud" "Pildikesi
Jutustavas proosas oli aastasena romantilise ajaloolise jutustuse «Tasuja» Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat (1880). Teos õhutas teisigi autoreid ajaloolist "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte proosat viljelema. B. on kirjutanud veel ajaloolised külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere jutustused «Villu võitlused» ja «Vürst Gabriel» murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", (viimase aineil on loodud film «Viimne reliikvia») "Igapäevane lugu". Jutustus "Vari" (1894) jälgib ning käsitlenud ka oma kaasaega (satiiriline andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve jutusari «Tallinna narrid ja narrikesed» jm.). Tema ja kujunemist. Jutustus "Käkimäe kägu" (1883) kohta: E. Nirk, «Eduard Bornhöhe» (1961). kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust.
või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga
nimelise kirjanduspreemia. Jutustus ,,Ulpan" ilmus ksahhi keeles 1974 ja see räägib Kasahhi naise emantsipatsiooni algusest 19. sajandi lõpul. G.Müsrepov on kirjutanud ka rea näidendeid, millest olulisemad ,,Amangeldõ" (1936), milles käsitletakse 1916. aasta rahvuslikku ülestõusu ja Kodusõja kangelase A. Imanovi elu, ning 19. sajandi Kasahhi luuletaja ja helilooja Ahhan-Sere saatust kajastav ,,Poeedi tragöödia" (1958). 45 Abai isa. Rahvaluule aineil kirjutatud näidendi ,,Kozõ Körpes ja Bajan-Sulüü" (1939) on eesti keelde tõlkinud A. Jakobson (1949, pealkirja all ,,Laul armastusest"). Ulpan (1974, eesti keeles 1982) Jesenej naiseks saamine. Vana, 70-aastane lugupeetud ringkonnabii46 sibaan Jesenej kohtub 20- aastase kurleuudi hõimust Ulpaniga. Jesenbai on tütarlapse arukusest ja julgusest rabatud, pidas teda alguses koguni noormeheks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
